Legislator Case Law & Legislation
81947 EE

Sotsiaalminister — Erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kulude katmise kord 2000. aaastal — RTL, 2000, 37, 520

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Sotsiaalminister — Erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kulude katmise kord 2000. aaastal — RTL, 2000, 37, 520

Määrusega kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 8 ning seaduse «2000. aasta riigieelarve» (RT I 2000, 1, 1) osa 141 ptk 30 alusel erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kulude katmise kord. 1. peatükk RAKENDUSALA § 1. Käesolev määrus reguleerib erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kuludeks määratud rahaliste vahendite kasutamist. § 2. Erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kuludeks määratud rahalisi vahendeid on lubatud kasutada sotsiaalteenuste (edaspidi teenused) osutamisega seotud tegevuskulude katteks täisealistele psüühiliste erivajadustega isikutele: 1) kelle ülalpidamist ja/või rehabiliteerimist hoolekande- või tervishoiuasutuses finantseeriti seisuga 31. detsember 1999. a seaduse «1999. aasta riigieelarve» osa 141 ptk 30 järgi (RT I 1999, 3, 49; 59, 614; 101, 904); 2) kellel on raske ja/või pikaajaline psüühikahäire või kellel raske ja/või pikaajalise psüühikahäire tõttu on diagnoositud raske või sügav puue; 3) kellel on vaimse alaarengu tõttu diagnoositud raske või sügav puue. § 3. Käesoleva määruse kohaselt loetakse täisealiste psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande kuludeks järgmiste teenuste ja teenuste osutamisega seotud täiendavate tegevuskulude katmist lisas 1 toodud maksumuse alusel: 1) iseseisva toimetuleku toetamine päevakeskuses; 2) lühiajaline (kuni kuus kuud) rehabiliteerimine ja hooldamine rehabilitatsiooniasutuses; 3) pikaajaline (üle kuue kuu) hooldamine hoolekande- või tervishoiuasutuses. 2. peatükk TEENUSED § 4. Iseseisva toimetuleku toetamine päevakeskuses on teenus, mille eesmärk on tavapärases keskkonnas elava inimese pikaajalisele hooldusele suunamise vajaduse vähendamine inimese rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamise ja tavapärases keskkonnas toimetuleku toetamise kaudu. § 5. Lühiajaline rehabiliteerimine ja hooldamine rehabilitatsiooniasutuses on teenus, mille eesmärk on inimese iseseisva toimetulekuvõime suurenemine ja pikaajalisele hooldusele suunamise vajaduse vähenemine inimese oskuste ja jääkvõimete ning tugisüsteemide arendamise kaudu. § 6. Pikaajaline hooldamine hoolekande- või tervishoiuasutuses on teenus, mille eesmärk on inimese elukvaliteedi säilitamine ühiskonnas aktsepteeritavaks peetaval tasandil inimest igapäevaelus vajalike toimingute sooritamisel abistamise kaudu. 3. peatükk TEENUSTE OSUTAJAD § 7. Päevakeskuses iseseisva toimetuleku toetamise teenust osutavad käesoleva määruse järgi asutused, mis: 1) juhinduvad oma tegevuses sotsiaalministri kinnitatud päevakeskuste juhendmaterjalist; 2) on sõlminud vastavasisulise teenuse osutamise lepingu maavanemaga. § 8. Rehabilitatsiooniasutuses lühiajalise rehabiliteerimise ja hooldamise teenust osutavad käesoleva määruse järgi asutused, mis: 1) vastavad sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele; 2) on sõlminud vastavasisulise teenuse osutamise lepingu Sotsiaalkindlustusametiga. § 9. Hoolekande- või tervishoiuasutuses pikaajalise hooldamise teenust osutavad käesoleva määruse järgi asutused, mille eluruumid vastavad Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 9, 138) kinnitatud eluruumidele esitatavatele nõuetele. 4. peatükk TEENUSELE SUUNAMINE § 10. Päevakeskusesse suunavad: 1) psüühikahäirega isiku eriarst (psühhiaater) või rehabilitatsiooniasutus; 2) vaimse alaarenguga isiku rehabilitatsiooniasutus või maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja. § 11. Rehabiliteerimisele rehabilitatsiooniasutusse suunab isiku vaegurluse ekspertiisi keskkomisjon. § 12. Pikaajalisele hooldamisele hoolekande- või tervishoiuasutuses suunab isiku pärast rehabilitatsiooniasutuses rehabilitatsioonitsükli läbimist ja kuni kuue kuu kestel päevakeskuse teenuse kasutamist maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakonna juhataja. 5. peatükk SUUNAMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID § 13. Päevakeskusesse suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) suunaja saatekiri; 2) päevakeskusesse suunatava isikut tõendav dokument. § 14. Rehabilitatsiooniasutusse rehabiliteerimisele suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) eriarsti saatekiri (rehabilitatsiooninäidustusega epikriis); 2) arst-eksperdi arvamus saatekirja kohta; 3) isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan; 4) perearsti poolt väljastatud tõend isiku üldise terviseseisundi kohta, milles kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määruse paragrahvides 17 ja 18 loetletud vastunäidustusi suunamiseks; 5) rehabiliteerimisele suunatava isikut tõendava dokumendi koopia. § 15. Pikaajalisele hooldamisele hoolekande- või tervishoiuasutusse suunamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: 1) isiku või tema seadusliku esindaja avaldus pikaajalisele hooldusele suunamiseks; 2) isiku või tema seadusliku esindaja koostatud vormikohane õiend isiku varast, sissetulekutest ja lähisugulastest; 3) perearsti poolt väljastatud tõend isiku üldise terviseseisundi kohta, milles kinnitatakse, et suunataval isikul ei esine käesoleva määruse paragrahvides 17 ja 18 loetletud vastunäidustusi suunamiseks; 4) vaegurluse ekspertiisi keskkomisjoni otsus rehabilitatsioonitsükli tulemuste kohta; 5) rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan; 6) hooldusele suunatava isikut tõendava dokumendi koopia. § 16. Käesoleva määruse alusel teenusele suunamise dokumentide näidisvormid kinnitab sotsiaalminister. 6. peatükk VASTUNÄIDUSTUSED SUUNAMISELE § 17. Käesoleva määruse alusel finantseeritavatele teenustele ei või suunata isikuid, kellel on: 1) tuberkuloosne protsess aktiivses faasis; 2) nakkushaigused; 3) sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest; 4) statsionaarset ravi vajav psüühikahäire. § 18. Ambulatoorset ravi vajava psüühikahäirega inimese võib teenustele suunata juhul, kui raviarst või -asutus kindlustab ravi lõpuleviimise või jätkumise. 7. peatükk RAHASTAMINE § 19. Käesoleva määruse paragrahvi 3 punktides 1 ja 3 loetletud teenuste ja teenuste osutamisega seotud täiendavate tegevuskulude katmiseks eraldab Sotsiaalministeerium rahalised vahendid maavalitsustele vastavalt: 1) paragrahvi 2 punktis 1 toodud isikute tegelikule arvule maakonnas seisuga 1. jaanuar 2000. a; 2) paragrahvi 2 punktides 2 ja 3 toodud isikute tegelikule arvule maakonnas seisuga 1. aprill 2000. a, arvestades maakonnas olemasolevate ja tegutsevate päevakeskuste mahtusid. § 20. Maavalitsustele eraldatud vahendeid on lubatud kasutada: 1) pikaajalise hooldamise teenuse ja teenuse osutamisega seotud täiendavate tegevuskulude katmiseks; 2) päevakeskuse teenuse finantseerimiseks vastavalt päevakeskuste olemasolevatele mahtudele; 3) päevakeskuse teenuste laiendamiseks ja mitmekesistamiseks pikaajalisele hooldusele planeeritud, kuid hooldusel olnud isiku iseseisvasse ellu lahkumise või surma korral kasutamata jäänud vahendite arvel. § 21. Käesoleva määruse paragrahvi 3 punktis 2 ettenähtud teenuse finantseerimine toimub Sotsiaalkindlustusameti ja rehabilitatsiooniasutuse vahel sõlmitud lepingu alusel. § 22. Pikaajalisel hooldamisel viibivate isikute majutamise ja toitlustamise kulud katavad inimesed ise. § 23. Pikaajalisel hooldamisel viibivate isikute majutamise ja toitlustamise kulude maksumuse piirmäärad kinnitab maavanem vastavalt oma pädevusele. § 24. Pikaajalisel hooldamisel viibivate isikute majutamise ja toitlustamise kulude eest tasumine võib toimuda arvete või hoolekande- või tervishoiuasutuse ja isiku või tema seadusliku esindaja vahel sõlmitud lepingu alusel. § 25. Käesoleva määruse järgi rehabilitatsiooniasutuses rehabiliteerimisel viibivate isikute toitlustamise kulud katavad inimesed ise. § 26. Hallatavatele riigiasutustele eraldatakse rahalised vahendid maavanema korraldusega. § 27. Munitsipaal- või eraõiguslikes hoolekande- või tervishoiuasutustes teenuste osutamise tegevuskulude katmine toimub maavalitsuse ja hoolekandeasutuste vahel sõlmitud lepingute alusel. § 28. Munitsipaal- või eraõiguslike hoolekande- või tervishoiuasutustega sõlmitud lepingute koopiad esitab maavalitsus Sotsiaalministeeriumile. 8. peatükk ARUANDLUS § 29. Maavalitsused esitavad hoolekande- või tervishoiuasutuste kinnitatud tulude ja kulude eelarved ja eelarve muudatused vastavalt kehtestatud tähtaegadele. § 30. Erivajadustega inimeste riiklikuks hoolekandeks eraldatud rahaliste vahendite kulu kohta esitavad maavalitsused kvartaalselt koondaruande kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks (lisatud). 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 31. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2000. a, paragrahvi 3 punkt 2 ja paragrahv 8 jõustuvad 1. juulil 2000. a. § 32. Tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 22. augusti 1995. a määrus nr 50 «Erihooldekodusse suunamise, vastuvõtmise, sealt lahkumise ja väljaarvamise eeskirja kinnitamine» (RTL 1995, 60, lk 2072). Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Lisa 1 sotsiaalministri 21. märtsi 2000. a määrusele nr 22 ERIVAJADUSTEGA INIMESTE RIIKLIKU HOOLEKANDE TEENUSTE JA TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD TÄIENDAVATE TEGEVUSTE KULUDE MAKSUMUS Teenus Maksumus (isiku kohta kuus) 1. Iseseisva toimetuleku toetamine ja hoolekandeasutusse paigutamise ennetamine päevakeskustes, sh tegevus eneseabigruppides 1500 krooni 2. Lühiajaline (kuni kuus kuud) hooldamine ja rehabiliteerimine rehabilitatsiooniasutuses 2.1. 1–3 kuu 4000 krooni 2.2. 4–6 kuu 3700 krooni 3. Pikaajaline (üle kuue kuu) hooldamine hoolekande- või tervishoiuasutuses 2100 krooni Teenustega seotud täiendavad tegevused Maksumus 4. Raske või sügava vaimse alaarenguga (F 72, F 73) või kõrge ohtlikkusastmega skisofreeniaga (F 20) täiskasvanud erivajadustega isikute pikaajalise (üle kuue kuu) hooldamise täiendavate kulude katmine 800 krooni kuus 5. Pikaajalisel hooldusel viibivate teovõimetuks tunnistatud isikute hooldamise täiendavate kulude katmine 300 krooni kuus 6. Pikaajalisel hooldusel viibivate isikute teovõimelisuse hindamisega seotud täiendavate kulude katmine kuni 2000 krooni aastas Lisa sotsiaalministri 21. märtsi 2000. a määrusele nr 22 ............................................................................................................................................................ (Asutuse nimetus, aadress, telefon) .............................................................................................................................................................. (Programmi nimetus, projekti nimetus) ERIVAJADUSTEGA INIMESTE RIIKLIKUKS HOOLEKANDEKS ERALDATUD RAHALISTE VAHENDITE KULU EELARVE ………………………………………………. 2000. A KROONIDES Eelarve klassifikaatori Kulu nimetus Täpsustatud aastaeelarve Kassakulu Tegelikud kulud osa ptk artikkel 10 Töötasu 12 Töötajate töötasu (töölepingu seadus) 121 Astmepalk 122 Astmepalga suurendus 123 Preemia, puhkusetoetus 127 Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest 128 Muud lisatasud 13 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 21 Sotsiaalmaks 211 Sotsiaalkindlustuse eelarvesse 212 Ravikindlustuse eelarvesse 22 Kohustusliku kindlustuse maksed 25 Stipendiumid 27 Toetused 271 Ühekordne toetus 272 Muud toetused 29 Muud personalikulud 30 Majandamiskulud 31 Kantseleikulud 311 Bürookulud 312 Majandusveod ja laokulud (tellitud transport) 313 Raamatud, ajakirjad, ajalehed ja muud trükised 314 Postikulu 315 Sidekulud 319 Muud 32 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 321 Küte 322 Elekter 323 Vesi ja kanalisatsioon 324 Ruumide ja territooriumide korrashoid (tellitud) 325 Maamaks 326 Jooksev remont (tellitud remonditööd ja materjalid) 328 Valve 329 Muud 33 Renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 331 Küte 332 Elekter 333 Vesi ja kanalisatsioon 334 Ruumide ja territooriumide korrashoid (tellitud) 335 Rent (üür) 336 Jooksev remont (tellitud remonditööd ja materjalid) 338 Valve 339 Muud 34 Inventar, ameti- ja eririietus 341 Ruumide sisustus, mööbel 342 Büroomasinad, olmetehnika 343 Eriotstarbelised seadmed, tööriistad 344 Inventari hooldus ja remont 345 Seadmete üür 346 Ameti- ja eririietus 347 Toetused ameti- ja eririietuse soetamiseks 348 Rõivad, jalatsid, vooditarvikud 349 Muud 35 Sõidukite ülalpidamise kulud 351 Kütus, määrdeained 353 Jooksev remont, tehnohooldus 354 Sõidukite ja garaaži abiseadmed 355 Hooldusvahendid 356 Sõidukite kindlustusmaksed 357 Sõidukite ja garaaži üür 358 Isikliku sõiduauto kasutamise kulud 359 Muud 36 Lähetused 361 Riigisisesed lähetused 362 Välislähetused 49 Muud kulud 491 Personalikoolitus 492 Delegatsioonide vastuvõtu kulud 493 Seadusloome 494 Kirjastamiskulud 495 Näituste korraldamise kulud 496 Asutuse esinduskulud 499 Kohtukulud, õnnetuste tagajärgede likvideerimise kulud, matuste korraldamise kulud jt 37 Infotehnoloogia 371 Riistvara soetamine 372 Tarkvara soetamine 373 Projektide tellimine 374 Strateegilised infosüsteemid, riiklikud registrid 379 Muud 38 Õppevahendid 381 Õpikud 382 Õppeotstarbeline inventar ja seadmed 389 Muud õppevahendid ja materjalid 41 Toitlustamine, k.a toiduained 42 Ravimid ja sidumismaterjalid 43 Muud materjalid 433 Tooraine ja materjalid (kasutamiseks töökodades) 439 Muud 44 Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt ostetavad tööd ja teenused 76 Vallasasjade ja loomade soetused 761 Sõiduautod (välja arvatud eriotstarbelised) 762 Ühissõidukid 763 Muud transpordivahendid (kaasa arvatud eriotstarbelised sõiduautod) 765 Seadmed, põllumajandusmasinad ja -riistad 766 Teenistus- ja tööloomad 767 Loomaaia eksponaadid 77 Kinnisasjade soetused 78 Aktsiate ja muude väärtpaberite ost 79 Muud finantsmahutused 89 Kohustistasud ja muud finantskulud KOKKU Hoolekandeasutuses olevate isikute arv: .................................. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja................................................................................................... nimi allkiri Koostaja.......................................................................................................................................................... nimi allkiri Koostaja telefon.............................................................................

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →