Põllumajandusminister — Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri — RTL, 32, 430

Määrus kehtestatakse « Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861) paragrahvi 43 lõike 2 alusel. §1. Üldsätted (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised veiste enzootilise leukoosi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud veistelt pärinevate saaduste käitlemiseks. (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele veisepidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, veterinaarjärelevalve ametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele. (3) Veiste enzootiline leukoos (edaspidi leukoos) on veiste leukoosiviiruse (edaspidi leukoosiviirus) poolt põhjustatud kasvajaline krooniliselt kulgev nakkushaigus. Leukoosi tekitaja kuulub onkogeensete RNA-viiruste hulka ja paljuneb lümfoidrakkudes. (4) Vasikate juveniilleukoosi, noorloomade tüümusleukoosi ja nahaleukoosi ei loeta nakkuslikuks. (5) Selle määruse mõistes on veis loomaliikide veis ( Bos taurus), pühvel (Bubalus bubalus) või piison ( Bison bison) isend. (6) Leukoositõrjet korraldab Veterinaar- ja Toiduamet juhindudes käesolevast määrusest. (7) Veterinaar- ja Toiduamet peab arvestust tõrjeprogrammi haaratud ja sellega haaramata veiste ja karjade, leukoosiviirusega infitseeritud ning leukoosikahtlaste veiste ja karjade ning leukoosiviirusega nakatumise tõttu Veterinaar- ja Toiduameti korraldusel tapetud veiste üle. (8) Leukoosikahtlane on veis, kellel on leukoosile iseloomulikud sümptomid, kuid kellel haigus ei ole diagnoositud ametlikult tunnustatud meetoditega. (9) Leukoosi ravi ja selle vastu vaktsineerimine on keelatud. §2. Leukoosi ja leukoosiviiruse infektsiooni esinemisest ja selle kahtlusest teavitamine (1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud isikud on kohustatud ühe tööpäeva jooksul teatama Veterinaar- ja Toiduametile leukoosi esinemisest, eriti aga lümfoidsüsteemi ja teiste organite kasvajate esinemisest veistel. (2) Leukoosi ja leukoosiviiruse infektsiooni diagnoosivad laboratooriumid on kohustatud ühe tööpäeva jooksul teatama Veterinaar- ja Toiduametile leukoosi diagnoosimisest ja leukoosiviiruse infektsiooni tuvastamisest. §3. Leukoosi diagnoosimine (1) Kliinilist veiste leukoosi diagnoositakse histoloogilise või hematoloogilise uurimisega. (2) Veiste infitseeritus leukoosiviirusega tehakse kindlaks seroloogiliselt immuundifusioonreaktsiooniga agargeelis või ensüüm-immuunsorbtsioon analüüsiga. (3) Lõikes 2 sätestatud analüüsimeetodite rakendamisel juhindutakse Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (OIE) juhistest. §4. Uurimismaterjali võtmine (1) Histoloogiliseks uurimiseks võetakse proovitükid veise lümfisõlmedest, põrnast, südamelihasest, neerudest, maksast, libedikust ja kasvajatest. (2) Seroloogiliseks uurimiseks kasutatakse vere- või piimaproove järgmiselt: 1) vereproovid võetakse veise veenist, kasutades igal loomal steriilset või ühekordset verevõtunõela; 2) piimaproovid võetakse igalt lehmalt eraldi või koondproovidena steriilsesse proovinõusse. (3) Proove uuritakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis ning «Veterinaarkorralduse seaduse» (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861) paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatud laboratooriumides. §5. Leukoosi ennetamine (1) Leukoosi ennetamine seisneb veisekarja leukoosiviirusega nakatumise vältimises ja veiste süstemaatilises uurimises leukoosiviiruse antikehade suhtes nakatunud veiste võimalikult varaseks avastamiseks. (2) Nakatumise ennetamiseks on leukoosivabadesse karjadesse lubatud veiseid juurde tuua ainult leukoosivabadest karjadest. (3) Paragrahvi 10 nõuetele mittevastavatest karjadest on keelatud veiste viimine teistesse Eesti Vabariigi territooriumil asuvatesse karjadesse tõu- või põllumajandusveistena. §6. Leukoositõrje Leukoositõrje seisneb leukoosiviiruse leviku tõkestamises ning leukoosiviirusega nakatunud veiste tapmises. §7. Diagnostiline uurimine leukoosses karjas (1) Leukoosseks loetakse veisekari, kus esineb leukoosiviirusega infitseeritud veiseid ja mis ei ole tunnistatud leukoosivabaks. (2) Leukoosse karja kõiki lehmi ja sugupulle uuritakse seroloogiliselt kolm korda aastas kuni neljakuuliste vaheaegadega. (3) Põhikarja täiendamiseks määratud noorveiseid uuritakse esimest korda 6–12 kuu vanuses, teist korda 16–18 kuu vanuses ja kolmandat korda enne põhikarja ümberpaigutamist. (4) Kui veiseid ning noor- ja/või nuumveiseid peetakse ühes hoones, uuritakse kõiki kuue kuu vanuseid ja vanemaid veiseid seroloogiliselt kolm korda aastas 3–4-kuuliste vaheaegadega. (5) Nuumveis on selle määruse mõistes tapaloomaks nuumatav veis, keda peetakse sobiva kehakonditsiooni, -kaalu või vanuse saavutamiseni. (6) Seroloogilisel uurimisel positiivseks osutunud (edaspidi seropositiivsed) veised isoleeritakse ülejäänutest ning suunatakse Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all tapmisele 30 päeva jooksul pärast diagnoosi selgumist ja selle ametlikku teatavakstegemist loomaomanikule Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse poolt. §8. Leukoosses veisekarjas rakendatavad meetmed (1) Leukoosses veisekarjas on keelatud järgmised toimingud: 1) viia karjast välja veiseid põllumajandusloomana kasutamiseks või näitustel, võistlustel, laatadel või oksjonil osalemiseks; 2) karjatada leukoosiviiruse suhtes seropositiivseid veiseid; 3) karjatada veiseid karjamaadel, kus neil on võimalik otsene kontakt teiste karjade veistega; 4) joota seropositiivsete lehmade piima teistele veistele eelneva leukoosiviirust hävitava termilise töötluseta; 5) varuda natiivset verd ja seerumit biotööstuse tooraineks. (2) Lõikes 1 sätestatud keelatud toimingud kehtestab ja tunnistab kehtetuks Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht oma käskkirjaga. §9. Desinfektsioon (1) Seropositiivse veise likvideerimise järel tuleb puhastada ja desinfitseerida tapetud veise ase, selle juurde kuuluvad konstruktsioonid, samuti veise hooldusvahendid veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti juhendamisel. (2) Kõik transpordivahendid, konteinerid ja varustus tuleb puhastada ja desinfitseerida pärast infitseeritud veiste transporti või sellistelt veistelt pärinevate saaduste transporti või pärast selliste saaduste või materjalide transporti, mis on olnud kontaktis infitseeritud karja veistega. Infitseeritud veiste laadimisestakaadid puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast kasutamist. §10. Leukoosivaba kari (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht tunnistab veisekarja leukoosivabaks ning väljastab vastava teatise, kui: 1) kari on tunnistatud leukoosivabaks määruse jõustumiseni kehtinud korras; 2) on täidetud kõiki paragrahvis 8 sätestatud nõudeid, kahe eelnenud aasta jooksul ei ole avastatud ühtegi leukoosijuhtumit ja seroloogilisel uurimisel ei ole avastatud ühtegi nakatunud veist ning viimase kahe aasta jooksul karja juurde toodud veised pärinevad leukoosivabadest karjadest. (2) Kari säilitab leukoosivaba staatuse, kui: 1) karjas ei esine haigust kliiniliselt ning seroloogilisel uurimisel ei avastata ühtegi leukoosiviirusega infitseeritud veist; 2) lüpsikarja puhul uuritakse lehmi üks kord aastas seroloogiliselt piimaproovidest, kusjuures proovide võtmise ajal peab olema lüpsis mitte vähem kui 30% lehmadest; 3) lihaveisetõugu karjade puhul uuritakse veiseid üks kord aastas seroloogiliselt tapamajast võetud vereproovidest juhuvalimi kaudu. Aastas uuritavate proovide arv peab moodustama vähemalt 30% karja veiste arvust; 4) veiste kunstliku seemenduse keskustes uuritakse kõiki sugupulle seroloogiliselt üks kord aastas; 5) karja juurde toodud veised pärinevad leukoosivabast karjast. §11. Leukoosivaba karja staatuse peatamine (1) Leukoosivaba karja staatus peatatakse, kui kari ei vasta paragrahvis 10 sätestatule. (2) Kui seroloogilisel uurimisel on leukoosivaba karja veis osutunud positiivseks, jääb leukoosivaba staatus peatatuks kuni: 1) seropositiivne veis, ja kui see on lehm, siis tema viimane järglane on saadetud tapmisele Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all; 2) Veterinaar- ja Toiduamet võib erandjuhul anda loa alles jätta nakatunud lehma järglane, kui see on pärast poegimist emast kohe eraldatud. Nimetatud veis peab jääma samasse karja kuni 24 kuu vanuseks saamiseni (välja arvatud tapaloom), ning sellest karjast välja viimiseks olema uuritud seroloogiliselt vastavalt punktis 3 sätestatud nõuetele ja uurimisel osutuma negatiivseks; 3) kõik üle kuue kuu vanused veised on seroloogilisel uurimisel, mis on läbi viidud vähemalt kolm kuud pärast positiivse looma ja selle viimase järglase kõrvaldamist, osutunud negatiivseks; 4) on läbi viidud epidemioloogiline uurimine ning nakatunud karjaga epidemioloogiliselt seotud karja kõiki üle kuue kuu vanuseid veiseid on uuritud seroloogiliselt ja need on osutunud negatiivseks. (3) Kui leukoosivaba karja staatus on peatatud muul põhjusel, jääb leukoosivaba staatus peatatuks kuni kõiki selle karja üle 24 kuu vanuseid veiseid on uuritud seroloogiliselt ning need on osutunud negatiivseteks. (4) Kui lõike 2 punktis 3 nimetatud uurimiste käigus avastatakse uusi seropositiivseid veiseid, tunnistatakse kari leukoosseks ning rakendatakse paragrahvi 8 nõudeid. §12. Leukoossete ja seropositiivsete veiste tapmine (1) Leukoossed ja seropositiivsed veised tapetakse üldises korras pärast tervete veiste tapmise lõpetamist ja nende lihakehade ja teiste tapasaaduste taparuumist eemaldamist. Keelatud on leukoossete ja seropositiivsete veiste vere, endokriin- ja muude organite kogumine veterinaarseks või meditsiiniliseks otstarbeks. (2) Kasvajate avastamisel võtab lihakontrolli teostav veterinaararst vajalikud proovid ning saadab histoloogiliseks uurimiseks laboratooriumisse. §13. Leukoossetelt ja seropositiivsetelt veistelt saadud liha ja piima kasutamine (1) Leukoossetest kasvajatest tabandunud organid utiliseeritakse. (2) Generaliseerunud kasvajalise leukoosi korral utiliseeritakse kogu lihakeha ja siseorganid. (3) Seropositiivsete veiste liha on lubatud kasutada üldises korras. (4) Seropositiivsete lehmade piima on keelatud kasutada toiduks ja veistele söödaks leukoosiviirust hävitava kuumtöötluseta. §14. Rakendussäte Kuni 1. aprillini 2000. a täidab määruses nimetatud Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeid Veterinaar- ja Toiduinspektsioon. Minister Ivari PADAR Kantsler Ants NOOT 1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivide 77/391/EMÜ (EÜT L 145, 13.06.1977, lk 44), 78/52/EMÜ (EÜT L 015, 19.01.1978, lk 34) ja 97/12/EMÜ (EÜT L 109, 25.04.1997, lk 1) nõudeid.