Väike-Maarja Vallavolikogu — Väike-Maarja Õppekeskuse põhimääruse kinnitamine — KO, 253, 2183

Võttes aluseks kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 ning lähtudes haridus- ja kultuurikomisjoni ettepanekust, Väike-Maarja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Väike-Maarja Õppekeskuse põhimäärus (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Indrek KESKÜLA Lisa Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 8 VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUSE PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Väike-Maarja Õppekeskus Väike-Maarja Õppekeskus (edaspidi kool) on Väike-Maarja Vallavalitsuse hallatav kutseõppeasutus. § 2. Kooli asukoht Kooli asukoht on Väike-Maarja vald. Kooli postiaadress on Pikk 1a, Väike-Maarja alevik, 46202 Lääne-Virumaa. § 3. Õppe- ja asjaajamise keel (1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel. § 4. Pitsat, eelarve, ja sümboolika Koolil on pitsat, eelarve ja sümboolika. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine toiduainete tehnoloogia, kodu- ja puhastusteeninduse, kaubanduse, infotehnoloogia ja mehaanika valdkondades; 2) kutsehariduse omandamise võimaldamine kaubanduse valdkonnas; 3) kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine erivajadustega õpilastele; 4) võimaldada täiskasvanutele tööalast, taseme- ja vabahariduslikku koolitust; 5) võimaldada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilastele kutsealast eelkoolitust. § 6. Ülesanded Kooli ülesanded on: 1) siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teiste õppeasutustega kutsealase koolituse tõhustamiseks; 2) ühistegevuse arendamine tööandjate, töövõtjate ühendustega ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega; 3) õppemetoodilise töö korraldamine, sh kooliõppekavade koostamine ja arendamine; 4) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine, väljaandmine ning levitamine; 5) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 6) õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest; 7) töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine; 8) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate-tööandjate kaasamine õpetajatena; 9) töökollektiivile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine; 10) tingimuste loomine, mis soodustavad õpilaste isiksuslikku ja erialast arengut; 11) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine; 12) õpilaste ja töötajate kultuuri- ja sporditegevuse toetamine; 13) õpilaste teavitamine koolis õpetatavate kutsealade õppimis- ja karjäärivõimalustest; 14) oma tegevuse tutvustamine üldsusele. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) on kooli tegevust suunav ning arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks moodustatud kogu. (2) Nõukogu moodustab vallavalitsus kolmeks aastaks. § 8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab vallavalitsusele eelarvelise finantseerimise taotluse; 3) kinnitab eelarve täitmise aruande; 4) kuulab ära kooli direktori aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab praktikaettevõtted. § 9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse; 4) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 5) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 6) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 7) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamis-, sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid; 8) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise; 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) esitab vallavalitsusele kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 11) lahendab teisi talle pandud küsimusi; 12) kinnitab kooli juhtkonna ja õppetöökomisjoni koosseisu. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi kooli nõukogu haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursi tulemuste alusel ametisse kuni viieks aastaks vallavalitsus. Direktoriga sõlmib, muudab ning lõpetab töölepingu vallavanem vallavalitsuse ettepanekul. § 10. Kooli juhtkond (1) Kooli juhtkond on direktorile nõuandev organ. (2) Kooli juhtkonna koosseisu kuuluvad õppealajuhataja, huvijuht, täiendusõppe osakonna juhataja, haldusosakonna juhataja. § 11. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogusse kuuluvad kooli pedagoogid. (2) Kooli direktor kinnitab nimeliselt õppenõukogu koosseisu iga uue õppeaasta alguses. (3) Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid, esimees on kooli direktor, aseesimees õppealajuhataja. (4) Õppenõukogu tegevust korraldab õppenõukogu esimees. (5) Õppenõukogu tegevus kavandatakse õppeaasta algul ja määratakse kooli üldtööplaanis. (6) Arutab ja otsustab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid. (7) Analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele ning kavandab meetmeid kooli töö ja pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks. (8) Arutab ja otsustab õppekavade, sh individuaalsete õppekavade rakendamise ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi. (9) Arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes. (10) Otsustab õppijate ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpu- ja riiklike eksamite ning lõpu- ja diplomitööde kaitsmise korraldamise, nendele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi. (11) Arutab läbi ja kiidab heaks kooli arengukava ja õppekava. (12) Arutab läbi ja kiidab heaks kooli üldtööplaani iga õppeaasta algul. (13) Arutab läbi ja kiidab heaks kooli põhimääruse. (14) Arutab läbi riikliku järelevalve tulemused ja teeb ettepanekuid tarvilike meetmete rakendamiseks. (15) Annab õppeaasta lõpul hinnangu kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemustele ja teeb kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse täiustamiseks. (16) Delegeerib oma esindajad kooli nõukogu, atesteerimiskomisjoni ja õppetöökomisjoni koosseisu. (17) Arutab läbi koolis, ekskursioonil, õppekäigul või matkal esinenud õnnetusjuhtumid ja võimalikud meetmed nende vältimiseks tulevikus. (18) Otsustab õpilasele lihtsustatud ja individuaalse õppekava rakendamise ja selle kestuse ning määrab õppeperioodi lõpul, millises klassis õpilane õpinguid jätkab. (19) Otsustab õpilase käitumise hindamise aastahindega «mitterahuldav». (20) Otsustab õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise. (21) Otsustab lõpukursuse õpilaste koolieksami sooritamise ainealase uurimistööna. (22) Annab lõpukursuse õpilasele loa sooritada koolieksamid individuaalplaani järgi. (23) Otsustab eksamitele lubamise. (24) Otsustab õpilaste tunnustamise õppeperioodi lõpul ja kooli lõpetamisel. (25) Õppenõukogu töövorm on koosolek. (26) Õppenõukogu koosolek kutsutakse kokku vähemalt neli korda aastas ja see on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa kaks kolmandikku liikmetest, sealhulgas õppenõukogu esimees või aseesimees. Õppeaasta esimesel koosolekul valib õppenõukogu oma liikmete hulgast õppenõukogu sekretäri. (27) Õppenõukogu erakorralise koosoleku kutsub kokku õppenõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, kui seda nõuab vähemalt üks kolmandik õppenõukogu liikmetest. (28) Õppenõukogu korralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele üks nädal enne korralise koosoleku toimumist. Õppenõukogu erakorralise koosoleku toimumise aeg ja koht ning kavandatud päevakord teatatakse õppenõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele kolm tööpäeva enne erakorralise koosoleku toimumist. Õppenõukogu liikmetel on õigus teha ettepanekuid koosoleku päevakorra täiendamiseks või muutmiseks, v.a küsimustes, mis on seotud õppenõukogu puuduva liikmega. (29) Õppenõukogu koosolekust osavõtt on õppenõukogu liikmetele kohustuslik. Koosolekule kutsutakse vajaduse korral õpilaskonna esindajaid, lapsevanemaid ja teisi isikuid. (30) Õppenõukogu koosolekust on õigus osa võtta kooli raamatukoguhoidjal, arstil, koolinõukogu esimehel, õpilasesinduse esindajal, samuti kooli pidajal või tema esindajal. (31) Igal õppenõukogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid. (32) Õppenõukogu koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Koosoleku protokolli märgitakse: 1) koosoleku toimumise kuupäev, alguse ja lõpu kellaaeg; 2) koosoleku toimumise koht; 3) koosoleku juhataja nimi; 4) koosolekust osa võtnud ning koosolekult puudunud õppenõukogu liikmete nimed ning koosolekule kutsutud isikute nimed koos ametinimetustega; 5) kinnitatud päevakord; 6) sõnavõtjate nimed ja sõnavõtu lühike sisu; 7) vastuvõetud otsused. (33) Õppenõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. (34) Õppenõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmisel, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti, ja nende täitmine on kohustuslik kõigile pedagoogidele. Õppenõukogu otsused on kohustuslikud teistele kooli töötajatele ja õpilastele neid otseselt puudutavates küsimustes. (35) Õppenõukogu otsused avalikustatakse koosolekule järgneval tööpäeval. (36) Õppenõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib kooli direktor ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel õppenõukogu. (37) Õppenõukogu koosolekul õpilase mitterahuldava käitumise arutamisel võib osaleda õpilane ja/või lapsevanem (eestkostja). (38) Õpilasele ja lapsevanemale (eestkostjale) saadetakse väljavõte õppenõukogu koosoleku protokollist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. (39) Õppenõukogu otsusega mittenõustumisel on õpilasel ja lapsevanemal (eestkostjal) õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole otsuse läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest. (40) Õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on kooli direktoril õigus peatada otsuse täitmine oma käskkirjaga kolmeks nädalaks ja esitada küsimus riikliku järelevalve ametnikule läbivaatamiseks ja otsustamiseks. (41) Õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral on õppenõukogu liikmel õigus pöörduda riikliku järelevalve ametniku poole otsuse läbivaatamiseks viie tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. § 12. Kooli struktuuriüksused (1) Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) haldusosakond; 3) täiendusõppe osakond; 4) kantselei. (2) Õppeosakonna ülesanded on: 1) õppetöö vahetu korraldamine, selle nõutava taseme tagamine ja tulemuste arvestamine; 2) õppetööeeskirja väljatöötamine ja selle täitmise kontroll; 3) õppekirjanduse, õppevahendite ja õppemetoodilise materjali tellimine ja koostamine; 4) õppekavade koostamine; 5) õppepraktika korraldamine; 6) aine- ja huvialaringide juhendamine; 7) õppetööd käsitleva aruandluse koostamine; 8) koostöö korraldamine teiste õppeasutustega; 9) infotehnoloogia arendamine ja hooldamine. (3) Haldusosakonna ülesanded on: 1) õppetegevuse majanduslik toetamine ja varustamine; 2) kooli infrastruktuuride nõuetekohase funktsioneerimise tagamine, sanitaarse olukorra ja tuleohutuse tagamine; 3) vallavara korrashoidmine, selle väärtuse säilitamine; 4) õpilaskodu majandamise tagamine; õpilaskonna majutamise ja olme korraldamine; 5) haldusosakonna personalivajaduse planeerimine, töö analüüs ja hindamine; 6) sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine; 7) kütte-, vee-, elektri- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine; 8) kooli maa-ala korrashoiu tagamine; 9) õpilaste toitlustamise korraldamine; 10) põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamine. (4) Kantselei: 1) õpilaste arvestuse pidamine ja käskkirjade väljaandmine; 2) distsiplinaarpraktika ja ergutuste kohaldamise küsimused; 3) personalitöö korraldamine; 4) kooli asjaajamise korraldamine; 5) kooli lõputunnistuste ja diplomite väljastamine ning sellekohase arvestuse pidamine. (5) Täiendusõppe osakonna ülesanded on: 1) tööalase, taseme ja vabakoolituse korraldamine; 2) kvalifikatsiooniga töötajatele, tööotsijatele ja töötutele uue eriala omandamise võimaluste pakkumine; 3) pedagoogide ja haridusasutuste töötajate tööalase koolituse korraldamine; 4) soovijatele konsultatsioonide andmine õpetatavatel kutse- ja erialadel. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 13. Õppekorraldus (1) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekava järgi. (2) Kooliõppekava on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks. (3) Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. (4) Kooliõppekavad ning nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor. (5) Kooliõppekavad ning nendes tehtavad muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis. (6) Kooli õppetöö korraldus sätestatakse õppekorralduse eeskirjas. (7) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus. (8) Kool võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames ja kutsealase õppekava järgi kutsealast eelkoolitust. (9) Kool võimaldab kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes on väljunud koolikohustuse east ja omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis. (10) Koolis toimub õpe päevases õppevormis. (11) Õpperühma suuruse teooria- ja praktikatundides kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (12) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava kooliõppekava täitmist. (13) Koolis korraldatakse tööalast koolitust täiskasvanutele. Täiskasvanute tööalase koolituse kursused on tasulised. (14) Koolis tagatakse õppimisvõimalused erivajadustega inimestele, arvestades nende soove, eripära ning võimalusi leida sobivat tööd. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 14. Kooli liikmeskond Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. § 15. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Pedagoogide ülesanne on õppe- ja kasvatustöö korraldamine ja läbiviimine, et tagada koolile seatud eesmärkide täitmine. (5) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides. § 16. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. 6. peatükk ÕPILASED § 17. Õpilaskond (1) Kooli õpilased moodustavad ühise õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ja neile ei laiene õpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus. (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte. (4) Õpilaskonda esindab õpilasomavalitsus, kellel on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna õpilasomavalitsuse moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (5) Õpilasomavalitsuse põhikirja võtab vastu õpilaskond õppegruppide üldkoosolekul. Õpilasomavalitsus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 18. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid kooli nõukogusse ja õppenõukogusse; 4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. § 19. Õpilaste õigused ja kohustused (1) Õpilaste õigused: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpet; 3) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 4) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes; 5) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses; 6) osaleda õpilasesinduse esindaja kaudu kooli nõukogu tegevuses; 7) kasutada õppevälises tegevuses tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendid kooli kehtestatud korras; 8) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 9) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 10) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi. (2) Õpilane on kohustatud: 1) järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara ning hüvitama tema tekitatud kahju nimetatud varale; 3) hoidma kooli head mainet; 4) osalema õppetöös ja sooritama õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad; 5) täitma kooli õpilaskodu ja sisekorraeeskirja. 7. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE § 20. Finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, valla eelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. § 21. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle valla poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. § 22. Aruandlus Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 23. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 24. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli ümberkorraldamise otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. (2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 25. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetamise otsustab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. (2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.