Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-105-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. novembri 2004. a kohtuotsus A. A. väärteoasjas liiklusseaduse § 74^19 järgi — RT III, 2004, 31, 331

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-105-04 Otsuse kuupäev 11. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi A. A. väärteoasi liiklusseaduse § 74 19 järgi Vaidlustatud kohtulahend Lääne-Viru Maakohtu 2. juuni 2004. a otsus väärteoasjas nr 4-125/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. A. kaitsja vandeadvokaat Mihhail Korlenko kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. oktoober 2004. a Resolutsioon 1. Jätta Lääne-Viru Maakohtu 2. juuni 2004. a otsus A. A. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. A. A. karistati Lääne-Viru Politseiprefektuuri 10. oktoobri 2003. a otsusega liiklusseaduse (edaspidi LS ) § 7419 järgi 200 trahviühiku (12 000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et olles alkoholijoobes juhtis ta 12. septembril 2003. a Tapal sõiduautot X. 2. Menetlusaluse isiku kaitsja Sergei Razguljajev vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Lääne-Viru Maakohtus, taotledes otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei juhtinud A. A. autot joobeseisundis. Politseipatrull tuli seisva auto juurde, milles A. A. magas. Lisaks märgiti kaebuses, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud talle arusaadavas keeles tema õigusi, ülekuulamine toimus eesti keeles ilma tõlgi juuresolekuta. Ta ei valda eesti keelt ja seetõttu ei saanud tutvuda väärteoprotokolli sisuga. Samuti ei võimaldatud tal tutvuda asja materjalidega ning ei vastatud tema 18. septembri 2003. a taotlusele. 3. Lääne-Viru Maakohtu 2. juuni 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus leidis, et politseitöötaja I. Illisoni ja tunnistaja N. V. ütlustega on tõendatud, et A. A. peeti kinni auto juhtimisel. Seda, et ta oli alkoholijoobes, kinnitas menetlusalune isik ise; seda tõendavad ka I. Illisoni ütlused, et autos oli tugev alkoholilõhn ja tunnistaja S. T. ütlused, et ta jõi A. A-ga koos siidrit. Samas tõdes kohus, et väärteoasja kohtuvälises menetluses esines menetlusõiguse rikkumisi. Kohtuvälise menetleja ametnik kuulas üle vene keelt rääkivad tunnistajad S. T. ja N. V. ning menetlusaluse isiku A. A., kuid protokollid on koostatud eesti keeles. Protokollid tõlkis ülekuulatud isikutele menetleja. Vastavalt VTMS §-le 24 ja KrMK § 112 lg-le 1 oleks I. Illison pidanud kaasama tõlgi. Samas tugines kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. aprilli 1997. a otsusele asjas nr 3-1-1-36-97 (RT III 1997, 14, 148), kus leiti, et menetlusnormide rikkumisega saadud ütlusi võib pidada lubatavateks tõenditeks, kui need langevad kokku samast isikulisest allikast pärinevate ütlustega ja sama tõendiallikas on neid hiljem kinnitanud menetlustoimingutes, mis on teostatud menetlusnorme järgides. Kohtuistungil kinnitas N. V. oma esialgseid ütlusi täielikult. S. T. ütlustes esineb erinevusi, kuid osas, mida S. T. kohtuistungil ei kinnitanud, kohus tema ütlusi arvesse ei võtnud. Kohus ei võtnud arvesse ka A. A. kohtuvälises menetluses antud ütlusi, sest need olid saadud menetlusõigust rikkudes. Kohus luges menetlusõiguse rikkumiseks kaitsja mittevõimaldamise A. A-le ehkki ta soovis kaitsja osavõttu. Kohus leidis aga, et kuna A. A-l oli võimalik kaitsjaga kontakteeruda pärast ekspertiisi, ei olnud tegemist rikkumisega, mis peaks kaasa tooma kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 4. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse A. A. kaitsja vandeadvokaat M. Korlenko, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteoasja menetluse lõpetada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on asja menetlemisel rikutud oluliselt menetlusõigust, mis seisneb selles, et kohtuvälises menetluses ei osalenud tõlk. A. A-l ei olnud võimalik tutvuda joobeekspertiisi aktiga, kuna ta ei valda eesti keelt. Ka ei antud talle selle akti koopiat, mistõttu tal ei olnud võimalik akti vaidlustada. Menetlusõigust rikuti ka sellega, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud väärteomenetluse alustamisel ja esimeste menetlustoimingute tegemisel tema õigusi. Neid tutvustati alles väärteoprotokolli koostamisel pärast joobeekspertiisi ja ülekuulamist. Politseitöötaja ei võimaldanud A. A-l võtta ühendust kaitsjaga, A. A-lt võeti ära telefon ja ta paigutati arestikambrisse. Sellega rikuti VTMS § 19 lg-t 2. Lisaks on kohtuvälise menetleja otsuses näitamata tõendid, millele tuginedes otsus on tehtud. Joobeekspertiisi tegemisel rikuti vastava korra nõudeid. Ekspertiis oli ebaobjektiivne ning välja ei selgitatud alkoholisisaldust veres. Seega ei ole A. A. joobeseisund tõendatud. 5. Ida Politseiprefektuuri vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Kohtuvälises menetluses suheldi menetlusaluse isikuga vene keeles. Kuigi ülekuulamise protokoll koostati eesti keeles, kuulati A. A. kaebemenetluse käigus Lääne-Viru Maakohtus üle väärteomenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Pealegi jättis kohus arvestamata menetlusnorme rikkudes võetud ütlused. Tunnistajate ülekuulamisel puudub menetlusalusel isikul menetlustoimingus osalemise ja selle kohta märkuste tegemise õigus, kusjuures ka tunnistajate puhul lähtus kohus üksnes ütlustest, mida kohtuistungil korrati. Ülekuulamisel selgitati A. A-le õigused ja kohustused vene keeles, mille kohta ta andis ülekuulamise protokolli allkirja. Vastuses leitakse, et arusaamatu on joobeseisundi vaidlustamine kassatsioonkaebuses. Maakohtus seda asjaolu ei vaidlustatud, vaid A. A. tunnistas, et oli joobes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri menetluse keelega seonduvat, vaid VTMS §-dest 2 ja 24 tulenevalt tuleb lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist. Kohtuvälise menetluse ajal kehtinud KrMK § 16 lg 1 nägi ette, et kriminaalmenetluse keeleks on eesti keel, kuid menetlus võib toimuda kohtu (väärteomenetluse erisustest tulenevalt ka kohtuvälise menetleja) ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Kohtuvälise menetleja vastuses kassatsioonkaebusele ongi väidetud, et menetlusaluse isikuga suheldi vene keeles. Selle väitega seoses märgib kriminaalkolleegium, et juhul kui kohtuväline menetlus ei toimunud eesti keeles, pidi kohtuvälise menetluse ajal kehtinud KrMK § 16 lg-st 4 tulenevalt olema ka menetlusdokumendid koostatud menetluse keeles. Vastav nõue haakub menetlusaluse isiku õigusega tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise regulatsiooniga, mille kohaselt tunnistaja ütlused protokollitakse võimalikult sõna-sõnalt ning ülekuulamisprotokoll antakse tunnistajale läbi lugeda. Samas juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et kõnealust probleemi käsitles ka Lääne-Viru Maakohus, kes rikkumised kõrvaldas. Tunnistajad ja menetlusalune isik kuulati kohtumenetluses uuesti üle ja otsuse tegemisel arvestas kohus üksnes kohtus antud ütlusi. Sama kehtib ka joobeseisundi tuvastamise kohta. Maakohus lähtus joobeseisundit tuvastatuks lugedes A. A. enda kohtuistungil mitmel korral öeldust, et ta oli tarvitanud alkoholi – mitu purki siidrit (tl 38 ja 39). Maakohtule esitatud kaebuses A. A. enda alkoholijoovet ei vaidlustanud. Samuti ei pidanud ta vajalikuks joobeseisundi tuvastanud arsti ülekuulamist kohtus. 7. VTMS § 58 lg-te 1 ja 2 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga, mille käigus tuleb menetlusalusele isikule teatada tema õigused vastavalt VTMS §-le 19. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A. A-le tutvustati õigusi väärteoprotokolli koostamisel ja ülekuulamise alguses. Kassatsioonkaebuse kohta antud vastuses leiab Ida Politseiprefektuur, et esimeseks menetlustoiminguks oligi A. A. ülekuulamine menetlusaluse isikuna. Tuginedes Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2004. a otsusele asjas nr 3-3-1-77-03 (RT III 2004, 13, 159) leiab kriminaalkolleegium, et esimeseks menetlustoiminguks oli A. A. toimetamine joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Sellest tulenevalt oleks tulnud A. A-le tema õigusi tutvustada enne tervishoiuasutusse toimetamist. VTMS § 150 lg-s 1 väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste loetelus ei ole menetlusalusele isikule tema õiguste tutvustamata jätmist esimese menetlustoimingu tegemisel. A. A. väärteoasja kohtuväline menetlemine toimus enne Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2004. a otsuse tegemist. A. A-le tema õiguste tutvustamine alles pärast esimese menetlustoimingu tegemist ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, sest A. A. ei ole oma alkoholijoovet kohtuvälises menetluses ega esimese astme kohtus vaidlustanud. Seega puudub alus tunnistada käesoleval juhul A. A-le tema õiguste tutvustamist pärast esimese menetlustoimingu tegemist väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel. 8. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik soovib kaitsjat. VTMS § 19 lg 2 kohaselt peab menetlusalusele isikule võimaldama kaitsjaga ühendust võtta kohe menetluse alustamisel, s.o esimese menetlustoimingu tegemisel, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Asjaolu, et menetlusalusele isikule kaitsjaga ühenduse võtmist esimese menetlustoimingu tegemisel ei võimaldatud, kinnitavad kohtuvälise menetleja ametniku maakohtus antud ütlused (tl 45). Kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja puudumist ei loeta VTMS § 150 lg-s 1 sõnaselgelt väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuid see rikkumine võidakse tunnistada oluliseks menetlusõiguserikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel, kui see tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi. Arvestades, et pärast väärteoprotokolli koostamist ei olnud A. A. võimalused kaitsja valimiseks piiratud, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et esimese menetlustoimingu tegemisele A. A-l kaitsja kutsumise mittevõimaldamine ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtulahendit. Seega puudub VTMS § 150 lg 2 järgi alus selle rikkumise tunnistamiseks väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsioonkaebuse rahuldamata ja Lääne-Viru Maakohtu otsuse muutmata. Hannes KIRIS Ott JÄRVESAAR Lea KIVI