Siseminister — Tulekustutus- ja päästetööde üldeeskiri — RTL, 32, 433

Määrus kehtestatakse päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 13 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kehtivusala Tulekustutus- ja päästetööde eeskirjad on täitmiseks riigi päästeasutustele ning kohaliku omavalitsuse päästeasutustele, ettevõtjale ja mittetulundusühingule, kes on sõlminud maavanemaga tulekustutus- ja päästetööde tegemise lepingu. § 2. Ametinimetuste vastavus Tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades kasutatavatele riigi päästeasutuse tuletõrje- ja päästetöötajate ametinimetustele vastavad kohaliku omavalitsuse päästeasutuse ametinimetused kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga. § 3. Tulekustutus- ja päästetööde algus ja lõpp Tulekustutus- ja päästetööd algavad häirekeskuse poolt edastatava väljasõidukorraldusega ja lõpetatakse tulekustutus- ja päästetööde juhi vastava korraldusega. § 4. Meeskond (1) Komandos valves olevast isikkooseisust moodustatakse valvevahetusel päästeasutuse juhi poolt kehtestatud korras vastavalt põhi- ja/või eriautodele tulekustutus- ja päästemeeskon(na)d (edaspidi meeskon(na)d). (2) Eriautosid võib vajadusel välja saata meeskonnast eraldi. Sellisel juhul määratakse eriautod üldjuhul sündmuskohal juba töötava meeskonna juurde. § 5. Tulekustutus- ja päästetööde juht (1) Tulekustutus- ja päästetöid võib juhtida ainult Päästeameti peadirektori poolt kinnitatud õppekava alusel vastava ettevalmistuse saanud ning Päästeameti poolt kehtestatud korras atesteeritud alljärgnev tuletõrje- ja päästetöötaja (madalamalt kõrgemale operatiivjuhtimise tasandile): 1) meeskonna vanem; 2) rühmapealik; 3) operatiivkorrapidaja; 4) maavalitsuse hallatava või kohaliku omavalitsuse päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud tuletõrje- ja päästetöötaja; 5) Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratud Päästeameti tuletõrje- ja päästetöötaja. (2) Kui sündmuskohal puudub lõikes 1 loetletud tuletõrje- ja päästetöötaja või ta ei ole võimeline oma ülesandeid täitma, juhib tulekustutus- ja päästetöid kõrgeima kategooria staažikaim tuletõrjuja-päästja. § 6. Tulekustutus- ja päästetööde juhi vahetumine (1) Tulekustutus- ja päästetööde juhtimise ülevõtmine kõrgema operatiivjuhtimise tasandi tuletõrje- ja päästetöötaja poolt sündmuskohal toimub juhul, kui: 1) tulekustutus- ja päästetööde juht hindab olukorda valesti ja/või võtab vastu valesid otsuseid; 2) tulekustutus- ja päästetööde juht ei ole võimeline juhtima väljakutsutud jõudusid; 3) see on sätestatud päästeasutuse juhi poolt kehtestatud korras; 4) ta peab seda tulekustutus- ja päästetööde paremaks korraldamiseks vajalikuks. (2) Tulekustutus- ja päästetööde juhil on õigus anda juhtimine üle sama või madalama operatiivjuhtimise tasandi tuletõrje- ja päästetöötajale, kui viimane on pädev antud olukorras tulekustutus- ja päästetöid juhtima. Sellisel juhul vastutab juhtimise üleandmise korraldamise eest üleandev tulekustutus- ja päästetööde juht. (3) Tulekustutus- ja päästetööde juhi vahetumisest peab juhtimise ülevõtnud isik informeerima sellest kohe häirekeskust ning tulekustutus- ja päästetööde juhtimisstruktuuri sündmuskohal. (4) Tulekustutus- ja päästetööde juht on kohustatud juhtimise üleandmisel teavitama uut juhti: 1) sündmuse arengust ja sündmuskoha kohta informatsiooni kogumise (edaspidi luure) tulemustest; 2) tegevuse otsustavast suunast (edaspidi otsustavast suunast) ning tulekustutus- ja päästetööde käigust; 3) tulekustutus- ja päästetöödel osalevatest jõududest, nende hulgast ning paiknemisest; 4) sündmusega kaasnevate ohtude likvideerimiseks kavandatud meetmetest. 2. peatükk VÄLJASÕIT SÜNDMUSKOHALE § 7. Väljasõidukorraldus (1) Meeskondade väljasõit sündmuskohale peab toimuma häirekeskuse poolt edastatava väljasõidukorralduse alusel. (2) Väljasõidukorralduse saamisel peab valves olev isikkoosseis tegutsema vastavalt päästeasutuse juhi poolt kindlaksmääratud korrale. (3) Rühmapealik või meeskonna vanem annab korralduse autode liikuma hakkamiseks ja informeerib sellest kohe häirekeskust. § 8. Sõitmine sündmuskohale (1) Sündmuskohale sõites kasutatakse kõige kiiremat ja turvalisemat teekonda. Sõidetakse sisselülitatud vilkuritega, kasutades vajadusel helisignaali. (2) Kui teel sündmuskohale avastatakse muu reageerimist nõudev sündmus, teavitatakse sellest viivitamatult häirekeskust ning võimaluse korral suunatakse osa jõude avastatud sündmuse lahendamiseks. (3) Mitme üheaegse sündmuse korral, kui väljasõit ei ole korraldatav vastavalt kehtivale väljasõidukorrale, otsustab meeskondade tegevuse operatiivkorrapidaja. (4) Saanud teel sündmuskohale teate sündmusega kaasnevate ohtude likvideerimisest, peab meeskond jätkama sõitu sündmuskohale. Tagasi võib pöörduda ainult häirekeskuse poolt edastatud tulekustutus- ja päästetööde juhi või operatiivkorrapidaja vastava korralduse alusel. (5) Sundpeatumise korral teel sündmuskohale informeeritakse häirekeskust kohe sundpeatumise põhjustest, tagajärgedest ja edasisest tegevusest. § 9. Eelinformatsiooni kogumine Kuni esimese meeskonna saabumiseni sündmuskohale kogub esimesena välja saadetud kesk- või tugikomando rühmapealik või tema puudumisel meeskonna vanem sõidu ajal nii sündmuskoha kui sündmuse kohta vajalikku informatsiooni. Selle alusel annab ta vajadusel vastavad korraldused häirekeskusele lisajõudude või teiste teenistuste kaasamiseks ja objekti esindaja teavitamiseks või väljakutsumiseks, kui operatiivkorrapidaja ei ole andnud teisi korraldusi. 3. peatükk TEGEVUS SÜNDMUSKOHALE JÕUDMISEL § 10. Esmane tegevus saabumisel (1) Sündmuskohale saabunud jõud: 1) informeerivad raadioside teel häirekeskust oma kohalejõudmisest; 2) informeerivad häirekeskust olukorrast sündmuskohal juhul, kui saabutakse esimesena; 3) võtavad ühendust tulekustutus- ja päästetööde juhiga, kannavad ette saabumisest ja meeskonna valmidusest või asuvad täitma teel saadud korraldusi. (2) Sündmuskohale jõudmisel peab tagama: 1) ohutu kauguse jõududele ja vahenditele sõltuvalt sündmuse iseloomust; 2) lisajõudude juurdepääsu; 3) võimalusel liiklustingimuste säilitamise. § 11. Tulekustutus- ja päästetööde juhi esmane tegevus saabumisel Esimesena sündmuskohale jõudnud paragrahvis 5 loetletud tuletõrje- ja päästetöötaja on tulekustutus- ja päästetööde juht ning lähtuvalt sündmuse iseloomust: 1) annab kohe korralduse ettevalmistavateks töödeks ning seejärel alustab luuret sündmuskohal või 2) alustab luuret sündmuskohal ning annab esmaste tulemuste põhjal korraldused ettevalmistavateks töödeks. § 12. Ettevalmistavad tööd (1) Ettevalmistavate töödega tagatakse: 1) tulekustutus- ja päästetehnika ning varustuse ettevalmistamine koheseks kasutamiseks; 2) sündmuskoha piiramine; 3) muu vajalik tegevus sõltuvalt sündmuse iseloomust. (2) Vastavalt sündmuse iseloomule peab sündmuskoha piiramine tagama: 1) tulekustutus- ja päästetööde tegemise, korraldamise ja juhtimisega seotud maa-aladele sissepääsu keelamise kõrvalistele isikutele; 2) inimeste tervisele ja elule ohtliku ala tähistamise. § 13. Luure ülesanne Luure teostamine sündmuskohal peab andma tulekustutus- ja päästetööde juhile ülevaate olukorrast ning välja selgitama: 1) sündmuse iseloomust tulenevate ohtude olemasolu ning nende leviku ja kahjulikkuse elule, varale ja keskkonnale; 2) inimeste viibimise ohupiirkonnas, nende asukohad ning võimalikud päästmise teed ja viisid; 3) vara evakueerimise või ohtude eest kaitsmise vajaduse ja võimalused; 4) keskkonna kaitsmise ning elutegevuse tagamise vajaduse ja võimalused; 5) jõudude ja vahendite rakendamise võimalused; 6) abijõudude vajaduse; 7) muu vajaliku informatsiooni. § 14. Luure kestvus Tulekustutus- ja päästetööde juht teostab või korraldab luuret tulekustutus- ja päästetööde lõpetamiseni. § 15. Luure üheaegselt mitmes suunas Kui ilmneb vajadus teostada luuret üheaegselt mitmes suunas, moodustab tulekustutus- ja päästetööde juht luuregrupid ning määrab nende: 1) koosseisu ja juhid; 2) ülesanded; 3) tehnilise varustatuse; 4) luureandmete edastamise korra. § 16. Otsustav suund (1) Luure esmaste tulemuste põhjal määrab tulekustutus- ja päästetööde juht otsustava suuna, võttes aluseks: 1) inimesi ähvardavad ohud; 2) plahvatusohud; 3) tule või muu ohu intensiivsemad levikusuunad; 4) kõige efektiivsemad tulekustutus- ja päästetööde tegemise võimalused. (2) Jõudude ja vahendite ebapiisavuse korral sündmuskohal suunatakse kogu tegevus eelkõige inimeste päästmisele. (3) Tulekustutus- ja päästetööde juht võib vajadusel määrata uue otsustava suuna. 4. peatükk OTSUSTAVA SUUNA MÄÄRAMISELE JÄRGNEV TEGEVUS § 17. Juhtimisstruktuuri määramine (1) Vajadusel määrab tulekustutus- ja päästetööde juht ülesannete täitmise korraldamiseks: 1) sündmuskohal päästeteenistuse valdkonnas vastutava tuletõrje- ja päästetöötaja; 2) meditsiiniteenistuse valdkonnas vastutava meditsiinitöötaja; 3) korrakaitse valdkonnas vastutava politseiametniku; 4) logistika valdkonnas logistika ülema. (2) Tulekustutus- ja päästetööde juht, vastutav tuletõrje- ja päästetöötaja, vastutav meditsiinitöötaja ja vastutav politseiametnik kannavad sündmuskohal vastavat eraldusvesti, mille kirjeldus ja kasutamise kord kehtestatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. § 18. Juhtimisstruktuuri ülesanded Tulekustutus- ja päästetööde juhtimisstruktuur peab vajadusel tagama: 1) tulekustutus- ja päästetööde ülesannete määratlemise; 2) sündmuskohale saabunud meeskondade, kiirabi, politsei ja teiste jõudude vastuvõtmise, paigutamise, nendele töökorralduste andmise ning isikkoosseisu, tehnika ja varustuse töö arvestuse; 3) triaaži teostamise ja kannatanutele ning tulekustutus- ja päästetöödel osalejatele esmaabi andmise; 4) kannatanute toimetamise raviasutustesse; 5) psühholoogilise abi andmise; 6) töötervishoiu alase järelevalve ja nõustamise; 7) liikluse korraldamise; 8) korrakaitse sündmuskohal ja piiratud alal; 9) elanikkonna evakueerimise ja evakueeritute paigutamise; 10) evakueeritud vara kaitse; 11) inimeste otsingu korraldamise; 12) lisajõudude ja -vahendite väljakutsumise; 13) side korraldamise sündmuskohal; 14) kustutusaine(te)ga varustamise korraldamise; 15) jõudude ja vahendite reservi loomise; 16) tulekustutus- ja päästetöötajate ning teiste tulekustutus- ja päästetöödel rakendatud isikute asendamise ning joogivee, toitlustamise, sanitaartingimuste ja puhkuse korraldamise; 17) ulatuslikel tulekustutus- ja päästetöödel varustuse hoolduse ja remondi korraldamise; 18) avalikkuse teavitamise; 19) kontrolli ülesannete täitmise üle. § 19. Tulekustutus- ja päästetööde korralduslik jaotus (1) Tulekustutus- ja päästetööde juht tagab pärast otsustava suuna määramist tulekustutus- ja päästetööde tegemise korraldamise läbi tööde jaotamise kas tööde iseloomu või jõudude ja vahendite paigutuse alusel töökohtadeks, vajadusel töölõikudeks (edaspidi lõik) ja lõikude paljususe korral grupeerima nad töösektoriteks (edaspidi sektor). (2) Lõikude moodustamiseni jaotab tulekustutus- ja päästetööde juht meeskondadele töökohad ja ülesanded. (3) Lõikude ja sektorite moodustamisel määrab tulekustutus- ja päästetööde juht nende juhid, püstitab ülesanded, eraldab vajaliku hulga jõude ja vahendeid ning korraldab koostöö nende vahel. § 20. Lõigu juhi ülesanded Lõigu juht tagab: 1) töökohtade määramise, ülesannete jaotamise ning töö juhtimise talle kinnitatud lõigus; 2) sektori juhi või tema puudumisel tulekustutus- ja päästetööde juhi poolt püstitatud ülesannete täitmise; 3) pideva luure ja olukorrast ettekandmise sektori juhile või tema puudumisel tulekustutus- ja päästetööde juhile; 4) koostöö naaberlõikudega; 5) jõudude ümberpaigutamise vastavalt olukorra muutumisele lõigus; 6) lõigus töötava isikkoosseisu ohutuse; 7) tehnika ja varustuse nõuetekohase kasutamise. § 21. Sektori juhi ülesanded Sektori juht tagab: 1) töö juhtimise talle kinnitatud sektoris; 2) tulekustutus- ja päästetööde juhi poolt püstitatud ülesannete täitmise; 3) pideva luure ja olukorrast ettekandmise tulekustutus- ja päästetööde juhile; 4) koostöö naabersektoritega; 5) jõudude ümberpaigutamise vastavalt olukorra muutumisele sektoris; 6) sektoris töötava isikkoosseisu ohutuse; 7) tehnika ja varustuse nõuetekohase kasutamise. § 22. Staabi moodustamine ja koosseis Tulekustutus- ja päästetööde juht alates operatiivkorrapidaja tasandist moodustab ulatuslikel või pikaajalistel tulekustutus- ja päästetöödel vajadusel sündmuskohal staabi, mille koosseisu kuulub vastavalt sündmuse iseloomule: 1) vastutav tuletõrje- ja päästetöötaja; 2) vastutav meditsiinitöötaja; 3) vastutav politseiametnik; 4) logistikaülem; 5) sideülem; 6) objekti, kus tehakse tulekustutus- ja päästetöid, volitatud esindaja; 7) staabisekretär; 8) teised isikud vastavalt tulekustutus- ja päästetööde juhi otsusele. § 23. Staabi ülesanded Tulekustutus- ja päästetööde staap tagab: 1) käesoleva eeskirja paragrahvis 18 toodud ülesannete täitmise korraldamise vastavalt tulekustutus- ja päästetööde juhi otsusele; 2) tulekustutus- ja päästetööde juhi korralduste edastamise ning kontrolli nende täitmise üle; 3) tulekustutus- ja päästetööde tegemise dokumenteerimine; 4) andmete kogumise tulekustutus- ja päästetööde tegemisest ning olukorda mõjutavatest teguritest; 5) koostöö korraldamise teiste kaasatavate teenistustega. § 24. Õnnetuse lokaliseerimine Tulekustutus- ja päästetööde juht peab informeerima häirekeskust õnnetuse lokaliseerimisest, kui kahju levik on peatatud või peatunud ning tulekustutus- ja päästetööde tegemise lõpetamine on olemasolevate jõudude ja vahenditega tagatud. § 25. Tulekustutus- ja päästetööde lõpetamine (1) Tulekustutus- ja päästetööde tegemise lõpetamise otsustamiseks korraldab tulekustutus- ja päästetööde juht sündmuskoha ülevaatuse, mille eesmärk on: 1) võimalike tule- või muude ohukollete avastamine; 2) varisemisohtlike ehituskonstruktsioonide ja seadmete kindlaksmääramine; 3) tule- ja plahvatusohtlike seadmete ohutuse kindlaksmääramine; 4) õnnetuse tagajärjel tekkinud ligikaudsete kahjustuste kindlaksmääramine; 5) vajadusel kannatanute ja hukkunute otsing; 6) sündmuskoha edaspidise valve vajaduse kindlaksmääramine. (2) Tulekustutus- ja päästetööd lõpetab tulekustutus- ja päästetööde juht korraldusega, millest ta informeerib kohe häirekeskust. 5. peatükk TULEKUSTUTUS- JA PÄÄSTETÖÖDELE JÄRGNEV TEGEVUS § 26. Sündmuskoha valve (1) Sündmuskoha valvet pärast tulekustutus- ja päästetöid korraldavad päästeasutuse, politsei või mõne muu organisatsiooni töötajad või objekti omanik olenevalt valve teostamise vajadusest ja iseloomust. (2) Sündmuskoha valve pärast tulekustutus- ja päästetööde tegemist peab tagama: 1) reageerimise sündmusega kaasnevate ohtude taastekkimisel; 2) sündmuskoha ohutuse; 3) vara puutumatuse. § 27. Sündmuskohalt lahkumine (1) Tulekustutus- ja päästetöödel osalenud jõud ja vahendid võivad lahkuda ainult pärast tulekustutus- ja päästetööde juhi vastavat korraldust. (2) Lahkumisel sündmuskohalt peab tulekustutus- ja päästeautodel olema väljasõidujärgne isikkoosseis ning varustuse komplektsus, kui tulekustutus- ja päästetööde juht pole otsustanud teisiti. (3) Sündmuskohalt lahkudes peab rühmapealik või meeskonna vanem sellest informeerima häirekeskust. (4) Tulekustutus- ja päästeautode tagasisõit sündmuskohalt peab toimuma alarmseadmeid kasutamata (välja arvatud uuele sündmusele sõitmine). § 28. Ettevalmistus järgmiseks väljasõiduks (1) Ettevalmistust järgmiseks väljasõiduks tehakse kohe pärast depoosse saabumist ning koosneb järgmistest töödest ja toimingutest: 1) tulekustutus- ja päästetehnika ning varustuse puhastamine; 2) puuduva, riknenud või remonti vajava tehnika ja varustuse asendamine; 3) tulekustutus- ja päästetehnika ning varustuse hoolduse teostamine; 4) valgustus- ja sideseadmete toiteallikate laadimine või vahetamine; 5) dokumentide täitmine, väljavahetamine või uuendamine; 6) muud operatiivse valmisoleku taastamiseks tehtavad tööd. (2) Meeskonna, tehnika ja varustuse valmisolekust informeerib rühmapealik või meeskonna vanem kohe häirekeskust. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2000. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT