Kernu Vallavolikogu — Kernu valla arengukava aastateks 2003-2015 muutmine — KO, 252, 2176

Arutanud läbi Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015 (KO 2003, 2, 16; 148, 2239) muutmise eelnõu avalikustamise käigus ajavahemikul 7.–21.09.2004. a tehtud ettepanekud ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 3, ning Kernu valla põhimääruse (KO 2002, 16, 381; 2003, 52, 1312) punktid 11.1.7 ja 39.4, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015 (edaspidi arengukava) peatükki «V STRATEEGIA JA TEGEVUSED» ning kehtestada see järgmises redaktsioonis: «V STRATEEGIA JA TEGEVUSED Valla tähtsaim ressurss on inimesed. Kernu valla suurimaks probleemiks ongi just inimeste vähesus ehk pigem siis maksumaksjate ja tegelike elanike ebaproportsionaalselt suur vahe. Seetõttu tuleb paralleelselt integreerida kohapeal elavaid, kuid oma elukohana mingi muu koha määratlenud elanikke, ning vallaelanike arvu suurendamiseks ära kasutada inimeste lahkumist Tallinnast. Parim viis inimesi integreerida on näidata, et neist hoolitakse. Selleks peab vald pakkuma nii kvaliteetset elukeskkonda, konkurentsivõimelist haridust ja huviharidust lastele, kättesaadavad peavad olema vajalikud teenused, võimalused kultuuriliseks tegevuseks. Tänapäeva inimesed hindavad privaatsust ja puhast elukeskkonda. Seetõttu tuleb vältida uute kompaktse asustusega territooriumi osade tekkimist ning, säästmaks looduskeskkonda ja mitte määrimaks piirkonna mainet, hoida Kernust eemal ka keskkonnaohtlikud tegevused ja rajatised. Planeerimis- ja ehitusalastes küsimustes tuleb esiplaanile seada avalikud huvid. Tallinnast hakkab ümber paiknema ka ettevõtlus. Et ettevõtted valiksid oma uueks asukohaks just Kernu valla, peab kohapeal olema välja arendatud kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur ja olemas kvalifitseeritud tööjõud. Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja võimalused on Eestis kui siirdeühiskonnas pidevas arengus. Tulenevalt muutuvast seadusandlusest ning ülesannetest on Kernu vallal vajadus arendada uusi ja täiustada seniseid avalikke teenuseid. Samuti on vaja kasutada ära Euroopa Liidu laienemisega avanenud struktuurifonde, millelt enamasti 20% omafinantseeringuga rahade taotlemise abil saab välja arendada kaasaegse infrastruktuuri. Kernu vald kuulub Tallinna tagamaa hulka. Läbi suhtluse ning kogemustevahetuse nii Tallinna laienemise «esimesse ringi» kuuluvate, kui ka teiste sarnases situatsioonis olevate kodu- ja välismaiste omavalitsustega, saab ennetada selles protsessis ilmnenud negatiivseid nähte ning õigesti ära kasutada protsessist tulenevaid võimalusi. Aastaks 2015 elanike arv 4000-ni, aastal 2005 2000-ni Selleks et Kernu vald saaks jätkata kohaliku omavalitsusena ja suureneksid eelarvelised võimalused arendustööks, tuleb kiiremas korras suurendada vallaelanike arvu ja seeläbi maksubaasi. On vaja tervet valda hõlmavat integreerimisprogrammi. Kõige potentsiaalsem koht elanike arvu suurendamiseks on Laitse aianduspiirkond. Inimeste sidumiseks vallaga on vaja Laitse piirkonda mõnda suuremat tootmisettevõtet. Et noore pere registreeritud elukoha valikul ei saaks otsustavaks omavalitsuses makstav toetussumma, tuleb kehtestada vallaeelarvest makstav ühekordne sünnitoetus ja toetus lapse esimesse klassi mineku puhul (nn ranitsatoetus). Valla koolide õpilastele ettenähtud soodustusi tuleb rakendada ka vallas elavatele ja mujal koolis käivatele õpilastele. Vald peab ulatama oma abistava käe ka vallaelaniku surma korral. Selleks tuleb kehtestada vallaeelarvest makstav matusetoetus. Tugeva identiteediga omanäoline vald Vallale on vaja kujundada oma nägu, tuleb välja tuua, mis on Kernus ainuomast ja positiivset. Selleks on vaja koguda ja dokumenteerida valla ajalugu ning lähtuvalt sellest korraldada vaatamisväärsuste eksponeerimine. Tõestamaks hoiakut, et vald hoolib oma elanikest ja arvestab nende arvamusega, tuleb külade ja inimeste probleemid tuua valla juhtkonnale lähemale. Sellele peab kaasa aitama külavanemate valimine. Laitse suvilapiirkondades identiteedi tõstmist peab käsitlema vastav integreerimisprogramm. Võimaluste piires tuleb toetada ka valda reklaamivaid projekte, sh turismiarendusprojekte, korraldada ideekonkursse. Kernu poe, Ruila tallide, Laitse seltsimaja ja Hingu tuuliku juurde tuleb üles panna valla kaardid. Laitse seltsimaja juurde ka suvilapiirkondade kaart. Kõrgel tasemel sporditegevus on üks Kernu valla märke ja vajab igakülgset toetust. Hariduse ja huvihariduse kvaliteedi tõus Hoidmaks kõrgel ja tõstmaks valla koolides pakutava hariduse ja huvihariduse kvaliteeti, tuleb motiveerida sellel alal töötavaid inimesi. Erilist tähelepanu vajab võõrkeelteõpetus. Elavdada tuleb haridus- ja kultuuriasutuste ning vallavalitsuse vahelist koostööd. Kernu ja Ruila põhikoolid funktsioneerivad oma arengukavade alusel. Puhas ja kvaliteetne loodus- ning elukeskkond Prioriteetseks tuleb pidada 6. detsembril 2001. a volikogu poolt kinnitatud «Kernu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2002–2013» elluviimist ning Laitse aianduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava(de) koostamist, soodustamaks seniste suvemajade ümberehitamist elamuteks. Jäätmekäitlust vallas korraldatakse ja suunatakse valla jäätmekava alusel. Valla jäätmekava on käesoleva arengukava osa. 2005. a kevadeks peab kogu valla haldusterritooriumil olema korraldatud olmejäätmete kogumine ja vedu. Heakorravõistluste ja talgute abil tuleb vallaelanikke kaasata ja motiveerida puhtuse hoidmisele. Tuleb kehtestada valla energeetika arengukava, mille alusel korraldatakse ja suunatakse energeetika arengut vallas. Valla energeetika arengukava on käesoleva arengukava osa. Avalike teenuste kvaliteet Tagamaks kohustuste täitmist ja vallakodanikele parema teenuse pakkumist on oluline võimalikult optimaalne ressursside kasutamine. Selle saavutamiseks tuleb jätkata inimeste koolitamist ning vajadusel jagada ümber tööülesanded. Konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu struktuurifondidest investeeringute taotlemiseks on jätkuvalt valla prioriteet. Arendada tuleb piirkondlikku koostööd – Vasalemma jõe valgla, Lääne-Harju. Samuti sõprusomavalitsuste otsinguid Euroopa Liidu liikmesriikides. Koostöövõime võib saada eelduseks ja tingimuseks struktuurivahendite kasutamisel.» 2. Muuta Kernu valla arengukava aastateks 2003–2015 peatükki «VI TEGEVUSED» ja kehtestada see järgmises redaktsioonis: «VI TEGEVUSED nr tegevus aeg maksumus tuhat krooni 1. Elanike arv 1.1. Sõidusoodustuste kehtestamine vallas elavatele, kuid mujal põhikoolis käivatele õpilastele 2005 50–70* 1.2. Toetuse kehtestamine lapse mineku puhul esimesse klassi (nn ranitsatoetus) 2005 40–60* 1.3. Täiendavate sotsiaaltoetuste, sh matusetoetuse, ravimitoetuse ja küttetoetuse kehtestamine 2005 120–135* 2. Identiteet 2.1. Külade ajaloo kogumine 2005 5* 2.2. Aadress-süsteemi väljatöötamine ja rakendamine 2005 15–25 2.3. Külasiltide ülespanek maanteedele 2005 30–35 2.4. Valla stipendiumi loomine 2005 25* 3. Haridus, huviharidus, kultuur 3.1. Ruila kooli kapitaalremont, sh võimla ja kanalisatsioon 2005–2006 10 000–12 000 3.2. Laitse haldushoone (lasteaia, raamatukogu, arstipunkti, side) projekteerimine 2006 1000 3.3. Haiba lasteaia drenaa� 2005 100–200 3.4. Valla rahvamaja akende vahetus ja soojustamine 2006 900–1500 4. Elukeskkond 4.1. Laitse seltsimaja juurde spordiväljakute rajamine 2005 100–200 4.2. Haiba prügila sulgemine 2005 150 4.3. Maastikuhoolduskavade koostamine 2005 30 4.4. Aianduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavade koostamine 2005 50–100 4.5. Haiba soojusvarustuse rekonstrueerimine 2005–2006 2400–2600 4.6. Planeeringute koostamine 2005 200 4.7. Haiba–Kernu valgustatud koolitee 2005 800–1000 4.8. Kernu kooli ja staadioni ühisveevärk ja -kanalisatsioon 2005 1500–2000 4.9. Haiba tiikide puhastamine 2005–2006 300–400 4.10. Jäätmete kogumispunktide** paigaldamine 2005 20–30* 4.11. Jääkreostuse olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramine ja likvideerimine 2005 20–30 4.14. Turismi arengukava koostamine 2005 30–50 4.15. Haiba lasteaiale mänguväljakute rajamine 2005–2006 20 5. Avalike teenuste kvaliteet 5.1. Keskkonnanõuniku ametikoha loomine 2005 150* 5.2. Vallamaja katuse vahetamine 2006 500 5.3. Vallamaja fassaadi remont 2007 500 5.4. Teeregistri, jäätmevaldajate registri asutamine 2005 15–30 Märkus: * – maksumus igal eelarveaastal alates märgitud aastast». Edasi rahastatakse ka neid tegevusi, mis viidi esmakordselt läbi aastatel 2003 või 2004, kuid mille puhul oli ette nähtud jätkuv rahastamine ka järgnevatel aastatel (käesolevas tabelis ei kajastu, kuid sisaldusid arengukava eelnevates redaktsioonides); ** – jäätmete kogumispunktide all peetakse silmas jäätmete valikkogumise teenuse osutamist. See tähendab vanapaberi ja -papi ning joogipakendi (klaas, plastpudelid, metallpurgid, kartongist mahla- ja veinipakendid) kogumist eraldi konteineritesse. INVESTEERINGUD AASTATEL 2005–2015 (vastavalt võimalusele, prioriteetsuse järjekorras) nr objekti nimetus investeeringu orienteeruv maksumus tuhat krooni 1. Haiba ühisveevärk ja -kanalisatsioon 8800 2. Laitse maja ehitamine 9000 3. Kohatu küla, sh Kernu Hooldekodu ühisveevärk ja -kanalisatsioon 2100 4. Ruila ühiskanalisatsioon 2200 5. Mõnuste sotsiaalmaja remont, sh veevärk 250 6. Kernu kooli võimla 2000 7. Laitse laulu- ja tantsuplats ning spordiväljakud 500 9. Kernu staadion 12 000 10. Laitse ühisveevärk ja -kanalisatsioon 4135 11. Haiba–Riisipere tee asfalteerimine 12. Kernu ja Ruila paisude korrastamine 13. Kibuna raudteepeatuse korrastamine 14. Farmiesise tee väljaehitamine Laitses Palkehituse AS ristmikust kuni Paali talu ristmikuni 15. Valla teede remont* 15 000 Märkus: * – pidev rahastamine kogu perioodi jooksul. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU