Väike-Maarja Vallavolikogu — Väike-Maarja valla põhimääruse muutmine — KO, 253, 2184

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 9, Väike-Maarja Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Väike-Maarja valla põhimääruse II osa «Vallavolikogu» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Indrek KESKÜLA Lisa Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 9 II. VALLAVOLIKOGU 4. Vallavolikogu tööorganid 4.1.Volikogu tööorganid on volikogu üldkogu, volikogu juhatus, alalised ja ajutised komisjonid. 4.2. Alalised komisjonid 4.2.1. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni, kes tegutseb vastavalt kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KOKS ) § 48 lõikes 3 sätestatule. Teised alalised komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks antud eluvaldkonnas, volikogule arvamuse esitamiseks, õigusaktide eelnõude algatamiseks ja läbivaatamiseks. 4.2.2. Alalise komisjoni moodustamise ja nimetuse otsustab volikogu enne alalise komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist. 4.2.3. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletusel, teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel. 4.2.4. Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni. 4.2.5. Volikogu esimees ei kuulu alalistesse komisjonidesse. 4.2.6. Konkreetse komisjoni ülesanded ja töökord määratakse kindlaks alaliste komisjonide põhikirjas. 4.3. Ajutised komisjonid 4.3.1. Volikogu võib moodustada ühekordsete ülesannete täitmiseks ajutisi komisjone, määrates nende esimehe, koosseisu, volituse ulatuse ja kestuse. 4.3.2. Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised komisjonid volikogule aruande oma tegevuse või seisukoha kohta. 4.4. Volikogu juhatus 4.4.1. Volikogu juhatus on üks volikogu alalistest komisjonidest. 4.4.2. Volikogu juhatusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alaliste komisjonide esimehed. 4.4.3. Volikogu juhatus on volikogu tööd korraldav organ, sealhulgas volikogu päevakorra projekti, esitatud eelnõude ja muu töökorralduse läbivaatamiseks. 5. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 5.1. Kirjalik ettepanek kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungi juhatajale. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 5.2. Kandidaadile antakse kuni 15 minutit aega enda ja oma seisukohtade tutvustamiseks. Esinemine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 5.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 5.4. Valimiskomisjon kontrollib, et valimiskast oleks tühi ja pitseerib selle. 5.5. Valimiskomisjon kannab hääletamissedelitele esitatud kandidaatide nimed ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga sedeli. 5.6. Volikogu liige tõmbab joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt ta hääletab. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 5.7. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle valimiskomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele valimiskomisjoni pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Valimiskomisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Kehtetuks loetakse hääletamissedel, millel puudub pitsati jäljend või millel on rohkem kui ühele kandidaadile joon alla tõmmatud. 5.8. Kokkuvõtte hääletamistulemustest teeb valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 5.9. Volikogu esimeheks loetakse valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 5.10. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis alustatakse kandidaatide esitamist ja hääletamist hiljemalt kolme nädala pärast toimuval järgmisel volikogu istungil. 5.11. Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli. 5.12. Volikogu aseesimees valitakse eespool toodud korra järgi. 6. Vallavolikogu esimees, esimehe asendamine 6.1. Volikogu esimees: 6.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 6.1.2. esindab volikogu ja Väike-Maarja valda; 6.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 6.1.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6.1.5. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja muud dokumendid, peab volikogu nimel kirjavahetust; 6.1.6. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 6.1.7. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 6.2. Volikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas «volikogu aseesimees» või «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes». 7. Volikogu õigusaktide algatamine ja ettevalmistamine 7.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu alalisel komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 7.2. Vallaelanike poolt algatatud volikogu õigusakti eelnõu või ettepanek mõne muu küsimuse volikogu menetlusse võtmiseks edastatakse paberkandjal vallakantseleisse. Volikogu õigusakti eelnõu või ettepaneku küsimuse menetlemiseks võib esitada ka elektrooniliselt, olles varustanud selle digitaalse allkirjaga. 7.3. Vallakantselei jälgib, et õigusaktide eelnõud, mis saadetakse istungile, oleksid vormistatud korrektselt, ja kontrollib nende vastavust kehtivale seadusandlusele, tehes vajadusel eelnõu esitajale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks. 7.4. Alaline komisjon võib eelnõud algatamata teha ettepaneku volikogu juhatusele võtta päevakorra projekti eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega valla küsimuse arutamise. 7.5. Volikogu istungi ettevalmistamist korraldab ning tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 7.6. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks konsulteerib volikogu esimees eelnevalt vastava volikogu komisjoniga, volikogu juhatuse ja vallavalitsusega ning teiste asjassepuutuvate isikutega. 7.7. Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõusid, mis on istungi kutse päevakorras teatavaks tehtud. Umbusalduse eelnõusid volikogu juhatus, komisjonid ja vallavalitsus ei aruta ning seisukohta ei võta. 7.8. Istungi päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu juhatuse koosolekul. Istungi kutse koostab ja allkirjastab volikogu esimees. Kutses tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 7.9. Volikogu istung tuleb kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sellisel juhul esitatakse kirjalik ettepanek istungi kokkukutsumiseks volikogu esimehele või vallakantseleisse, näidates ära istungile arutamiseks antavad küsimused. 8. Volikogu istung 8.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, neljandal kolmapäeval, vajadusel ka tihedamini ja teistel aegadel. Volikogu istungi kutsub kokku esimees või tema asendaja. Esimees või asendaja ei pea istungit kokku kutsuma, kui selle päevakorda ei ole ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust või kui istungi läbiviimine osutub mõnel muul mõjuval põhjusel võimatuks. 8.2. Istungi toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse infolevikanalite kaudu eelnevalt teatavaks vallaelanikele. Õigusaktide eelnõude ning muude istungi dokumentidega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla koduleheküljel neli päeva enne volikogu istungit. 8.3. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu esimehele või vallakantseleisse, kust teade edastatakse volikogu esimehele. 8.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8.5. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 8.6. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. 9. Arupärimise esitamine 9.1. Volikogu liige, kodanike valimisliit või erakond võivad esitada kirjalikke pöördumisi arupärimiseks vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 9.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Istungi juhataja teeb arupärimise sisu ja esitajad teatavaks volikogule ning edastab selle vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 9.3. Arupärija peab arupärimises ära näitama, millist vastamise vormi ta soovib. 9.4. Kirjaliku vastuse andmisega on aega 15 kalendripäeva ja suuline vastus antakse arupärimisele järgneval volikogu istungil. 9.5. Arupärimisele vastamisel peab volikogu juhatus kavandama vastamise volikogu istungi päevakorda kooskõlastatult vastajaga. 9.6. Arupärija võib esitada täiendavalt kuni kolm küsimust selle teema kohta, mille kohta ta tegi arupärimise. 10. Avalduste esitamine 10.1. Volikogu liikmete, valimisliitude, erakondade või komisjonide avalduste ärakuulamine toimub igal volikogu istungil pärast arupärimiste esitamist ja enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. 10.2. Avalduse kirjalik tekst esitatakse istungi juhatajale koos avalduse esitajate äramärkimisega. 10.3. Avalduse esitamiseks antakse aega kuni viis minutit. 10.4. Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne. 10.5. Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning arutelu ei algatata. 11. Päevakorraküsimuse arutamise ja otsustamise kord 11.1. Volikogu kinnitab päevakorraprojekti pärast arupärimiste ja avalduste ärakuulamist. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis olevate eelnõude kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. 11.2. Volikogu alaline komisjon või volikogu liige võib teha volikogule ettepaneku arvata mis tahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist volikogu menetlusest välja. 11.3. Pärast protestide ja ettepanekute ärakuulamist päevakord kinnitatakse. 11.4. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 30 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Mahuka ettekande korral võib istungi juhataja eespool nimetatud tähtaegu pikendada. Ettekandjad võivad vajadusel ettekande või küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse ametnikule. 11.5. Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine: küsimused ettekandjatele, sõnavõtt kohalt (kuni viis minutit), küsimused sõnavõtjatele, lõppsõna (kuni viis minutit). Sõna annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks või repliigiks kuni kaks minutit. 11.6. Istungi juhatajal on õigus taandada asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetada sõnavõtt, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi. 11.7. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. 11.8. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu lõpeb kas viimase esinemisega või volikogu vastava otsustuse alusel. Ettepaneku arutelu lõpetamiseks teeb istungi juhataja. 11.9. Igal kodanike valimisliidul, erakonnal või komisjonil on õigus ühe päevakorrapunkti arutamise juures paluda ühte vaheaega kuni 5 minutit. Vaheaega saab paluda ainult enne hääletamist. 11.10. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 11.11. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 11.12. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. KOKS § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 25 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 11.13. Hääletamise järjekord on järgmine: 11.13.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 11.13.2. sisulised muudatusettepanekud; 11.13.3. redaktsioonilised ettepanekud; 11.13.4. eelnõu tervikuna. 11.14. Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. 11.15. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. Juhul kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab, fikseeritakse hääletustulemused nimeliselt. 11.16. Istungi juhataja teeb teatavaks otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 11.17. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja. 12. Istungi koosoleku protokoll 12.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 12.2. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 12.3. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli kantakse samuti esitatud arupärimised, arupärimiste ja avalduste esitajad ning arupärimiste vastused. Esitatud ettepanekud, eriarvamused, arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja avalduste tekstid võib esitada ka protokollis viidatud lisadena. 12.4. Volikogu istungite protokollimise korraldab vallakantselei. 12.5. Istungi protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ning valla interneti koduleheküljel viiendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Ülevaade volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse valla infolehes. 12.6. Esitatud arupärimised, arupärimiste kirjalikud vastused ja esitatud avaldused avaldatakse infolehes täies mahus esitatud kujul. Esitatud arupärimised avaldatakse koos kirjaliku vastusega. 12.7. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 13. Volikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 13.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 13.2. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast selle väljapanekut vallakantseleis ja Väike-Maarja raamatukogus. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 13.3. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 13.4. Volikogu otsus jõustub teatavaks tegemisest alates. 13.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 13.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 13.7. Volikogu määruste ja otsustega on võimalik tutvuda vallakantseleis ja valla raamatukogudes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.