Tori Vallavolikogu — Tori lasteaia 2004-2008 arengukava kinnitamine — KO, 247, 2144

Vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõikele 3 ning Tori Vallavolikogu 20. oktoobri 2004. a määrusele nr 19 Tori Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tori lasteaia 2004–2008 arengukava. 2. Määrus jõustub 25. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Ahti KUKK Tori lasteaia arengukava 2004–2008 1. Sissejuhatus Tori Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab lasteaia arengueelistused ja eesmärgid. Arengukava sisaldab tegevusi eesmärkideni jõudmiseks, missiooni aastatel 2004–2008. Arengukava on koostatud viieks aastaks. Arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ja Tori Valla arengukavast. Käesolev Tori Lasteaia arengukava on koostatud lastevanemate, hoolekogu ja lasteaia personali koostöös. Kokku on peetud seitse arengukava arutelu. Arutelude käigus on selgitatud välja lasteaia tugevused ja nõrkused ning välised võimalused ja ohud, ühisarutelul on töötatud välja arenguvajadused ja tegevused. Arutelud on protokollitud. Arengukava on heaks kiidetud hoolekogu poolt 31. augustil 2004 aastal. Arengukava täitmist analüüsib lasteaia personal ja hoolekogu iga õppeaasta lõpus enne uue õppeaasta algust. Muudatused arengukavasse viiakse sisse lasteaia hoolekogu ettepanekul Tori Vallavolikogu poolt. 2. Lasteaia kirjeldus ja tänane olukord 2.1. Üldandmed Asukoht: Pärnu mnt 21, Tori vald, Pärnumaa Omandivorm: Tori valla asutus Tööaeg: Lasteaed avatud E–R 6.30–18.30 Kodulehekülg: http.// www.zone.ee/torilasteaed/ E-post : torilasteaed@hot.ee Telefon: 446 6092 2.2. Ajalugu Tori Näidissovhoosi Lastepäevakodu avati 15. aprillil 1967. a. Töötas üks sõime- ja üks aiarühm. Maja, kus praegu asume valmis 1986. aasta aprillis. Majas töötas kaks sõime- ja kolm aiarühma. Alates 1991. aastast kuulub lasteaed Tori Vallavalitsusele. 2.3. Laste arv rühmades Rühm Laste arv septembris 2003 Laste arv mais 2004 I liitrühm 20 19 II aiarühm 22 18 III aiarühm 23 23 Kokku 65 60 2.4. Traditsioonilised üritused lasteaias Aastate jooksul on meie lasteaial välja kujunenud oma traditsioonid, ettevõtmised aastaaegade lõikes. Sügisel: Sügisandide näitus, spordipäev, talgud koos vanematega, Mardi- ja Kadripäev. Talvel: Advendihommikud, Ühispidu eakate klubiga, jõulupidu, kolmekuningapäev, sõbrapäev, vabariigi aastapäev, vastlapäev, teatripäev. Kevadel: Memme-taadipidu, jüripäevatalgud, lasteaia sünnipäev, õppereis (kooliminejatele), Soomaa ekskursioon, emadepäevapidu. Õppetegevusteks ja üritusteks on võimalik kasutada saali ja oma mängurühma ruume. 2.5. Personal Personali arv, ametikohtade jaotus ja haridus (andmed seisuga mai 2004) Personal Töötajate arv Ametikohti Haridus Haridus Haridustase Ped. Muu põhi kesk kesk-eri kõrg Pedagoogiline 7 7 5 2 1 6 Abi 6 5,5 6 4 2 Kokku 13 12,5 5 7 5 8 Personal on õpihimuline. Kõik töötajad on osalenud täienduskursustel, nii maakonnas kui ka vabariigis. Neljal õpetajal on läbitud 160-tunnine erialane täienduskoolitus. Kolm töötajat on omandamas erialast kõrgharidust. 2.6. Hoone ja territoorium Tori Lasteaed on standardprojekti järgi ehitatud ühekordne lasteaiahoone. Keskel on pikk koridor, kuus rühmaplokki selle küljes. Maantee poolsed kolm plokki on lasteaia kasutuses. Igal rühmal on kaks tuba, tualettruum ja koridor. Õuealal on igal rühmal oma liivakast. Territooriumil asuvad kiiged, liumäed, mida kasutavad kõik rühmad. Lasteaia hoone on 18 aastat vana ja vajab pidevat remonti. Renoveeritud on kõikide rühmade tualettruumid, personali- ja köögi tualettruum. Suuremad planeeritud renoveerimistööd on katusevahetus ja elektrisüsteemi uuendamine, köögi remont, paviljonide põrandate remont. 2.7. Majanduslik olukord Tori Lasteaed on Tori valla munitsipaalalluvusega lasteasutus. Lasteaial on Tori Vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve-osa Tori valla eelarvest. Lasteaia rahastamine toimub: 1. valla eelarvelistest vahenditest 2. vanemate poolt kaetavast osast, mis on ca 450 krooni kuus ja koosneb: osalustasust(õppevahendid) 150 krooni kuus, toidurahast 300 krooni (toidupäeva maksumus 15 krooni). Õppevahenditest on lasteaial: gloobus, kaks arvutit, süntesaator, klaver, muusikakeskus, paljundusmasin. 2.8. Tori valla arengukava Arengukava punktid, mis puudutavad Tori Lasteaeda: 2.2.4. Haridus Tori Lasteaed alustas tööd 15. aprillil 1967. aastal. Lasteaia hoone koosneb sarnastest eraldi sektsioonidest, mida ühendab omavahel galerii. Tori lasteaias on 2003. a sügisel 65 last. Rühmi on kolm. Lasteaia juhataja kt Karin Luts ja lasteaia õpetajaid on kuus. Nõuandvaks organiks on 4-liikmeline hoolekogu. Lasteaia olulisemad probleemid on seotud vajakajäämisega materiaal-tehnilises ressursis. Vaja on hoone remont (III rühma sansõlm, katus, köök). Lisaks on vajalik piirdeaia ja paviljonide põrandate uuendamine. Vaja on ka kaasaegseid tehnilisi vahendeid (arvuti jms) hankida, lasteaia mööblit uuendada (lk 11). 5. Tori valla arengumudel Võtmevaldkond II: Atraktiivse elukeskkonna loomine. E3.2 Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine E3.3 Õppetöö kvaliteedi parandamine E 3.4 Huvihariduse ja elukestva õppe võimaldamine E 5.1 Koostöö ja koolituse arendamine (lk 28). Koolieelse lasteasutuse arengus on prioriteediks säilitada olemasolev Tori Lasteaed ning arendada lasteaed tasemele, mis tagaks kaasaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Selleks: 4. arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajatele kvalifikatsiooni paranemise ja aitab kaasa õppetöö kvaliteedi tõusule; 5. uuendatakse Tori Lasteaia materiaal-tehniline baas; 6. suurendatakse Lasteaia hoolekogu rolli lasteaia juhtimises ja arendamises. 7. Vald toetab lasteaia arengukava koostamist ja elluviimist (lk 33). Eesmärgid ja ülesanded: Ü3.2.1. III rühma tualettruum 3.2.2. Paviljonide põrandate remont 3.2.3. Katuse remont 3.2.4. Õpetajate WC remont 3.2.5. Köögi remont 3.2.6. Territooriumi piiramine aiaga (lk 33). 2.9. SWOT: tugevused, nõrkused, võimalused, ohud SISEMISED TUGEVUSED (S) VÄLISED VÕIMALUSED (O) * vastava haridusega kaader * spetsiaalselt lasteaiaks ehit. hoone * mänguväljak komplekteeritud * mitmekesine, sh kohalik toit * arendavaid mänguasju piisavalt, arvutid * regulaarne enesetäiendus * koostöö rahvamajaga * lastevanemate rahulolu ja aktiivsus * töötav hoolekogu * õppeaia olemasolu * traditsioonilised üritused * traditsioonilised kohtumised naaberlasteaedadega * pedagoogide nõupidamised * infoartiklid üritustest * koostöö valla teiste asutustega * koostöö kooliks ettevalmistumisel * koostöö ettevõtjatega * fondid & programmid * rakendub palgaseadus lasteaia õpet. * Soomaa Rahvuspark * kultuuri- ja loodusväärtused, park * koostöö teiste lasteaedadega (siseriiklik + välisriiklik) * MTÜ või SA loomine * valla lehe «lasteaed» – rubriik * arendavad TV saated + videofilmid * valla asutuste ressursside parem kasutamine SISEMISED NÕRKUSED (W) * puudub kaadri miinimumkoosseis * vananev hoone * köök vajab kaasajastamist * laste muusikainstrumente vähe * tunnustussüsteemi puudumine lasteaias * palk väike * projektijuhid koolitamata * vajalike tehniliste vahendite puudumine * arengusuunad fikseerimata VÄLISED OHUD (T) * tihe liiklus * vanemad viivad lapsed linnalasteaeda * perioodiline laste arvu muutumine * nõudluse tekkimine sõimerühmale * vägivald * kultuuritus (sh koerad-kassid) * seaduste ja hariduskorralduse muutumine * alafin.: konkurents valla asutuste vahel * transport 3. SWOT analüüs 1. Mitmekülgse ettevalmistusega kaader realiseerib välised võimalused, selleks ollakse teadmishimuline, avatud ja koostöövalmis. 1.1. Lasteaia eriharidusega kaader teeb koostööd valla teiste asutustega. Tegevused: Õppekäigud, ühised õppepäevad-koolitused, üritused, teiste asutuste spetsialistide kaasamine ning ülesannete jaotamine eesmärgi saavutamiseks. Erinevad sihtgrupid. Sisemine spetsialiseerumine kollektiivis – kes millist kursust vajab? 1.2. Algklasside õpetajate ja lasteaia õpetajate koostöö vastastikused ootused selgitatud. Ootusi realiseeritakse õppekasvatustöös. Tegevus: ümarlaua korraldamine. 1.3. elukutsete ja ettevõtete toodangu tutvustamine. Tegevused: lastele õppekäigud ettevõtetesse, toodete tutvustus lasteaias. 1.4. Fondide rahaliste võimaluste kasutamiseks on vaja koolitatud projektijuhte. Tegevus: projektijuhtide koolitus. 1.5. Töö väärtustamine kohalikul tasandil. Tegevus: ettepanekud vallavalitsusele, volikogule. Lobby. 1.6. Teenekate töötajate esitamine tunnustamiseks. 1.7. Looduslooliste teadmistega õpetajad väärtustavad loodusväärtused ja loodushoiu. Looduskoolitus lasteaiaõpetajaile. Tegevused: Koolitus, õppekäigud. 1.8. Kodulugu tundvad õpetajad väärtustavad kodukoha kultuuripärandi. Tegevus: õpetajate kodulooalaste teadmiste laiendamine koolituste ja õppekäikude kaudu. 1.9. Koostöö teiste lasteaedadega. Erialase teabe vahetamine. Tegevus: uute koostööpartnerite leidmine, vanade koostööpartnerite kaasamine. 1.10. Valla lehes ilmuvad kirjutused lasteaias tehtust. Artiklid sündmusi kajastavad ja üldharivad. 1.11. Omame ülevaadet materiaal-tehnilistest ressurssidest vallas. Laenutused teistele valla asutustele ja asutustelt. 1.12. Hoolekogu koolitatud. 2. Lasteaia hoone on kaasaegsem ja sisustatud looduslähedast stiili jälgides. 2.1. Saal laste tegevuseks ja huviüritusteks. 2.2. Ettevõtjatega teene teene vastu. Tegevus: laste käeliste tegevuste arendamine. Materjalid, jäägid. Ettevõtjate perepäevade korraldamine. 2.3. Majutusteenus turismiperioodil. 2.4. Maja võimaldab koolituste korraldamist. (kordub) 2.5. Hoonele on koostatud kaasajastamise kava, arvestades spetsiifikat. Igal aastal teatud oluline osa objektist N. köögi remont ja köögitehnika kaasajastamine. Sanitaarremondi kulud eelarvest, tööd teostatakse oma jõududega. 3. Rohkem avatust ja rohkem suhtlemist. 3.1. Rahvamajaga ühisürituste jätkamine ja tegevuste laiendamine Tegevus: lastekaitsepäeva korraldamine ja laste mängudepäevad mänguväljakut kasutades. 3.2. Kooli ettevalmistusklassidele mänguväljak sportlikuks tegevuseks ja õppeaed. 3.3. Ettevõtete laste ja perepäevad, kombineeritud tegevused – loeng täiskasvanuile siseruumis, lastele tegevus mänguväljakul või rühmas. 3.4. MTÜ loomine või nn sõbraliku organisatsiooni leidmine tegevuste rahastamiseks. 3.5. MTÜ teiste lasteaedadega? Valla kooli(de)ga? Piirkondlik lasteaedade koostöövõrgustik? 4. Kohalik toit on tervise alustala. 4.1. Koostöö teiste valla asutustega hulgiostude sooritamiseks (toiduained + muu). 4.2. Kohalik toode ettevõtjailt 4.3. Teiste lasteaedadega info – millised on head tooted lastele, ka hulgiostude puhul koostöö. 4.4. Kohaliku toidu väärtustamine ja tarbijakäitumise mõjutamine väärtushinnangute kujundamine – Tegevus: rohkem salateid, rohkem porgandit, piimatooteid! Üldharivad artiklid valla lehes. 4.5. Üldiste väärtushinnangute mõjutamine positiivses suunas. 4.6. Informatsioon heade toodete kohta – teised valla asutused. 5. Kasutame paremini ressursse. 5.1. Lasteaia ruumide ja vahendite parem kasutamine 5.2. kool ja lasteaed vahetavad mängu- ja õppevahendeid 5.3. Mini-Tori, mänguasjad täiendavad kodu- ja looduslugu. Stiili olemasolu. 5.4. nn puzzlevahetus teiste lasteaedadega 5.5. valla leht viib info koduste laste ja lapsevanemateni. Näiteks ürituste toimumiste ajad. Teave – mida lasteaias tehakse ja kuhu suundutakse. 5.6. Pere töötoad: kuidas ise mänguasju teha? 6. Vaimutoidu koolitustelt, kogemusi õppekäikudelt. Tegutsemine põhimõttel – õppimine on meie elustiil ja väärtushinnang. 6.1. Ühine koolituskava valla teiste asutustega, teemade järgnevus 6.2. Loenguteenus(ed) ettevõtjad? 6.3. Projektid + MTÜ + teised asutused = õpetajad + lapsevanemad, ka lapsed, ettevõtjate kaasamine projektipartnerina. 6.4. Tudengite kaasamine uurimustööde tegemisel või enesetäiendajate õpiülesanne. 6.5. väärtushinnangute kujundamine artiklite ja tegevuste kajastamise kaudu 7. Lastevanemad laste heaks. 7.1. Lastevanemate oskuste, teadmiste ja elukutsete tutvustus loovad teadmisi ja väärtushinnanguid. Tegevused: elukutsete tutvustamised, …oskuste õpetamine, üritused kogu perele. 7.2. Lastevanemate ootused lasteaialt tagasisidestatud. Vastastikused ootused teada ja info jagatud. Rahulolu uuringud – erinevad sihtgrupid: lastevanemad, õpetajad, kogu personal, lapsed. 7.3. Pere töötoad: mänguasjad lastele. (kordub) 8. Traditsioonid väärtustavad kollektiivi ja on teistele nähtavad. 8.1. Traditsioonilised üritused rahvamajaga jätkuvad (eakate klubi, laulukonkurss, näitused). Uued projektid – lastekaitsepäev, mängudepäev. 8.2. Lasteaia ja kooli koostöö kooliminejate – laste heaks. (kordub) 8.3. Traditsioonilised lasteaiasisesed üritused avatud kõigile huvilistele (sh kodustele lastele). 9. Treenides jaksad. 9.1 Sportlik tegevus tervise heaks. Tegevused: spordivõistlused, treeningud, üritused kogu perele. 9.2 Traditsiooniliste matkapäevade ja spordivõistluste jätkamine. 9.3 Üritused kogu perele. (kordub). 10. Hüva nõu on kallis. 10.1. Projektimeeskond. Teiste valla asutustega? lasteaia keskne? 10.2. Õppekäikude kava. 10.3. Ülesannete jaotamine. Tegevused: kes millal mida teeb? N. kes millal lehele kirjutab? 10.4. Kogemuste vahetus, hüva nõu kolleegilt. SW Tegutseme läbimõeldult ja ressursse säästvalt parima tulemuse saavutamiseks. Hoone remondi ja sisustamise kava. Jõukohased remonditööd teeme ise, keerukamateks töödeks palkame spetsialisti. Koolituskava õpetajatele, hoolekogule ja lastevanematele koostöös valla teiste asutustega. Sisemised reservid paremini kasutatud. Tööülesanded paremini jaotatud, vahendid paremini kasutatud. Valla teiste asutuste laenutusvõimlused teada. Inimene ja tema töö väärtustatud. Tegevus: tunnustamine. ST Muuda ennast, muutub maailm. Teadlikkus aitab vältida ohte ja väärtustada elu. Väikeste sammudega positiivsete väärtushinnangute kujundamiseni. Meie lasteaed on loodus- ja kultuurilugu väärtustav lasteasustus. Maapiirkonna lastele tuttava keskkonnaga turvaline lasteaed. Turvaliselt mõjutavad kujunevaid suhteid lasteaiakollektiivis tuttavad mängukaaslased kodukülast. Tuttavad õpetajad. Lastevanemate suurem kaasatus ja tagasisidestatud teave. Tegevused: rahulolu uuring, info jagamine, pidev teavitustöö. Kogu pere üritused liidavad perekonda ja usaldust lasteaiatöö suhtes. Ohtude vältimine – teadlikkus. T käitumine sõiduteel, metsas, …Päästeameti, med. töötajate, politsei kaasamine projektipartneritena. WT Omanäolisus ja looduslähedus on märksõnad, mis teevad meid atraktiivseks. Järkjärgult kaasajastatav lasteaia töökeskkond on heade töötulemuste saavutamise üheks vahendiks. Linna lasteaed või looduslähedane omanäoline lasteasutus. Maapiirkonna lastele tuttava kaaskkonnaga lasteaed turvaline. Turvaliselt mõjutavad kujunevaid suhteid lasteaiakollektiivis tuttavad mängukaaslased kodukülast. Tuttavad õpetajad. (kordub). Valla ressursside parem kasutamine (kordub). Info Tunnustamine = süsteem + tegu. OT Sihikindel tegutsemine, meeskonna loomine, partnerite kaasamine loovad edu aluse. Ühised koolitused ja pikemaajaline teemade planeering Fondide ja KOV rahaliste vahenditega kompenseerime lastevanemate kesised rahalised võimalused, tagades lastele võrdsed võimalused projektides osalemiseks. MTÜ ja projektijuhid + meeskond realiseerivad ühise eesmärgi. Valla lehe kaudu mõjutame üldisi väärtushinnanguid ja tarbijakäitumist positiivses suunas. Osalemine piirkondlikus partnerluskogu töös. WO Läbi raskuste tähtede poole. Eesmärgid seatud, tegevus mõtestatud. Väikeste sammudega eesmärgi suunas liikumine. Pidev arengueesmärkide jälgimine ja analüüs. Tegevuste tõhususe ja otstarbekuse hindamine. Kasutame ära EU struktuurifondide võimalused. Osaleme piirkondlikus partnerluskogu töös (kordub). Rikas kultuuri- ja looduskeskkond annab lasteaia arengule suuna ja mõtestab tegevuse. Tööülesannete parem jaotamine ja valikute tegemine tegevustes tagab töötajate normaalse töökoormuse. Realiseeritakse võimalus rakendada tööle kaadri miinimumkoosseis. Projektide kaudu koolitame töötajaid ja lastevanemaid (sh hoolekogu) tagades nii uute ideede jõudmise lasteaiakollektiivi ja loova suhtumise töösse. Koolituste kättesaadavaks tegemine kollektiivile kompenseerib osaliselt väikest palka. 4. Visioon aastaks 2008 Tori Lasteaed on omanäoline lasteasutus, kus on tagatud heal tasemel õppekasvatustöö, väärtustatud kodukandi kultuuri- ja looduslugu ning väärtustatud tervislik kohalik toit. Mitmekülgse ettevalmistusega kaader realiseerib välised võimalused, selleks ollakse teadmishimuline, avatud ja koostöövalmis. Kogume vaimutoidu koolitustelt, kogemusi õppekäikudelt. Tegutseme põhimõttel – õppimine on meie elustiil ja väärtushinnang. Koolitatud projektimeeskond. Rohkem avatust ja rohkem suhtlemist lastevanemate ja partnerite kaasamisel tegevustesse. Kasutame paremini ja säästlikumalt ressursse. Lasteaia hoone on kaasaegsem ja sisustatud looduslähedast stiili jälgides. Arendav, aktiivne kasvukeskkond on lapsele kodune, köitev ja erinevaid võimalusi pakkuv. See keskkond väärtustab esivanemate vaimuvara ning kultuuritraditsioone, toetab lapse individuaalset arengut ja võimaldab kasvada eluga toimetulevaks inimeseks. Kohalik toit on tervise alustala väikelastele. Traditsioonid väärtustavad kollektiivi ja on teistele nähtavad. 5. Missioon (ehk meie tegemine) Avatus ja looduslähedus on märksõnad, mis annavad meie tegevusele suuna. Järkjärgult kaasajastatav lasteaia töökeskkond on heade töötulemuste saavutamise üheks vahendiks. Koostame remondi ja sisustamise kava, mis tagab hoone järkjärgulise kaasajastamise. Ühised koolitused ja pikemaajaline teemade planeering tagab vajaliku valmisoleku tegevuste elluviimiseks. Tegutseme sihikindlalt, kaasame partnereid ja loome projektimeeskonna. Koostame koolituskava õpetajatele, hoolekogule ja lastevanematele. Koolitame projektimeeskonna koostöös valla teiste asutustega. Tegutseme põhimõttel – õppimine on meie elustiil ja väärtushinnang. Teeme tööd laste paremaks valmisolekuks õppimiseks ja sotsiaalseks toimetulekuks, selleks arendame õppekava, integreerime õppetegevusi, pöörame enam tähelepanu erivajadustega lastele, kujundame lapsekeskse rühmaruumi. Paremaks infotehnoloogia võimaluste kasutamiseks loome parema internetiühenduse ja soetame juurde arvuteid. 6. Prioriteetsed valdkonnad: Kõigi prioriteetsete valdkondade tegevused peavad olema kajastatud 6.1. õppe- ja kasvatustöö; 6.2. majandustegevus; 6.3. avalikud suhted; 6.4. koostöö teiste asutustega; 6.5. koostöö lastevanematega; 6.6. infotehnoloogia. 6.7. investeeringud hoone renoveerimiseks 7. Tegevuskava ja jälgimine 7.1. Tegevuskava koostamise põhimõtted 7.1.1. Tegevuskava on koostatud kalendriaasta lõikes, prioriteetsete arenguvaldkondade kaupa. 7.1.2. Tegevuskava juurde koostatakse lisad igal aastal 15. augustiks järgneva aasta kohta. 7.1.3. Tegevuskava täitmist analüüsitakse igal aastal. 7.2. Õppe- ja kasvatustöö Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja Õppekava arendustöö * * * * * Juhataja Õppekava arendamine (õppemängud, inventar, õppevahendid, mänguasjad) * * * * * Juhataja (juhataja asetäitja) Lapsekeskne rühmaruumi kujundamine * * * * * Õpetaja Ainetevaheline integratsioon * * * * Õpetaja Erivajadustega laste väljaselgit. adapteerimine * * * * Logopeed Koolivalmidus valmisolek õppimiseks * * * * * Õpetaja + I kl. õpetaja (algklasside õpetajad) Avatud tegevused * * * * Juhataja, õpetaja 7.3. Majandustegevus Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja Liivakastide renoveerimine 3 000 15 000 Remonditööline Kiikude paigaldamine 10 000 Remonditööline Muru niitmine 500 500 600 600 Remonditööline Köögi inventar roostev. kraanikauss, nõud, jne 4 000 7 000 1 000 20 000 1 000 Juhataja, peakokk Tehnika (makid muruniiduk jne. Tolmuimeja) 10 000 7 000 7 000 10 000 7 000 Juhataja Hoone kasutamine koolitusteks * * * * * Juhataja Saali remont 6 000 * Juhataja Vee- ja liivamängutoa väljaehitamine 5000 * 3000 Juhataja juhataja Käsitöötoa väljaehitamine 5 000 500 1 000 Juhataja Sanitaarremont 5 000 5 000 5 000 5 000 Juhataja II rühma mänguruumide ja koridori remont 10 000 – 1 500 Juhataja Inventar II rühma voodid 20 000 Juhataja Rühma Uue mööbli soetamine 5 000 10 000 10 000 10 000 10 000 Õpetaja, juhataja Õueala vahendite värvimine 1 000 1 500 Juhataja 7.4. Koostöö teiste asutustega Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja Lasteaia trad. Üritustele kutsumine, valla ja rahvam. poolt korrald. üritustel osalemine * * * * * Muusika ja liikumisõpetaja, juhataja Ühised koolitused, õppepäevad teiste valla(haridus)asutustega * * * * Juhataja Teenekate töötajate esitamine tunnustamiseks (vallav.) * * * * Juhataja Koostõõ piirkonna koolidega 200 200 200 200 Juhataja, peakokk Erialase teabe vahetamine teiste lasteaedadega (metoodikapäevad, õppekäik) * * * * * Juhataja Perepäevad, koolitused ettevõtjatele * * * * * Juhataja Ühisüritused rahvamajaga (mardipäev, jõulud, lastekaitsepäev) Laenutused teistele valla asutustele ja asutustelt * * * * * Muusika ja liikumisõpetaja, juhataja 7.5. Personalitöö Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja Sisehindamis kriteeriumite väljatöötamine ja käivitamine * * Juhataja Tunnustus süsteemi kriteeriumite väljatöötamine ja käivitamine * * Juhataja Pedagoogika nõukogud, arenguvestlused, rühmatööd 200 * 200 * 200 * 200 * 200 * Juhataja Koolitused, Projektijuhtide koolitus, tasemekoolitus, täienduskoolitus, looduskoolitus, õppekäigud 13 000 * * * * Juhataja 7.6. Koostöö lastevanematega Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja Talgud * 500 500 500 600 Õpetaja Koosolekud vanematele 2* aastas 2* aastas 100 100 100 Juhataja Infolehtede koostamine, jagamine vanematele 100 100 100 100 Õpetajad, juhataja Hoolekogu koosolekud vastavalt vajadusele vähemalt 1* kvartalis * * * * Hoolekogu esimees juhataja Arenguvestlused * * * * Rühmaõpetaja Meisterdamisõhtud 500 500 500 600 600 Õpetaja juhataja Elukutsete tutvustamised, oskuste õpe- tamine 50 * 70 * 70 * 100 * 100 * Õpetaja juhataja 7.7. Infotehnoloogia Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja Internetiühendus 6 000 Juhataja Arvutite muretsemine õpetajatele 16 000 Juhataja Arvutite hooldus 600 1 000 1 000 1 200 1 200 Juhataja 7.8. Investeeringud hoone renoveerimiseks Tori valla arengukavas on lasteaia kaasajastamise kava, mis arvestab maja spetsiifikat ja tervisekaitse ning Päästeameti ettekirjutusi. Tegevus 2004 2005 2006 2007 2008 Vastutaja III rühma tualettruum 125 000 Vallavalitsus, juhataja Paviljonide põrandate remont 200 000 Vallavalitsus, juhataja Katuse remont 500 000 Vallavalitsus, juhataja Õpetajate WC remont 30 000 Vallavalitsus, juhataja Elektrisüsteemi renoveerimine 175 000 Vallavalitsus, juhataja Köögi remont 100 000 Vallavalitsus, juhataja 9. Arengukava muutmise kord Arengukava täitmist analüüsib lasteaia personal ja hoolekogu iga õppeaasta lõpus enne uue õppeaasta algust. Muudatused arengukavasse viiakse sisse lasteaia hoolekogu ettepanekul Tori Vallavolikogu poolt.