Haridusminister — Koolieelse lasteasutuse õpetajate ja eripedagoogide atesteerimise tingimused ja kord — RTL, 2000, 37, 514

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» (RT I 1999, 27, 387) paragrahvi 22 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eesmärk Koolieelses lasteasutuses (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustööl põhikohaga ja kohakaasluse alusel töötavate õpetajate ja eripedagoogide (edaspidi pedagoogid) atesteerimise eesmärk on pedagoogile ametijärgu määramine. § 2. Ametijärgud ja nende määramise üldised põhimõtted (1) Pedagoogi ametijärgud on: 1) nooremõpetaja; 2) õpetaja; 3) vanemõpetaja; 4) õpetaja-metoodik. (2) Pedagoogile määratakse üks ametijärk ning see ametijärk kehtib kõigis lasteasutustes. (3) Pedagoogile esitatavad keeleoskusnõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16. augusti 1999. a määrusega nr 249 (RT I 1999, 66, 656) kinnitatud «Avalikele teenistujatele ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatele, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajatele ning arstina, farmatseudina või psühholoogina äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses töötavatele või samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele isikutele kohustuslikes eesti keele oskuse tasemetes». 2. peatükk PEDAGOOGIDE ATESTEERIMISE TINGIMUSED JA KORD § 3. Pedagooge atesteerivad organid ja nende pädevus (1) Pedagooge atesteerivad: 1) lasteasutuse juhataja; 2) lasteasutuse atesteerimiskomisjon; 3) lasteasutustevaheline atesteerimiskomisjon; 4) haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon. (2) Lasteasutuse juhataja määrab nooremõpetaja ametijärgu. (3) Lasteasutuse atesteerimiskomisjon või lasteasutustevaheline atesteerimiskomisjon määrab õpetaja ja vanemõpetaja ametijärgu. (4) Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon määrab õpetaja-metoodiku ametijärgu. § 4. Ametijärgu taotlemise kord (1) Atesteerimistaotluse esitamise õigus on pedagoogil. (2) Atesteerimise läbiviimise alus on pedagoogi kirjalik taotlus koos vastava ametijärgu nõuete täitmist kinnitavate dokumentidega: 1) haridust tõendavad dokumendid (koopiad); 2) töö sisuline analüüs; 3) sisekontrolli eest vastutava isiku või lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava organi ametniku (edaspidi järelevalveametnik) kirjalik hinnang atesteeritava tööle; 4) tööalase koolituse tõendid (koopiad); 5) vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku ametijärgu taotlemisel eelmine atesteerimiskomisjoni otsus (koopia). (3) Pedagoogi koostatud töö sisuline analüüs peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) õppe- ja kasvatustegevuse analüüs, õppemetoodiliste materjalide loend, mille koostajaks atesteeritav on olnud, tööalase koolituse kursustel omandatu kasutamine töös; 2) pedagoogiliste või erialaste publikatsioonide loend; 3) osalemine ainesektsioonides, töörühmades jms; 4) ülevaade tööst lastevanemate nõustajana; nooremõpetajate ja praktikantide juhendajana (juhendatavate nimed, aeg, teemad, juhendamise kajastamine tööplaanis); 5) keelteoskus, arvutikasutamise oskus ja nende oskuste rakendamine töös; 6) esinemine üleriigilistel või piirkondlikel üritustel (ürituse nimi, teema, aeg). § 5. Ametijärkude kehtivus (1) Nooremõpetaja ja õpetaja ametijärgud on tähtajatud ning neid tõstetakse atesteerimise teel. (2) Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku ametijärgud kehtivad kuni viis aastat atesteerimisotsuse tegemisest. (3) Kui pedagoog ei taotle enne lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist atesteerimist samale või kõrgemale ametijärgule, määrab lasteasutuse või lasteasutustevaheline atesteerimiskomisjon talle ühe astme võrra madalama, vastavalt õpetaja või vanemõpetaja ametijärgu. (4) Pedagoogil on õigus taotleda vanemõpetaja või õpetaja-metoodiku ametijärku pärast kolme aasta möödumist viimasest ametijärgu määramisest. § 6. Ametijärgu alandamine Lasteasutuse juhatajal on õigus taotleda atesteerimiskomisjonilt vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku ametijärgu alandamist, kui: 1) lasteasutuse juhataja on ühe aasta jooksul korduvalt juhtinud pedagoogi tähelepanu puudustele tema töös, kuid nimetatud puudusi pole kõrvaldatud või 2) riikliku järelevalve õiendis või aktis on osutatud puudustele pedagoogi töös ja nimetatud puudusi pole kõrvaldatud. 3. peatükk AMETIJÄRGU TAOTLEMISEKS ESITATAVAD NÕUDED § 7. Nooremõpetaja ametijärgu taotlemiseks esitatavad nõuded Nooremõpetaja ametijärk määratakse pedagoogile, kellel on: 1) ametikohale vastav erialane pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus või 2) muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine erialane kursus või 3) muu kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus. § 8. Õpetaja ametijärgu taotlemiseks esitatavad nõuded Õpetaja ametijärk määratakse sellel ametikohal edukalt vähemalt ühe aasta töötanud pedagoogile: 1) kellel on ametikohale vastav erialane pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus või 2) kellel on muu pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine erialane kursus või 3) muu kõrg- või keskeriharidus ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus. § 9. Vanemõpetaja ametijärgu taotlemiseks esitatavad nõuded Vanemõpetaja ametijärku võib taotleda pedagoog, kellel on ametikohale vastav erialane pedagoogiline või pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus ning kes: 1) on viimased kolm aastat töötanud edukalt lasteasutuse pedagoogina, omades õpetaja ametijärku; 2) on viimase kolme aasta jooksul esinenud töökogemuslike ettekannetega linna või maakonna hariduskonverentsil või seminaridel või on koostanud maakonnas või linnas või mõlemas arvestatavaid õppevahendeid; 3) on juhtinud lasteasutuse pedagoogide töörühma tööd lasteasutuse õppekava koostamisel või on tegev lastevanemate nõustajana; koolitajana; 4) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160-tunnise ainedidaktilise, pedagoogika- ja psühholoogiakursuse või samas ulatuses samalaadseid lühiajalisi kursusi. § 10. Õpetaja-metoodiku ametijärgu taotlemiseks esitatavad nõuded Õpetaja-metoodiku ametijärku võib taotleda lasteasutuse pedagoog, kellel on ametikohale vastav erialane pedagoogiline või pedagoogiline kõrgharidus ning kes: 1) on viimased kolm aastat edukalt töötanud lasteasutuse pedagoogina, omades vanemõpetaja ametijärku; 2) on juhendanud viimase kolme aasta jooksul praktikante või nooremõpetajaid; 3) on avaldanud viimase kolme aasta jooksul erialaseid publikatsioone või on olnud pedagoogide koolitajaks maakonna või riigi tasandil; 4) osaleb üleriigilise alushariduse nõukogu (ühenduse) tegevuses või on osalenud üleriigiliste haridusalaste konverentside ja lastetööde näituste korraldustoimkonna töös või on esinenud lektorina pedagoogilistel või erialastel teemadel riigi tasandil; 5) on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160-tunnise pedagoogika- või juhtimiskursuse või samas ulatuses samalaadsed lühiajalised kursused. § 11. Pedagoogi töö edukuse hindamise aluste väljatöötamine Pedagoogi töö edukuse hindamise alused ametijärgu määramiseks töötab välja ja kinnitab atesteerimiskomisjon. 4. peatükk ATESTEERIMISKOMISJONI MOODUSTAMINE, ATESTEERIMISKOMISJONI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 12. Atesteerimiskomisjoni moodustamine (1) Pedagoogide atesteerimiseks õpetaja ja vanemõpetaja ametijärgule moodustab lasteasutuse juhataja atesteerimiskomisjoni. Alla kümne pedagoogiga lasteasutuse jaoks moodustab lasteasutustevahelise atesteerimiskomisjoni lasteasutuse omanik või omanikud kokkuleppel. Lasteasutustevahelisse atesteerimiskomisjoni kuulub iga lasteasutuse esindaja. (2) Pedagoogide atesteerimiseks õpetaja-metoodiku ametijärgule moodustab atesteerimiskomisjoni haridusminister. (3) Atesteerimiskomisjoni tööks vajalikud tingimused tagavad vastavalt lasteasutus, lasteasutuse omanik ja Haridusministeerium. § 13. Lasteasutuse või lasteasutustevahelise atesteerimiskomisjoni koosseis (1) Lasteasutuse või lasteasutustevaheline atesteerimiskomisjon on vähemalt 5-liikmeline ja sinna kuuluvad: 1) lasteasutuse juhataja; 2) pedagoogilise nõukogu volitatud pedagoog (pedagoogid), kes ei kuulu lasteasutuse juhtkonda; 3) juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal; 4) hoolekogu volitatud esindaja, kes ei kuulu lasteasutuse töötajate koosseisu; 5) usaldusisik või pedagoogide registreeritud ühenduse volitatud esindaja; 6) lasteasutuse omaniku volitatud esindaja. (2) Vanemõpetaja ametijärgu määramisel osaleb lasteasutuse või lasteasutustevahelise atesteerimiskomisjoni töös järelevalveametnik. Kui riikliku järelevalve ametnik ei saa osaleda komisjoni töös, esitab ta oma seisukoha ametijärgu omistamise või mitteomistamise kohta kirjalikult atesteerimiskomisjoni esimehele hiljemalt koosoleku toimumise päevaks. § 14. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjoni koosseis Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon on vähemalt 9-liikmeline ja sinna kuuluvad: 1) pedagoogide registreeritud ühenduste volitatud esindajad; 2) Haridusministeeriumi osakondade ametnikud, sealhulgas järelevalveametnik. § 15. Atesteerimiskomisjoni töökorralduse alused (1) Atesteerimiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast atesteerimiskomisjoni esimehe ja sekretäri. (2) Atesteerimiskomisjoni esimees vastutab nimetatud komisjoni töökorra ja asjaajamise, koosoleku kokkukutsumise, atesteeritavale koosoleku ajast ja otsusest õigeaegse teatamise eest. (3) Atesteerimiskomisjon töötab välja ja kinnitab oma töökorra, milles sisaldub: 1) dokumentide kogumine; 2) koosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine; 3) atesteerimiskomisjoni liikmete õigused ja kohustused. (4) Atesteerimiskomisjon moodustatakse tähtajatult, atesteerimiskomisjonist väljalangenud või kohustusi mittetäitvad liikmed asendatakse uute liikmetega. (5) Atesteerimiskomisjoni protokolle ja otsuseid säilitatakse lasteasutuses ja Haridusministeeriumis kuus aastat. § 16. Atesteerimiskomisjoni õigused (1) Atesteerimiskomisjonil on õigus vajadusel või atesteeritava nõudmisel kaasata vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku ametijärgu määramisel atesteeritava tööga tutvumiseks ja hinnangu andmiseks eksperte väljastpoolt lasteasutust või Haridusministeeriumi. Ekspert esitab atesteerimiskomisjonile oma kirjaliku hinnangu atesteeritava töö kohta hiljemalt nädal enne järgmist koosolekut. (2) Atesteerimiskomisjoni liikmetel on õigus tutvuda atesteeritava tööd puudutavate materjalidega, külastada õppe- ja kasvatustegevusi, tutvuda laste töödega, vestelda teiste pedagoogide ja lastevanematega. (3) Atesteerimiskomisjonil on õigus küsida hinnanguid atesteeritava kohta lasteasutuse juhtkonnalt, linnade ja maakondade ainesektsioonidelt ja maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnalt. 5. peatükk ATESTEERIMISE LÄBIVIIMINE JA OTSUSE TEGEMINE § 17. Atesteerimistaotluse registreerimine Atesteerimistaotluse registreerib atesteerimiskomisjoni sekretär selle saabumise päeval vastavalt lasteasutuse asjaajamise korrale. § 18. Atesteerimiskomisjoni koosolek (1) Atesteerimistaotlus vaadatakse atesteerimiskomisjoni koosolekul läbi kahe kuu jooksul nimetatud taotluse registreerimise päevast arvates. (2) Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon vaatab atesteerimistaotlused läbi kaks korda õppeaastas. Haridusministeerium teatab maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondadele ning Tallinna Linna Haridusametile õppeaasta alguses kirjalikult koosolekute toimumise ajad. (3) Lasteasutuse ja lasteasutustevahelise atesteerimiskomisjoni koosoleku toimumise aja ja koha teeb atesteerimiskomisjoni esimees atesteeritavale teatavaks vähemalt kümme päeva enne koosoleku toimumist. (4) Atesteerimiskomisjoni koosolekud protokollib atesteerimiskomisjoni sekretär. § 19. Atesteerimiskomisjoni otsus (1) Atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku atesteerimiskomisjoni liikmetest. (2) Atesteerimiskomisjon võtab otsused vastu salajase hääletamise teel. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks atesteerimiskomisjoni esimehe hääl. (3) Atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb lasteasutusse ja teine antakse allkirja vastu atesteeritavale. Haridusministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb Haridusministeeriumile ja teine väljastatakse atesteeritavale tähitud postiga. § 20. Atesteeritava õigused (1) Atesteeritaval on õigus osaleda atesteerimiskomisjoni koosolekul enda atesteerimistaotluse läbivaatamise ajal ning tutvuda atesteerimiskomisjoni otsuse protokolliga. Hääletamise ajal atesteeritavad koosolekuruumis ei viibi. (2) Lasteasutuses või lasteasutustevahelises atesteerimiskomisjonis atesteeritud pedagoogil on õigus esitada kümne päeva jooksul pärast talle otsuse teatavaks tegemist apellatsioon haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjonile. 6. peatükk HARIDUSMINISTRI MOODUSTATUD ATESTEERIMISKOMISJONI ÜLESANDED APELLATSIOONIDE LÄBIVAATAMISEL § 21. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjoni pädevus apellatsioonide läbivaatamisel (1) Lasteasutuse või lasteasutustevaheline atesteerimiskomisjon väljastab Haridusministeeriumi atesteerimiskomisjonile koopiad apellatsiooni esitanud pedagoogi atesteerimismaterjalidest ja koosoleku protokollist. (2) Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjonil on õigus esitada atesteerimismaterjalid lasteasutuse või lasteasutustevahelise atesteerimiskomisjoni otsuse õigsuse üle otsustamiseks atesteerimiskomisjoni välistele ekspertidele hinnangu saamiseks. § 22. Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjoni otsus apellatsioonide läbivaatamisel (1) Haridusministri moodustatud atesteerimiskomisjon võtab otsuse vastu kahe kuu jooksul apellatsiooni registreerimise päevast arvates. (2) Atesteerimiskomisjoni otsus tehakse apellatsiooni esitajale ja lasteasutuse või lasteasutustevahelise atesteerimiskomisjoni esimehele teatavaks kümne päeva jooksul nimetatud otsuse vastuvõtmisest. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 23. Määruse rakendamine Varasema lasteasutuse pedagoogide atesteerimiskorra alusel tähtajaliselt määratud ametijärgud kehtivad, kuni möödub viis aastat nende ametijärkude määramisest, kuid mitte üle määratud ametijärgu tähtaja. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Peep RATAS