Kuusalu Vallavolikogu — Kuusalu valla arengukava aastateks 2004-2013 kinnitamine — KO, 253, 2179

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõigete 1, 2 ja 3 alusel Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuusalu valla arengukava aastateks 2004–2013 vastavalt määruse lisale. 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 28. oktoobri 2004. a määrusega nr 17 KUUSALU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2013 Sissejuhatus Elu meie ümber muutub pidevalt. Suur osa maailmas toimuvatest arengutest ja protsessidest ei sõltu meie tegevusest, kuid paljusid asju saame siiski mõjutada ja suunata. Teatud asjade elluviimist takistab raha vähesus, aga sageli ka aja, sobivate ideede, inimeste või teiste vahendite nappus. Kuid vahendite vähesuse tõttu ei tohi piirkonna areng seisma jääda. Valla elu saavad kohalikud elanikud soovitud suunas kujundada valla arengukava abil, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik dokument. Arengukava on omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Arengukava peamine eesmärk on valla elu kujundamine meile endile soovitud suunas, kasutades meie piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid. Arengukavasid koostatakse riigile, maakondadele, piirkondadele, valdadele. Viimastel aastatel on Eestis koostama hakatud ka külade arengukavasid. Kuusalu valla külades valmivad samuti oma arengukavad. Valla arengukava peakski olema eelduseks ja julgustuseks siinsete külade arengukavade tekkimisele. Valla ja külade arengukavad peavad olema üksteisega kooskõlas. Arengukava on erinevate partneritega suhtlemise ja läbirääkimiste vahend, seda eelkõige lisaressursside leidmiseks. Partneriteks võivad olla riik ja riigiasutused, fondid, potentsiaalsed investorid, sõprusvallad jne. Arengukava on eelduseks projektirahade taotlemisele nii Eesti kui Euroopa Liidu fondidest (sh tõuke- ehk struktuurifondidest). Et Euroopa Liidu rahad on mõeldud valdavalt suurte summade ja kaasfinantseeringutega projektidele, tuleb valmis olla koostööks ühisprojektide nimel teiste omavalitsuste ja piirkondadega. Valla arengukava ei ole jäik ega muutumatu dokument. Arengukavasse saab ja tuleb lähtuvalt vajadustest teha täiendusi ja parandusi, ettepanekuid selleks saavad teha ka kohalikud elanikud ja teised huvilised. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sõnastab: hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Kuusalu valla arengukava koostamisel on lähtutud mõttest, et vald on tervik nagu inimene. Inimesele on keha iga osa vajalik selleks, et ta saaks elada ja toimetada täisväärtuslikult. Sama kehtib ka valla puhul: vald kui tervik töötab siis, kui iga tema funktsioon toimib.

• Koduvald on valla «kehaks», siin vaadeldakse järgmisi teemasid: infrastruktuur, loodus, keskkond, turvalisus ja külaliikumine. • Haridusvalla kui valla «parema käe» all käsitletakse hariduselu korraldamist vallas. • Töövald on valla «vasakuks jalaks», selle teemaks on ettevõtlus, sh turism ja töökohad. • Heaoluvalla kui «parema jala» alla kuuluvad tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ehk hoolitsus valla inimeste eest. • Huvivalla ehk «vasaku käe» teemad on kultuur, sport, vaba aeg ja noorsootöö. • Omavalla kui valla «pea» all käsitletakse valla juhtimist, arengut, kommunikatsiooni. 1. Kuusalu kui koduvald 1.1. SWOT TUGEVUSED INFRASTRUKTUURID, LOODUS, KESKKOND Teede ja trasside võrgustik. Teede võrgustik katab piisavalt valla asustatud piirkondasid. Valda läbib gaasi magistraaltrass, millest on tehtud väljavõtted Kiius, Kuusalus ja Kupus. Planeeringud. Kehtestatud on kaasaegne ja olemasolevat olukorda arvestav valla üldplaneering, mis annab ette ruumilised arenguvõimalused. Algatatud on rannaalade teemaplaneering. Keskkonnaalane tegevus. Vallas toimuvad kodude ja külade korrastamise konkursid ning leiab aset noorte keskkonnateadlik kasvatus («Ökokratt»). Rahataotlusprojektide esitamine. Vallavalitsus ja mittetulundussektor esitavad aktiivselt fondidele keskkonnaalaseid rahataotlusprojekte. Heal järjel jäätmemajandus. Kogutakse olmejäätmeid liigiti, ohtlikke jäätmeid, vanametalli. Naabervallas Jõelähtmes asub keskkonnanõuetele vastav uus Tallinna prügila. Natura-alade olemasolu aitab säilitada looduskeskkonda. TURVALISUS Korrakaitsepatrull. Vallas on osaliselt valla poolt finantseeritav korrakaitseüksus, kes teostab avaliku korra järelevalvet. Piirkondlik politseikeskus. Vallas asub Kuusalu konstaablijaoskond, kellele on valla poolt pikaks ajaks soodsalt kasutada antud renoveeritud tööruumid. Koostöö. Vallaametnikud ja kohalik meedia teevad koostööd korrakaitsjatega – see aitab kuritegevust ennetada. Pidevalt vahetatakse informatsiooni turvalisuse kohta. Päästeteenistus. Kiius paikneb Loksa tugikomando eraldiasuv meeskond ja Kolgas on ühiskondlikel alustel tegutsevad päästetöötajad. Kaitseliit. Kuusalus tegutseb aktiivselt Harju Maleva Kuusalu Malevkond. KÜLALIIKUMINE Rahvastik. Kuusalu valla rahvaarv on viimastel aastatel olnud stabiilne. Üle 95% elanikkonnast on eestlased, teised rahvused on hästi integreerunud kohalikku ellu. Aktiivsed külad. Külades on kasvanud elanike initsiatiiv ning tegutsevad aktiivsed külavanemad. Valla ja külade suhtlemine on paranenud. Tegutsevad külaseltsingud ja -seltsid. VÕIMALUSED INFRASTRUKTUURID, LOODUS, KESKKOND Soodne asukoht. Vald asub Tallinna lähedal Soome lahe ääres. Valda läbib rahvusvahelise tähtsusega magistraaltee, mille kaudu on tagatud kiire maanteeühendus pealinnaga ning erinevate transpordisõlmedega – sadam, raudtee, lennujaam. Bussiühendus valla keskuste ja Tallinna vahel on hea. Mitmekesine loodus. Vald paikneb vaheldusrikka loodusega alal. Valla territooriumil on palju kaitsealasid – Lahemaa, Põhja-Kõrvemaa, Viru raba, Ohepalu, Kolga lahe väikesaared. Veerand valla territooriumist on inimtegevusest peaaegu puutumata. Euroopa Liidu projektid. Keskkonna säilitamine ja infrastruktuuride väljaarendamine on Euroopa Liidu ühed prioriteedid. Erinevatest EL fondidest on võimalus saada kaasrahastamist keskkonna hoidmiseks ning puhastamiseks. Koostöö infrastruktuuride arendamiseks. Naaberomavalitsuste ning teiste maakonna omavalitsustega on võimalus teha koostööd infrastruktuuride (vesi ja kanalisatsioon, teed) renoveerimiseks ja ehitamiseks. TURVALISUS Politseireform. Reformi käigus kavandatakse Kuusalu konstaablipiirkonna tugevdamist, sh pideva politseipatrulli moodustamine. KÜLALIIKUMINE Suvitajad. Vallas puhkab ja suvitab suhteliselt palju inimesi. Suvekodudes puhkavate inimeste kaasamine ja integreerimine külakogukonda elavdab külaliikumist ning suurendab valla elanikkonda. Koostöö. Võimalus on teha koostööd sarnaste huvide või probleemidega küladega, samuti naaberomavalitsuste küladega. Vallavalitsuse ja külaelanike koostöö aitab tõsta külaelanike aktiivsust. Euroopa Liidu projektid. Maaelu areng on Euroopa Liidu üks prioriteetidest. Erinevatest EL fondidest on võimalus saada kaasrahastamist külaliikumise arendamiseks. NÕRKUSED INFRASTRUKTUURID, LOODUS, KESKKOND Detail- ja teemaplaneeringute, sektorarengukavade puudumine. Tiheasustusalade kohta puuduvad detailsemad planeeringud, mis panevad täpsemalt paika nimetatud alade maakasutuse otstarbed, teed, trassid ning arengu. Infrastruktuuride arendamise aluseks on vajalikud sektorarengukavad. Vee- ja kanalisatsioonitrassid. Amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrassid ei võimalda elanikkonnale pakkuda kvaliteetset joogivett ning reovee puhastamist. Vallal puudub vee ja kanalisatsiooni arengukava. Puudub ka täpne ülevaade puurkaevudest ja nende omanikest ning osa mittekasutatavatest puurkaevudest on tamponeerimata. Soojamajandus. Soojatrassid on vananenud, mistõttu paljudes kohtades on suhteliselt suured soojakaod. Vallal puudub soojusenergeetika arengukava. Vallas on määramata kaugküttepiirkonnad. Gaasitrassid. Kolgas puudub gaasitrass. Kuusalu võrk on lõpuni välja ehitamata. Liiklemine ja transport. Kõrvalteede seisund on halb. Vallasisene ühistransport ei rahulda täielikult inimeste vajadusi, paljudel küladel on valla keskusega halb ühendus. Osa bussipeatustest ei paikne kasutajasõbralikult. Vallas puuduvad mereliikluse arendamiseks vajalikud väikesadamad. Elektrivõimsus. Osadel valla aladel ei ole piisavalt elektrivõimsust elamumajanduse ja tööstuse igapäevaseks toimimiseks ja arendamiseks. Side. Kuusalu analoogtehnoloogial töötav telefonikeskjaam ei võimalda kõiki kaasaegseid sidelahendusi. Mõnedes valla punktides puudub mobiilside. Elamispinnad. Vabade elamispindade vähesus ei soodusta valla elanikkonna suurenemist. Heakord. Külades on vähe prügi liigiti kogumise konteinereid. Mõnede turismi- ja kultuuriobjektide juures puuduvad avalikud tualetid. Omanike ükskõiksus omandisse on tekitanud vallas heakorrastamata vara. Maakasutus. Vallas on maareform lõpetamata. Osa haritavast maast on ebaefektiivses ja/või mittesihipärases kasutuses. Puudub maaparandustegevus, maaparandusobjektid on hooldamata. Mõnedes kohtades takistavad maaomanikud avalikuks kasutamiseks ettenähtud alade kasutamist. Mürareostus. Veesõidukite kontrollimatu kasutamine rannikualal ning valda läbiv magistraal häirivad elanikkonna rahu. Õhureostus. Valda läbiva magistraali suurest liikluskoormusest, Kehra tehase ja kohalike seafarmide tegevusest tekkiv õhureostus kahjustab ja häirib inimeste elukeskkonda. Jäätmemajandus. Tekkinud on ebaseaduslikud prügimäed. Suletud Haavakannu prügimäelt võib levida reostus põhjavette. Heakorda rikub ka valda külastavate inimeste poolt mahajäetud prügi. Korteriühistud. Korrusmajad on amortiseerunud ning elanikel puuduvad vahendid ja oskusteave hoonete haldamiseks. Osades majades korterite omanikud ei ole ühistegevuseks organiseerunud või see toimub ebapiisavalt. Veeressurss. Paljudes külades on salvkaevud jäänud kuivaks ning puurkaevude rajamine on kallis. TURVALISUS Päästeteenistus. Päästeteenistus on riigi poolt ebapiisavalt finantseeritud, sellest on tingitud nõrk materiaalne olukord. Kiiu meekonnal puudub oma hoone. Tuletõrje veevõtukohti ei ole piisavalt ning olemasolevad on halvas seisundis. Kiirabi. Kohapeal ei ole kiirabi. Kehra kiirabi kiire kohalejõudmine on raskendatud Kiiu-Soodla halbade teeolude tõttu. Koostöö. Jõu- ja järelevalvestruktuuride vahel on vähene koostöö. Enese- ja varakaitse võimaluste kohta on vähene informeeritus ja huvitatus (sh naabrivalve), vähene koostöö kolmanda sektoriga. Kontroll. Avaliku korra õigusaktide täitmise kontroll on ebapiisav. Vargused. Suvilapiirkondades toimub palju varavastaseid kuritegusid. KÜLALIIKUMINE Arengusihtide puudumine. Erinevatel huvigruppidel on erinev nägemus küla tulevikust ja arengust, puuduvad ühised sihid ja arengupõhimõtted ning toimub kaootiline planeerimine. Infopuudus. Külades on ebapiisav info külaelu arendamise võimaluste kohta (sh toetuste saamise kohta). Vähene info külade ja nende ajaloo kohta. Vähene ettevõtlikkus. Osades piirkondades ei ole kohapealt võimalik saada esmaseid teenuseid (kaubandus), külades vähe ettevõtlikkust. Külaelanikele asuvad töökohad kodust kaugel. Liikumise piiratus. Kehvad teeolud ja vähene bussiliiklus piirab külaelanike liikumisvõimalusi. Vähene koostöö. Külaelanike vahel on vähene üksmeel, eestvedajate vähesus – pooltel küladel puudub külavanem. Kooskäimiskohtade ja -traditsioonide puudumine. OHUD INFRASTRUKTUURID, LOODUS, KESKKOND Kontrolli alt väljuv arendustegevus. Intensiivse elamumajanduse ja tööstuse arendustegevuse tagajärjel võivad väljuda kontrolli alt keskkonna tasakaal ja infrastruktuuri võimalused. Liiklus. Valda läbivale magistraalteele peale- ja mahasõidud jäävad Kuusalus ning Kiius tiheasustusaladele, kus tööstuse ja elamumajanduse arenemisel suureneb liikluskoormus ning seeläbi võib väheneda liiklusohutus ja tekkida keskkonnareostuse oht. Kaitseväe keskpolügoon. Keskpolügooni rajamisega võivad kaasneda tulekahjud, keskkonnareostus ja müra, võib tekkida rahuliku piirkonna maine ja elukvaliteedi langus. Keskkonna kahjustamine. Hoolimatu ja kuritegelik inimtegevus võib oluliselt kahjustada looduskeskkonda (veekogude reostus, ebaseaduslikud metsaraied, metsatulekahjud jne). TURVALISUS Linnadest lähtuv kuritegevus. Tallinnast, Maardust, Loksalt väljuv kuritegevus, eelkõige narkomaaniaga seotud vargused, võivad Kuusalu vallas kuritegevust suurendada. Sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Elanikkonna kihistumine, vaesuse kasv ning karistuspoliitika ülemäärane liberaliseerimine võivad vähendada isikute õiguskuulekust. Päästeteenistus. Kiiu päästemeeskonna võimalik likvideerimine halvendab abisaamise kiirust ning kahandab investeerijate huvi piirkonna vastu. KÜLALIIKUMINE Rahvastiku vananemine. Noored lahkuvad küladest linna ja ei pöördu tagasi. Teenuste kadumine. Külades toimiv postiteenus halveneb, poed suletakse nõuetele mittevastavuse ja väikese kasumlikkuse tõttu. Külaliikumise finantseerimine. Projektidele piisava kaasrahastuse mitteleidmine. Haldusreform. Omavalitsuste liitumisel võib küla ja valla koostöö nõrgeneda ning tekkida ääremaastumine. 1.2. Visioon 2013 INFRASTRUKTUURID, LOODUS, KESKKOND Kuusalu on Harjumaa heakorrastatuim vald ja vallakeskus, kus on korras külad ja talud. Vallas järgitakse täielikult keskkonnanõudeid, siin elavad ja tegutsevad inimesed on keskkonnateadlikud. Maad on aktiivses kasutuses. Säilinud on ajaloolise hajaasustusega külad ning pärandkultuurmaastik. Igaühel on võimalus hankida endale meelepärane ja vajadustele vastav eluase. Alevikus ja külades on olemas kõik elukeskkonnaks vajalik, sealhulgas heas korras sõidu- ja jalgteed, hästi toimiv ühistransport, kvaliteetne vesi, kanalisatsioon, elekter jm. Toimib infrastruktuuride järjepidev ja süsteemne arendamine ja hooldamine. TURVALISUS Kogu vallas on turvaline elada. Toimib naabrivalve ning koostöö riigi, omavalitsuse, kolmanda sektori ja jõustruktuuride vahel. Vallas toimib kaasaegne päästekomando. KÜLALIIKUMINE Positiivse iibega Kuusalu vald on koduks paljudele inimestele, siit ei taheta jäädavalt lahkuda. Suurest osast suvitajatest on saanud püsielanikud. Kõigile vallakodanikele on neile vajalikud teenused kättesaadavad. Igas elanikega külas on külavanem ja kooskäimise koht. 1.3. Eesmärgid 2008 ja tegevuskava 2004–2008 Alusta- mise aasta Lõpule- viimise aasta TEGEVUS Elluviija Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuhat kr) Väljast-poolt tulev raha (tuhat kr) Väljastpoolt tuleva raha allikad Selgitus, muu info 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Toimub jäätmeseadusele vastav jäätmemajandus 2004 2004 Jäätmekäitluse arengukava koostamine Vallavalitsus 30 30 2005 2007 Ebaseaduslike prügilate likvideerimine Vallavalitsus 200 50 50 50 50 2005 2007 Jäätmete liigiti kogumise konteinerite paigaldamine Vallavalitsus 490 60 60 60 60 250 EL, KIK 2005 2007 Biolagunevate jäätmete süsteemi arendamine Vallavalitsus 320 20 20 20 20 240 EL Elukeskkond on heakorrastatud ja puhas. Kuusalu valla elanikud on keskkonnateadlikud 2004 … Koolituste korraldamine MTÜ Ökokratt 140 25 25 30 30 30 2004 … Heakorraaktsioonide läbiviimine Vallavalitsus 37 5 5 7 10 10 2004 … Heakorrakonkursi läbiviimine Vallavalitsus 60 10 10 10 15 15 Maareform on lõpetatud Vallateed on hooldatud ja läbitavad, kõik valla tänavad on mustkatte all 2005 2005 Teedevõrgu arengukava koostamine Vallavalitsus 50 50 2004 2008 Valla teede renoveerimine, ehitamine, musta katte alla viimine Vallavalitsus 5 120 1 720 500 1 400 800 700 Kiius, Kuusalus ja Kolgas asuvad jalg- ja jalgrattateed 2004 2004 Kuusalu kooli juures jalakäijatee katte vahetus Vallavalitsus 70 70 2004 2005 Kuusalu küla – Kuusalu kool jalgratta- ja jalgtee rajamine Vallavalitsus 1 800 0 1 175 625 Riik 2006 2008 Kuusalu alevikus Kuusalu tee jalgtee rajamine Vallavalitsus 1 600 100 700 800 Rajatud on «mereväravad» – kõigil soovijatel on juurdepääs mere äärde 2004 2004 Salmistu-Valkla-Andineeme külade osaüldplaneeringu koostamine Vallavalitsus 240 240 2004 2004 Andineeme ranna detailplaneering Vallavalitsus 125 45 80 Eraisikud 2005 2006 Avalike juurdepääsuteede märgistamine Vallavalitsus 50 25 25 Tiheasustusalade, külakeskuste ühisveevärgid ja puhastusseadmed on rekonstrueeritud või algatatud nende renoveerimise protsess 2004 2004 Vee- ja kanalisatsiooni arengukava koostamine Kuusalu Vallavalitsus 200 200 2004 2005 Kiiu-Kuusalu reoveepuhasti renoveerimine ja trasside ehitus Kuusalu Soojus 14 500 0 0 14 500 Kuusalu Soojus, KIK, NIP 2004 2005 Kolga, Valkla, Andineeme, Salmistu asulate reovee- ja veesüsteemide rekonstrueerimise projekti koostamine Vallavalitsus 2 089 456 304 1 329 ISPA 2004 2013 Vee- või/ja kanalisatsioonitrassiga liitumise hüvitamine Kuusalu valla elanikele Vallavalitsus 1 950 150 200 200 200 200 1 000 2005 2007 Küladesse puurkaevude rajamise toetamine Kuusalu Soojus 400 100 100 100 100 Kuusalu Soojus 2006 2010 Kuusalu aleviku trasside ehitus Kuusalu Soojus 22 000 0 0 0 22 000 ÜKF, Kuusalu Soojus, KIK Kaugküttevõrgud on korrastatud 2004 2004 Kaugküttetsoonide määramine Vallavalitsus 0 0 2005 2005 Soojamajanduse arengukava koostamine Kuusalu Soojus 60 60 Veesõidukite liiklusest tekkiv saaste (s.h müra) on kontrolli all 2004 Salmistu sadama maale hoonestusõiguse seadmine Vallavalitsus 10 10 2004 2005 Salmistu sadama ala detailplaneering MTÜ 100 0 0 100 MTÜ Tänavate süsteem on korrastatud ja viidastatud 2004 Tänavanimetuste ja -numeratsiooni projekti koostamine Vallavalitsus 0 0 2004 2007 Tänavasiltide ja -viitade paigaldamine Vallavalitsus 300 100 100 50 25 25 Kuusalu alevik on esinduslik valla keskus 2005 2005 Kuusalu alevikus Tervekeskuse esise väljaku detailplaneering Vallavalitsus 100 100 Informatsioon Kuusalu kalmistu hauaplatside kohta on süsteemne 2005 2005 Kuusalu kalmistu plaani koostamine EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus 40 40 2006 2006 Kalmistumajanduse infosüsteemi loomine EELK Kuusalu Laurentsiuse kogudus 25 25 Inimeste soove ja vajadusi rahuldav paindlik transpordikorraldus, külades on bussiootepaviljonid 2004 2007 Valla siseste avalike bussiliinide doteerimine Vallavalitsus 650 90 110 150 150 150 2005 2007 Bussiootepaviljonide paigaldamine koos prügikastiga Vallavalitsus 280 70 70 70 70 Toimib efektiivne turvalisuse tagamise süsteem, sealhulgas naabrivalve 2004 2004 Turismiobjektide lähedale ja mujale teabetahvlite paigaldamine (nt ära jäta asju autosse) Vallavalitus 5 5 2005 … Naabrivalve toetamine, koolitamine MTÜ Kuusalu Korrakaitse 180 20 20 20 20 100 Kodanike seadusekuulekus on suurenenud, inimesed abistavad seaduserikkumiste avastamisel 2004 … Oluliste õigusrikkumiste ja -rikkujate avalikustamine Sõnumitoojas ja valla kodulehel Sõnumitooja Vallavalitus 0 0 0 0 0 0 0 2004 … Kodanike tunnustamine korra tagamisel Vallavalitsus 0 0 0 0 0 0 0 Elanikud on teadlikud turvalisuse riskidest ning oskavad kriisisituatsioonides käituda 2005 2005 Kriisireguleerimise plaani väljatöötamine Vallavalitsus 10 10 Liikluskorraldus tagab turvalise ja ohutu liikluse, veeliiklus on kontrollitud ja turvaline 2004 … Liikluskorralduse pidev monitooring Vallavalitsus 0 Tuletõrjevesi on kättesaadav 2004 2008 Tuletõrjeveekohtade rekonstrueerimine, loomine ja viidastamine Vallavalitsus 270 5 20 70 75 100 Elanikega külades on külavanemad ja toimub külaliikumise süsteemne toetamine 2004 2007 Külaliikumise toetamine (külade arengukavade koostamise toetamine, kooskäimiskohtade ehitamine, infotahvlite paigaldamise toetamine) Vallavalitsus 627 105 118 127 135 142 Küladel on välja kujunenud kooskäimiskohad ja -traditsioonid 2004 2007 Külaürituste läbiviimise toetamine Vallavalitsus 150 30 30 30 30 30 Kooskäimiskohtade ehitamine ja infotahvlite paigaldamise toetamine Vallavalitsus Vt külaliikumise toetamine Külades on suurenenud teenuste kättesaadavus 2004 2007 Külaelanikele teabepäevade, koolituste korraldamine Vallavalitsus 35 5 10 10 5 5 Külades elanike arv on suurenenud (Seos Külaliikumise ja teiste valdkondade tegevustega) KOKKU 54 313 3 361 3 152 2 554 2 495 2 527 1 100 39 124 2. Kuusalu kui haridusvald 2.1. SWOT TUGEVUSED Keskkoolid. Vallas on Kuusalu ja Kolga keskkoolid, mis rahuldavad meie haridusvajadused ning need on kaadriga komplekteeritud. Kuusalu valla õpilased ei pea üldharidusteenust otsima väljastpoolt valda. Vald pakub haridusteenust ka naabervaldadele. Täiskasvanute koolitus. Vallas viiakse kohapeal läbi täiskasvanute koolitust: arvutiõpe, keeleõpe, autojuhikoolitus. Huvialakool. Vallas on muusikakool, mis rahuldab meie vajadused. Kuusalu valla lastel on võimalus arendada end muusikaliselt ning valmistuda soovi korral muusikaga seotud elukutseks. Lasteaiad. Kuusalu ja Kolga lasteaedades töötavad pädevad pedagoogid, kelle poolt lastele antav alusharidus vastab nende vajadustele ning riigi poolt kehtestatud nõuetele. Kuusalu valla lastele on tagatud lasteaiakohad, pakutakse teenust ka naaberomavalitsustele. Raamatukogud. Kuusalu valla neli raamatukogu rahuldavad paljude vallaelanike lugemisvajadusi. Raamatukogudes on arvuti ja interneti kasutamise võimalused. Üldsuse positiivne hoiak. Enamik vallaelanikest suhtub oma valla haridusasutustesse heatahtlikult ja toetavalt ning loob sellega hea ja haridusasutuste ettevõtmisi toetava õhkkonna vallas. Kättesaadav ja arenev infotehnoloogia. Vald hangib oma allasutustesse arvuteid pidevalt juurde ning kaasajastab arvutiparki vastavalt infotehnoloogia arenemisele. Õpilaskodu. Kuusalu kooli juures on õpilaskodu, milles on riiklikult toetatavad kohad riskiperekondadest pärit lastele ja kohad kaugemates piirkondades elavatele õpilastele. Stabiilsus. Sündivus vallas on stabiilne ning seetõttu on stabiilne ka laste arv. Valla koole ei ähvarda sulgemine õpilaste vähenemise tõttu. Hariduse rahastamine on olnud üks valla prioriteete, pool valla eelarvest kulub haridusele. Õpilasliinid. Kuusalu vald on piisavalt kaetud koolibussiliinidega, mis tagab kooli/lasteaeda jõudmise kaugematestki küladest. VÕIMALUSED Tallinna lähedus. Õpilastel, kes soovivad omandada või vajavad haridust, mida vallas ei pakuta, on võimalik seda saada lähedalolevast Tallinnast. Valla noortel on võimalus Tallinna kõrg- ja ametikoolides jätkata oma haridusteed, jäädes samal ajal elama Kuusalu valda. Vallaelanikel on võimalik ka täiskasvanuhariduse alased vajadused rahuldada Tallinnas või kutsuda koolitajaid kohapeale. Haldusreform. Omavalitsuste liitumisel võib haridusasutuste teeninduspiirkond ning haridusasutustes laste arv suureneda. Koostöö Kaitseministeeriumiga. Valla ja Kaitseministeeriumi vahel tekkinud koostööga polügooni rajamisel Kuusalu valda on võimalik teha koostööd riigikaitselisteks koolitusteks ja noortelaagrite korraldamiseks. IT-areng. Infotehnoloogia rakendamine annab võimalused e-raamatukogu ja e-kooli arendamiseks. Euroopa Liidu programmid. Võimalik on rikastada siin pakutavat haridust huvitavate ja vajalike haridusprojektidega ning saada vajalikke investeeringuid. NÕRKUSED Eelkutseõpe. Valla koolides pole rakendatud ainekavasid praktilisi oskusi andvate õppeainete ega kursuste õpetamiseks. Personal. Haridusasutustes personal vananeb, noored õpetajad ei tule kooli. Raske on leida mõningaid erialaspetsialiste. Aeg-ajalt tuleb mõned kohad täita ka õpetajatega, kes ei oma vastavat kvalifikatsiooni. Palgatase. Pedagoogide ja töötajate madal palgatase ei võimalda hankida haridusasutustesse uut ja heatasemelist kaadrit. Õpikeskkond. Haridusasutuste õpikeskkond, sh mööbel ja õppevahendid on osaliselt vananenud, mis ei võimalda rakendada kõiki kaasaegseid õppemetoodikaid ega täita riikliku õppekava eesmärke ning pärsib seetõttu antava hariduse kaasajastamist tervikuna, viies alla hariduse sisulise kvaliteedi. Logistika. Valla territoorium on väga suur. Keskustest kaugel elavate väikelaste kooli/lasteaiapäevad on transpordile kuluva aja tõttu väga pikad, nende vaimne ja füüsiline väsimus liialt suur. Raamatufond. Raamatukogude fondide sisuline kvaliteet ja nimestikuline koosseis pole piisavad, vahendite puudusel saab soetada vähe väärtkirjandust. Vallaelanikud ei saa piisavalt rahuldada oma lugemishuvi. Sotsiaalpedagoog. Vallas puudub sotsiaalpedagoog, kes aitab haridusasutustel toime tulla käitumishäiretega lastega ja nende perekondadega. Abiõpetajad. Vallas puuduvad erialaspetsialistid ja abipersonal puuetega laste õpetamiseks ja kasvatamiseks. Ebavõrdsus. Sotsiaalselt vähemkindlustatud peredest pärit lapsed ei saa vajalikul määral osa võtta haridusasutuste poolt pakutavast (ekskursioonid, teatri- ja kinokülastused jne). Pühendumus. Lapsevanemad ei pühendu piisavalt laste kasvatamisele, olles hõivatud oma tööde ja tegemistega. Lapsed kasvavad omapead ning nende väärtushinnangud on vildakad. Sellest tuleneb ka kooli ja kodu vähene koostöö. OHUD Tallinna lähedus. Pealinna lähedus teeb võimalikuks õppijate ja pedagoogide siirdumise mujale koolidesse. Pealinnast levib valda noorsookuritegevus ning narkomaania. Haldusreform. Omavalitsuste liitumisel võib tekkida oht mõnede haridusasutuste sulgemiseks. 2.2. Visioon 2013 Kuusalu on tugev hariduskeskus, kuhu tullakse õppima ka mujalt Eestist. Kõikidele eelkooliealistele lastele jätkub kohti oma valla lasteaedades. Saab omandada kvaliteetset alusharidust väga heas õpikeskkonnas võimalikult kodu lähedal. Kuusalu valla koolid pakuvad konkurentsivõimelist gümnaasiumiharidust ja eelkutseõpet väga heas õpikeskkonnas. Toimib põhikoolijärgne üheaastane tasandusklass. Koolides on loodud tingimused käitumishäiretega ja õpiraskustega lastele võimetekohase hariduse omandamiseks. Toimivad e-kool ja e-raamatukogu. Vald ekspordib haridust, siin on rakenduslik kõrgkool. Kuusalu vallas korraldatakse täiendus- ja ümberõpet. Toimib süsteemne lastevanemate koolitamine. Valla huvikool annab kvaliteetset haridust muusika, kunsti ja tantsu erialadel. 2.3. Eesmärgid 2008 ja tegevuskava 2004–2008 Alusta- mise aasta Lõpule- viimise aasta TEGEVUS Elluviija Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tulev raha (tuhat kr) Väljastpoolt tuleva raha allikad Selgitus, muu info 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Valla lasteaiad on korda tehtud 2004 2005 Kuusalu lasteaiahoone ja õueala täielik rekonstrueerimine ja sisustamine Vallavalitsus 19 200 1 900 5 000 12 300 Fondid Rahastamine laenuga 2004 2006 Kolga lasteaiahoone õueala ja rühmaruumide remont, inventari kaasajastamine Vallavalitsus 3 300 50 50 500 700 2 000 Kuusalu valla lasteaedades on aasta enne kooli kohamaksuvabastus 2006 … Lasteaedades koolieelses rühmas kohamaksuvabastuse kehtestamine Vallavolikogu 50 50 50 250 Rahana on märgitud valla tulude vähenemine Valminud on eelkutseõppe õppekavad, olemas on materiaalne baas ja vajalik kaader 2004 2007 Materiaalse baasi täiendamine Vallavalitsus 500 90 150 15 80 165 Fondid 2004 2004 Vajaliku kaadri koolitamine Koolid 10 10 2005 … Õppekavade arendamine Koolid 0 X X X X 2006 2006 Luuakse sidemeid teiste õppeasutustega võrgustiku loomiseks Koolid 60 60 2006 2006 Meediaklassi ehitamine ja sisustamine Kolgas Vallavalitsus 500 500 Haridustöötajate palk on konkurentsivõimeline 2004 … Lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamine pedagoogide riikliku miinimumiga Vallavolikogu 250 250 X X X Kuusalu üldhariduskoolides on loodud kaasaegne õpikeskkond 2004 2004 Kuusalu kooli maa-ala detailplaneering Vallavalitsus 84 84 2004 2005 Kuusalu õpilaskodu arendamine Vallavalitsus 2 000 200 500 1 300 Riik 2004 … Koolide õpikeskkonna parandamine (mööbel, õppevahendid) Koolid 1 130 130 250 250 250 250 2004 … Kuusalu Keskkooli rekonstrueerimine Vallavalitsus 18 600 500 800 1 300 3 000 4 000 7 000 2 000 Riik 2008 2008 Kuusalu Keskkoolile uue õppekorpuse ehitamine Vallavalitsus 10 000 10 000 2004 2006 Kuusalu staadioni rekonstrueerimine ja inventari soetamine Riik 8 000 0 2 000 0 6 000 Kaitseminis- teerium, riik, fondid 2004 2004 Kolga koolimaja rekonstrueerimine Vallavalitsus 15 625 725 1 000 3 000 2 000 2 000 6 900 2005 2005 Tiibklaveri ostmine Kuusalu Keskkooli Vallavalitsus 300 300 2005 2005 Kuusalu spordikompleksi projekteerimine (võimla, ujula) Vallavalitsus 1 250 330 920 Fondid 2006 2006 Kuusalu Keskkooli juurde võimla ehitamine Vallavalitsus 10 000 10 000 Rahastamine valla poolt laenuga 2006 2006 Kolga kooli spordiväljaku renoveerimine, staadionikatte uuendamine Vallavalitsus 2 700 1 000 1 700 Fondid, riik 2008 2008 Kuusalu Keskkooli juurde ujula ehitamine Vallavalitsus 20 000 10 000 10 000 Fondid, riik Kuusalu Muusikakool on mitmekülgselt arendav huvialakool 2004 2013 Õpikeskkond on kaasajastatud (mööbel, õppevahendid, sh pillid) Muusikakool 230 20 70 70 70 2005 2007 Kunstiõppekursuste süvendatud õpe Vallavalitsus 600 200 200 200 2006 2006 Tiibklaveri ostmine Vallavalitsus 300 300 2007 2007 Kuusalu Keskkooli juurde huvialakooli korpuse projekteerimine Vallavalitsus 500 500 2008 2008 Kuusalu Keskkooli juurde huvialakooli korpuse ehitamine Vallavalitsus 8 000 8 000 Riik, fondid Raamatukogud on laiendatud ja heakorrastatud, varustatud vajaliku infotehnoloogiaga 2006 2006 Kuusalu Raamatukogu arendamine Vallavalitsus 200 200 2008 2008 Kolga Raamatukogu laiendamine Vallavalitsus 300 300 Lastevanemate koolitamine ja aktiviseerimine 2004 2007 Lastevanemate koolitusprojektide läbiviimine (narkoennetustöö, pedagoogiline harimine) Koolid, lasteaiad 150 10 10 10 10 10 100 Fondid 2005 2007 Sotsiaalpedagoogi leidmine koolidesse ja õpilaskodusse Koolid 580 130 140 150 160 Valla haridusasutuste ühtse juhtimissüsteemi loomine 2006 2006 Valla raamatukogude ühtse juhtimise alla viimine Vallavalitsus 0 X 2006 2006 Valla üldhariduskoolide ühtse juhtimise alla viimine Vallavalitsus 0 X 2006 2006 Valla lasteaedade ühtse juhtimise alla viimine Vallavalitsus 0 X KOKKU 124 369 3 969 10 790 17 595 7 010 36 770 14 150 34 485 3. Kuusalu kui töövald 3.1. SWOT TUGEVUSED Jõukad tarbijad. Vallas elab ning puhkab palju maksuvõimelist tarbijaskonda ning aasta-aastalt nende inimeste arv suureneb. Turismi soosiv keskkond. Valla territooriumil on palju vaatamisväärsusi, suhteliselt puutumatu looduskeskkond, mererand, loodus- ja muinsusobjektid. Ettevõtluse traditsioonid. Vallas on pikaajalised ettevõtluse traditsioonid, paljud toimivad ettevõtted on asutatud enne 1990. aastat. Tööjõu olemasolu. Kuusalu vallas leidub ettevõtluse arenguks vajalikku tööjõudu. Ettevõtlust toetav infrastruktuur. Vallas on olemas teedevõrk, gaas, elekter, side, vesi ja kanalisatsioon. VÕIMALUSED Soodne asukoht. Sõit Kuusalust Tallinna kesklinna võtab aega 30–40 minutit. Hea logistika. Valda läbib rahvusvahelise tähtsusega magistraaltee, mille kaudu on tagatud kiire maanteeühendus pealinnaga ning eri transpordisõlmedega – sadam, raudtee, lennujaam. Loodusvarad. Valla territooriumil on mitmeid eri loodusvarasid (liiv, paekivi, turvas jne). Euroopa Liit. Euroopa Liidu fondidest on võimalik saada läbi projektide rahastust ettevõtluse ja infrastruktuuri arendamiseks. Euroopa Liiduga liitumisel on suuremad võimalused osaleda Euroopa turgudel. Tööjõu ligimeelitamine. Läbimõeldud personalipoliitika võimaldab meelitada linnast vajalikke erialaspetsialiste, muutes Kuusalu valla neile atraktiivseks elu- ja tööpaigaks. NÕRKUSED Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kõrgemad palgad Tallinnas meelitavad ära kvalifitseeritud tööjõu. Paljud kohalikud elanikud käivad pealinnas tööl. Kasutamata maad ja ehitised. Valla territooriumil on hooldamata ning kasutamata ehitised ja maad. Halvas seisundis kõrvalmaanteed. Riigile ja vallale kuuluvate teede halb olukord tuleneb vähesest hooldamisest ja renoveerimisest, enamik kõrvalteid ei ole tolmuvabad. Erialase töö puudus. Paljudele spetsialistidele pole kohapeal pakkuda erialast ja meelepärast tööd, mistõttu minnakse mujale tööle. Nõrk ehitusettevõtlus. Vallas puudub arvestatav ehitusettevõtlus, ehitustööd tuleb tellida väljastpoolt valda. Väike tarbijaskond. Kohalik tarbijaskond on liiga väike, et pakkuda elanikkonnale kohapeal kõiki kaupu ja teenuseid. Vallas on ettevõtlusega katmata valdkondi. Kõrgem hinnatase. Osade teenuste ja kaupade hinnad on kõrgemad kui Tallinnas väikese turu ja vähese konkurentsi tõttu. Ebaterve konkurents. Osad ettevõtjad hoiduvad kõrvale maksude maksmisest, saades eelise konkurentide ees. Vallal jääb saamata osa tulumaksust. Infrastruktuuri puudulikkus. Ettevõtluseks (sh energiamahukaks ettevõtluseks) vajalik esmane infrastruktuur (vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas, telekommunikatsioon) puudub osades valla piirkondades. Elamispindade puudus. Kohalik korteriturg on ebapiisav. Kõigile soovijatele ei jätku sobivaid elamispindu. Info puudulikkus. Huvitatutel on raske saada informatsiooni töö ja ettevõtluse võimaluste kohta. Kaasamatus valla arendamisse. Ettevõtlike inimeste ebapiisav osalemine valla arendamise protsessis. Sadamad arendamata. Väikesadamaid on vähe arendatud, jahisadamatel tugineva turismi potentsiaal on kasutamata. OHUD Kontrollimatu ettevõtlus. Ettevõtjate poolne hoolimatu tegevus, mis rikub olemasolevat loodus- ja kultuurikeskkonda. Õigusruumi muutus. Riigi ja Euroopa Liidu poolt kehtestatud ettevõtlust puudutavad normid takistavad ettevõtluse arengut ja püsimajäämist maapiirkondades. Ettevõtluse risk. Mõne suure tööandja pankrott või ettevõtte sulgemine suurendab vallas oluliselt tööpuudust ja teisi sotsiaalseid probleeme. 3.2. Visioon 2013 Vallas tegutsevad erinevad keskkonda säästvad ja hoidvad ettevõtted, kus saab tööd suurem osa kohalikust tööjõust. Siin pakutakse tööd ka naaberomavalitsuste elanikele. Kohalikul ettevõtlus- ja tööjõuturul toimib aus konkurents. Vallas elava töötaja keskmine palk on kõrgem Eesti keskmisest. Valla ja ettevõtjate vahel toimib tihe koostöö. Korrastatud on ettevõtlust toetav infrastruktuur (sh sadamad). Välja on arenenud kohalikke vajadusi arvestav kaubandus- ja teenindusettevõtete võrgustik, kust on võimalik saada kvaliteetset kaupa ja teenust. Igas valla punktis on võimalik töötada kaugtöö meetodil. 3.3. Eesmärgid 2008 ja tegevuskava 2004–2008 Alusta- mise aasta Lõpule- viimise aasta TEGEVUS Elluviija Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tuleva raha allikad Selgitus, muu info 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Omavalitsuse ja ettevõtjate vahel toimub tihe koostöö majandusruumi arendamisel, vallal on täpne ülevaade tema territooriumil tegutsevate ettevõtete kohta 2004 2005 Ettevõtlusregistri loomine vallas tegutsevate ettevõtete kohta Vallavalitsus 2 2 2004 … Ettevõtjate tunnustamine Vallavalitsus 54 7 10 10 12 15 2004 … Ettevõtjate klubi loomine Ettevõtjad 0 0 0 0 0 0 0 2004 2013 Ettevõtluse infopäevade korraldamine Vallavalitsus 0 0 0 0 0 0 0 2005 2005 Vaba tööjõu ja vabade töökohtade kohta avaliku andmebaasi loomine valla kodulehel Vallavalitsus 1 1 2005 2005 Ettevõtluse arendamise objektide andmebaasi loomine valla kodulehel Vallavalitsus 20 20 Kiiu–Kuusalu piirkonnas on loodud tingimused uute tööstusettevõtete tekkeks 2005 … Kiiu–Kuusalu vahele tööstuspargi loomine Vallavalitsus 3 300 300 3 000 Ettevõtjad, SF Vallas toimub süsteemne turismikorraldus 2004 2004 Legendideraamatu koostamine Vallavalitsus 48 15 33 Loksa vald 2005 2005 Lahemaa Rahvuspargi lääneosa turismiarengukava koostamine Vallavalitsus, ettevõtjad 50 20 30 EAS, SF, Loksa vald, ettevõtted, Lahemaa Rahvus- park 2005 2005 Põhja-Kõrvemaa turismiarengukava koostamine Vallavalitsus, ettevõtjad 50 20 30 EAS, SF, Anija vald, ettevõtted 2004 2006 Valla puhke- ja turismiteatmiku koostamine Vallavalitsus 80 20 20 40 EAS, Ettevõtted 2006 2007 Kuusalu valla turismikorralduse teemaplaneering Vallavalitsus 100 50 50 EAS, SF, Ettevõtjad Kuusalu alevikus on loodud põllumajandussaaduste ja kalaga kauplemise koht 2008 2009 Välituru rajamine Vallavalitsus 200 200 KOKKU 3 905 24 391 60 32 215 0 3 183 4. Kuusalu kui heaoluvald 4.1. SWOT TUGEVUSED Oma hoolekandeasutus. 8-kohaline Kuusalu Hooldekodu aitab leevendada nende vanurite olukorda, kes vajavad hooldamise teenust hoolekandeasutuses, kuid ei soovi põlisest kodukohast kaugele kolida. Toimiv hoolekandevõrgustik. Valla hooldustöötajad aitavad üksikvanureil kodudes toime tulla. Hooldekodu ja Almakeskuse baasil on algust tehtud mitmete sotsiaalteenuste osutamisega. Kolgas tegutseb pensionäride päevakeskus. Ida-Harju Invaühing toimetab aktiivselt Kuusalu valla puuetega inimestega. Valkla Erihooldekodu on suurim omalaadne kogu Põhja-Eestis. Valla lastekaitsetöötaja ümber on koondunud vabatahtlike abistajate ring – see kõik on loonud tugeva aluse valla heaolusektori edaspidiseks arenguks. Perearstiabi kohapeal. Kuusalu tervisekeskuses on vallavalitsuse abiga sisustatud vastuvõtutingimused kolmele perearstile. Ka mitmed eriarstid (lastearst, naistearst, hambaarstid) teenindavad patsiente kohapeal. Esmatasandi arstiabi kättesaadavus on muutnud Kuusalu aleviku tõmbekeskuseks, kuhu pöördutakse arstiabi järele ka väljastpoolt valla piire. Mittetulundusühingute võrgustik. Sihtasutused Kuusalu Almakeskus ja Almafond, Kuusalu ja Kolga Seenioride Ühendused, Murtud Rukkilille Ühing, Ida-Harju Invaühing, Lasterikaste Perede Selts, Kuusalu Lastekaitse Selts, MTÜ Noorte Informatsiooni- ja Nõustamiskeskus on vallavalitsuse usaldusväärsed ja koostöövõimelised partnerid heaolueesmärkide elluviimisel. Palju häid ja entusiastlikke spetsialiste. Valla asutustes töötab palju kogenud ja kompetentseid spetsialiste (pedagoogid, sotsiaal- ja tervishoiutöötajad), kes on õpihimulised ja innovaatilised ning otsivad pidevalt arenguvõimalusi. VÕIMALUSED Tallinna lähedus. Suur osa vallaelanikest töötab Tallinnas, kust samas on ka võimalik puuduolevaid spetsialiste valda tööle tuua. Pealinnas asuvad erinevad sotsiaal- ja tervishoiuasutused, kust on võimalik saada täiendavat abi. Partnerite abi ja koostöö. Kasutada välismaa sõprade-kolleegide abi ja kogemusi sotsiaalsüsteemi täiustamiseks. Laiendada koostööd naabervaldadega heaolusüsteemi arendamiseks. Kasutada ära kõik koostöövõimalused kohaliku mittetulundussektoriga, ostes neilt vajalikke kvaliteetseid teenuseid. Taotleda rahvusvaheliste ja eurofondide raha heaoluvaldkonna arendamiseks läbi kõikvõimalike projektide. NÕRKUSED Halvad liikumisvõimalused külades. Halvad liiklusolud külades ei võimalda tagada operatiivset abi ning takistab oluliselt ühisteenuste kättesaadavust neile vallaelanikele, kes elavad keskustest eemal. Töötus. Kohapeal ei piisa kõigile soovijatele töökohti. Väga raske on leida tööd nn pensionieelikutel. Suhteliselt palju on kindla töökohata üksikuid üle keskea meesterahvaid, kellel puudub erialane kvalifikatsioon ning sageli kaasneb ka alkoholiprobleem. Ka ei ole vallas tegevust leidnud puuetega inimesed, kes sooviksid jõukohast rakendust leida. Vaesus ja tõrjutus. Selgepiiriliselt on välja kujunenud olulisemad vaesuse riskigrupid: lastega pered, pensionärid, puuetega inimesed, töötud ja madalapalgalised töötajad. Kogukonnas süvenev sotsiaalne ebavõrdsus põhjustab riskigruppi kuuluvate inimeste sotsiaalset tõrjutust. Kodutus ja halvad elamistingimused Sotsiaalametnikel puudub täpne ülevaade kodutute arvust ja olukorrast, mis ei võimalda ka nende probleemidele adekvaatseid lahendusi leida. Teada on mitmed meeskodanikud, kellel puudub kindel elupaik ja kes, elatudes juhutöödest, ööbivad erinevate tööandjate juures. Sotsiaalelamispinda vallas ei ole piisavalt ja olemasolev on äärmiselt viletsas seisukorras vajades tõsist renoveerimist. Erivajadustega laste õpi- ja arenguvõimalused. Kohapeal ei suudeta aidata kõiki erivajadusega lapsi. Kuusalu lasteaias «Jussike» töötab tasandusrühm arenguhälvetega lastele, kuid kahjuks ei ole sinna suudetud leida logopeedi. Ka puudub logopeediline teenindus Kolga lasteaias ja koolis. Valla koolides erivajadustega lastele eraldi klasse ei ole. Raskemate intellektipuuetega lastel puuduvad arengu- ja õpivõimalused valla lasteasutustes hoopiski, nemad on sunnitud abi otsima Tallinnast ja kaugemalt. Noorte tegevusetus. Noortel, eriti väljaspool alevikku, ei ole piisavalt tegevus- ja väljaelamiskohti. Koolides töötavad ringid haaravad enamasti vaid oivikuid. Murelapsed toimivad omapäi, mistõttu nende tegutsemine on organiseerimata ja ettearvamatu. Tervishoiuteenuste kvaliteet. Inimeste rahulolu tervishoiusüsteemiga määravad suuresti tervishoiutöötajad, nende erialane kvalifikatsioon ja pühendumus tööle. Ressursside piiratus, süsteemi korralduse vähene paindlikkus ja perearsti isiksuslike omaduste sobimatus on tekitanud nurinat ja rahulolematust teenuse tarbijate hulgas. Lahendamata on ka haigete transpordi probleem. Sotsiaalkeskuse puudumine. Kvaliteetne ja efektiivne sotsiaalteenuste osutamise süsteem eeldab ühtse ja koordineeritud juhtimisstruktuuri ning keskse materiaalse baasi olemasolu. Heade kogemuste põhjal on tõestatud, et tavaliselt täidab seda funktsiooni valdades sotsiaalkeskus, mille baasil lahendatakse kõikvõimalikud sotsiaalteenuste pakkumisega seotud arengud. Kuusalu vallas selline keskus seni veel puudub. Sotsiaalsfääri killustatus mõjutab paratamatult teenuste osutamise kvantiteeti ja kvaliteeti ning ei ole väga ökonoomne. Nõustamissüsteemi puudumine. Kuusalu Keskkoolis töötab küll psühholoog, kuid vallas tervikuna ei ole ühtset ja terviklikku nõustamissüsteemi, mis võimaldaks eelkõige peredele kriisiolukorras õigeaegset ja kompleksset abi pakkuda. Munitsipaalelamispinna puudumine. Munitsipaalelamufondi olemasolu ametipinnana võimaldaks meelitada valda vajalikke spetsialiste, samuti täita valla kohustust kindlustada eluasemega need vallaelanikud, kes ise ei suuda endale elamist hankida või kes vajavad toetatud elamise teenust. Praegu kuulub vallale paar korterit, mis on välja üüritud õpetajatele. Vajadus oleks tunduvalt suurem. Erialaspetsialistide puudus. Juba pikemat aega otsitakse ja ei ole leitud valda logopeedi, psühholooge ei ole kohapeal piisavalt. Mõlemas koolis võiksid töötada sotsiaalpedagoogid. Õpilaskodu mõjud. Kui igal Harjumaa koolil ei ole oma õpilaskodu, siis saadetakse Kuusalu kooli õpilaskodusse õpilasi ka mujalt ja see võib tuua valda halba kontingenti (käitumishälvetega õpilased). Meditsiiniline teenindamine. Koolides-lasteaedades on meditsiiniline teenindus ebapiisav materiaalsete vahendite vähesuse tõttu. Lasteaedades puuduvad meditsiinitöötajate koosseisulised kohad. Mõnuainete tarbimine. Noorte seas on üha rohkem hakanud levima alkohol, tubakatooted ja narkootikumid. OHUD Linna lähedus. Hea kõrval toob Tallinna lähedus kaasa ka linna halvad mõjud (kuritegevus, narkomaania). «Euronormid». Juba praegu piiravad EL kehtivad nõuded meie reaalset elu, mis liitumisjärgselt tõenäoliselt veelgi süveneb (söögikohad, kauplused jne). Piisavate ressursside puudumise tõttu neid nõudeid täita ähvardab teatud ettevõtluse hääbumise oht, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise jt sotsiaalsed probleemid. Elanikkond vananeb. Tööealise elanikkonna vähenemine ja pensionäride arvu suurenemine tingib sotsiaalabi ja -teenuste süsteemi pideva täiustamise vajaduse, mis omakorda nõuab kasvavaid lisaressursse. Vaesuse süvenemine. Suur osa elanikkonnast ei suuda elukalliduse pideva tõusuga kaasas käia, mistõttu nad jäävad kõrvale paljudest ühiskonna hüvedest (hea haridus oma lastele jne). See omakorda põhjustab jätkuvat kihistumist ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemist elanikkonna hulgas. Erivajadustega inimeste olukord Puuetega inimesed jäävad vajaliku riikliku abita, sest ei jätku vastavaid spetsialiste ja vallal napib rahalisi vahendeid nende elu korraldamiseks. See võib põhjustada nende perede ärakolimise Kuusalu vallast või valla elanike registrist lahkumise, sest Tallinnas pakutakse neile paremaid arenguvõimalusi. Tervisekeskus jääb kitsaks Elanikkonna arvu kasvamine vallas ja arstiabi kvaliteedi tõus suurendab patsientide hulka, mis omakorda põhjustab seda, et olemasolev tervisekeskus jääb ruumiliselt kitsaks ja ei vasta tervisekaitse eeskirjadele. 4.2. Visioon 2013 Kõigile valla lastele ja noortele on tagatud sobivad õpi- ja arenguvõimalused. Pensionäridele on loodud võimalused eneseteostuseks ja tagatud inimväärne toimetulek igapäevase eluga. Kõigile vallaelanikele on kättesaadav kvaliteetsel tasemel esmatasandi arstiabi. On loodud töötute rehabiliteerimise süsteem ning sotsiaalabi osutamine on seotud abivajaja aktiivse tegevusega ühiskonna heaks. Sissetulekute suurus võimaldab kõigil vallaelanikel probleemideta äraelamist. Kohaliku sotsiaalkeskuse baasil pakutakse kõiki vajalikke sotsiaalteenuseid. Vallas on väärtustatud tervislikud eluviisi ning mõnuainete kuritarvitamine on kogukonnas taunitav. 4.3. Eesmärgid 2008 ja tegevuskava 2004–2008 Alusta- mise aasta Lõpule- viimise aasta TEGEVUS Elluviija Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tulev raha (tuhat kr) Väljastpoolt tuleva raha allikad Selgitus, muu info 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Sotsiaalteenuste osutamisse on kaasatud eraettevõtjaid ja kolmandat sektorit. Vallas pakutakse kõrgel tasemel hooldekoduteenust, mis rahuldab oma valla vajadused ning võimaldab teenust müüa väljapoole 2006 2006 Koduhooldusteenuste üleandmine Vallavalitsus 1 1 2005 2005 Hooldekoduteenuse üleandmine Vallavalitsus 1 1 2005 2006 Töötuse leevendamise projektide toetamine Vallavalitsus 175 75 100 Päevakeskused on laienenud kohaliku seltsielu keskusteks 2006 2006 Kuusalu Rahvamaja baasil piirkondliku päevakeskuse arendamine läbi rahvama laienduse (vt Huvivald) Vallavalitsus 0 0 2007 2007 Kolga päevakeskuse ruumide laiendamine Vallavalitsus 25 25 Vallas töötab spetsialist, kes tegeleb töötute rehabiliteerimise ja töölerakendamisega 2007 … Töötutega tegeleva juhtumikorraldaja töölevõtmine Vallavalitsus 300 150 150 Vallal on sotsiaalmaja, mille baasil pakutakse toetatud elamise teenust ning lahendatakse muud sotsiaaleluasemeprobleemid 2008 2008 Sotsiaalmaja ehitamine Vallavalitsus 6 000 3 000 3 000 Riik Paindlik transpordikorraldus ja koduabiteenuste süsteem võimaldab erivajadustega inimestel (eakad, puuetega inimesed) elada täisväärtuslikku elu oma kodus 2006 2006 Invasüsteemidega kasutatud väikebussi soetamise toetamine Vallavalitsus 100 80 20 SF, riik, MTÜ Logopeediteenus on kõigile abivajajatele kättesaadav oma vallas 2004 2007 Logopeediteenuse sisseostmine Vallavalitsus 900 200 200 250 250 Toimivad terviseedenduslikud projektid ja elanike huvi tervislike eluviiside vastu on tõusnud 2004 … Terviseedenduslike projektide toetamine MTÜ 100 10 10 10 10 10 50 2004 2005 Tervisekeskuse ruumide renoveerimine Vallavalitsus 50 25 25 On loodud tingimused õendusabi teenuse pakkumiseks 2006 2007 Koduõenduse teenuse finantseerimine Vallavalitsus 225 75 75 75 Tagatud on hooldusravi kättesaadavus ja haigetele vajalik transport 2005 2007 Hooldusraviteenuse toetamine Vallavalitsus 186 42 48 48 48 2005 … Sihtgruppidele koolituste korraldamine MTÜ 0 Õpilaste suviste töö- ja puhkelaagrite korraldamine on muutunud traditsiooniliseks ning laienenud kõigisse suurematesse keskustesse 2004 … Suviste noorte töö- ja puhkelaagrite korraldamine MTÜ 770 30 45 45 60 60 350 180 MTÜ, ettevõtjad Koolides ja lasteasutustes toimub heatasemeline meditsiiniline teenindamine ja terviseedenduslik töö 2005 … Koolieelsetes lasteasutustes med.töötaja töölevõtmine Vallavalitsus 460 100 110 120 130 Vallas on loodud ühtne ja tugev (pere)nõustamise süsteem 2004 … Kuusalu lasteaedades töötavad beebikoolid (0–2 aasta) Vallavalitsus 0 X X X X X X 2006 2006 Kuusalu Lasteaia juures luuakse väikelaste arengunõustamise tuba Vallavalitsus 1 200 150 150 150 750 2007 2007 Perenõustamissüsteemi loomine, spetsialisti töölevõtmine Vallavalitsus 250 250 KOKKU 10 743 265 498 869 1 138 3 623 1 150 3 200 5. Kuusalu kui huvivald 5.1. SWOT TUGEVUSED Materiaalne baas. Huvitegevuse toimimiseks on vallas olemas elementaarne materiaalne baas, sh rahvamaja, spordiväljakud, muusikakool, ruumid koolides ning tegevuseks vajalik inventar. Organisatsioonide mitmekesisus. Vallas tegutsevad muusikakool, spordiklubid ning koolide, koguduste ja rahvamaja juures mitmed eri ringid, kus võimaldatakse lastele huvitegevust. Täiskasvanutel on võimalus osaleda ringides-klubides-seltsides, kus saavad kompetentsete inimeste juhendamisel arendada keha ja vaimu. Pikaajalised traditsioonid. Kuusalu vallas on pikaajalised kultuuritraditsioonid, mida kannavad edasi enam kui sada aastat tagasi asutatud Kuusalu meeskoor ja Kuusalu pasunakoor ning paljud aktiivsed kultuuritegelased. Kuusalu kihelkonna päeva – Lauritsapäeva tähistamine 10. augustil on kõige pikema traditsiooniga sündmus, millest tullakse osa võtma üle Eesti. Palju valla kultuurilugu on talletanud endised kultuurielu vedajad (E. Vaherma, A. Lepnurm). Kohalik koostöö. Huvitegevuse korraldamisse on kaasatud palju kolmandat sektorit, mille kaudu valla elanikud saavad ise kaasa aidata valdkonna arengule. VÕIMALUSED Looduse ja kultuuripärandi rikkus. Valla mitmekesine loodus (meri ja rannad, Põhja-Kõrvemaa, Lahemaa) ja ajalooline pärand (mõisad, Muuksi linnamägi jne) võimaldavad inimestele erinevaid vaba aja ja puhkuse veetmise vorme. Endise Kuusalu kihelkonna ala on üks Eesti rikkalikuma kultuuripärandiga piirkondi, kust on üles kirjutatud paljud rahvalaulud ja -tantsud, pillilood, muistendid jne. Tallinna lähedus. Vald asub pealinna lähedal, mis tagab piirkonna inimestele palju erinevaid valikuvõimalusi oma huvitegevuseks. Tihe ühistranspordiliiklus ja kõrgetasemelise autotrassi olemasolu võimaldavad kergesti osa saada ka pealinna kultuuri- ja seltsielust. NÕRKUSED Vaba aja veetmise kohtade vähesus. Vallas on vähe erinevaid vaba aja veetmise kohti, kõige teravamalt väljendub see noorte osas. Initsiatiivi vähesus. Vähe on valdkonna aktiivseid eestvedajaid, järjekindlat tegutsemist, kogemusi ja oskusi. Tegijad on ühed ja samad. Paljud võimekad inimesed on hõivatud oma põhitegevusega ning ajapuudusel ei rakenda oma initsiatiivi ühiskondlikul tööl. Info halb kättesaadavus. Info on vähe korrastatud. Puuduvad reklaam ja reklaami paigaldamise kohad. Inimesed on küllaltki passiivsed informatsiooni hankimisel, pigem oodatakse, et teave tuuakse neile otse kätte. Ühistöö vähesus, killustatud tegevus. Igaüks vaatab oma mätta otsast – liigne «kolkapatriotism». Traditsioonide vähene väärtustamine. Oma kodupaiga ja ajaloo tundmine ning huvi selle vastu on ebapiisav. Halvad liiklemisvõimalused. Teedevõrgu halb olukord ja puudulik vallasisene ühistransport pärsivad üritustel osalemist ning spordi ja vaba aja veetmise võimaluste kasutamist. Materiaal-tehniliste baaside olukorra puudused. Huvivaldkonna arengut piiravad ressursid. Huvitegevuse kohad ja sisustus ei vasta kaasaja vajadustele. Noorte tegevusetus. Noortele ei ole piisavalt tegevus- ja väljaelamiskohti. Koolides töötavad ringid haaravad enamasti vaid oivikuid. Paljud lapsed toimivad omapäi, mistõttu nende tegutsemine on organiseerimata ja ettearvamatu. Vallas puuduvad noortele mõeldud koosolemise kohad – noortekeskused. Uuselanikkonna vähene integreeritus. Uued vallaelanikud ei võta eriti osa ühisüritustest, seltsitegevusest, ühistest spordi ja vaba aja veetmise võimalustest. OHUD Tallinna lähedus. Kui kohalikud keskenduvad liigselt Tallinnas pakutavale meelelahutusele ja vaba aja veetmise võimalustele, siis kaugenetakse siinsest kultuurist ning kultuuri- ja huvitegevuse traditsioonid hääbuvad. Noorte lahkumine vallast. Noorte lahkumine võib vähendada kohapealsete kultuuri, spordi, vaba aja veetmise võimaluste tarbimist ning üritustest osavõttu. Ükskõiksuse kasv. Ükskõiksus ümbritseva ning oma kultuuritraditsioonide suhtes vähendavad kohapealsete kultuuri, spordi, vaba aja veetmise võimaluste kasutamist. 5.2. Visioon 2013 Kuusalu vald on meelitav paik vallaelanikele ja külalistele, pakkudes huvitavaid võimalusi puhkuseks, enesearendamiseks ning vaba aja veetmiseks nii, et kõik tahavad siia tagasi tulla. Kuusalu vald on rikas oma looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest. Loodud on mitmekesised vaimse ja füüsilise arengu võimalused. Noortel on külades piisavalt tegevust. Lastel on võimalus tegeleda erinevate huvitegevustega. 5.3. Eesmärgid 2008 ja tegevuskava 2004–2008 Alusta- mise aasta Lõpule- viimise aasta TEGEVUS Elluviija Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tuleva raha allikad Selgitus, muu info 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Kuusalu valla loodus-, kultuuri- ja ajaloopärand ning puhkamisvõimalused on hästi eksponeeritud 2004 2006 Keskustesse ja küladesse infostendide paigaldamine Vallavalitsus 40 10 15 15 2005 2005 Valla tunnusmärgi loomine Vallavalitsus 10 10 2005 2005 Film Kuusalu kihelkonnast Vallavalitsus 180 120 60 Loksa vald 2005 2007 Huviväärsusi tutvustavate infostendide paigaldamine Vallavalitsus 70 20 25 25 Riik, fondid 2006 2008 Huviväärsuste viidastamine Vallavalitsus 100 20 25 30 25 Riik, fondid Teadvustatud ja ühiselt korraldatud koostöö huvitegevuse valdkonnas: kihelkonna tasandil: Loksa + Kuusalu piirkond; laiema regiooni tasandil 2004 … Suuremate ürituste koordineerimine Vallavalitsus 0 0 0 0 0 0 2005 … Ühisürituste läbiviimine Vallavalitsus 200 25 25 25 25 100 Loksa vald, muud naaberoma- valitsused Vallas toimub igal aastal 6 üle Eesti tuntud üritust 2004 … Mailaada korraldamine MTÜ 170 25 30 35 40 40 2004 … Kuusalu rattaralli korraldamine MTÜ 120 15 20 25 30 30 2004 … Lauritsapäeva tähistamine MTÜ 420 75 80 85 90 90 2005 … Kolga Karapi korraldamine MTÜ 145 30 35 40 40 2005 … ERNA-retke üritustel osalemine Vallavalitsus 85 15 20 25 25 Spordirajatised on korrastatud (vt Haridusvald) 2004 2005 Kuusalu tennisestaadioni renoveerimine (abihoone ja tribüünid) Vallavalitsus 130 50 30 50 Fondid 2004 2004 Kiiu ja Kolga jalgpalliplatside rajamine Vallavalitsus 30 30 2004 2004 Abergi välimonumendi rajamine Vallavalitsus 20 20 2004 … Külades spordiväljakute ja -rajatiste ehitamise toetamine Vallavalitsus 200 50 50 50 50 2006 2006 Kuusalus täismõõtmetega laudpõrandaga korv- ja võrkpalliväljaku ehitamine Vallavalitsus 60 60 2007 2007 Kolgas täismõõtmetega laudpõrandaga korv- ja võrkpalliväljaku ehitamine Vallavalitsus 60 60 Kuusalu rahvamaja on väljaarendatud 2005 2005 Rahvamaja juurdeehituse projekti täiendamine Vallavalitsus 100 100 2006 2006 Rahvamaja juurdeehituse ehitamine Vallavalitsus 5 000 5 000 2005 2005 Rahvamaja ümbruse ja keskväljaku detailplaneeringu koostamine ja teostus Vallavalitsus 250 250 Kirikukompleks kui valla kultuuripärand on korrastatud 2004 … Kirikuhoonete kompleksi hoonete renoveerimine ja kirikuaia korrastamine Kirik 5 000 200 200 200 200 200 4000 Fondid, Riik 2004 … Ed. Ahrensi monumendi rajamine Vallavalitsus 35 35 Kolga mõisaansambel on korrastatud 2004 … Heakorratalgute läbiviimine Kolga mõisas koos maaomanikuga Vallavalitsus 5 1 1 1 1 1 Kolgas on piirkondlik kooskäimise koht 2005 2005 Kolga Muuseumi varade paigutamine muuseumile sobivatesse ruumidesse Vallavalitsus 500 500 2007 2007 Kolga külas kooskäimise koha loomine Vallavalitsus 3 000 3 000 Kolga kino arendamine 2004 … Filmiprojektori ja heliaparatuuri uuendamine Vallavalitsus, MTÜ 315 15 15 15 15 15 240 Fondid, riik 2004 2004 Saali pimenduskardinate paigaldamine Vallavalitsus 25 25 Valla lastel ja noortel on kohti vaba aja veetmiseks. Kuusalus, Kiius, Kolgas, Valklas tegutsevad noortekeskused, ülejäänud külades on noortel oma kooskäimiskoht 2005 2005 Valla laste mänguväljakute arengukava koostamine Vallavalitsus 15 5 10 Fondid 2004 … Vallas töötab täiskoormusega noortejuht, tema töösse on haaratud kaasa ka kaugemate külade alaealised Vallavalitsus, MTÜ 600 100 100 100 100 100 100 Fondid 2004 … Projektid noorte vaba aja sisustamiseks ja (narko)ennetustööks MTÜ 200 20 20 20 20 20 100 Fondid 2004 2008 Noortekeskuste loomine ja toetamine (Kuusalu, Kiiu, Kolga, Valkla) Vallavalitsus, MTÜ 1 000 100 100 100 100 100 500 Fondid, riik KOKKU 18 085 721 1 736 5 831 3 821 766 0 5 210 6. Kuusalu kui omavald 6.1. SWOT TUGEVUSED Hästitöötav valla juhtimissüsteem. Toimiv, pingevaba, töökate komisjonidega vallavolikogu teeb koostööd vallavalitsusega. Külaelanikud ja külavanemad osalevad valla juhtimisprotsessis. Toimub eelarve süsteemne planeerimine ja elektrooniline dokumendihaldus. Internet. Vallas on fiibermagistraalkaabel, interneti püsiühendusega on kaetud suurem osa asustatud valla territooriumist. Olemas on raadiosidel põhinev andmesidevõrk. Infovahetus. Antakse välja piirkonna ajalehte «Sõnumitooja», lehe toimetus asub vallamajas. Olemas on valla kodulehekülg. Külavanemate ja hallatavate asutustega on hea infovahetus. Piirkondlik arvutikoolituskeskus. Kuusalu koolis on arvutiklassid, mida kasutatakse ka täiskasvanute arvutikoolituse tarbeks «Vaata Maailma» projektis. Valla tasakaalustatud arendamine. Valla eri piirkondades on piisavalt väljaarendatud sotsiaalne infrastruktuur – külades raamatukogud, kättesaadav sotsiaalabi. VÕIMALUSED Interneti areng. Eraisikutel ja äriettevõtetel on võimalus saada interneti püsiühendust, sõltumata telefoniliini olemasolust. Interneti kasutamine annab kodukontoris töötamise võimaluse. Võimalus on luua veebipõhiseid rakendusi avaliku teenuse pakkumiseks. Haldusreform. Võimalik ühinemine naabervalla Loksaga või naabervaldade külade (Kaberneeme, Raudoja, Haapse) liitmine Kuusalu vallaga suurendab omavalitsuse haldussuutlikkust ning parandab elanikele pakutavate teenuste kvaliteeti. Koostöö. Ühisprojektid naaber- ja sõprusvaldadega – juhtide ja ametnike koolitus, ühine infovõrk tõstab ametkondade taset ning valla juhtimise kvaliteeti. Tallinna lähedus. Asjaajamist hõlbustab hea ühendus maavalitsuse jt riigiasutustega. NÕRKUSED Elanike vähene kaasatus. Inimeste huvi puudus valla elu vastu. Vallas elavaid spetsialiste ei kasutata piisavalt valla arengu huvides. Arendustegevuse kaootilisus. Arendustegevus toimub «kampaania» korras, seda ei väärtustata. Arengueesmärkide täitmist ei mõõdeta. Arendustegevuseks vajalikud munitsipaalmaad peaaegu puuduvad. Kõik ei saa piisavalt infot kätte. Allasutused ei ole integreeritud kesksesse infosüsteemi. Piirkonna ajaleht on ebastabiilselt rahastatud, sõltub omavalitsuste poliitikast, leht on kallis, mistõttu ei jõua kõigi elanikeni. Internetiühendus paljudes kohtades puudub, on aeglane või ebakvaliteetne. Vallamaja. Vallavalitsuse asukoht on suurele osale elanikele ebamugav. Töötingimused vallamajas ei vasta nõuetele. Spetsialistide puudus. Raske on leida haritud spetsialiste vallavalitsusse ja allasutustesse. Osade spetsialistide palgad ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised. Raha vähesus. Valla tulubaasis on investeeringuteks ja arendustegevuseks ebapiisavalt vahendeid. Rahastamissüsteem ei ole stabiilne. Tehniline baas vananeb kiiresti. Juhtimissüsteemi puudused. Kaasaegsete juhtimisteooriate vähene tundmine ja rakendamine. Esineb ülejuhtimist ja pädevuse ületamist. Vallapoolne vähene kontroll piirkonnas monopoolses seisus olevate ning vallale kuuluvate ettevõtete tegevuse üle. Vallavõimu eemaldumine rahvast. Poliitiline ja isiksustevaheline võitlus valla juhtimises ning isiklike huvide eelistamine kogukonna huvidele on toonud kaasa võimu kaugenemise. OHUD Sõltuvus infotehnoloogiast. Sõltutakse liigselt kommertstarkvarast ja internet ei ole igas valla punktis kättesaadav. Riigi omavalitsusi vähearvestav poliitika. Ebapiisav riigipoolne rahastamine, täiendavate ülesannete andmine ilma rahata tingib valla haldussuutlikkuse langust. Vald ei ole võimeline kõiki talle pandud ülesandeid vahendite nappuse tõttu täitma. Riigi regionaalpoliitika puudumine. Riigil puudub kava ja tegevused, kuidas tagada maapiirkondades elukeskkonna areng. Riiklike investeeringute jaotamisel eelistatakse suuremaid keskusi. Valla areng ei ole seetõttu nii intensiivne kui linnades (eelkõige Tallinn) ning inimesed lahkuvad linnadesse – paremasse elukeskkonda. Tallinna lähedus. Tallinn meelitab spetsialiste kõrgema palgatasemega ja paremate töötingimustega. Kohaliku elu politiseerumine. Erakondlikud huvid muutuvad kohalikest tähtsamaks. Huvide konflikt. Kuna valla kogukond on suhteliselt väike ja paljud inimesed on omavahel seotud kas sugulus- ja sõprussidemetega või tööalaselt, siis ei olda otsustuste tegemisel sõltumatud, sageli tekivad huvide konfliktid. 6.2. Visioon 2013 Kuusalu on teatud ja teadvustatud koht Eesti kaardil. Kuusalu vald, keskusega Kuusalus, on Hommiku-Harjumaa keskus. Vallas on innovaatilised ideed ja inimesed, kes tunnevad, et nad on vallale olulised ja vald on neile oluline. Iga Kuusalu valla elanik teab, mis toimub vallas ja vallamajas. Internetiühendus on tasuta kättesaadav kogu valla territooriumil. Valda juhitakse selgete prioriteetide alusel. Valla elu arendamisel lähtutakse arengukavast kui kogukondlikust kokkuleppest. Valla hooned on korrastatud ning vastavad vajadustele. 6.3. Eesmärgid 2008 ja tegevuskava 2004–2008 Alusta- mise aasta Lõpule- viimise aasta TEGEVUS Elluviija Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuhat kr) Väljast- poolt tulev raha (tuhat kr) Väljastpoolt tuleva raha allikad Selgitus, muu info 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Igas valla punktis on võimalus kasutada internetti, kõik valla asutused on varustatud interneti püsiühendusega. Valla elanikele on raadiovõrk tasuta 2005 2005 Raadiovõrgu laiendamine ja arendamine MTÜ Ühendus 300 15 85 200 SF 2005 ... Raadiovõrguga liitunud vallaelanike toetamine Vallavalitsus 2 720 200 300 300 320 1 600 Eksisteerib internetipunktide ja teabetubade võrgustik, kust saab avalikku teenust ning asjaajamiseks infot ja abi 2004 … Hirvli, Kodasoo, Kuusalu, Kolga, Kahala, Valkla ja Kiiu internetipunktide ja teabetubade arendamine Vallavalitsus 100 10 10 10 10 10 50 50 SF, Vaata Maailma Kuusalu valla infoserver on töökindel, seal on päevakajaline ja operatiivne informatsioon vallas toimuva kohta 2004 2004 Ilmajaam internetis valla kodulehel – Salmistu Vallavalitsus 30 15 15 Ettevõtja 2004 2004 Kommentaarikeskuse loomine valla kodulehel Vallavalitsus 10 10 2005 2005 Online-suhtlus valla juhtidega (keskkonna loomine) Vallavalitsus 10 10 2005 2005 Back-up ja arhiveerimissüsteemide loomine Vallavalitsus 5 5 2006 2006 Ilmajaam internetis valla kodulehel – Kolga Vallavalitsus 30 15 15 Ettevõtja 2006 2006 Vallavolikogu istungite ülekandmine reaalajas Vallavalitsus 20 20 Vallavalitsuse ja valla allasutuste infotehnoloogiavahendid on kaasaegsed 2004 2004 Infotehnoloogiavahendite standardite väljatöötamine Vallavalitsus 1 1 2004 … Infotehnoloogiavahendite uuendamine standarditest lähtuvalt Vallavalitsus 2 800 100 300 300 300 300 1 500 Kuusalu vallas toimuvat peab üleriigiline meedia kajastamisväärseks 2006 2006 Avalike suhete informeerimissüsteemi väljatöötamine Vallavalitsus 5 5 2006 … Avalike suhete juhtimine Vallavalitsus 1 240 150 160 168 762 Valla arengusse on kaasatud senisest rohkem valla elanikke. Valla heaks töötamine on prestiižne 2004 … Järjepidev valla elanike heaolu-uuring Vallavalitsus 50 5 5 5 5 5 25 2004 … Palgataseme tööjõuturu nõudmistega vastavusse viimine ja hoidmine Vallavalitsus 0 X X X X X X 2004 … Valla heaks töötavate töötajate motivatsioonisüsteem Vallavalitsus 0 X X X X X X Vallal on arendusmaa elamumajanduse ja ettevõtluse arendamiseks 2004 … Maade munitsipaalomandisse taotlemine/ostmine Vallavalitsus 1 500 0 500 500 500 2005 Detailplaneeringute koostamine riigimaadele Vallavalitsus 900 100 100 100 100 500 Kõik vallas elavad inimesed on ennast määratlenud valla elanikena 2004 … Valla elanikele valda registreerimiseks soodustuste loomine Vallavalitsus 100 10 10 10 10 10 50 Valla asutused on integreeritud ühtsesse info- ja dokumendihaldussüsteemi 2004 2004 Vallavalitsuse dokumendihalduse laiendamine allasutustesse Vallavalitsus 5 5 2005 … Olemasoleva vallavalitsuse infosüsteemi edasiarendamine, kasutajate koolitamine Vallavalitsus 90 10 10 10 10 50 Ajaleht Sõnumitooja on oluline infokandja, mille ilmumine on tagatud 2004 … Ajalehes Sõnumitooja avaldatakse valla ametlikke teadaandeid Vallavalitsus 0 0 0 0 0 0 2004 … Sõnumitooja piirkonna laiendamine Jõelähtmele, Aegviitu Sõnumitooja 0 0 0 0 0 0 2004 … Koostöös toimetusega erilehtede väljaandmine Sõnumitooja vahel Vallavalitsus 151 8 15 15 15 15 75 8 Loksa vald 2004 … Sõnumitooja stabiilne rahastamine Vallavalitsus 890 89 89 89 89 89 445 Vallaelanikele pakutakse kaasaegset ja mugavalt avalikke teenuseid 2004 2005 Loksa vallaga läbirääkimised võimalikuks ühinemiseks Vallavalitsus 300 75 75 150 Loksa vald Kuusalu vallamaja on kaasaja nõuetele vastav esindushoone 2004 2004 Kiiu mõisa ja pargi korrastamine Vallavalitsus 100 100 2004 2004 Vallamaja asukoha valik Vallavalitsus 5 5 2005 2005 Vallamaja-raamatukogu ehitamine/rekonstrueerimine Vallavalitsus 7 000 7 000 Rahastamine Kiiu mõisa müügist 2005 2005 Mööbli soetamine Vallavalitsus 300 300 KOKKU 18 712 448 8 719 1 524 1 499 1 027 5 057 438 Investeeringute prioriteedid 2004–2013 Jrk Investeering Valdkond Maksumus (tuhat kr) Märkused 1 Kuusalu lasteaiahoone ja õueala täielik rekonstrueerimine ja sisustamine Haridusvald 19 100 Projekteerimisel EL kaasfinantseerimine, hoone vajab kiiret renoveerimist 2 Kiiu–Kuusalu reoveepuhasti renoveerimine ja trasside ehitus Koduvald 14 500 Ehitus OÜ Soojuse poolt, KIKi kaasfinantseerimine 3 Kuusalu kooli juurdepääsu ja parkla ehitus Koduvald 1 300 Vajadus lahendada enne staadioni ehitust 4 Kuusalu staadioni rekonstrueerimine ja inventari soetamine Haridusvald 8 000 Kaitseministeeriumi/Kaitseliidu finantseerimine 5 Kolga, Valkla, Andineeme, Salmistu asulate reovee- ja veesüsteemide rekonstrueerimise projekti koostamine Koduvald 2 089 Ühtekuuluvusfondi poolne kaasfinantseerimine 6 Vallamaja-raamatukogu ehitamine/rekonstrueerimine Omavald 7 000 Võimalik rahastamine Kiiu mõisa müügist 7 Kuusalu õpilaskodu arendamine Haridusvald 2 000 Haridusministeeriumi kaasfinantseerimine 8 Kuusalu spordikompleksi projekteerimine Haridusvald 1 250 9 Kuusalu küla – Kuusalu kool jalgratta- ja jalgtee rajamine Koduvald 1 800 10 Kuusalu Keskkooli juurde võimla ehitamine Haridusvald 10 000 11 Kolga kooli spordiväljaku renoveerimine, staadionikatte uuendamine Haridusvald 2700 12 Kolga koolimaja rekonstrueerimine Haridusvald 15 625 13 Kuusalu Keskkooli rekonstrueerimine Haridusvald 18 600 14 Kuusalu alevikus Kuusalu tee jalgtee rajamine Koduvald 1 600 15 Rahvamaja juurdeehituse ehitamine Huvivald 5 000 16 Kuusalu Keskkooli juurde ujula ehitamine Haridusvald 20 000 17 Kolga lasteaiahoone ja õueala täielik rekonstrueerimine ja sisustamine Haridusvald 3 300 18 Kuusalu aleviku trasside ehitus Koduvald 22 000 19 Sotsiaalmaja ehitamine Heaoluvald 6 000 20 Kuusalu Keskkooli uue õppekorpuse ehitamine Haridusvald 10 000 21 Kuusalu Keskkooli juurde huvialakooli korpuse ehitamine Haridusvald 8 000 Prioriteetide nimekirja on kantud arengukava erinevate valdkondade tegevuskavades kavandatavad konkreetsed investeeringud kogumaksumusega üle 1 000 000 krooni. Objektide nimekirja järjestust tuleks vallavolikogu poolt vaadata läbi kord aastas ning vajadusel lisada nimekirja uusi objekte, korrigeerida nende maksumusi. Põhjendatud asjaoludel, milleks oleksid kaasrahastuse saamine, avariilisus jne, tuleks üle vaadata ka objektide prioriteetsuse järjekord. Eelarve strateegia 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Eelarve tulud 35 211,6 40 342,3 41 789,2 52 994,0 49 707,0 52 694,0 56 117,0 Maksutulu 19 085,9 21 638,2 24 500,0 27 000,0 28 900,0 31 000,0 32 400,0 Riigilõivud 5,1 197,3 100,0 120,0 150,0 200,0 200,0 Laekumine majandustegevusest 3 112,5 3 402,4 3 854,6 3 924,0 6 372,0 6 804,0 7 202,0 Muud kaupade teenuste tulud 77,1 62,6 70,8 70,0 70,0 70,0 70,0 Vara müük 1 147,5 256,0 36,1 8 000,0 0,0 0,0 1 000,0 Tulud varadelt 1 585,8 1 126,0 935,0 1 540,0 1 145,0 950,0 955,0 Toetused 10 188,3 13 647,9 12 292,7 12 340,0 13 070,0 13 670,0 14 290,0 Muud tulud 9,4 11,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Eelarve tegevuskulud 29 282,9 32 958,0 36 386,7 39 330,6 41 738,4 44 067,9 46 027,3 Valitsussektor 2 672,0 2 631,9 2 818,2 3 150,5 3 349,6 3 512,1 3 642,4 Avalik kord 422,2 410,8 443,0 461,7 477,6 483,4 499,0 Majandus 1 214,2 1 809,8 2 125,9 2 372,9 2 597,1 2 764,4 2 914,1 Keskkonnakaitse 300,2 297,9 341,6 385,0 390,0 410,0 415,0 Elamud ja kommunaalmajandus 462,9 687,8 584,6 590,2 633,3 660,1 692,5 Tervishoid 154,3 57,2 58,8 60,7 63,6 65,4 68,0 Vaba aeg, kultuur ja religioon 3 181,1 3 710,7 4 204,4 4 560,0 4 876,8 5 175,7 5 435,5 Haridus 18 828,4 20 685,6 23 322,2 25 110,4 26 655,3 28 034,1 29 144,2 Sotsiaalne kaitse 2 047,6 2 666,3 2 488,0 2 639,2 2 695,1 2 962,7 3 216,6 Tulud - tegevuskulud 5 927,7 7 384,3 5 402,5 13 663,4 7 968,6 8 626,1 10 089,7 Laenukulud 199,8 106,3 65,8 289,8 614,5 695,9 780,0 Reservfond 0 0,0 242,3 800,0 900,0 1 000,0 1 000,0 Tulud - tegevuskulud - laenukulud - reservfond 5 727,9 7 278,0 5 094,4 12 573,6 6 454,1 6 930,2 8 309,7 Finantseerimine 625,2 2 642,4 5 872,0 13 929,2 7 921,4 –2 292,8 8 100,0 Laenude võtmine 2 750 15 000,0 10 000,0 10 000,0 Laenu tagastamine –926 –1 012,6 –918,1 –1 178,6 –2 178,6 –2 392,8 –2 000,0 Eelmiste perioodide rahajääk 1 551,2 3 655,0 4 040,1 107,8 100,0 100,0 100,0 Rahalised vahendid 6 353,1 9 920,4 10 966,4 26 502,8 14 375,5 4 637,4 16 409,7 Eelarve kapitali- ja arenduskulud (vahendid valla eelarvest arengukava elluviimiseks) 2 698,8 5 880,3 10 858,6 26 402,8 14 275,5 4 537,4 16 309,7 Valitsussektor 214,6 347,9 521,7 x x x x Avalik kord 0 24,8 0,0 x x x x Majandus 502,5 1 430,4 3 482,2 x x x x Keskkonnakaitse 258,3 662,4 55,0 x x x x Elamud ja kommunaalmajandus 470,8 0,0 1 004,0 x x x x Tervishoid 60 0,0 25,0 x x x x Vaba aeg, kultuur ja religioon 208,6 726,7 661,6 x x x x Haridus 570,8 2 679,7 5 109,1 x x x x Sotsiaalne kaitse 413,2 8,4 0,0 x x x x Rahalised vahendid aasta lõpuks 3 654,3 4 040,1 107,8 100,0 100,0 100,0 100,0 Laenu maht aasta alguses 2 856,7 1 930,7 918,1 2 750,0 16 571,4 24 392,8 22 000,0 Laenu protsent eelarve tuludest 8,1% 4,8% 2,2% 5,2% 33,3% 46,3% 39,2% Maksimaalne laenu maht (66%) 23 239,0 26 625,9 27 580,9 34 976,0 32 806,6 34 778,0 37 037,2 Eelarve strateegia kujundamisel on arvestatud eelmiste aastate valla eelarve tulusid ja kulusid. Tulude ja kulude prognoosimisel on võetud eelduseks, et omavalitsuse ülesanded ja rahastamine jääb samaks lähtuvalt tänasest situatsioonist ning vallas toimub stabiilne kasvav areng (üksikisiku tulumaksu laekumise kasv 2005. a 9,3%, 2006. a 8,1%, 2007. a 6,3%, 2008. a 5,2%). Eelarve strateegias on toodud 2002. ja 2003. aasta eelarve täitmised, 2004. aasta eelarve seisuga 31.07.2004 ning 2005.–2008. aasta eeldatav prognoos. Eelarve tulude osas on kajastatud valla tulud ilma võimalike kaasfinantseeringuteta. Eelarve tegevuskuludes on kajastatud valla igapäevased tegevuskulud, mis sisaldavad personalikulusid, majandamiskulusid ning eraldisi. Tegevuskulud ei sisalda arendustegevuseks tehtavaid kulutusi, sh arengukavade, planeeringute koostamised. Eraldi on toodud välja laenude kulud, mis sõltuvad investeeringute finantseerimisest laenu arvelt – mida rohkem kavandatakse laenuvõtmist, seda suuremad on ka laenukulud. Laenukulude arvestuses on arvestatud prognoositava aasta keskmist laenu jääki ning intressimäärana 3% aastas. Eraldi on toodud ka plaaneeritav valla aastane reservfond. Finantseerimise all on välja toodud laenude võtmine ja nende tagasimaksmine ning eelmisest perioodist jäänud raha jääk. Laenude tagastamisel on arvestatud tänaseid laenulepinguid ning planeeritavate laenud võtmisel tagasimaksed 1 000 000 krooni aastas (15 000 000-kroonine laen 15 aastaks jne). Iga-aastaselt tuleb üle vaadata ka eelarve strateegia ning täpsustada valla võimalusi ning tulevasi arengu suundi. Kokkuvõte Valdkond Planeeritav summa kokku (tuhat kr) Valla eelarvest tulev raha (tuh atkr) Väljastpoolt tulev raha (tuhat kr) 2004 2005 2006 2007 2008 2009–2013 Koduvald 54 313 3 361 3 152 2 554 2 495 2 527 1 100 39 124 Haridusvald 124 369 3 969 10 790 17 595 7 010 36 770 14 150 34 485 Töövald 3 905 24 391 60 32 215 0 3 183 Heaoluvald 10 743 265 498 869 1 138 3 623 1 150 3 200 Huvivald 18 085 721 1 736 5 831 3 821 766 0 5 210 Omavald 18 712 448 8 719 1 524 1 499 1 027 5 057 438 KOKKU 230 127 8 788 25 286 28 433 15 995 44 928 21 457 85 640 Valla arengukava tegevuste mahuks on kavandatud 230 127 000 krooni. Suurima osa sellest haarab hariduse valdkond 124 369 000 krooniga. Väljastpoolt tuleva finantseerimise mahuks on kavandatud 85 640 000 krooni. Arengukavas planeeritud tegevus ületab selgelt valla enda tänaseid võimalusi (vt eelarve strateegia), kuid tegevuste kavandamisel on eelkõige lähtutud rohkem vajadustest kui võimalustest. Selline kavandamine võimaldab vallal ette valmistada erinevaid projekte. Eelarve strateegias toodud investeeringuteks ja arenduskuludeks kavandatavad vahendid ei ole jaotatud objektiti, sest valla ressursid on piiratud ning täpselt ei ole teada võimalus saada kaasrahastust kavandatud projektidele. Seletused • SWOT – analüüs valla hetkeolukorra hindamiseks ja tuleviku kavandamiseks. Analüüsitakse valla tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte (ingl. k. strengths, weaknesses, opportunities, threats). Tugevuste ja nõrkustena käsitletakse eelkõige meist sõltuvaid, võimaluste ja ohtudena meist sõltumatuid tegureid. • Visioon ehk tulevikunägemus on kaugem ja üldisem eesmärk – millisena soovitakse valda näha aastal 2013. Tulevikuvisioonist lähtuvalt seatakse paika eesmärgid ja tegevuskava. • Eesmärgid – konkreetsed sihid aastaks 2008, mida tahetakse saavutada. Eesmärgid jagunevad omakorda tegevusteks. • Tegevuskava – 2004.–2008. aasta tegevusi kajastav tegevuste nimekiri, mida käsitletakse tabelina. See on loend konkreetsetest ülesannetest ja projektidest koos ajakava, elluviijate ja ressurssidega. • Väljastpoolt tuleva raha allikad: Eesti riigi, Euroopa Liidu, Eesti jt fondid, programmid, ettevõtted, asutused jt organisatsioonid. • Investeeringute prioriteedid – suuremate tegevuste pingerida, mille elluviimisele lähiaastatel olulisemat tähelepanu pööratakse. • Eelarve strateegia – lähiaastate eelarve kujundamine prognoosidest ja võimalustest lähtuvalt. Lühendid: • ÜKF – Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond • SF – Euroopa Liidu struktuurifondid (tõukefondid) • Riik – riigi eelarve • KIK – Keskkonna Investeeringute Keskus • MTÜ – mittetulundusühingud/sihtasutused • EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus