Justiitsminister — Justiitsministri 1. detsembri 1995. a määruse nr 39 «Maa-, linna- ja halduskohtu, Tallinna Linnakohtu ning ringkonnakohtu reglementide kinnitamine» muutmine — RTL, 35, 492

Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62) paragrahvi 16 lõike 6 alusel: § 1. Kinnitada «Tallinna Linnakohtu reglement» (juurde lisatud). § 2. Tunnistada kehtetuks justiitsministri 1. detsembri 1995. a määrus nr 39 «Maa-, linna- ja halduskohtu, Tallinna Linnakohtu ning ringkonnakohtu reglementide kinnitamine» (RTL 1995, 78, lk 2694; 1996, 102/103, 572; 1997, 117, 699; 1998, 187/188, 745; 338/339, 1373; 1999, 58, 736; 144, 2024) Tallinna Linnakohtu reglemendi osas. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 13. märtsi 2000. a määrusega nr 15 TALLINNA LINNAKOHTU REGLEMENT I. ÜLDSÄTTED 1. Tallinna Linnakohus on esimese astme kohus, kus vaadatakse vastavalt alluvusele läbi tsiviil- ja kriminaalasju ning täidetakse muid seaduses sätestatud ülesandeid. 2. Tallinna Linnakohus tegutseb põhiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktide ning käesoleva reglemendi alusel. 3. Tallinna Linnakohtu kohtunikke abistavad kohtuteenistujad, kelle töökohustused määratakse kindlaks seaduste, käesoleva reglemendi, ametijuhendite ning muude õigusaktidega. II. TALLINNA LINNAKOHTU STRUKTUUR 4. Tallinna Linnakohtu struktuur on esitatud reglemendi lisas 1. 5. Tallinna Linnakohtu tegevust juhib kohtu esimees. Kohtu esimeest asendab tema äraolekul kohtu esimehe määratud kohtunik või ameti poolest vanim kohalolev kohtunik. 6. Kohtu esimehele alluvad vahetult kohtu esimehe abi, haldusdirektor, personaliüksus, peaspetsialist (üldkantselei juhataja) ning kinnistusameti, registriosakonna, täitevosakonna ja kriminaalhooldusosakondade juhatajad. Haldusdirektorile allub raamatupidamisosakond, majandusüksus ja kordnikud, kes täidavad oma ametiülesandeid vastavalt reglemendile ning ametijuhendile. 7.1. Tallinna Linnakohtu kohtumenetluse osakond on struktuuriüksus, mis kohtunikust osakonnajuhataja juhtimisel korraldab osakonda saabunud kohtuasja lahendamist kuni selle lahendatuna kantseleisse tagastamiseni. 7.2. Tallinna Linnakohtu kinnistusamet ja registriosakond on kohtu osakonnad, mis peavad seaduses sätestatud registreid ja millel on omad reglemendid. 7.3. Tallinna Linnakohtu täitevosakond on kohtu osakond, mis täidab seadusega sätestatud ülesandeid ja millel on oma kodukord. 7.4. Tallinna Linnakohtu Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe kriminaalhooldusosakonnad on kohtu osakonnad, mis täidavad seaduses sätestatud ülesandeid ja millel on oma kodukord. 8. Kohtunikke abistavad üksused on: 1) kohtu üldkantselei, mille peaspetsialist (üldkantselei juhataja) korraldab kriminaal- ja tsiviilkantselei tegevust (posti registreerimine ja väljastamine, masinakirjutajate, tõlkide ja arhiivi tegevus jm tehniline teenindamine); 2) haldusdirektori juhitav struktuuriüksus, kes korraldab majandustegevust, kohtuhoone haldamist, arvutisüsteemi paigaldamist ja hooldamist ning valveteenistust (majandusüksus); 3) raamatupidamisosakond, mida juhib osakonna juhataja, korraldab kohtu finantstegevust, varade arvestust ja aruandlust. Nimetatud struktuuriüksuste juhid korraldavad üksuse pädevuses olevate ülesannete täitmist ning esitavad kooskõlastatult haldusdirektoriga selle kohta regulaarselt aruande kohtu esimehele või õigusaktides ettenähtud juhtudel Justiitsministeeriumile. III. KOHTU ESIMEES 9. Kohtu esimees juhib kohtu tööd ja esindab kohut ning mõistab õigust kohtunikuna ühes käesoleva reglemendi punktides 12 või 13 nimetatud osakonnas. 10. Kohtu esimees või tema äraolekul kohtu esimehe kohusetäitja: 10.1. esitab Justiitsministeeriumile justiitsministri määratud tähtajaks kohtu aastaeelarve eelnõu; 10.2. teeb justiitsministrile ettepanekuid kohtu kantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu ning kinnistusameti, registriosakonna, täitevosakonna ja kriminaalhooldusosakondade koosseisu kinnitamiseks, arvestades haldusdirektori ning kinnistusameti, registriosakonna, täitevosakonna ja kriminaalhooldusosakondade juhatajate ettepanekuid; 10.3. määrab kohtuteenistujate ametipalgad, lähtudes seadusega kehtestatud palgaastmestikust, Vabariigi Valitsuse kehtestatud palgamääradest ja kohtule eraldatud palgafondist, võttes arvesse haldusdirektori ning kinnistusameti, registriosakonna, täitevosakonna ja kriminaalhooldusosakondade juhatajate ettepanekuid; 10.4. nimetab ametisse ja vabastab ametist teenistujaid: 10.4.1. nimetab ametisse kinnistusameti ja registriosakonna tehnilised töötajad vastava allüksuse juhataja ettepanekul; 10.4.2. peab kriminaalhooldusosakondade kriminaalhooldusabiliste nimekirja; 10.4.3. nimetab ametisse kriminaalhooldusametnikke; 10.5. kinnitab kohtu sisekorraeeskirjad ja teenistujate ametijuhendid; 10.6. kinnitab kohtunike, kohtunikuabide ja kohtuteenistujate puhkuste ajakava ja vormistab puhkuste käskkirjad ning esitab kohtunike, kohtunikuabide puhkuste ajakava teadmiseks justiitsministrile; 10.7. teeb justiitsministrile ettepanekuid kohtunike erakorralise tasuta puhkuse andmiseks; 10.8. ergutab ja edutab kohtuteenistujaid; 10.9. lahendab kohtuteenistujate distsiplinaarüleastumiste asju; 10.10. kinnitab kohtusse saabunud kohtuasjade kohtunike vahel jaotamise korra ning kohtunike järjekorranumbrid, arvestades osakonnajuhatajate nõupidamise ettepanekuid; 10.11. määrab kohtu osakondade juhatajad; 10.12. määrab kohtu osakonnajuhataja äraolekul sama osakonna kohtunike hulgast osakonnajuhataja asendaja; 10.12.1. määrab kriminaalhooldusosakondade, kinnistusameti, täitevosakonna ja registriosakonna juhatajate äraolekul nende asendajad; 10.13. määrab kohtu osakondade koosseisud ning kohtunike ja kohtuteenistujate kuulumise osakondadesse, lähtudes osakonnajuhatajate nõupidamise ettepanekutest ning võimaluse korral kohtunike arvamust arvestades; 10.14. korraldab kohtusse saabunud avalduste ja kaebuste lahendamist; 10.15. vaatab läbi korrespondentsi ja suunab kirjad täitmiseks; 10.16. korraldab isikute vastuvõttu kohtus kindlatel kuupäevadel ja kellaaegadel; 10.17. korraldab kohtunike, kohtunikuabide täiendkoolitust; 10.18. vastutab materiaalselt kohtu valduses oleva riigivara eest või määrab vastutava teenistuja; 10.19. vastutab kohtu riigivapikujutisega pitsati ja dokumendiplankide kasutamise, hoidmise ja säilimise eest ning määrab selleks vastutava teenistuja; 10.20. korraldab kohtu riigivapikujutisega pitsati ja kohtunike allkirjade näidiste saatmist kinnipidamiskohtadesse; 10.21. täidab muid seadustest või reglemendist tulenevaid kohustusi. IV. KOHTU OSAKONNAD 11. Tallinna Linnakohtus on 11 osakonda. Kuue osakonna – registriosakonna, kinnistusameti, täitevosakonna, Mustamäe, Lasnamäe ja Kesklinna kriminaalhooldusosakonna – töö on reguleeritud nende endi reglemendi ja kodukorraga, kohtumenetluse osakondade töö on reguleeritud Tallinna Linnakohtu reglemendiga. Tallinna Linnakohtus on viis kohtumenetluse osakonda ja üks raamatupidamisosakond. 12. Kriminaalasju arutavad osakonnad I osakond – arutab alaealiste kriminaalasju ning teisi kriminaalasju (v.a II osakonna pädevuses olevad asjad) vastavalt saabumise järjekorrale; II osakond – arutab I astme kuriteoasju ning teisi kriminaalasju (v.a I osakonna pädevuses olevad asjad) vastavalt saabumise järjekorrale. 13. Tsiviilasju arutavad osakonnad III osakond – tsiviilasjad vastavalt saabumise järjekorrale; IV osakond – tsiviilasjad vastavalt saabumise järjekorrale; V osakond – tsiviilasjad vastavalt saabumise järjekorrale. 14. Kohtumenetluse osakondade koosseisu kuuluvad kohtunikud, kohtuistungi sekretärid, konsultandid ja kohtuniku ametitaotlejad. 15. Kohtumenetluse osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelleks on kohtu esimehe poolt määratud sama osakonna kohtunik. Osakonnajuhatajat asendab tema äraolekul kohtu esimehe poolt määratud sama osakonna kohtunik. 16. Kohtumenetluse osakonna juhataja: 16.1. korraldab ja kontrollib osakonna kohtunike ja teenistujate töökohustuste täitmist; 16.2. korraldab osakonna konsultantide tegevust kohtuasjade ettevalmistamisel; 16.3. lahendab osakonda kuuluvate kohtunike arutatavate asjadega seotud või osakonna töötajate peale esitatud kaebusi; 16.4. teeb kohtu esimehele ettepanekuid osakonna teenistujate distsiplinaarvastutusele võtmiseks või ergutamiseks; 16.5. korraldab osakonnas puuduva teenistuja asendamist; 16.6. teeb kohtu esimehele ettepanekuid osakonna teenistujate palkade määramiseks. 17. Kohtumenetluse osakonna juhatajale makstakse osakonna juhatamise eest lisatasu kohtu eelarvest kohtu esimehe määratud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 5% kohtuniku põhipalgast. 18. Kohtusse saabunud kohtuasjad jaotatakse kohtumenetluse osakondade vahel. Kohtumenetluse osakonna juhataja jaotab osakonna kohtunike vahel kohtuasjad lähtudes kohtuasjade kohtunike vahel jaotamise korrast ning arvestades kohtunike järjekorranumbreid. Peale kohtuasjade jaotamise arvutisüsteemi käivitamist jaotatakse kohtuasjad kantseleis arvutiprogrammi abil. Enesetaanduse või taandamise korral määrab asja lahendava kohtuniku osakonnajuhataja. 19. Pärast kolmeaastast töötamist ühes kohtumenetluse osakonnas võidakse kohtunik üle viia teise kohtumenetluse osakonda, arvestades võimaluse korral kohtuniku soove. Nimetatud soovist teatab kohtunik kohtu esimehele vähemalt kuus kuud enne kolme aasta täitumist. Kohtuniku ühest kohtumenetluse osakonnast teise üleviimise otsustab osakonnajuhatajate nõupidamise ettepanekuid arvestades kohtu esimees. 20. Kohtumenetluse osakonnajuhatajate nõupidamist korraldab ja juhatab kohtu esimees. Kõik otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Võrdse häältearvu korral on otsustav kohtu esimehe hääl. 21. Kohtumenetluse osakonnajuhatajate nõupidamine: 21.1. teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtunike ühest osakonnast teise üleviimise kohta; 21.2. teeb kohtu esimehele ettepanekuid palgafondi kokkuhoiu arvel kohtuteenistujate ergutamiseks; 21.3. teeb kohtu esimehele ettepanekuid osakondade koosseisu kindlaksmääramiseks; 21.4. koordineerib osakondadevahelist tööd; 21.5. arutab muid kohtu tööga seotud küsimusi. 22. Kohtuistungi sekretär täidab avaliku teenistuse seadusest, menetlusseadustest ja teistest kohtu tööd korraldavatest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 23. Kohtuistungi sekretäride tööd koordineerib kohtunik, kelle juures kohtuistungi sekretär töötab, või vastava osakonna juhataja. 24. Kohtuistungi sekretär: 24.1. kutsub kohtusse protsessiosalisi ja tunnistajaid, saates neile kutse kas käskjalaga või postiga; 24.2. korraldab süüdistuskokkuvõtete kätteandmist kohtualustele; 24.3. kutsub kohtuistungitele kohtukaasistujaid ja peab arvestust nende istungist osavõtu üle; 24.4. koostab läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirju ja paneb need nähtavale kohale; 24.5. kontrollib kohtuistungile kutsutud isikute kohalolekut; 24.6. protokollib kohtuistungeid; 24.7. saadab täitmisele kohtumäärused ja viivitamata täidetavad kohtuotsused; 24.8. vormistab kohtutoimikud ja annab need nimekirjade alusel allkirja vastu üle kohtu kantseleisse kohtulahendi tegemisest viie päeva jooksul; 24.9. säilitab kohtuistungitel arutatud asjade nimekirju eraldi kaustas kolm aastat; 24.10. tutvustab menetlusosalistele toimikus olevaid materjale; 24.11. tutvustab süüdimõistetule kohtuistungi protokolli; 24.12. täidab teisi kohtuniku ja osakonnajuhataja korraldusi. 25. Kohtuistungi sekretäri täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtu esimees ametijuhendis. 26. Konsultant: 26.1. süstematiseerib seadusi ja õigusteabekirjandust; 26.2. peab õigusaktide ja koodeksite kontrolleksemplare; 26.3. asendab kogumiku «Eesti seadus» väljaannetes vahelehti ja varustab kohtunikke kogumiku uute köidete ja vahelehtedega; 26.4. annab kohtunikele teavet õigusaktide kehtivuse ning neis tehtud muudatuste ja täienduste kohta, komplekteerib ja paljundab kohtunikele vajaduse järgi õigusakte õigusharude või alateemade järgi; 26.5. kogub ja süstematiseerib kohtulahendeid ning üldistab kohtupraktikat; 26.6. analüüsib kohtustatistikat; 26.7. võtab isikutelt vastu hagiavaldusi, avaldusi, kaebusi ja proteste; 26.8. abistab kohtunikke kohtuasjade ettevalmistamisel; 26.9. koostab kohtulahendite projekte. 27. Kohtumenetluse osakondadesse kuuluvate konsultantide ametiülesanded on kindlaks määratud ametijuhendis. 28. Kohtukordnik: 28.1. peab kohtuistungil ja kohtuhoones korda ning teostab kohtuhoone valvet; 28.2. toimetab vajaduse korral koos politseiga isiku kohtuistungile; 28.3. osaleb vajaduse korral täitetoimingute läbiviimisel; 28.4. täidab teisi kohtu esimehe ja haldusdirektori korraldusi. Kohtukordniku täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtu esimees ametijuhendis. 29. Kohtukäskjalg toimetab kätte teateid ja kutseid menetlusosalistele, tunnistajatele, ekspertidele, spetsialistidele, teistele isikutele ja institutsioonidele ning tagastab üldkantseleisse teatise nimetatud dokumentide allkirja vastu üleandmise kohta. Kohtukäskjala täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtu esimees ametijuhendis. 30. Käskjalal on nummerdatud ja nööritud käsipostiraamat, mille alusel peetakse korrespondentsi ja kättetoimetatud kutsete arvestust. V. HALDUSDIREKTOR 31. Kohtu haldusdirektor on ametnik, kes korraldab kohtu organisatsioonilist, majandus- ja finantstegevust ning esindab kohut tsiviiltehingutes kohtu esimehe määratud ulatuses. 32. Kohtu haldusdirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimees. Haldusdirektori äraolekul asendab teda kohtu esimehe määratud ametnik. 33. Haldusdirektor: 33.1. juhib ja korraldab kohtu organisatsioonilist ja majandustegevust, sõlmib kohtu nimel majanduslepinguid ja kontrollib nende täitmist; 33.2. koostab koos raamatupidamisosakonna juhatajaga kohtu aastaeelarve eelnõu ja esitab selle kohtu esimehele; 33.3. tagab kohtu eelarvevahendite ja vara sihipärase kasutamise, kooskõlastab raamatupidamisosakonna juhataja ja kriminaalhooldusosakondade juhatajatega nendepoolse kriminaalhooldusosakondade rahaliste vahendite kasutamise; 33.4. peab arvestust inventari üle, tellib ning jaotab mööblit, büroo- ja paljundustehnikat, arvuteid, kantseleitarbeid ja muid töövahendeid; 33.5. vastutab kohtu templite hoidmise ja kasutamise eest; 33.6. hoolitseb kohtupidamiseks vajalike tehnika- ja muude vahendite korrasoleku eest; 33.7. täidab kohtu valitseda oleva kohtuhoone ja tööandja eluruumi valitsemisega seotud ülesandeid vastavalt Justiitsministeeriumi kantsleri käskkirjale; 33.8. koostab remonditööde plaanid ning korraldab sanitaar- ja kapitaalremondi tegemist; 33.9. korraldab kohtuhoones turvateenistust ning vastutab selle eest; 33.10. täidab muid seadustes, ametijuhendis, kohtu esimehe käskkirjades ja sisekorraeeskirjades ettenähtud kohustusi; 33.11. teeb ettepanekuid kohtu esimehele kohtuteenistujate palkade kohta; 33.12. annab teenistujatele ühekordseid korraldusi, kontrollib nende täitmist ja võtab tarvitusele abinõud ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks; 33.13. teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtuteenistuja ergutamiseks ja edutamiseks või distsiplinaarvastutusele võtmiseks; 33.14. kohaliku tööinspektsiooni juhistele tuginedes koostab töökaitsejuhendi ja menetleb tööõnnetusasju. VI. PERSONALIÜKSUS 34. Personaliüksus: 34.1. teeb kohtu esimehele ettepanekuid puuduva teenistuja asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks; 34.2. korraldab ajutiselt äraoleva teenistuja asendamist või vaba ametikoha täitmist; 34.3. vormistab töölepinguid; 34.4. peab töötajate arvestust, täidab isikukaarte, teeb vajalikke kandeid tööraamatusse, peab tööraamatute registreerimisraamatut, korraldab tööaja arvestuse tabelite pidamist ja teenistuslehtede täitmist; 34.5. koostab sisekorraeeskirju ja teenistujate ametijuhendite eelnõusid ning esitab need kinnitamiseks kohtu esimehele, tutvustab uutele töötajatele töösisekorraeeskirju, ametijuhendeid, sissejuhatavat töökaitsejuhendit; 34.6. vormistab ja registreerib kohtu esimehe käskkirju; 34.7. koostab ja esitab haigekassale uute kindlustatute ja lõppenud ravikindlustuse kohta nimekirju, väljastab haigekassakaarte uutele töötajatele; 34.8. jälgib töödistsipliinist ja töösisekorraeeskirjadest kinnipidamist ning informeerib kohtu esimeest puudujääkidest; 34.9. korraldab kohtuteenistujate täiendkoolitust; 34.10. koostab kohtuteenistujate puhkuse ajakava ning esitab selle kohtu esimehele kinnitamiseks. VII. KOHTU KANTSELEI 35. Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, kes korraldab kohtu asjaajamist ning tagab kõigi osakondade tööks vajalikud tingimused. 36. Kantselei struktuuri ja koosseisuüksuste arvu määrab kindlaks justiitsminister. 37. Tallinna Linnakohtu üldkantselei koosneb tsiviil- ja kriminaalkantseleist. Registriosakonna, kinnistusameti, täitevosakonna, Mustamäe, Lasnamäe ja Kesklinna kriminaalhooldusosakonna kantselei töö on reguleeritud nende endi reglemendi või kodukorraga. 38. Üldkantselei tööd juhib ja korraldab peaspetsialist (üldkantselei juhataja), vanemspetsialistid juhivad ja korraldavad tsiviilkantselei ja üks kriminaalkantselei tööd. Peaspetsialisti (üldkantselei juhataja) äraolekul määrab kohtu esimees peaspetsialisti (üldkantselei juhataja) kohusetäitja. 39. Peaspetsialist (üldkantselei juhataja): 39.1. korraldab ja kontrollib kantselei ametnike ja abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning võtab tarvitusele abinõud kantselei asjaajamise parandamiseks; 39.2. korraldab kohtusse saabunud kohtuasjade ja postisaadetiste vastuvõtmist ja registreerimist ning nende üle arvestuse pidamist kartoteegis, tähestikulises sisujuhis ning arvuti andmebaasis; 39.3. registreerib kohtusse saabunud kaebusi ja avaldusi; 39.4. peab arvestust teistest kohtutest saabunud erinõuete üle ja jälgib nende täitmist; 39.5. korraldab kohtulahendite, kirjade ning dokumentide trükkimist ja paljundamist; 39.6. korraldab asjaajamistoimikute arhiivi andmist vastavalt justiitsministri kinnitatud I ja II astme kohtute asjaajamistoimikute nomenklatuuri koostamise, korrastamise ja säilitamise juhendile; 39.7. kontrollib ja korraldab üld-, tsiviil- ja kriminaalkantselei asjaajamist; 39.8. tagab kohtusse saabunud tsiviil- ja kriminaalasjade osakondade vahel jaotamise kehtestatud süsteemist täpse kinnipidamise; 39.9. teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtu kantseleide struktuuri ja teenistujate koosseisu suhtes; 39.10. vajaduse korral täidab teisi kohtu esimehe korraldusi; 39.11. korraldab kinnistusametile, registriosakonnale, täitevosakonnale ja kriminaalhooldusosakondadele kohtu aadressil saabunud posti viivitamatu edastamise vastavale struktuurile. 40. Vanemspetsialist (tsiviilkantselei juhataja): 40.1. registreerib kohtusse saabunud tsiviilasju tähestikulises sisujuhis, kartoteegis ning arvutisüsteemis ja peab nende üle arvestust; 40.2. väljastab kohtust tsiviilasjade dokumente ja nende koopiaid; 40.3. korraldab kohtuotsuste täitmisele pööramist; 40.4. saadab tsiviilasjad apellatsiooniastme kohtule; 40.5. korraldab tsiviilasjade toimikute ja asitõendite arvestust, hoidmist ja üleandmist vastavalt justiitsministri kinnitatud juhendile; 40.6. korraldab toimikute väljastamist ringkonna- ja Riigikohtule nende nõudmisel; 40.7. koostab kohtu statistilises aruandes tsiviilasju käsitleva osa; 40.8. vastutab tema juhitavas kantseleis töö korrektse ja ametijuhendeile vastava korraldamise eest; 40.9. korraldab tsiviilkohtutoimikute arhiivi andmist vastavalt justiitsministri kinnitatud I ja II astme kohtute asjaajamistoimikute nomenklatuuri koostamise, korrastamise ja säilitamise juhendile. 41. Vanemspetsialist (kriminaalkantselei juhataja): 41.1. registreerib kohtusse saabunud kriminaalasju tähestikulises sisujuhis, kartoteegis ja arvutisüsteemis ning peab nende üle arvestust; 41.2. väljastab kohtust kriminaalasjade dokumente ja nende koopiaid; 41.3. korraldab kohtuotsuste täitmisele pööramist; 41.4. saadab kriminaalasjad täiendavale uurimisele; 41.5. saadab kriminaalasjad apellatsiooniastme kohtule või vajaduse korral Riigikohtule; 41.6. korraldab kriminaalasjade toimikute ja asitõendite arvestust, hoidmist ja üleandmist arhiivi vastavalt justiitsministri kinnitatud juhendile; 41.7. korraldab toimikute väljastamist prokuratuurile ja uurimisasutustele ning ringkonna- ja Riigikohtule nende nõudmisel; 41.8. koostab kohtu statistilises aruandes kriminaalasju käsitleva osa; 41.9. vastutab tema juhitavas kantseleis töö korrektse ja ametijuhendeile vastava korraldamise eest; 41.10 korraldab kriminaalkohtutoimikute arhiivi andmist vastavalt justiitsministri kinnitatud I ja II astme kohtute asjaajamistoimikute nomenklatuuri koostamise, korrastamise ja säilitamise juhendile. VIII. POSTISAADETISTE VASTUVÕTMINE JA VÄLJASTAMINE 42. Postisaadetisi võtab vastu ja väljastab peaspetsialist (üldkantselei juhataja). 43. Peaspetsialist: 43.1. kontrollib postisaadetiste vastavust nimekirjale; 43.2. edastab, selle võimatuse korral tagastab valesti kohaletoimetatud kirjad; 43.3. avab kirjad, välja arvatud isiklikud; 43.4. kontrollib dokumentide olemasolu ja võrdleb dokumentide numbreid ümbrikul olevatega, samuti kontrollib kirjas märgitud lisade olemasolu; 43.5. informeerib adressaati dokumentide või lisade puudumisest; 43.6. tagastab saatjale puudulikult vormistatud kirjad ja nõuded, rikutud ja mitteloetava tekstiga dokumendid ning mittenõuetekohaselt nööritud ja pitseeritud asitõendid; 43.7. sorteerib postisaadetised registreeritavaks ja mitteregistreeritavaks. Registreerida ei ole vaja adressaadi leidmata jäämise tõttu kohtule tagastatud kohtukutseid; teateid kohtukutse, süüdistuskokkuvõtte või hagiavalduse kätteandmise kohta; isiklikke kirju; 43.8. annab mitteregistreeritava postisaadetise edasi vastavalt kuuluvusele; 43.9. märgistab registreeritavad saadetised templijäljendiga ning märgib neile saabumiskuupäeva ja järjekorranumbri; 43.10. kontrollib kohtuasjade ja teiste dokumentide väljastamisel kirja numbri vastavust toimiku, materjali või selle kausta numbrile, kus seda hoitakse; 43.11. kontrollib enne dokumentide väljastamist kirjade vormistamist ja põhidokumendi tekstis loetletud lisade olemasolu ning tagastab täitjale valesti või puudulikult vormistatud dokumendid ja kirjad; 43.12. väljastab kantseleisse antud kirjad samal päeval, kiireloomulised väljastab viivitamata; 43.13. teeb märke korrespondentsi registreerimise kaardile juhul, kui väljastatavale dokumendile lisatakse ka saabunud algdokument; 43.14. koostab nimekirjad lihtposti ning tähitud kirjade ja panderollide kohta. 44. Peaspetsialist annab kohtu esimehele adresseeritud postisaadetised üle saabumise päeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised kiireloomulised dokumendid viivitamata. Vastuvõtul esitatud hagiavaldused ja muu materjal antakse kantseleisse registreerida samal päeval. 45. Kohtu esimees kirjutab kirjale või dokumendile resolutsiooni, mis peab sisaldama dokumendi täitja eesnimetähte ja perekonnanime, ettekirjutatavat tegevust, ülesande täitmise korda ja tähtaega ning resolutsiooni koostaja signatuuri ja allakirjutamise kuupäeva. Resolutsiooni võib märkida kirjale või dokumendile või eraldi resolutsioonilehele. 46. Resolutsioonis märgitud tähtajast kinnipidamist kontrollib kohtu esimehe abi, kes teatab tähtaja eiramisest kohtu esimehele. 47. Kohtutoimikud saadetakse välja käskjalaga või tähitud panderollina ning hagimaterjal, täitedokumendid ja muud saadetised, mille juurde on lisatud dokumendid, tähitud kirjana. Ülejäänu väljastatakse lihtpostina. Käskjalaga saadetavad kirjad antakse saajale kätte allkirja vastu. IX. KRIMINAAL- JA TSIVIILASJADE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS 48. Kohtusse saabunud kriminaal- ja tsiviilasjade registreerimist nii paberkandjal kui arvutiprogrammi käivitamisel arvutiandmebaasis korraldab peaspetsialist. 49. Kantseleisse saabunud tsiviilasjad võtab vastu konsultant ja määrab asja lahendava osakonna või arvutiprogrammi käivitamisel osakonna ja kohtuniku. Kantseleisse saabunud kriminaalasja võtab vastu peaspetsialist ja määrab asja arutava osakonna või arutiprogrammi käivitamisel osakonna ja kohtuniku. 50. Vastuvõetud kohtuasjad annab peaspetsialist ja konsultant samal päeval üle tsiviil- või kriminaalkantseleile. Kantselei sekretär-asjaajaja registreerib kohtuasja statistilisel arvestuskaardil, tähestikulises sisujuhis ja arvuti andmebaasis ning edastab selle asjaomasele osakonnale või kohtunikule. 51. Asjade registreerimiseks kasutatakse järgmisi indekseid: 1 – kriminaalasjad; 2 – tsiviilasjad. 52. Kriminaal- ja tsiviilasja indeksile lisatakse osakonna ja kohtuniku number, asja järjekorranumber ja saabumise aastaarv (näit 1/2/3-155/1995). 53. Kriminaalkantselei vanemspetsialist: 53.1. registreerib kriminaalasjad, täidab kriminaalasjade statistilised arvestuskaardid, sisestab kaartidel olevad andmed arvuti andmebaasi; 53.2. peab süüdistatavate kohta tähestikulist sisujuhti; 53.3. registreerib ja säilitab asitõendeid; 53.4. saadab kohtuotsuste ärakirjad Riigikohtule ja Justiitsministeeriumile ning edastab kohtualuste statistilised kaardid Justiitsministeeriumile; 53.5. võtab kohtuistungi sekretäridelt kriminaalasjad allkirja vastu ja täidab arvestuskaardi ning arvuti andmebaasi kohtuotsuse alusel; 53.6. vastab saabunud avaldustele; 53.7. koostab statistilise aruande; 53.8. registreerib pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud kriminaalasjad või pärast kohtumääruse alusel tehtud täiendavat uurimist tagastatud kriminaalasjad üldises korras uute asjadena ja annab neile uue järjekorranumbri; 53.9. lõpetatud kriminaalasjade, žurnaalide ja kartoteekide ettevalmistamine ja üleandmine arhiivi. 54. Tsiviilkantselei vanemspetsialist: 54.1. kannab tsiviilasja statistilise arvestuskaardi numbri toimiku või materjali kaanele ja tähestikulisse sisujuhti ning sisestab arvuti andmebaasi; 54.2. peab kostjate järgi tähestikulist sisujuhti; 54.3. köidab tsiviilasja toimikusse teatelehe, millele märgib kohtutoimingud (kohtukutsete väljasaatmine, hagiavalduse või kohtuotsuse väljastamine); 54.4. märgib statistilisele arvestuskaardile tsiviilasja kohtusse saabumise kuupäeva; 54.5. võtab kohtuistungi sekretäridelt tsiviilasjad allkirja vastu ja täidab arvestuskaardi ning arvuti andmebaasi kohtuotsuse alusel; 54.6. registreerib pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud tsiviilasjad üldises korras uute asjadena ja annab neile uue järjekorranumbri; 54.7. vastab saabunud avaldustele; 54.8. koostab statistilise aruande; 54.9. lõpetatud tsiviilasjade, žurnaalide ja kartoteekide ettevalmistamine ja üleandmine arhiivi. X. KRIMINAAL- JA TSIVIILASJADE ETTEVALMISTAMINE KOHTUISTUNGIKS 55. Kohtunik määrab kriminaal- või tsiviilasja arutamisele seadusega kehtestatud tähtaegade piires. 55.1. Kui kohtunik otsustab kriminaalasjas otsuse tegemisel kasutada kohtueelset ettekannet, määrab ta kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul antud kriminaalasjas kriminaalhooldusametniku. 55.2. Kohtueelse ettekande koostamise ja kriminaalhooldusametniku määramise kohta otsuse koostamisel kannab kohtunik kohtueelse ettekande esilehele kohtualuse isikuandmed ja kohtueelse ettekande andmed. Kui kohtunikul kõiki kohtualuse isikuandmeid ei ole, võib ta teha kriminaalhooldusametnikule ülesandeks need selgitada. Kohtunik võib esilehele märkida, mis probleemile peab kriminaalhooldusametnik kohtueelset ettekannet koostades eriti tähelepanu pöörama. 56. Tsiviilasjas toimub pärast avalduse menetlusse võtmist eelmenetlus tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras. 57. Saanud kohtuasja oma menetlusse, määrab kohtunik asja menetlemise korra, kohtusse eel- või põhiistungile kutsutavad isikud ning neile kutse kättetoimetamise viisi. 58. Kutsed Tallinna piires toimetatakse kutsutavatele kätte käskjalaga või kordnikuga. Kutsed väljapoole Tallinna saadetakse tähitud postiga. Kutsed antakse kordnikule või käskjalale kättetoimetamiseks või saadetakse postiga välja hiljemalt järgmisel päeval pärast kohtuasja arutamisele määramist. 59. Kordnik või käskjalg võtab kohtukutse kätteandmise kohta kanderaamatusse allkirja ning tagastab vastuvõtnud isiku allkirjaga vastuvõttu tõendava kutseosa viivitamata istungisekretärile. Istungisekretär annab kättetoimetatud kutsete kohta allkirja kordniku või käskjala kanderaamatusse. Kohtukutse kutsutavale üleandmise võimatusest teatab kordnik või käskjalg istungisekretärile hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kutse kätteandmise võimatuse ilmnemist. Istungisekretär informeerib asja menetlevat kohtunikku kutsete kättetoimetamise tulemustest viivitamata. 60. Isiku suhtes, kes ei ole kohtukutset kätte saanud, võtab kohtunik, tagamaks tema kohtusse ilmumise, tarvitusele kohtumenetluse seadustes ettenähtud abinõud. 61. Eelvangistuses peetava kohtualuse, tunnistaja või kannatanu toimetamiseks kohtuistungile saadetakse eelvangistusasutuse administratsioonile asjakohane nõue vähemalt kümme päeva enne kohtuistungi toimumist. Eri kinnipidamiskohtades peetavate kohtualuste, tunnistajate või kannatanute toimetamiseks kohtuistungile saadetakse nõue vähemalt viisteist päeva enne kohtuistungi toimumist. Kohtust väljastatud nõue kohtuistungile kutsumiseks peab olema korrektselt vormistatud (kohtusse kutsutava ees- ja perekonnanimi peab olema selgelt loetav; tuleb märkida tema sünniaeg ja -koht; asjaolu, kas kutsutav on süüdistatav, tunnistaja või kannatanu; kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt). Kohtu nõudele kirjutab kohtunik alla nime ja allkirja ning tõestab selle kohtu pitseriga. Koos nõudega kohtualuse kohtuistungile kutsumiseks võib kohtunik eelvangistusasutusest välja nõuda kohtualuse isikutoimiku. Kui kohtualune vabastatakse vahi alt kohtus, korraldab vanglast välja nõutud isikutoimiku tagastamise selle väljanõudnud kohtunik. 62. Eelvangistuses peetavale kohtualusele saadetakse süüdistuskokkuvõtte ärakiri eelvangistusasutuse administratsiooni kaudu ja kohtule tagastatakse kohtualuse allkiri selle kättesaamise kohta. 63. Süüdistuskokkuvõtte ärakiri peab olema kohtualusele kätte antud või välja saadetud sellise arvestusega, et kohtualune saaks selle kätte vähemalt kolm ööpäeva enne asja arutamist. 64. Tsiviilasjades saadetakse kostjale koos kohtukutsega hagiavalduse ja sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjad. 65. Teated kohtuistungi toimumisest ja muud dokumendid, mis on adresseeritud välismaal elavatele isikutele ja asutustele, saadetakse adressaadile Justiitsministeeriumi kaudu. 66. Iga nädala viimaseks tööpäevaks koostab istungisekretär järgmisel nädalal arutatavate asjade nimekirja ja paneb tööpäeva alguses päevanimekirja välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. Järgmisel nädalal arutatavate asjade päevanimekirja koopia annab istungisekretär nädala viimasel tööpäeval infolauda ja peaspetsialistile. 67. Enne kohtuistungi algust kontrollib kohtuistungi sekretär, kas kõik kutsutud isikud on kohtusse ilmunud, ja teatab sellest kohtunikule. XI. KRIMINAAL- JA TSIVIILASJADE VORMISTAMINE PÄRAST NENDE ARUTAMIST 68. Kohtuistungi sekretär märgib kohtukutsele kohtuistungile kutsutud isiku kohtus viibimise aja ning tõestab selle oma allkirja ja kohtu pitseriga. 69. Kui kriminaal- või tsiviilasja arutamine on lükatud edasi teisele päevale, tehakse asja arutamise uus kuupäev kohtuistungile kutsutud ja kohalviibivatele isikutele teatavaks allkirja vastu. 70. Kohtuistungile ilmumata jäänud isikule saadetakse korduskutse. Eelvangistuses peetava isiku kohtusse toimetamiseks korratakse nõuet eelvangistusasutuse administratsioonile. 71. Istungisekretär teatab asja edasilükkamisest kantseleisse hiljemalt järgmisel päeval, et statistilisele kaardile märgitaks asja arutamise uus kuupäev. 72. Kui kriminaalasjas peatatakse menetlus kohtualuse tagaotsimise tõttu, saadab kohtuistungi sekretär määruse ärakirja täitmiseks kohtu asukohajärgsele politseiasutusele. 73. Kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad tõestab kohtunik oma allkirjaga ning kohtu pitseriga. 74. Pärast asja arutamist kohtuistungi sekretär: 74.1. köidab toimikusse kronoloogilises järjestuses kõik dokumendid ja muu materjali; 74.2. nummerdab toimiku lehed ja koostab sisukorra; 74.3. teeb arutamisele määratud asjade nimekirjas märkuse asja arutamise tulemuste kohta; 74.4. pöörab viivitamata täidetavad kohtuotsused täitmisele; 74.5. annab kohtulahendi tegemisest viie päeva jooksul kantseleisse allkirja vastu ja nimekirja alusel kõik läbivaadatud toimikud. 75. Kohtuotsus eelvangistuses peetava vahi alt vabastamise kohta saadetakse pärast asja arutamist viivitamata vastava eelvangistusasutuse direktorile, mitme isikuga kriminaalasjas saadetakse iga isiku kohta kaks kohtuotsuse ärakirja. 76. Kohtualuse vahistamise korral kohtusaalis kohtuotsuse alusel antakse kohtuotsuse ärakiri koos saatekirjaga eelvangistusasutuse direktorile valve- ja saatemeeskonna ülema kätte allkirja vastu. 77. Tsiviilasjas saadab kohtuistungi sekretär kohtuistungile mitteilmunud pooltele ja teistele protsessiosalistele ärakirjad kohtuotsusest või asja menetluse peatamise või lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusest viivitamata pärast nende avalikult teatavaks tegemist. 78. Kohtuistungil viibinud pooled ja teised protsessiosalised võivad kohtust soovi korral saada kohtulahendite ärakirju vastavalt tsiviilkohtupidamise seadustikule. 79. Vanemspetsialistid annavad arutada määratud asjade nimekirjale allkirja toimiku kättesaamise kohta ning märgib statistilisele arvestuskaardile asja arutamise kuupäeva ja tulemuse. XII. APELLATSIOONKAEBUSTE VASTUVÕTMINE JA ARVESTUS 80. Kirjaliku apellatsioonkaebuse esitamise teate, apellatsioonkaebuse või -protesti või erikaebuse vastuvõtnud konsultant teeb kaebusele märkuse selle kohtusse saabumise kohta. Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postipaneku kuupäeva tuvastamiseks. 81. Apellatsioonkaebuse vastuvõtja peab kontrollima: 81.1. kaebuse ja selle lisade vastavust kohtumenetluse seadustes sätestatud nõuetele; 81.2. kaebuse ja selle lisade ärakirjade vastavust protsessiosaliste arvule; 81.3. riigilõivu tasumist. 82. Apellatsioonkaebuse või -protesti või erikaebuse saamise korral teeb kohus kohtumenetluse seadustega ettenähtud toimingud ning pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadab kaebuse ühes kohtutoimikuga ringkonnakohtule. 83. Vanemspetsialist saadab kohtuniku täidetud kohtualuse statistilise kaardi koos kriminaaltoimikuga apellatsioonikohtule. Statistilise kaardi kontrolltalongid saadetakse järgmise kuu viieteistkümnendaks päevaks Justiitsministeeriumile. 84. Vanemspetsialist teeb asja statistilisele arvestuskaardile märkuse toimiku ringkonnakohtule saatmise ja sealt tagasisaabumise aja ning asja läbivaatamise tulemuste kohta. XIII. KOHTUOTSUSTE JA -MÄÄRUSTE TÄITMISELE PÖÖRAMINE 85. Kohtuotsused ja -määrused pööratakse täitmisele pärast nende jõustumist, välja arvatud viivitamata täidetavad otsused. 86. Kohtuotsuste ja -määruste täitmisele pööramist kontrollib kohtunik, kelle eesistumisel asja arutati, või kohtu esimees. 87. Täitmiseks saadetavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjad tõestab asja arutav kohtunik või kohtu esimees oma allkirjaga ja kohtu pitseriga. 88. Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse selle kohta märkus väljasaadetavale ärakirjale. 89. Kohtulahendi tühistamise korral lisatakse esimese astme kohtulahendi ärakirjale kõrgema astme kohtulahendi ärakiri. 90. Kriminaalasjas kohtulahendi täitmisele pööramisel sekretär-asjaajaja: 90.1. saadab Riigi Teabe- ja Analüüsibüroole teatise iga süüdimõistetu kohta; 90.2. saadab eelvangistusasutuse direktorile kohtuniku allkirjaga ja pitseriga teate kohtuotsuse jõustumisest isiku suhtes, keda on karistatud vabadusekaotusega ja kes viibib kohtuotsuse jõustumise ajal eelvangistuses; 90.3. saadab kohtuotsuse jõustumisest kolme päeva jooksul süüdimõistetu elukohajärgsele politseiasutusele kaks kohtuniku allkirja ja jõustumise kuupäevaga kohtuotsuse ärakirja süüdimõistetu toimetamiseks vanglaasutusse vabadusekaotusliku karistuse kandmiseks; 90.4. saadab kohalikule riigikaitseosakonnale teatise süüdimõistetud meessoost isiku karistatuse kohta ja Kaitsejõudude Peastaabile kaitsejõudude teenistuses viibiva süüdimõistetu kohta; 90.5. saadab käendajale kohtuotsuse ärakirja süüdimõistetu käendada andmiseks; 90.6. saadab pensioniametile teadmiseks kohtuotsuse ärakirja pensioni saava isiku kohta, kes on karistatud vabadusekaotusega; 90.7. informeerib Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniametit, kui välismaalasele on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta; 90.8. saadab kohtumääruse ärakirja vangla direktorile ja kohtuotsuse teinud kohtule toimikusse lisamiseks kinnipeetava karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, kinnipidamiskohast tingimisi vabastamise ja karistuse kandmiselt haiguse tõttu vabastamise korral; 90.9. saadab vangla direktorile kohtumääruse ärakirja kinnipeetava üleviimise kohta ühelt vanglarežiimilt teisele karistuse kandmise ajal; 90.10. saadab eelvangistusasutuses peetava suhtes meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamise korral kohtuniku allkirja ja kohtu pitseriga tõestatud kohtumääruse ning kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti ärakirja eelvangistusasutuse direktorile. Muudel juhtudel saadetakse nimetatud dokumendid täitmiseks tervishoiuosakonda või asutusse, kus haige viibib pärast ekspertiisi tegemist; 90.11. saadab pärast kohtuotsuse jõustumist kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate isiku õigeksmõistmise kohta; 90.12. saadab pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhooldusülesandeid täitma nimetatud kriminaalhooldajale jõustunud kohtuotsuse; 90.13. saadab pärast kohtuotsuse jõustumist kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate süüdimõistetu kriminaalhooldusele määramise ja kriminaalhooldaja nimetamise kohta; 90.14. saadab pärast kohtuotsuse jõustumist kohtueelse ettekande koostanud kriminaalhooldusametnikule teate süüdimõistetu suhtes vabadusekaotusliku või muu karistuse kohaldamise kohta. 91. Pärast kohtuotsuse täitmisele pööramise kohta tagasiteate saabumist kohtusse annab vanemspetsialist kriminaalkantseleis lõpetatud kriminaaltoimiku üle arhiivi. 92. Tsiviilasjas pöörab kohtusekretär jõustunud kohtulahendi täitmisele vastavalt seadustes sätestatud tähtaegadele ja korrale. 92.1. Sekretär-asjaajaja saadab maa- või linnakohtu registriosakonda, kus asjaomane isik on registrisse kantud, järgmised tema kohta jõustunud kohtulahendid: 1) pankrotimenetluse algatamise määrus; 2) pankroti väljakuulutamise otsus (pankrotiotsus); 3) pankrotimenetluse raugemise määrus; 4) halduri lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määrus; 5) kompromissi kinnitamise ja tühistamise määrus. XIV. KOHTUTOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD 93. Kohtutoimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu ruumides tutvumiseks menetlusosalistele ning nende kaitsjatele ja esindajatele kohtu esimehe või kohtuniku loa alusel järgmiste dokumentide esitamisel: 93.1. kriminaalasjas süüdistatavatel ja kannatanutel isikut tõendav dokument; 93.2. kriminaalasjas esinevatel tsiviilhagejatel ja -kostjatel ning nende esindajatel isikut tõendav dokument ja volikiri; 93.3. tsiviilasjas pooltel ja kolmandatel isikutel isikut tõendav dokument ning nende esindajatel isikut tõendav dokument ja volikiri; 93.4. vandeadvokaatidel isikut tõendav dokument ja advokaadibüroo order. 94. Kõrgema astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda pärast töötõendi esitamist. 95. Igal isikul on õigus tsiviilasjas pärast kohtulahendi jõustumist tutvuda kohtutoimikuga, välja arvatud seaduses ettenähtud erandid. 96. Kohtutoimikud saadetakse välja kirjaliku nõudmise alusel ja kohtu esimehe korraldusel posti teel või käskjalaga (kordnikuga). 97. Toimiku väljastamise nõudekirja ja saatekirja hoitakse kuni toimiku kohtusse tagastamiseni kontrollkaustas. 98. Statistilisele arvestuskaardile märgitakse, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. 99. Dokumente kohtutoimikutest, nende tõestatud ärakirju ja kirjalikke tõendeid annab välja kohtu kantselei või arhivaar süüdistatavale, kohtualusele, süüdi- ja õigeksmõistetule või nende kaitsjatele, kannatanutele ja pooltele või nende esindajatele kohtu esimehe või kohtuniku loal kirjaliku avalduse alusel ning nõutavatel juhtudel pärast riigilõivu tasumist. Avaldused lisatakse toimikusse. 100. Tsiviilasjas tagastatakse pooltele nende nõudmisel originaaldokumendid ja toimikusse jäetakse kohtuniku tõestatud ärakirjad. Originaaldokumenti kätte saades annab saaja selle kohta allkirja toimikusse jäetud ärakirjale. 101. Väljaantavate kohtuotsuste ja -määruste ärakirjadele märgitakse jõustumiskuupäev ning need tõestatakse kohtuniku allkirja ja kohtu pitseriga. Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus väljaantavale ärakirjale, mis samuti tõestatakse. 102. Ärakirja kättesaamisel annab saaja toimikusse allkirja, posti teel väljastamise korral tehakse toimikusse sellekohane märkus. XV. ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE 103. Riigiteenistuja on kohustatud teenistusest lahkumise korral andma temale teenistusalaselt usaldatud vara üle selle vastuvõtjaks määratud riigiteenistujale. Kohustused ja vastutus riigivara üleandmise ja vastuvõtmise puhuks on sätestatud riigivaraseadusega. 104. Kohtu esimehe vahetumise korral võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle Justiitsministeeriumi kohtute osakonna esindaja osavõtul. 105. Haldusdirektori, peaspetsialisti või vanemspetsialisti vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine ning vara üle kohtu esimehe määratud esindaja osavõtul. 106. Asjaajamise vastuvõtmise ja üleandmise kohta koostatakse vastuvõtu-üleandmise akt kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla üleandmise juures viibinud isikud. 107. Akti üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale. XVI. AVALDUSTE JA KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD 108. Kohtule saabunud avaldused ja kaebused registreerib peaspetsialist tähestikulises žurnaalis nende saabumise järjekorras. 109. Pärast registreerimist antakse kaebused ja avaldused kohtu esimehele, kes kirjutab avaldusele või kaebusele resolutsiooni, mis peab sisaldama töötaja eesnimetähte ja perekonnanime, kellele avaldus või kaebus lahendada antakse, ning lahendamise korda ja tähtaega. 110. Resolutsiooni alusel märgib kohtu esimehe abi avalduste ja kaebuste registreerimise žurnaali lahendaja nime ja täitmise tähtaja ning annab selle allkirja vastu lahendajale üle. 111. Avaldus või kaebus tuleb lahendada ja sellele vastata kohtusse saabumisest ühe kuu jooksul. Erandjuhul võib kohtu esimees tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest teatab kohtu esimehe abi kaebuse või avalduse esitajale kirjalikult. 112. Avalduse ja kaebuse vastuse väljasaatmisel teeb kantselei juhataja žurnaali märke vastamise kuupäeva ja sisu kohta. 113. Avaldusi ja kaebusi koos nende esitajatele saadetud vastustega hoitakse eraldi kaustas kohtu üldkantseleis. 114. Kui kalendriaasta on möödas, antakse avalduste ja kaebuste registreerimise žurnaal koos kaustaga üle arhiivi. XVII. TALLINNA LINNAKOHTU REVIDEERIMINE 115. Tallinna Linnakohtu lahendeid võivad revideerida üksnes kõrgemalseisvad kohtud seaduses ettenähtud korras. 116. Justiitsministeerium revideerib Tallinna Linnakohtu organisatsioonilist ja finantstegevust justiitsministri kinnitatud juhendi alusel. Lisa 1 «Tallinna Linnakohtu reglemendi» juurde