Elva Linnavolikogu — Elva Lasteaia "Murumuna" arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine — KO, 249, 2166

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 6 lõike 3 punkti 1; Elva linna põhimääruse (KO 2000, 57, 863; 2002, 1, 4; 58, 1261; 66, 1531; 86, 2199; 2003, 31, 807; 159, 2313; 2004, 75, 669; 162, 1515) § 6 lõike 3 punkti 1; koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276) § 91 lõike 3 alusel Elva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Elva Lasteaia «Murumuna» arengukava aastateks 2004–2007. Lisa: Elva Lasteaia «Murumuna» arengukava aastateks 2004–2007 (44 lehel). 2. Määrus jõustub 5. novembril 2004. a. Volikogu esimees Leelo SUIDT

ELVA LASTEAED MURUMUNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 1. SISSEJUHATUS Tänapäeval toimuvad kiired muudatused ühiskondlikul tasandil, mis jätkuvad ja puudutavad meid kõiki. Üha enam lapsi veedab oma esimesed eluaastad lasteaias lasteaia õpetajate hoole all. Seega aastatega muutub aina tähtsamaks lasteaed kui haridusasutus, lasteaia areng ja kvaliteet selles muutuvas ühiskonnas. Lasteaed kui koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Kvaliteetne lasteaed on kvalifitseeritud kaadriga asutus, kus on olulised meeskonnatöö, lojaalsus ning personali pidev enesetäiendamissoov. Tänapäeva lasteaed on pidevalt arenev asutus, mis arvestab eri huvigruppide (riik, kohalik omavalitsus, lapsevanemad jne) huve. Seega peab lasteaeda juhtides pidevalt endalt küsima: milline on meie lasteaed? milline võiks lasteaed olla? mida me saaksime selleks teha? Aina tähtsamaks muutub ka lasteaia ja kodu koostöö. Lapse lasteaias oldud aeg moodustab olulise osa lapse ööpäevast. Nii muutub lasteaed lapse nn teiseks koduks. Kodu peab olema paik, kus on turvaline, kus täiskasvanut võib usaldada ja tema peale loota. Oluline on see, et mõlemal kodul oleksid lapse jaoks sarnased nõudmised, hindamise kriteeriumid ja väärtused. Siit saab alguse lapsevanema ja lasteaia õpetaja vaheline koostöö: info edastamine, probleemide analüüs ja vastastikku teadmiste ja tunnustuse jagamine. Lasteaed saab olla abiks täiskasvanu lapsevanemaks kasvamise teel, lapsevanem aga abiks lasteaia uuendamise ja paremaks muutmise teel. Lasteaed pole aga pelgalt hoiuasutus, vaid esimene samm hariduse omandamise teel. Koolieelses haridusasutuses toimub iga päev ja iga minut õppe- ja kasvatustöö (suur osa sellest täiskasvanut jälgides, kuulates ja imiteerides) mängu ja igapäevase tegevuse kaudu. Lasteaias omandab laps lisaks vaimsetele oskustele ka füüsilised ja sotsiaalsed oskused. Viimased on aga äärmiselt olulised oskused lülitumisel hariduse järgmisse etappi – kooli. Lastaia peamine eesmärk ongi koolis toimetuleva, loova ja sotsiaalse koolieeliku kujundamine. 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Elva Lasteaed Murumuna asub Elva kesklinnas, Elva Linnavalitsuse ja HKK Sinilind vahetus läheduses. Lasteaia ümbruses on mitmeid parke ja haljasalasid ning läheduses asub Arbi järv. Maja ümbritseb suur võrkaiaga piiratud roheline õueala, kus on palju mitmesuguseid puid, ning asutuse aknast võib näha kaunist rohelust. Asukoht on soodne last lasteaeda toovale lapsevanemale, kes töötab ise Elvas, kui ka vanemale, kes kiirustab bussile või rongile (5 minuti teekond on Elva raudtee- ja bussijaama). Lasteaias käivad lapsed on õnnelikud, kuna pole aheldatud lasteaia territooriumile. Sõltumata aastaajast on võimalik ette võtta jalutus- ja õppekäike lasteaia vahetusse ümbrusesse. 2.2. Elva Lasteaed Murumuna ajaloost Praegune lasteaed avati 13. novembril 1972. a Elva I Lastepäevakodu nime all Elva kesklinnas 140-le lapsele. Lasteaia eelkäija oli 1945. a asutatud Elva I Lasteaed Jänese suvilas, endises Huvikooli hoones, kus alustati tööd viieteist lapse ja kolme töötajaga (juhataja Mathilde Tello). Elva I Lastepäevakodus (1972) oli kohti 140-lapsele ja töötas kuus vanuse rühma (juhataja Eleonora Jaansoo). Kuna I Lastepäevakodu kesklinnas ei rahuldanud kõiki lasteaiakohtade vajadusi, remonditi ka Pikal tänaval asuv hoone ja 1974. aasta veebruarist kujunes vanast lasteaiast uue lastepäevakodu filiaal 50 kohaga. Lasteaia raske majandusliku olukorra tõttu vahetusid juhatajad sageli. Lasteaia juhatajatena on töötanud Eleonora Jaansoo (1972–1977), Eha Reilson (1977–1979), Virve Kübarsepp (1979–1982), Margarita Kurrik, Niina Aliste, Mai Anderson, Mare Tani, Luule Juhanson (kt), Inna Täht. Alates 2003. a juunist on lasteaia juhataja Kadri Joost. Lasteaed on tüüpprojekti järgi ehitatud kahekorruseline silikaatmaja ühekorruselise köögiplokiga ja soojussõlme osaga. Maja ümbritseb võrkaiaga piiratud õueala, kus on palju puid ja muru. Alates 5. aprillist 2000. a on lasteasutuse nimi Elva Lasteaed MURUMUNA (edaspidi Murumuna) koos vastava logokujunduse ja pitsatiga. Lasteaed on Elva Linnavalitsuse hallatav asutus, mille teeninduspiirkonnaks on Elva linna haldusterritooriumil elavad lapsed. Aastate jooksul on lasteaial välja kujunenud oma traditsioonid: • Tere-pidu septembris. • Mihklipäeva tähistamine. • Isade- ja emadepäeva kontserdid. • Osalemine Elva linna näitemängupäeval. • Tüdrukute ja poiste päeva/nädala tähistamine. • Jüriööjooks lastega. • Uue looma-aasta vastuvõtt. • Metsamatkad igal aastaajal. • Metsanädal kevadel. 2.3. Lasteaia missioon Elva Lasteaed Murumuna missioon on toetada tervikliku isiksuse kujunemist ning laste kehalist, vaimset, sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja: 1) luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta; 2) soodustada lapse kasvamist vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; 3) toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel; 4) toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. Kogu meie tegevust läbib teema «Mets on meie mängumaa» Meie moto: LASTEAED ON LAPSE HINGE TURVAKODU – LAPS TULEB LASTEAEDA RÕÕMUGA JA LAHKUB RAHUGA. 2.4. Lasteaia visioon Elva Lasteaed Murumuna visioon on olla Elva linnas kvaliteetne koolieelne lasteasutus. Lasteaed on määratlenud kvaliteedi saavutamise arendustegevuse teel viie eri valdkonna kaudu: strateegiline juhtimine; personali juhtimine ja koostöö; kasvukeskkonna kujundamine; õpetamine, kasvatamine ja õppimine; laste toetamine; haridustulemus. Strateegiline juhtimine Lasteaias toimub süstemaatiline arendustegevus. Lasteaia arendustegevuse aluseks on arengukava. Lasteaia arengukava määrab lasteaia visiooni lapse arengust lähtuvalt, lasteaia personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamise. Lasteaia arengukava korrigeerimisel lähtutakse järjepidevalt sisehindamise tulemustest. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning kavandamisel lähtutakse lasteaia arengukavas ära märgitud parendamist vajavatest kriteeriumidest ja õppeaasta prioriteetidest. Sisehindamise tulemused on aluseks lasteaia tegevuse parendamisel. Sisehindamine tagab lasteaia eesmärgistatud tegevuse, mille käigus analüüsitakse lasteaias põhitegevuste tulemuslikkust. Sisekontroll lasteaias tagab personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Lasteaia juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid. Personali juhtimine ja koostöö Personali arendamise eesmärkideks on vajaliku personali kujundamine ja järelkasvu tagamine; töötajate kvalifikatsiooni pidev tõstmine ja laiendamine. Personali täienduskoolituse kavandamine lasteaias toimub plaanipäraselt ning tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest. Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Lasteaias hinnatakse süstemaatiliselt täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Lasteaias on toimiv personali tunnustamissüsteem. Pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad lasteaia põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on lasteaias süsteemne. Kasvukeskkonna kujundamine Lasteaia personal on kujundanud lasteaias vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal lapsel on oma töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Lasteaia õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning lasteaia maa-ala on heakorrastatud. Lasteaias on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks õppetegevuste ettevalmistamisel. Samuti on lastel võimalus kasutada IT-vahendeid õppetegevuste ajal. Lasteaias on olemas alternatiivsed õppevahendid ja -materjalid. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Lasteasutuse õppekava üldosa on koostatud lasteaia eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab lasteaia eripära. Lasteasutuse õppekava arendamisel lähtutakse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast. Lasteaia pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad lastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt laste individuaalsusest. Lapsed on õppetunnis aktiivsed õppijad. Mäng on õppe- ja kasvatusprotsessi olulisem osa. Laste toetamine Lasteaias on toimiv laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. Lasteaias rakendatud tugisüsteemid tagavad laste toetamise. Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialistide nõustamine. Lasteaias lähtutakse tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. Haridustulemus Lapsed on omandanud Elva Lasteaed Murumuna õppekavale vastava alushariduse. Valdkondade hindamiskriteeriumid on põhjalikumalt kirjeldatud dokumendis «Elva Lasteaed Murumuna sisehindamise läbiviimise kord ning lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid». Vastav kord on aluseks lasteaias läbiviidavale sisehindamisele. Sisehindamise tulemused valdkondades on aluseks parendustegevusele ja järgmiste aastate arengukava muudatustele. Valdkondade arendustegevus on välja toodud arengukava tegevuskavas (peatükk 5). 3. LASTEAIA ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära eelkooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Lasteaia arengukava lähtub Elva Lasteaia põhimäärusest ja Elva linna arengukava hariduselu puudutavatest seisukohtadest. Arengukava on abiks püstitatud eesmärkide ja lahenduste pidevaks ja sihikindlaks elluviimiseks. Arengukava on tihedalt seotud lasteaia õppkavaga ning sisehindamise korraga. Arengukava on aluseks lasteaia aasta tegevuskava ning rühmade tegevuskavade koostamisel. Arengukava on aluseks ka eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ning muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. Elva Lasteaia Murumuna üldise eesmärgi saavutamine oleneb: • lasteaia personali motivatsioonist ja ühise eesmärgi tunnetamisest; • lasteaiakohtade vajadusest Elva linnas (sõimerühmade arvu suurenemine, mängurühmade vajalikkus, sobitusrühmade teke, logopeedilise rühma teke vms); • lasteaia omanäolisuse väljakujunemisest (õpperadade rakendumine õppekavatöös jne); • ökoloogilise mõtlemisviisi tähtsustamisest lastevanemate poolt (huvi korraldatavate ürituste vastu; panustamine lasteaia arengusse); • kohaliku omavalitsuse prioriteetidest (finantseerimise otstarbekus, investeeringute planeerimine, vähekindlustatud perede majanduslik toetamine); • lasteaia majanduslikest tingimustest (amortisatsioon, kapitaalsete investeeringute vajalikkus); • koostöövõimalustest linna teiste haridusasutustega (koostöö Elva Lasteaiaga «Õnneseen» ja Elva Gümnaasiumiga), maakonna haridusasutustega (Puhja lasteaed, Nõo lasteaed). Arengukava planeerimisel on arvestatud järgmisi lähtepunkte: Lasteaed on: • õppeasutus – võimaldab koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, püüdes anda lapsele süstemaatilise õppe-kasvatustegevuse kaudu teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide pagasi, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis; • avatud ja paindlik – suudab reageerida ühiskonna muutuvatele vajadustele; • suunatud perekonnale – teeb perekonnaga koostööd nõustades ja toetades lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning individuaalsuse arvestamist; • kompetentse personaliga – lasteaia õpetajad on kompetentsed, arenemisvõimelised, õpivalmis ning orienteeritud koostööle. Õpetajate ettevalmistus ja õpetajakoolitus on oluline tegur arengukava elluviimisel, õpetaja hea ettevalmistus tagab sisukama ja edukama suhtlemise laste, lastevanemate ning kolleegidega; • koostöövalmis – koostöö teiste haridusasutustega tagab arengut edasiviiva omavahelise mõistmise ja arusaamise. 4. LASTEASUTUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 4.1. Lasteaia tegevuse analüüs ja hetkeseis 4.1.1. Üldine info Lasteaed on avatud tööpäeviti 7.00–19.00 Lasteaia aadress on Kesk 29, 62507 Elva, telefon 745 7334; 745 6206 e-post: elvamurumuna@hot.ee kodulehekülg: www.hot.ee/elvamurumuna Elva Lasteaed Murumuna pidaja on Elva Linnavalitsus (aadress Kesk 32 Elva linn). Elva Lasteaed Murumuna on munitsipaallasteasutus, millele on saadud koolitusluba 12. aprillil 2001. a. (haridusministri 12. aprill 2001. a määrusega nr 140). Koolitusloa number on 1421 HM, mis kehtib maikuuni 2006. a). Elva Lasteaias Murumuna on teostatud riiklik järelevalve 27. nov. – 8. dets. 2000. a. Murumunas töötab hetkeseisuga kuus rühma (vt lisa 1), lapsi on lasteaias 127. Töötab üks sõimerühm, üks liitrühm ja neli aiarühma. Lasteaia rühmadel on loodusest võetud nimed: Jänkud, Lepatriinud, Karukesed, Siilid, Sipelgad ja Tammetõrud. Lasteaia õppeaasta tegevuse aluseks on õppeaasta alguses kinnitatud aasta tegevuskava. Õppetöö aluseks on Elva Lasteaed Murumuna õppekava, mille alusel töötavad rühmaõpetajad välja oma rühma kuu- ja nädalaplaanid. Lasteaia eripäraks on loodus- ja keskkonnaõpetus. Arvestame rahvakalendri tähtpäevi ning traditsioone. Õpetus toimub üldõpetuse printsiipi järgides. Laste igapäevast õppe- kasvatustegevust igas rühmas suunavad ja korraldavad kaks õpetajat ja õpetaja abi. Spetsialistidest töötavad liikumisõpetaja, muusikaõpetaja, tervishoiutöötaja ja logopeed ning erivajadusega lapsele mõeldud tugiisik/abiõpetaja. 4.1.2. Lasteaia personal ÕPETAJAD Elva Lasteaed Murumuna pedagoogilisest kaadrist (18 inimest), moodustab 2 juhti (juhataja ja juhataja asetäitja), 12 rühmaõpetajat, 1 abiõpetaja, 1 muusikaõpetaja, 1 liikumisõpetaja, 1 logopeed. Lasteaias on kõik pedagoogid naissoost (vt lisa 2). Elva Lasteaed Murumuna pedagoogiline kaader on olnud pikka aega püsiv, enamus õpetajatest omab staaži antud lasteaias 10–30 aastat. Seega on kaadri järjepidevuse kaudu tagatud lasteaia traditsioonide edasikandumine lasteaia algusaastatest peale. Pedagoogilisest personalist üheksal on õpetaja ametijärk, kaheksal (sealhulgas kahel juhil) vanempedagoogi ametijärk, ühel õpetaja metoodiku ametijärk (omistatud vabariiklikul tasandil). Vanemõpetajate atesteerimine on toimunud 2002. aastal. 18 pedagoogist on ühel pedagoogil pedagoogika magistrikraad, kümnel kõrgharidus (neist kolmel rakenduslik kõrgharidus), kaheksal kesk-eriharidus (neist üks omandab kõrgharidust). Seega on Elva Lasteaed Murumuna personal kvalifitseeritud ja hästi haritud. Pedagoogilise personali vanus on 30–64 eluaasta vahel. 78% pedagoogidest on vanemad kui 40 aastat. Järk-järgult hakkab õpetajate kaader noorenema. Õpetajad on huvitatud enesetäiendamisest ja täienduskoolitamisest. Valdav osa õpetajaid on omandanud viie aasta jooksul 160 tundi täiendusõpet, lisakoolitus on puudu õpetajatel, kes viimase viie aasta jooksul on läbinud tasemekoolituse. Personali koolituse planeerimisel võetakse arvesse lasteaia tegevusaasta üldeesmärke ja personali isiklikke soove ja vajadusi. Elva Lasteaed Murumuna pedagoogiline personal on avatud, loov, edasipüüdlik ja õppimisaldis. ABIPERSONAL Elva Lasteaed Murumuna abipersonal koosneb 13 inimesest. Ka lasteaia abipersonal on olnud suhteliselt püsiv, valdav staa� töötajatel on 5–20 aastat, üksikutel töötajatel 25–30 aastat (vt lisa 2). Abipersonal on valdavalt keskharidusega, kuid on ka põhi- ja kesk-eriharidusega töötajaid. Enamus töötajatest on vanuses 40–50 aastat, kuid on ka üle 60 aasta vanuseid töötajaid. Abipersonalile on võimaldatud samuti täiendusõpet. Õpetaja-abid ja kokad on läbinud toidukäitlemise kursused, õpetaja abid lisaks veel pedagoogilis-psühholoogilise kursuse 160 tunni piires. Elva Lasteaed Murumuna abipersonal on töökas ja arenemisaldis. Elva Lasteaed «Murumuna» personal ametikohtade ja koormuse järgi: AMETIKOHT (ametikohal töötavate inimeste arv) KOORMUS Juhataja 1 1,0 Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 1 0,5 Majandusjuhataja 1 1,0 Õpetaja 13 (sh tugiisik) 1,0 Õpetaja abi 6 1,0 Liikumisõpetaja 1 1,0 Muusikaõpetaja 1 1,0 Logopeed 1 1,0 Tervishoiutöötaja 1 0,5 Kokk 2 1,0 Pesupesija 1 1,0 Koristaja 1 0,75 Remonditööline-majahoidja 1 1,0 Kokku töötajaid 31 29,75 4.2. Õppekava peamised lähtepunktid Lapse kasv ja areng toimub konkreetses kultuuriühiskonnas. Kultuur saab alguse kodust. Eestimaa laste kodu lugu ongi kodulugu, mille sisuks on inimeste igapäevane elu, erinevad sündmused, loodus, tehnikamaailm ning asjad ja nähtused meie ümber. Elva Lasteaed Murumuna on loodussuunitlusega keskkonnasäästlikku mõtteviisi kandev lasteaed. Mängu ja looduse tunnetamise kaudu omandatakse esmased oskused toimetuleva isiksuse kujundamisel. Õppekasvatustöö valdkondadest on põhilised vaatlused ning uurimised õpetajate juhendamisel nii kollektiivselt kui ka iseseisval tegutsemisel: * koduloolisus ja rahvakalendriga seonduvad tähtpäevad; * aastaring looduses; * suhted: MINA–LOODUS–TERVIS–LIIKLUS–TEHNIKA – kodupaiga ja ühiskonna tunnetuslike algete arendamine – laste tundeelu rikastamine positiivsete elamuste, lastekirjanduse, õppekäikude ja ürituste kaudu. Elva Lasteaias Murumuna toimub: • enamus õppetegevusi looduses (matkad igal aastaajal loodusesse, peod, õppekäigud); • õppetegelustes kasutatakse looduslikku materjali (puit, taimed jne); • looduse tundmaõppimine ümbritseva kasvukeskkonna kaudu (õpetajate poolt koostatud lasteaia õueala ja lähiümbruse õpperadade kasutamine, loodusalaste teadmiste edasiandmine integreeritult võimalikult paljudes õppetegelustes); • keskkonnasäästliku mõtteviisi kujundamine igapäeva- ja õppetegelustes (keskkonnasäästliku projektiga «Lope» ühinemine, iga-aastaste loodusprojektide käivitamine). Õppeaastate prioriteedid: 2004/2005. õa – loodussuunitluse süvendatud käsitlemine lastekirjanduse kaudu («Kunksmoor»); 2005/2006. õa – loodussuunitluse süvendatud käsitlemine õpperadade kaudu; 2006/2007. õa – koostöö sidusgruppidega õpperadade täiendamisel ja käsitlemisel; 2007/2008. õa – õppimine mängu abil (looduslike mänguvahendite kasutamine). 4.3. Majandamine ja eelarve Elva Lasteaed Murumunal on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Lasteaia rahastamine toimub Elva linna eelarve vahenditest. Lastevanemate tasu määr kehtestatakse linnavolikogu otsusega. Lastevanemate tasu koosneb toidurahast ja õppemaksust (60 krooni) ja osalustasust (90 krooni). Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab lasteaia juhataja. Päevakulu maksumuseks on kehtestatud alates 1. jaanuarist 2004. a. aiarühmas 16 krooni ja sõimerühmas 15 krooni. LASTEAIA EELARVE ÜLDINE JAOTUS: 1) lasteasutuse personalikulud; 2) lasteasutuse majandamiskulu, millest: a) õppevahendid; b) personali koolitus; c) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud; e) inventarikulud; f) toiduained ja toitlustusteenused; g) meditsiinikulud; h) kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud; 3) materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine. 4.3.1. Lasteaia majandamine Lasteaia maa-ala suurus on 6207 m2, sellest 828 m2 on hoonete all, 5379 m2 on vaba õueala. Teed, maja vahetu ümbrus ja laste liiklusväljak on asfalteeritud. Ülejäänud õueala katab muru. Korduvate kaevamiste ja ilmastikuolude tõttu on asfalt ja muru ebaühtlased. Maja ümber kasvab hulk puid. Õuealal paiknevad üks suur ja kaks väiksemat liivakasti, metallist ja puidust mängu- ning ronimisvahendid. Majas on: • vesi; • kanalisatsioon (amortiseerunud); • keskküte; • valvesignalisatsioon. Suuremad tehtud investeeringud lasteaias: • vahetatud maja katus; • kapitaalselt remonditud köök ja köögi abiruumid (ladu ning juurvilja käitlemise ruum); • vahetatud maja uksed ja aknad; • paigaldatud rühmadesse soojaveeboilerid; • ehitatud duširuum; • remonditud ja sisustatud tervishoiutöötaja, logopeedi ruumid ja trepikojad; • vahetatud välja keskküttesüsteem. Vajalikud investeeringud: • kanalisatsioonisüsteemi väljavahetus; • automaatse tulekahjusüsteemi paigaldus; • turvavalgustite ja tulekindlate uste paigaldus; • rühmade tualettruumide remont ja san. tehnika väljavahetus; • rühmade valgustuse väljavahetus, elektrisüsteemi juhtmestiku vahetus; • õueala haljastus ja mänguvahendite paigaldus; • abihoone remont. 4.3.2. Laste toitlustamine Elva Lasteaed Murumunas valmistatakse sööki lasteaia köögis. Köögis ja abiruumides (juurvilja käitlemise ruum ja laoruum) on tehtud kapitaalremont. On saadud Tartu Tervisekaitse Inspektsiooni tunnustus. Köögis töötab kaks kokka. Laste toidumenüü koostamisel on lähtutud eakohasuse ja tervislikkuse ning mitmekesisuse printsiibist. Toidu kalorsust ja tervislikkust jälgib lasteaia tervishoiutöötaja. Toitlustamine toimub kolm korda päevas, kinni pidades toidukordade kindlatest kellaaegadest: Hommikusöök – 8.30 Lõuna 12.00–12.30 Õhtuoode 16.00 Lasteaed Murumuna kasutab TTÜ Toiduainete Instituudi poolt välja antud raamatut «Laste toit» I–II raamat, «Kulinaaria» – koka eriala õpik, 1997. a. Lasteaia kokad on läbinud koolitused. Kokk püüab jälgida laste toiduringi aluseid, kus toidukogusest moodustavad järgmistes suurustes piimatooted – 27% köögiviljad – 20% teraviljatooted – 17% puuviljad – 13% kartul – 10% liha-kala-muna – 9% suhkur, maiustused ning lisatavad toidurasvad – 2% Lasteaia toitlustamise peamine eesmärk: kindlustada lapsele tervise- ja eakohane toitlustamine. Lasteaia toitlustamise peamine probleem: ajakohaste köögivahendite (supikatlad, külmutusseadmed ja küpsetusahjud) ja toidunõude puudumine. 4.4. Elva Lasteaia Murumuna arengueeldused ja ohud Arengustrateegia väljakujunemisel on oluline arvestada asjaosaliste arvamust. Lasteaia tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamiseks ning väljastpoolt varitsevate ohtude teadvustamiseks ning pakutavate võimaluste väljaselgitamiseks kasutasime SWOT-analüüsi lasteaia töötajatega ning lastevanemate küsitluslehti. 4.4.1. lastevanemate küsitluste alusel lasteaia tugevad küljed: 1) looduse suunitlus (looduslähedus, maalähedus, matkad ja jalutuskäigud loodusesse); 2) miljöö rahulikkus; 3) sõbralik, mõistev õhkkond; 4) toredad iga-aastased traditsioonid; 5) sõbralikud, asjalikud ja rahulikud õpetajad; 6) logopeedilise abi kättesaadavus; 7) õpetajate professionaalsus; 8) lasteaia sise- ja väliskujundus; 9) ei tekitata lastes ebatervet võistlusmomenti. 4.4.2. lastevanemate küsitluse alusel lasteaia nõrgad küljed: 1) ruumipuudus (palju lapsi väikestes ruumides, rühmaruumides eraldi magamistoa puudumine); 2) mängunurkade inventari ebapiisavus; 3) personali eakus; 4) puudub lasteaia ruumide kaasaegne remont (WC ja pesuruum); 5) amortiseerunud inventar (riietuskapid, voodid, riiulid, kapid, WC-potid jne); 6) toidumenüü ühekülgsus; 7) õueala ebapiisav valgustatus; 8) õueala ebarahuldav tase (katkine asfalt, ebatasane pind, vähe ja vananenud vahendid); 9) ebapiisav info lapse arengu kohta (vähe teavet lapse käitumisest rühmas); 10) võimlemispidudel ja lauluesinemistel vähe kaasaegseid ideid. 4.4.3. personali küsitluste põhjal lasteaia tugevad küljed: 1) soodne asukoht kesklinnas; 2) soodus õpikeskkond loodustegevusteks; 3) oma suund (looduskasvatus); 4) haritud, püsiv ja staa�ikas kaader; 5) mitmekesised ja õnnestunud traditsioonid ja üritused. 4.4.4. personali küsitluste põhjal lasteaia nõrgad küljed: 1) amortiseerunud maja; 2) ruumipuudus (vähe ruutmeetreid ühe lapse kohta, olmeruumide vähesus); 3) õueala vahendite vähesus, ebatasane õuala maapind jne; 4) amortiseerunud inventar; 5) puudub puhkeruum töötajatele. 4.4.5. ümbritsevast ühiskonnast tulenevad võimalused: 1) kaadri koolitusvõimalused; 2) teiste lasteaedadega suhtlemine ja koostöö; 3) projektide koostamise ja sponsorite otsimine; 4) kaasaegsete uute õppevahendite ja infotehnoloogia kasutamine; 5) lastevanemate kaasamine ja töötajate kaasamine; 6) omavalitsuse-poolne eelarvevahendite iga-aastane suurendamine (san. tehnilise süsteemi väljavahetamine, eraldised inventari muretsemiseks, võimalused juurdeehitiseks, õueala planeeringu läbiviimine jne, laste arvu vähendamine rühmades). 4.4.6. ümbritsevast ühiskonnast tulenevad ohud: 1) tervisekaitse nõuetele mittevastavus (amortiseerunud elektri, vee- ja kanalisatsioonisüsteem); 2) põrandapinna mittevastavus, töötajate olmetingimuste mittevastavus, ohtlikud metallkonstruktsioonid õuealal, hulkuvad koerad ja kassid lasteaia territooriumil; 3) rühmade ülekoormatus; 4) lastevanematega kontakti vähenemine (vanemate suurenenud töökoormuse tõttu); 5) kvalifitseeritud kaadri leidmine tulevikus (kõrged kvalifikatsiooninõuded, madal palk). KOKKUVÕTTEKS Selleks et parandada Elva Lasteaed Murumuna tegevust, tuleb: – arengukavast lähtuvalt koostada iga-aastane tegevuskava; – rakendada lasteaia sisehindamise süsteem ja selgitada lasteaia parendusvaldkonnad; – välja töötada personali koolituspoliitika ja siduda see lasteaia tegevuskava eesmärkidega; – kaasata kogu personal ning hoolekogu lasteaia sisehindamisse (küsitlused) ning parendamisele (töögruppide käivitamine); – võtta kasutusele kaasaegsed infotehnoloogiavahendid ning õppevahendid (õppevahendite kaasajastamine) õpivõimaluste mitmekesistamiseks; – tihendada ja parandada koostööd kohaliku omavalitsusega lasteaia materiaal-tehnilise baasi parandamiseks (kanalisatsioonisüsteemi väljavahetus, õueala vahendite ja inventari soetamine jne); – uuendada lasteasutuse õppekava, tagada rühma õppe- ja kasvatustegevuste planeerimise ja analüüsi süsteem; – luua süsteem laste hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks (logopeedi täiskoormusega ametikoht, vajadusel sobitusrühmade moodustamine ja individuaalõppekavade koostamine); – töötada välja võimalused koolivalmiduse hindamiseks. 4.5. Lasteaia üldeesmärgid ja prioriteetsed suunad Lasteaia missioon on toetada tervikliku isiksuse kujunemist ning laste kehalist, vaimset, sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Lasteaia visioon on olla kvaliteetne koolieelne asutus. Elva Lasteaed Murumuna eesmärk on järjepideva arendustegevuse kaudu viia ellu lasteaia missioon ja visiooni läbi järgmiste valdkondade: • strateegilise juhtimine; • personali juhtimine ja koostöö; • õpikeskkonna kujundamine; • õpetamine, kasvatamine, õppimine; • lapse toetamine; • haridustulemuse saavutamine. 5. TEGEVUSKAVA 2004–2007 5.1. Strateegiline juhtimine 5.1.1. Indikaator: Arengukava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arengukava väljatöötamine Kinnitatud arengukava x juhataja 2. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava x x juhataja 3. Arengukava kajastamine koduleheküljel Koduleheküljel arengukava kättesaadavus x x x juhataja 5.1.2. Indikaator: Aasta tegevuskava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Aasta tegevuskava koostamine ja kinnitamine Kinnitatud aasta tegevuskava x x x x juhataja 2. Lasteaia õppe- ja kasvatustege- vuste analüüs Lasteaia õppe- ja kasvatustege- vuste analüüsi kokkuvõte x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.1.3. Indikaator: Sisehindamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Sisehindamis- süsteemi väljatöötamine Kinnitatud sisehindamis- süsteem x juhataja 2. Sisehindamis- süsteemi parendamine Muudatused sisehindamis- süsteemis x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Sisehindamise läbiviimine Sisehindamis akt x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 4. Sidusgruppide rahulolu uuringu läbiviimine Rahulolu uuringute aruanded x x x x juhataja 5.2. PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ 5.2.1. Indikaator: Personali arendamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolituspoliitika väljatöötamine Koolitus- poliitika x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 2. Tunnustamis- süsteemi väljatöötamine Personali tunnustamise kord x juhataja 3. Täienduskoolituse tulemuslikkuse hindamine Täiendus- koolituse tulemuslikkuse hindamise kord x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.2.2. Indikaator: Koostöö Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Veebilehe uuendamine Uus veebileht 4 000 4 000 4 000 12 000 KOV juhataja 2. Veebilehe ajakohasuse seire Veebilehel olev informatsioon on ajakohane x x x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Koosolekute korraldamine Koosolekute protokollid x x x x x x x juhataja 4. Koostöö lasteaedadega Ühisüritused/ õppused x x x x x x x x juhataja 5. Koostöö kooliga Ühisüritused/ õppused x x x x x x x x juhataja 5.3. KASVUKESKKONNA KUJUNDAMINE 5.3.1. Indikaator: Turvalisus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lapse rahulolu uuring Uuringu kokkuvõte x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 2. Lasteaia õueala vahendite uuendamine Mängu- vahendid õuealal 3 000 10 000 2 000 13 000 5 000 10 000 60 000 2 000 105 000 KOV majandusjuhataja 3. Esmaabikursus lasteaia töötajatele 2/3 personalist on läbinud 16-tunnise koolituse 10 000 10 000 KOV juhataja, tervishoiutöötaja 5.3.2. Indikaator: Ruumid ja maa-ala Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Rühma- ruumide remont Kahe rühma esikud remonditud 30 000 30 000 30 000 300 000 120 000 KOV majandus- juhataja 2. Laste mööbli uuendamine Kahel rühmal esikumööbel uuendatud 40 000 40 000 50 000 50 000 180 000 KOV majandus- juhataja 3. Laste mööbli uuendamine Kahel rühmal lauad/toolid vahetatud 8 000 15 000 10 000 10 000 10 000 10 000 63 000 KOV majandus- juhataja 4. Lasteaia õueala heakorras- tamine Istutatud ilupõõsad ja puud, liivakasti liiva vahetus 2 000 5 000 5 000 17 000 KOV majandus- juhataja 5. Investeerin- gud vt lisa 3 Ehitustööde vastuvõtu akt x x x x x x x 600 000 KOV majandus- juhataja 5.3.3. Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arvutivõrgu uuendamine Uus arvuti kabinetis 15 000 15 000 10 000 10 000 50 000 KOV Tiigri- hüppe SA juhataja 2. Õppevahen- dite soetamine Vajalik õppevara metoodilises kabinetis Ped. Psühhol. kirjandus Loov- mängu- vahendid Loodus- õpetuse vahendid Loov- mängu vahendid Spordi- vahendid Loovus- õpetuse vahendid Loovus- õpetuse vahendid Spordi- vahendid KOV juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Süsteemsed õppekäigud õpperadadele Sissekanded rühmade päevikutes x x x x x x x x KOV rühma- õpetajad 4. Kursused mängu- vahendite valmista- miseks Õpetajatel läbitud koolitus x x x x x KOV juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.4. ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE 5.4.1. Indikaator: Lasteasutuse õppekava üldosa Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1 Lasteaia õppekava uuendamine Uuendatud lasteaia õppekava x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 2 Lasteaia eripära kajastamise analüüs Lasteaia loodussuunitluse kajastamine õppekavas x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Õpperadade kasutamise kajastamine õppekavas Uuendatud õppekava x x x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.4.2. Indikaator: Rühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õpetajate töökavade uuendamine Uuendatud rühmade aasta- ja kuukavad x x x x x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 2. Koolitus: õpetaja töö planeerimine lähtuvalt lapse eripärast Pedagoogid on läbinud 6-tunnise koolituse x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Dokumentide täitmise kontroll Korrektselt täidetud päevikud x x x x x x x x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 4. Huviringide töö Lasteaia ruumides tegutseb kaks huviringi Võimle- mine, peotants Võimle- mine, peotants Võimle- mine poistele ja tüdruku- tele Võimle- mine poistele ja tüdruku- tele Võimle- mine poistele ja tüdruku- tele Võimle- mine loodusring Võimle- mine loodusring Võimle- mine poistele ja tüdruku- tele juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.4.3. Indikaator: Õpetamine, kasvatamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus Arvuti lasteaias 12 pedag. on läbinud 40-tunnise koolituse x Projekt Tiigri- hüppe SA juhataja 2. Koolitus Õpperadade kasutamine õppe- tegevuses Pedagoogid on läbinud õpperajad x rühmaõpetajad 3. Koolitus Lugemispesade loomine 12 pedagoogi on läbinud 6-tunnise koolituse x Margaret Pill tugiõpetaja 4. Koolitus Õppetöö planeerimine 6 inimesel läbitud koolitus x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5. Koolitus Loodusliku materjali kasutamine 12 pedagoogi on läbinud 6-tunnise koolituse x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 6. Koolitus Loovuse arendamine x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.4.4. Indikaator: Mängimine, õppimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus Mänguseade 10 pedagoogi läbivad 6-tunnise koolituse 2 000 2 000 KOV juhataja 2. Mängunurkade uuendamine Rühmade mängunurgad on uuendatud 4 000 8 000 4 000 8 000 4 000 8 000 4 000 8 000 48 000 KOV õpetajad, juhataja 3. Spordivahendite soetamine Igal aastal kaks spordivahendit 1 000 2 000 1 000 2 000 1 000 2 000 1 000 2 000 12 000 KOV juhataja liikumisõpetaja 5.5. LASTE TOETAMINE 5.5.1. Indikaator: Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lapse arengu analüüsi korra väljatöötamine Lapse arengu analüüsi kord lasteaia õppekavas x juhataja asetäitja õppekasvatustöö alal 2. Lapse arengu analüüsi tabelite täitmine Esitatud kirjalik hinnang lapse arengu kohta x x x x x x x õpetajad 3. Koolitus Arenguvestluse läbiviimine Pedagoogid on läbinud 8-t. koolituse 7 500 7 500 KOV juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 4. Arenguvestlused lapsevanemaga Protokollid x x x õpetajad 5.5.2. Indikaator: Laste toetamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Lapse kasvumappide kasutuselevõtt Igas rühmas on kasutusel laste õpimapid x x x x x x õpetajad 2. Erivajadustega lastele tugisüsteemide loomine Erivajadusega lapsele on tugiisik /sobitusrühm x x x x x x x x juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Lapsevanemale on kättesaadav logopeedi nõustamine Logopeed töötab 1. sept. 2004 täis- koormusega x x x x x x x x juhataja 4. Koolitus Erivajadusliku lapse õpetamine 1 õpetaja on läbinud 20-t kursuse x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 5.6. HARIDUSTULEMUS 5.6.1. Indikaator: Koolivalmidus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulud Kokku kulu Finantsee- rimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus Lugemiseelduste kujundamine Pedagoogid on omandanud 6-tunnise koolituse 1 500 1 500 KOV juhataja 2. Koolivalmiduse uuring kooli- ettevalmistus- rühmades Välja on töötatud koolivalmidust selgitav küsimustik x juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 3. Koolivalmiduse omandamine Lapsed on omandanud raamõppekavas kehtestatud tulemused x x x x õpetajad 6. KOKKUVÕTE Soovime, et meie lasteaed oleks * lapsekeskne * avatud peredele ja kodule * lapse igakülgset ja individuaalset arengut arvestav, kus sirguvad elujaatavad osavõtlikud ja elus toimetulevad ühiskonnaliikmed * et lasteaia läbinud lapsed oskavad hinnata ja pööravad tähelepanu rahvuslikku kultuuripärandi hoidmisele, armastavad ja austavad kodumaad, perekonda ja teist inimest enda kõrval. Lasteaia mudel

7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 7.1. Arengukava muudatused kinnitab linnavolikogu. 7.2. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal aprilli/maikuus vastavalt lastevanemate, hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu ettepanekutele. 7.3. Lasteaia arengukava uuendamise vajadus sõltub muudatustest: 1) linna arengukavas; 2) õigusaktides. 7.4. Arengukava uuendamise korraldamise eest vastutab lasteaia juhataja. 7.5. Uuendatud arengukava pannakse välja avalikkusele tutvumiseks ning sellest teavitatakse lapsevanemaid, hoolekogu, lasteaia töötajaid ja üldsust. Elva Linnavolikogu 25. oktoobri 2004. a määrus nr 13 lisa 1 Elva Lasteaed «Murumuna» rühmade koosseis 2004/2005. a Rühma number Rühma nimetus Tüdrukute arv Poiste arv Laste arv kokku Laste vanus 02 JÄNKUD 9 13 22 3–4. a 03 SIILID 8 8 16 1.10 – 3. a sõim 04 LEPATRIINUD 11 12 23 5–a. 05 KARUKESED 9 12 21 5–7. a LIITRÜHM 06 SIPELGAD 12 11 23 4–5. a 07 TAMMETÕRUD 10 12 22 5–6. a KOKKU 6 rühma 59 68 127 1.10–7. a Elva Linnavolikogu 25. oktoobri 2004. a määrus nr 13 lisa 2 ELVA LASTEAED MURUMUNA TÖÖTAJAD SOO, HARIDUSE JA VANUSE JÄRGI Töötajad arv mehi naisi kõrgharidus kesk-eriharidus kesk- haridus põhi- haridus Vanus kuni 30 a Vanus 30–40. a Vanus 40–50 a Vanus 50–60 a. üle 60 a. noorem pedagoog pedagoog vanem- pedagoog peda- goog- metoodik Pedagoogiline personal 18 – 18 10, neist 1 ped. magister 8, neist 1 omandab kõrgharidust – 1 3 7 6 1 – 9 6 + 2 juhti 1 Majanduslik abipersonal 13 1 12 – 8 3 2 – 1 9 3 1 – – KOKKU 31 1 30 10 16 3 2 1 4 14 9 2 0 9 8 1 Elva Linnavolikogu 25. oktoobri 2004. a määrus nr 13 lisa 3 VAJALIKUD INVESTEERINGUD ELVA LASTEAIAS MURUMUNA AASTATEL 2004–2007: Vajalik investeering Ettekirjutus Täitmise aeg Hinnapakkumine Vajaminev summa Märkused Automaatne tulekahjusüsteem Riiklik tuleohutusjärelevalve 2003 Riiklik tuleohutusjärelevalve 2004 AS Falck Lõuna-Eesti, 2003 1.09.2004 1.09.2005 AS PRISTIS 6. juuni 2003 56 315,5 Suitsuandurite paigaldus kõikidesse ruumidesse pole ? Turvavalgustus Riiklik tuleohutusjärelevalve 2003, 2004 1.09.2004 pole 10 000 Tuletõkkesektsioone eraldavad uksed Riiklik tuleohutusjärelevalve 2003, 2004 Kap. remondi käigus pole ? Liikumisandurite paigaldamine kõikidesse tähtsamatesse ruumidesse AS Falck Lõuna-Eesti, 2003 pole ? Koristusvahendite nõuetekohane hoidmine Tervisekaitse riiklik järelevalve 1. sept 2004 pole 2 000 Täidetud tähtajaliselt Igas rühmas vähemalt kahes mõõdus toole ja laudu Tervisekaitse riiklik järelevalve 2004 1. sept 2004 Lauad (12) 12 000 Toolid (66) 15 000 27 000 Osaliselt täitmisel Tagada põrandakatete terviklikkus Tervisekaitse riiklik järelevalve 2004 1. sept 2004 pole ? Tagada tervishoiutöötaja ruumis sooja vee olemasolu Tervisekaitse riiklik järelevalve, 2004 1. sept 2005 pole 2 000 Uksed laste tualettruumidesse Tervisekaitse riiklik järelevalve, 2004 1. sept 2005 pole ? Osaliselt täidetud, 4000 Vajalikud uued kabiinid Kanalisatsioonisüsteemi uuendamine 1. sept 2005 1. sept 2005 pole ? Rühmaruumide valgustuse vahetamine pole ? Rühma koridorikappide vahetus pole ? Rühma koridoride remont pole ? 4 rühma voodid ja kapid pole ? Köögi seadmete väljavahetus (pliit, ahi, katel) Electolux Eesti AS Metos 150 000 Lasteaia õueala ümbritsev piirdeaed pole ? Lasteaia õueala mänguvahendid pole ? Abihoone uksed pole 4x6000 Õueala varjualused lastele pole ? Õueala tasandamine ja asfalteerimine pole ? Elva Linnavolikogu 25. oktoobri 2004. a määrus nr 13 lisa 4 INFOVOLDIK Kui sa üle läve astud, Murumuna astub vastu. Mõned suured, mõned väiksed, rõõmsad alati kui päiksed. Siin on meie mängumaa – ema, isa, tule ka. Koos on hea meil matkata, sportida ja hullata. Metsavana sõber meil, jagab tarkust metsateil. Et kõik loodust hoidma peavad, seda meie lapsed teavad. Meie maja: Aadress: Kesk tn 29 Elva 61 507 Tel 745 6206 elvamurumuna@hot.ee www.hot.ee/elvamurumuna Juhataja: Kadri Joost Tel. 7 457 334 Juhataja asetäitja õppe – kasv. alal Ave Nõmme • Lasteaed avati 1972. a novembris • Töötab kuus vanuselist rühma • Igas rühmas on kaks õpetajat ja õpetaja abi • Lastega tegelevad lisaks: muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, logopeed ja tervishoiutöötaja • Huviringid: peotants, tüdrukute võimlemine • Lasteaed annab algõpetuse kooliks valmistumisel • Toitlustamine kolm korda päevas • Maja avatud 7–19 Meie põhimõtted Kogu meie tegevust läbib teema «Mets on meie mängumaa»: • Looduslähedane, hoidev ja säästlik eluviis. • Terve, liikuv ja loov laps. • Lapsekesksus, lapse individuaalsuse arvestamine. • Lapsevanema kaasamine lasteaia tegevustesse • Eestlaste rahvakalendri tutvustamine Meie traditsioonid: • Tere-pidu septembris • Mihklipäev koos vanematega • Sügise sünnipäev metsas • Teatrikuu lavastused • Tüdrukute ja poiste nädalad • Uue looma-aasta vastuvõtt • Metsamatkad igal aastaajal • Metsanädal kevadel Lasteaed on lapse hingeturvakodu. Laps tuleb lasteaeda rõõmuga ja lahkub rahuga. Lgp lapsevanem! Soovime Teie perele meeldivaid lasteaia-aastaid ja loodame mõistvat koostööd!

Veereb väikseid murumune, igal oma olemine, oma iseloom ja nägu – üllatusi parasjagu.