Justiitsminister — Kriminaalhooldusabiliste kaasamise korra kinnitamine — RTL, 30, 381

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 1 ja «Kriminaalhooldusseaduse» (RT I 1998, 4, 62) paragrahvi 17 lõike 1 alusel kriminaalhooldusabiliste kaasamiseks kriminaalhooldusesse. KRIMINAALHOOLDUSABILISTE KAASAMISE KORD § 1. Üldsätted (1) Käesolev kord reguleerib kriminaalhooldusabilise kaasamist kriminaalhooldusülesannete täitmisse ja kehtestab kriminaalhooldusabilisele esitatavad nõuded. (2) Kriminaalhooldusabiline on isik, kes oma vabast ajast täidab kriminaalhooldusülesandeid selle eest töötasu saamata. (3) Kriminaalhooldusabilisena võib tegutseda isik, kes vastab kriminaalhooldusabilisele esitatud nõuetele ja on läbinud kriminaalhooldusabilise koolituse või sooritanud kriminaalhooldusametniku eksami. (4) Kriminaalhooldusabiline abistab kriminaalhooldusametnikku kriminaalhooldusülesannete täitmisel, välja arvatud kohtueelse ettekande koostamine. (5) Kriminaalhooldusabiline tegutseb kriminaalhooldusametniku juhendamisel. § 2. Kriminaalhooldusabilise ülesanded (1) Kriminaalhooldusabiline valvab kohtuotsuses loetletud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. (2) Kriminaalhooldusabiline osutab kriminaalhooldusalusele abi töö ning õppimis- ja elukoha leidmisel ning teiste isiklike probleemide lahendamisel. (3) Kriminaalhooldusabiline peab arendama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. § 3. Kriminaalhooldusabilise tegevus (1) Kriminaalhooldusabiline võib tegutseda korraga kuni viie kriminaalhooldusalusega. (2) Kriminaalhooldusaluse, kellega kriminaalhooldusabiline tegeleb, määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja. Kriminaalhooldusabilise nimi märgitakse kriminaalhooldusaluse hoolduskavasse. (3) Kriminaalhooldusabiline kohtub kriminaalhooldusalusega kriminaalhooldusosakonnas või muus kokkulepitud kohas. (4) Kriminaalhooldusabiline peab austama kriminaalhooldusaluse väärikust. (5) Kriminaalhooldusabiline ei tohi kriminaalhooldusalusele peale suruda oma usulisi ega poliitilisi veendumusi. (6) Kriminaalhooldusabilisel on keelatud nii oma tegevuse ajal kui ka pärast tegevuse lõpetamist avaldada kriminaalhooldusaluse perekonna- ja eraeluandmeid ning isikuandmete kaitse seadusega kaitstavaid andmeid ja muud salajast teavet. Kui kriminaalhooldusabiline keeldu eirab, võib kohtu esimees ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast kustutada. (7) Kriminaalhooldusabiline ei tohi tegelda kriminaalhooldusalusega, kellega ta on lähedalt seotud või kes temast sõltub. § 4. Kriminaalhooldusabilisena tegutsemise tingimused (8) Kriminaalhooldusabiline arutab kriminaalhooldusküsimusi kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud juhendava kriminaalhooldusametnikuga vähemalt üks kord kuus. (9) Kriminaalhooldusabiline on kohustatud täitma kriminaalhooldaja päevikut või esitama kriminaalhooldusametnikule kriminaalhooldusalusega toimunud kohtumise kokkuvõtte. (10) Kriminaalhooldusosakonna või -talituse juhataja korraldab kriminaalhooldusabilistega teenistusarutelu kord kuus. (11) Kriminaalhooldusabilisele peavad olema kättesaadav tema ülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja tarkvara. (12) Kriminaalhooldusabilisele antakse kriminaalhooldusabilise tõend. § 5. Kriminaalhooldusabilise individuaalne tegutsemiskava (13) Kriminaalhooldusabiline on kohustatud järgima kriminaalhooldusabilise individuaalset tegutsemiskava, mis koostatakse kriminaalhooldusosakonna juhataja, juhendava kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise koostöös. (14) Kriminaalhooldusabilise individuaalne tegutsemiskava sisaldab juhendava kriminaalhooldusametniku nime, kriminaalhooldusaluste arvu, kriminaalhooldusülesannete täitmiseks kavandatavat tundide arvu nädalas või kuus ning kriminaalhooldusabilise ja juhendava kriminaalhooldusametniku kokkusaamiste aega ja kohta. (15) Kriminaalhooldusabilise individuaalset tegevuskava võib muuta kriminaalhooldusosakonna juhataja, juhendava kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusabilise kokkuleppel. § 6. Kriminaalhooldusabilisele esitatavad nõuded (1) Kriminaalhooldusabiline peab vastama järgmistele nõuetele: 1) olema vähemalt 21 aastat vana; 2) olema vähemalt keskharidusega; 3) olema Eesti Vabariigi kodanik või välismaalane, kellel on Eestis elamise luba; 4) valdama eesti keelt kõnes ja kirjas; 5) olema kindla töö- või õppimiskohaga ja kindla elukohaga. (2) Kriminaalhooldusabilisena ei tohi tegutseda isik: 1) kes on kohtunik või prokurör või kohtu, prokuratuuri, politsei või kinnipidamiskoha koosseisuline töötaja, kes on avalik teenistuja; 2) kelle kriminaalkorras karistamise kohta ei ole andmeid karistusregistris, välja arvatud paragrahvi 6 lõikes 4 käsitletud juhul; 3) kes on alkoholi- või narkosõltuvuses. (3) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal ja kriminaalhooldusabiliste hindamise komisjonil on õigus kontrollida kriminaalhooldusabilisekandidaadi esitatud andmete õigsust ja teha nende kohta järelepärimisi. (4) Kui kriminaalhooldusabilisekandidaat on karistatud kuriteo eest, kuid komisjon leiab, et tema senine tegevus tõestab tema võimet ja oskust vabatahtlikuna selles valdkonnas tegutseda, võib hindamiskomisjon teha otsuse kaasata ta kriminaalhooldusabilisena. § 7. Kriminaalhooldusabilise otsing (1) Kriminaalhooldusabilisena tegutsemise sooviavaldusi võetakse vastu kriminaalhooldusosakonnas aasta ringi (lisa 1). (2) Kriminaalhooldusabiliste leidmiseks avaldab Justiitsministeerium seitse nädalat enne abiliste koolituse algust kuulutuse vähemalt kahes üleriigilises ajalehes ja kuulutus pannakse üles vähemalt kolmes kõrgkoolis. (3) Kriminaalhooldusabiliseks soovija esitab avalduse ja tema nõuetekohasust tõendavad dokumendid või nende koopiad kuulutuse ilmumisest alates nelja nädala jooksul. (4) Kriminaalhooldusabiliste avaldusi menetleb ja muid asjakohaseid ülesandeid täidab kohtu kriminaalhooldusosakond. (5) Kriminaalhooldusosakonnale esitatavad dokumendid on: 1) avaldus; 2) pass; 3) haridust tõendavad dokumendid; 4) elamisluba, kui tegemist on välismaalasega. (6) Vajaduse korral peab avaldusi ja muid dokumente vastu võttev ametnik kandidaadile selgitama, milles abilise tegevus seisneb ja millised on kriminaalhooldusabilise raskeimad ülesanded. § 8. Kriminaalhooldusabilise hindamise komisjon (1) Hindamiskomisjoni ülesanne on dokumentidega tutvudes ja hiljem kriminaalhooldusabilisekandidaadiga vesteldes selgitada tema sobivus kriminaalhooldusabiliseks. (2) Hindamiskomisjoni moodustab kohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning sellesse peavad kuuluma Justiitsministeeriumi esindaja ja psühholoog. Hindamiskomisjoni koosseisu kinnitab kohtu esimees. (3) Hindamiskomisjoni tegevuse aja ja koha määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja. (4) Vestlusel käsitletakse järgmisi teemasid: 1) kandidaadi ettekujutus kriminaalhooldustööst ja kriminaalhooldusabilise osast selles; 2) kriminaalhooldusabiliseks soovija senised kogemused, mis võivad talle abilisena tegutsedes kasuks tulla; 3) kandidaadi kokkupuuted riskirühmadega; 4) kandidaadi käitumine äärmusolukorras. (5) Kriminaalhooldusabilisekandidaadi sobivuse otsustab hindamiskomisjon lihthäälteenamusega. (6) Kui hindamiskomisjon on kolmeliikmeline, peavad kriminaalhooldusabilisekandidaadi sobivaks nimetamise poolt olema kõik komisjoni liikmed. (7) Hindamiskomisjon otsustab kandidaadi sobivuse avalduste vastuvõtmise lõpetamisest alates kolme nädala jooksul. (8) Kandidaatide nimekirja, kellele võimaldatakse kriminaalhooldusabilise koolitus, kinnitab kohtu esimees. § 9. Kriminaalhooldusabilise koolitus (1) Kriminaalhooldusabilise koolituse korraldab Justiitsministeerium vastavalt vajadusele. (2) Kui kriminaalhooldusabilisekandidaat osutub sobivaks, tuleb tal läbida Justiitsministeeriumi korraldatav koolitus. (3) Koolitus toimub justiitsministri kinnitatud koolituskava alusel. (4) Koolituse läbimiseks peab kriminaalhooldusabilisekandidaat koolituses osalema 80% ulatuses. § 10. Kriminaalhooldusabilise katseaeg (1) Kriminaalhooldusabilise katseaeg kestab kolm kuud pärast koolitust. Katseaega ei määrata isikule, kes on sooritanud kriminaalhooldusametniku eksami. (2) Katseajal tegeleb kriminaalhooldusabiline kriminaalhooldusülesannetega vähemalt neli tundi nädalas. (3) Katseajal tegutseb kriminaalhooldusabiline kriminaalhooldusametniku juhendamisel. (4) Kriminaalhooldusabiline kohtub juhendava kriminaalhooldusametnikuga vastavalt nende kokkuleppele. (5) Katseajal tutvub kriminaalhooldusabiline kriminaalhooldusametniku tööga ja täidab ülesandeid, mille määrab kriminaalhooldusametnik. (6) Kriminaalhooldusabiline võtab vähemalt kord kuus osa teenistusarutelust. (7) Katseaja lõppedes esitab kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusosakonna juhatajale oma arvamuse selle kohta, kas kriminaalhooldusabiline saab iseseisvalt oma ülesannetega hakkama (lisa 2). (8) Hinnangu põhjal otsustab kriminaalhooldusosakonna juhataja, kas isik sobib täitma kriminaalhooldusabilise ülesandeid. (9) Kui kriminaalhooldusabilist peetakse sobivaks, teeb kriminaalhooldusosakonna juhataja kohtu esimehele ettepaneku kanda ta kriminaalhooldusabiliste nimekirja. § 11. Kriminaalhooldusabiliste nimekiri (1) Kriminaalhooldusabiliste nimekiri on kriminaalhoolduse infosüsteemi osa. (2) Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja peab kohtu esimees ja üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja Justiitsministeerium. Kriminaalhooldusabiline kantakse nimekirja kriminaalhooldusosakonna juhataja ettepanekul. (3) Kande kriminaalhooldusabiliste nimekirja teeb kriminaalhooldusosakonna juhataja. (4) Kriminaalhooldusabiliste nimekiri sisaldab kriminaalhooldusabilise kohta järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) kriminaalhooldusosakond; 3) isikukood; 4) sünniaeg; 5) sugu; 6) töö- ja õppimiskoht; 7) kriminaalhooldusaluste arv, mis on märgitud kriminaalhooldusabilise individuaalsesse tegutsemiskavasse; 8) kodune aadress; 9) telefoninumber; 10) muud sideandmed; 11) eelistused kriminaalhooldusaluste suhtes; 12) kriminaalhooldusabilise oskused. (5) Kriminaalhooldusosakonna juhataja võib osakonna nimekirja andmeid lisada, kui ta peab seda vajalikuks. (6) Nimekirjas olevad andmed on kättesaadavad kriminaalhooldusosakonnas. Paragrahvi 11 lõike 4 punktides 1–7 esitatud andmed on kättesaadavad kohtu esimehele ja Justiitsministeeriumile. § 12. Aruandlus (1) Kriminaalhooldusabiline esitab juhendavale kriminaalhooldusametnikule tegevusaruande kord kuus (lisa 3). (2) Alates 2002. aastast esitab kriminaalhooldusosakonna juhataja kohtu esimehele kriminaalhooldusabiliste kohta aruande maa- ja linnakohtu kriminaalhooldusosakonna teenistusvalve korra kohaselt. (3) Aastal 2001 esitab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusabiliste kaasamise aastaaruande kohtu esimehele koos kriminaalhooldusosakonna aastaaruandega. (4) Kriminaalhooldusosakonna juhataja aruanne põhineb kriminaalhooldusametnike ja kriminaalhooldusabiliste ettekannetel ning osakonnajuhataja vestlustel nendega. (5) Kriminaalhooldusosakonna juhataja koostatav aruanne sisaldab: 1) kriminaalhooldusabiliste arvu; 2) kriminaalhooldusabilisi juhendavate kriminaalhooldusametnike arvu; 3) ülevaadet kriminaalhooldusabiliste tööst; kriminaalhooldusabiliste kaasamisega seotud põhiprobleemide loetelu; 4) valdkondade loetelu, kus kriminaalhooldusabiliste tegevus on kõige tõhusamalt aidanud täita kriminaalhoolduse eesmärke; 5) kriminaalhooldusabilise ja kriminaalhooldusaluste suhete iseloomustust; 6) kriminaalhooldusabilise hinnangut oma tegevusele; 7) ettepanekuid kriminaalhooldusabiliste kaasamise parandamiseks. (9) Kriminaalhooldusosakonna juhataja aruande põhjal esitab kohtu esimees kriminaalhooldusabiliste kohta ühekordse aruande Justiitsministeeriumile 1. märtsiks 2001. a. § 13. Kriminaalhooldusabilise tegevuse lõppemine (1) Kui kriminaalhooldusabiline soovib oma tegevuse lõpetada, teeb kriminaalhooldusosakonna juhataja kohtu esimehele ettepaneku kustutada ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja võib kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal teha kohtu esimehele ettepaneku lõpetada kriminaalhooldusabilise tegevus ning kustutada ta kriminaalhooldusabiliste nimekirjast, kui kriminaalhooldusabiline: 1) ei ole täitnud oma kohustusi või on muul viisil osutunud sobimatuks tegutsema kriminaalhooldusabilisena; 2) korduvalt on põhjendamata keeldunud kriminaalhooldusülesannete täitmisest; 3) on rikkunud käesoleva korra paragrahvi 3 lõikes 6 nimetatud konfidentsiaalsusnõuet. § 14. Kriminaalhooldusabilise tegevuse jätkumine teises kriminaalhooldusosakonnas Kui kriminaalhooldusabiline soovib elukoha muutumise tõttu jätkata abilisena tegutsemist teises kriminaalhooldusosakonnas: 1) kustutatakse ta selle kohtu kriminaalhooldusabiliste nimekirjast; 2) teeb teise kohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja kohtu esimehele ettepaneku kanda ta kriminaalhooldusabiliste nimekirja, kui peab abilise kaasamist vajalikuks. § 15. Kriminaalhooldusabilise kulude hüvitamine (1) Kriminaalhooldusabilisele hüvitatakse kriminaalhooldusülesannete täitmisega kaasnenud kulud, kuid mitte suuremas ulatuses kui kümme protsenti kriminaalhooldusametnikule töötasust. (2) Kulud hüvitatakse kriminaalhooldusabilisele kulusid tõendava dokumendi alusel. § 16. Justiitsministri 13. juuli 1999. a määruse nr 38 kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 13. juuli 1999. a määrus nr 38 «Kriminaalhooldusabiliste kaasamise korra kinnitamine» (RTL 1999, 116, 1536) tunnistatakse kehtetuks. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 1 «Kriminaalhooldusabiliste kaasamise korra» paragrahvi 7 lõike 1 juurde Kinnitatud justiitsministri 15. veebruari 2000. a määrusega nr 9

Lisa 2 «Kriminaalhooldusabiliste kaasamise korra» paragrahvi 10 lõike 7 juurde Kinnitatud justiitsministri 15. veebruari 2000. a määrusega nr 9

Lisa 3 «Kriminaalhooldusabiliste kaasamise korra» paragrahvi 12 lõike 1 juurde Kinnitatud justiitsministri 15. veebruari 2000. a määrusega nr 9

Lisa 1 Kriminaalhooldusabilise aruande juurde