Jõgeva Vallavolikogu — Valla arengukava 2002- 2005 muutmine — KO, 254, 2187

Valla arengukava 2002–2005 muutmine Jõgeva Vallavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrus nr 17 Kohaliku omavalituse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 9, Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2001. a määruse nr 15 «Jõgeva valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis» (KO 2001, 67, 1219; 2002, 64, 1430; 79, 2025; 2003, 211, 2720; 2004, 217, 1949) punkti 61.4 alusel 1. Teha Jõgeva Vallavolikogu 12. juuli 2002. a määrusega nr 13 kinnitatud Jõgeva valla arengukava 2002–2005 järgmised muudatused: 1.1. Muuta arengukava alapunkti 4.3 sõnastust alljärgnevalt: «4.3 Vaba aeg Jõgeva valla elanikkonnal on vaba aja veetmiseks võimalus kasutada: • matka- ja suusaradu, ujumiskohti (Kuremaa supelrand, supluskohad Jõgeva alevikus ja Laiuse paisjärves); • Kuremaa ujulat (hinnakirja alusel), staadione, spordisaale (kehtestatud korra alusel); • mänguväljakuid; • avatud noortekeskuste poolt pakutavaid teenuseid ja ruume (keskuste põhimääruse alusel); • raamatukogusid; • avalikke internetipunkte; • osaleda huvitegevuses (tasuta või kehtestatud hinnakirjade alusel); • saada seltsitegevusele toetust vallavalituselt (kehtestatud korra alusel). 1) Jõgeva Vallavalitsus toetab vallaeelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalaseid tegevusi. Iga aasta III kvartalis võetakse Jõgeva valla territooriumil tegutsevatelt isikutelt vastu taotlusi toetamaks kultuuri-, spordi- ja noorsootööalase huvitegevuse korraldamist; toetamaks kultuuri-, spordi- ja noorsooprojekte või programme; rahastamaks avatud noortekeskuste tegevust; korraldamaks töö-, puhke- või projektlaagreid. 2) Jõgeva valla viies suuremas asulas (Kuremaa, Laiuse, Siimusti, Vaimastvere, Jõgeva alevik) tegutsevad avatud noortekeskused, mis on noorsootöö korraldamise põhistruktuuriks kohalikul tasemel. Keskused töötavad kompleksina, kus on võimalik veeta vaba aega kogu piirkonna elanikel, kasutada kööki ja muid ühisruume (keskuse põhimääruse alusel). Lisaks toimub avatud ringitegevus, korraldatud on info ja nõustamissüsteem. Keskuste halduskulud katab Jõgeva Vallavalitsus. 3) Valla viies suuremas asulas rajatakse ja kaasajastatakse (välisspordi) mänguväljakud. Valla esindusstaadioniks on Laiuse staadion. 4) Tehnikaspordi arendamiseks toetab Jõgeva Vallavalitus Linnamäe motokrossi kompleksi arendamist. 5) Jõgeva valla lastele korraldatakse töö- ja puhkelaagreid põhiliselt valla koolide baasil. 6) Huvikooliteenust ostetakse Jõgeva linnalt. 7) Psühholoogilise ja karjäärinõustamise teenust osutab MTÜ Jõgevamaa Nõustajate Ühenduse Nõustamiskeskus. Jõgevamaa Nõustamiskeskus koostöös Jõgeva Vallavalitsuse ja Jõgeva valla avatud noortekeskustega arendavad välja karjäärinõustamise teenuse süsteemi Jõgeva valla territooriumil. 8) Jõgeva valla elanikel on võimalus kasutada avaliku internetipunkti teenust Kuremaal, Laiusel, Siimustis, Vaimastveres, Vägeval ja Jõgeva alevikus. 1.2. Muuta arengukava alapunkti 4.4 sõnastust alljärgnevalt: «Noorsootöö on üks osa noore sotsialiseerumise protsessist, mis peab looma täiendavaid võimalusi noore arenguks. Noorsootöö eesmärk on luua tingimused noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööaega, et toetada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liikmeks. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega. Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26-aastased noored. Riigi ja omavalitsuse poolt loodavad mehhanismid noore sotsialiseerumisprotsessis peavad olema avatud kõikidele noorte gruppidele: eriliste annetega, aktiivsed, edukad, puuetega noored, materiaalselt vähekindlustatud peredest pärit noored, lastekodukasvandikud jne. Jõgeva Vallavalitus lähtub oma töös Noorsootöö seaduses (RT I 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2004, 27, 179) kohalikule omavalitusele püstitatud ülesannetest. Jõgeva Vallavalitsuse juurde on moodustatud Jõgeva valla Avatud Noortekeskuste Ühendus, kuhu kuuluvad vallavalitsuses töötavate spetsialistide esindajad ja volikogu esindajad. Ühenduse eesmärk on arendada ja koordineerida Jõgeva valla avatud noortekeskuste tegevusi. Ühendus viib läbi ja korraldab koolitusi valla ANK noorsootöötajatele ja noorte liidritele, räägib kaasa kohaliku noorsoopoliitika kujundamisel, tegeleb noortekeskuste teenindamise ja nõustamisega ning korraldab keskuste järelevalvet, osaleb projektides ja organiseerib noorsootööalaseid projekte. Jõgeva valla noorsootöö peamised printsiibid: 1. Jõgeva valla noorte elukeskkonna parandamine ja vaba aja veetmise võimaluste ning noore inimese arengut soodustava tegevuse algatamine ja toetamine. 2. 7–26-aastaste noorte kaasamine, noorte omaalgatuse toetamine. 3. Noorsootöö eest vastutavate ja koordineerivate asutuste ja institutsioonide vahelise tiheda koostöö loomine ja säilitamine. 4. Avatud noortekeskuste loomine, teenuste väljaarendamine ja nende tegevuse toetamine kaasa arvatud keskuste osalemine kohalikes, riiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes. 5. Eri motiveerimismeetodite soodustamine vabatahtlikuks tööks. 6. Karjäärinõustamissüsteemi väljaarendamine. Sihtgrupile kvaliteetse noorsootöö teenuse kättesaadavuse tagamine. Arvesse võttes Jõgeva valla eripära rõngasvallana on vajalik noortele mõeldud ruumide ehk avatud noortekeskuste loomine kõikidesse piirkondadesse eraldi, kuna ei ole mõeldav ühe keskse keskuse eesmärgipärane kasutamine juba üksnes transpordi võimaluste piiratuse tõttu. Jõgeva vallas on võimaldatud noortele avatud noortekeskuste tegevuste alustamiseks järgmised ruumid: 1. Siimusti piirkond: SIIMUSTI ANK Alates 2002 kuni 2003. aasta detsembrini asus ANK Siimusti Lasteaed-Algkooli III korrusel. Ruumid remonditi vallavalituse toel ja noorte endi poolt. Keskuse tegevuse eest vastutas kohalik noorteklubi koostöös Jõgeva valla ANK Ühendusega. Alates 2004. a jaanuarist alustas ANK tegevust Siimusti endises kauplusehoones asula keskel (ühes ruumis). Keskus renoveeritakse 2004. aasta jooksul ja 2005. aastal on kogu hoone võetud kasutusele. Tööle on võetud noorsootöötaja alates augustist 2003. 2. Laiuse piirkond: LAIUSE ANK 2002 kuni 2004. aasta maikuuni asus Laiuse ANK vanas kultuurimajas, ruumid said remonditud vallavalituse toel ja noorte endi poolt. Keskuse tegevuse eest vastutab kohalik noorteklubi koostöös Jõgeva valla ANK Ühendusega. Alates 2004. aasta juunist asub Laiuse ANK endises Õletoas. Noorsootöötaja võetakse tööle alates jaanuarist 2005. 3. Jõgeva aleviku piirkond: JÕGEVA ALEVIKU ANK Alates 2001 kuni 2004. aasta augustini asusid ANK ruumid aleviku lasteaiahoones. Keskuse tegevuse eest vastutas kohalik Noorteklubi koostöös Jõgeva valla ANK Ühendusega ja avaliku internetitoa töötaja. 2004. aasta augustis alustati renoveerimistöid aleviku endise sauna ühe poole Avatud Noortekeskusena kasutuselevõtuks. Noorsootöötaja võetakse tööle jaanuarist 2005. 4. Kuremaa piirkond: KUREMAA ANK Noortekeskus on loodud Kuremaa tehnikumi endise lasketiiru ruumidesse – seinad on kaetud puitkattega, on vahetatud elektrisüsteem ja ventilatsioon. Renoveerimistöid teostasid noored ise. Keskuse tegevuse eest vastutab kohalik noorteklubi koostöös Kaitseliidu Noorkotkaste ja Kodutütarde salgajuhiga. 2004. a septembrist kuni 2005. a jaanuarini on keskuse töö ajutiselt peatatud. Noorsootöötaja võetakse tööle alates jaanuarist 2005. 5. Vaimastvere piirkond: VAIMASTVERE ANK Alates 2002 kuni 2004. aasta juunini asus ANK Vaimastvere asulas 4-toalises korteris. Ruumid remonditi noorte endi poolt vallavalituse toel. Keskuse tegevuse eest vastutas kohalik Noorteklubi koostöös Jõgeva valla ANK Ühendusega. 2004. aastal alustati ehitustöid vanas tallihoones. Hoone ehitatakse välja õpilaskoduks ning alumisele korrusele luuakse ruumid Avatud Noortekeskuse tööks. Keskus avatakse oktoobris 2004. Tööle on võetud noorsootöötaja aprillist 2004. Noortel peavad 2005. aastaks olema võimalused kodukohale võimalikult lähedal: 1. veeta vaba aega avatud noortekeskustes, mänguväljakutel, spordiruumides ja väljakutel; 2. osaleda teabepäevadel, noorsootööalastes preventiivsetes projektides; 3. olla informeeritud piirkonnas, maakonnas, riigis ja välismaal toimuvatest noorte programmidest, projektidest, stipendiumitest, õppimis- ja töötamisvõimalustest; 4. osaleda ühiskonnaelu korralduses omavalitsuse ja muude osalusdemokraatia struktuuride kaudu; 5. osaleda olemasolevate noorteklubide tegevuses ja asutada uusi klubisid, ühinguid, saada noorsootöö alast informatsiooni, nõuandeid; 6. saada toetust omavalitsusest noorteprojektide ja tegevtoetuste kaudu; 7. omandada omal soovil huvialaharidust kodukohale võimalikult lähedal, osaleda avatud ringitegevuses; 8. algatada ja osaleda noorte omaalgatuslikes, noorte liikumist arendavates, tervistava puhkuse ja rahvusvahelistes programmides ja projektides; 9. leida tuge, nõu ja abi vastava ettevalmistuse saanud sotsiaal-, lastekaitse- või noorsootöötajatelt, toimib erinoorsootöö; 10. kasutada internetti kodule võimalikult lähedal; 11. osutada teenust kohalikule omavalitsusele noorteühenduste/seltsingute kaudu; 12. töötada vabatahtlikuna avatud noortekeskustes ja asuda vabatahtlikuna tööle Euroopasse; 13. saada professionaalset karjäärinõustamist kodukohale võimalikult lähedal. Volikogu esimees Vahur KUKK