Paistu Vallavolikogu — Paistu valla arengukava aastateks 2004 - 2010 — KO, 251, 2173

Paistu valla arengukava aastateks 2004–2010 Paistu Vallavolikogu 21. oktoobri 2004. a määrus nr 15 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 ning Paistu valla põhimääruse (KO 2003, 23, 607) § 20 lõike 1 punkti 7 ja § 34 lõike 1 alusel Paistu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paistu valla arengukava aastateks 2004–2010 vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 23. märtsi 2000. a määrus nr 13 «Paistu valla arengukava aastateks 2000–2005» ja Paistu Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 27 «Paistu valla arengukava täiendamine». 3. Määrus jõustub pärast avalikustamist kolmandal päeval. 4. Määrus avaldatakse üldiseks teadmiseks: 4.1. elektroonilises Riigi Teatajas; 4.2. valla raamatukogudes; 4.3. valla veebilehel. Volikogu esimees Siim SILLAMAA SISSEJUHATUS Paistu valla arengukava ettevalmistamisel lähtusid vallavalitsus ja vallavolikogu maaelu- ja arengukomisjoni ajavahemikuks aastateks 2000–2005 välja töötatud arengukavast, selle elluviimise mahust ning elanikkonna ettepanekutest. Elanikkonnale teatatud arengukava algatamisest perioodiks 2005–2010 valla lehe kaudu juunis 2004, augustis avalikustatud arengukava tööversiooni täiendamisteks ja parandusteks raamatukogudes, valla interneti kodulehel ja vallavalitsuses; septembris 2004 kohtumised elanikkonnaga Holstres ja Paistus. Volikogus on arengukava läbinud kolm lugemist. Arengukava on vastu võetud 21. oktoobril 2004. a. Arengukava koostamise tingis vajadus määratleda need ühised eesmärgid, mille poole valla elanikkond sooviks liikuda. Arengukava loob aluse tegevuste koordineerimiseks ja piiratud ressursside paremaks ärakasutamiseks. Arengukava on dokument, mis sätestab Paistu vallas kokkulepped investeeringuteks ja planeeritavaks tegeluseks. Avalikustatud arengukava annab vallaga seotud organisatsioonidele, ettevõtetele ja teistele asjast huvitatutele informatsiooni ettevõetavatest tegevustest ning võimaldab seega koordineerida oma tööd. Valdkondade valikul on lähtutud teemadest, mis on olulised valla kui terviku toimimise ja arengu seisukohalt. Arengukava koostamisel lähtuti järgnevast: 1) hetkeolukorra iseloomustusest 2) visioonist ja arengueesmärkidest 3) investeeringute vajadustest Arengukava on suunatud alljärgnevate pikemaajaliste eesmärkide saavutamisele: • Elanike arvu suurendamine, selleks heade elutingimuste loomine • Kohaliku elu atraktiivsuse ja aktiivsuse suurenemine • Atraktiivse looduskeskkonna säilitamine, loodusturismi arendamine • Ettevõtluskeskkonna arendamine ja ettevõtluse alustamise toetamine ettevõtluskeskkonna infotehnoloogiliste ja informatiivsete tugisüsteemide loomise ning infrastruktuuri parandamise kaudu • Kohaliku demokraatia arendamine külade arendamise ja elanike enesealgatuse tugevndamise kaudu • Euroopa Liidu riiklikes finantseerimisprogrammides osalemine PAISTU VALLA VÕIMALUSTE SWOT-ANALÜÜS + • suured metsaalad • põllumajandusliku maa olemasolu • teedevõrk • suhteliselt korralik side, internetiühendus suuremates keskustes • suhteliselt korralik elektrivarustus • linnalähedus • vaatamisväärsuste olemasolu • puhas ja kaunis loodus • haridusasutuste olemasolu, lähedus elanikele • potentsiaalsete teenindajate olemasolu • ettevõtjate olemasolu, peretoitjad ettevõtted – • hajus asustus • transpordi ebaühtlane jaotus ajas ja ruumis • töötleva tööstuse puudumine • kolhoosimentaliteet • ettevõtlike inimeste vähesus • nõrk ühtekuuluvustunne Ohud • tööjõu äravool • elanikkonna vananemine • ettevõtlike inimeste äravool, loidus, väsimine • maaelu riikliku regulatsiooni ja arendamise puudumine • kasvav kontrast linna ja maa vahel Võimalused • välisinvestorite kaasamine • riikliku põllumajandus- ja maaelu poliitika edendamine • teeninduse ja turismi arendamine • töötleva tööstuse arendamine • vahendusladude rajamine

ASUSTUS JA HALDUSJAOTUS Hetkeseisund Paistu valla territoorium on 01.01.1999. a seisuga 129 km2 ja elanike arv 1794 inimest; 01.06.2004. a on valla elanike arv 1701. Seega on elanike arv viie aastaga vähenenud 93 inimese võrra, mille põhjuseks on negatiivne iive ning ränne. Samas on viimastel aastatel nõudlus Paistu valla territooriumil asuvate korterite/elamute järele ning müügis olevad elamispinnad leiavad omaniku. Haldusjaotuse väljakujunemisel on olulist osa etendanud endised tõmbekeskused nii ajalooliselt kui endiste kolhoosikeskustena. Õpilaste koolipiirkonnad on kujunenud ajalooliselt. Osaliselt haaravad need ka naaberomavalitsusi, kattudes osaliselt endise kihelkonna alaga (Raasilla, Kibe, Õisu, Päidre). EELK Paistu Maarja Koguduse ja surnuaia kasutamise piiriks on endine kihelkondlik kuuluvus. Strateegiliseks eesmärgiks käesoleva arengukava seisukohalt on Paistu valla asustussüsteemi ja tõmbekeskuste paiknemist arvestava haldusjaotuse kehtestamine. Vastavalt sellele saab piirkond areneda terviklikult ja soovitud suunas. Stabiilse arengu seisukohalt saab areng toimuda vaid koos maakonna ja riikliku arenguga. Praeguste valla esmatasandi keskuste hulgas on märkimisväärne osa endistel majandikeskustel – Holstrel ja Paistul. Paistu valda iseloomustab tüüpilise maapiirkonnana töökohtade vähesus. Elukvaliteet on viimastel aastatel oluliselt paranenud, loodud on võimalused vaba aja sisustatud veetmiseks, paranenud haridusasutuste tehniline seisukord, varustatus erialase pedagoogilise kaadriga. Valla kaks tõmbekeskust Paistu ja Holstre ning Loodi, Intsu, Pirmastu küla on soodsa paiknemisega ja väga hea ühendus töö- ja puhkevõimaluste kasutamiseks Viljandi linnas. Tiheasustuspiirkonnad asuvad Paistus – 30 ha, Holstres – 34 ha, Kondil – 18 ha. Elanike arv ruutkilomeetril on 13,5. Suvilakooperatiividest asuvad valla territooriumil AÜ Sultsioru – 5,8 ha; AÜ Männi – 5,4 ha; AÜ Metsakodu – 5,9 ha. Ühistranspordiga valla- ja maakonnakeskusesse ei ole piisavalt kindlustatud Mustapali ja Luiga küla elanikud. Transpordiühenduse paranemine maakonnakeskusesse on viimase nelja aasta jooksul toimunud Paistu külas ning parem ühendus valla keskusega loodud Sultsi ja Loodi küla elanikele. Valla rahvaarv on aastatel 1990–1999 olnud suhteliselt stabiilne, kuid elanikkonna vähenemine on toimunud perioodil 2000–2004. Põhjuseks negatiivne iive ning noorte ränne suurematesse keskustesse seoses erialase töö puudumisega maapiirkonnas. Tugevused ja mõjutavad tegurid Asustussüsteemi seisukohalt võib olemasoleva valla tugevusteks pidada endise kihelkonnakeskuse Paistu asula ajalooliselt kestnud elujõulisust, kogukonna ühtekuuluvust, elukoha identiteeti, head mainet ning loodussõbralikku ja looduslikult ilusat keskkonda. Asustuse edaspidisel suurendamisel on oluline elamuehituspoliitika olemasolu. Arendustegevuses investeeringute planeerimisel ja osalemisel projektides on oluliseks investeerimisvõime, mille maht aastas lähiajal on omavahendite arvelt 1,0–1,5 milj krooni. Seetõttu on otstarbekas iga-aastasel eelarve planeerimisel teha valik ja lülitada eelarvesse arengukavas fikseeritud prioriteetsed objektid arvestades eelarve võimalusi ning suunata reservfondi vahendid osalemiseks projektides, millest vahendeid taotletakse eri fondidest. Tabel 1 Vanaduspensionärid alates 63-st ja õpilased vanuses 7–17. Andmed seisuga 01.06.2004. a. Kaldkriipsu ees on toodud võrdluseks arvud seisuga 01.02.1999. a, kuid need ei ole võrreldavad, kuna näitajates on võetud õpilaste osas arvesse ka kõrgkoolis õppijad. Küla Vanaduspensionäre Õpilasi Aidu 38/31 22/25 Holstre 39/42 65/34 Hendrikumõisa 9/9 36/16 Viisuküla 10/9 23/16 Tömbi 12/14 13/8 Sultsi 28/27 34/30 Pulleritsu 19/19 14/16 Pirmastu 8/7 21/17 Paistu 61/57 96/59 Mustapali 12/13 3/8 Luiga 3/6 11/10 Loodi 40/32 23/22 Lolu 20/12 11/10 Kassi 8/7 4/6 Intsu 22/17 46/12 Üle 100 elanikuga külasid on 6. Vanemaealine elanikkond elab hajutatult taludes, vaid 5% elab külakeskustes. Tabel 2 Elanikkonna struktuur Paistu vallas seisuga 01.01.1999 / 01.06.2004. a Vanus Elanikke % kogu elanikkonnast 1–7 124/106 6,9/6,3 8–18 359/294 19,9/17,3 19-65 1059/1052 58,6/61,8 65 ja vanemad 263/249 14,6/14,6 Tabel 3 Elanike arv külades seisuga 01.01.1999. a ja 01.06.2004. a Asula nimi 01.01.1999 01.06.2004 Võrdlus 1999/2004 1. Paistu 374 344 –30 2. Holstre 249 225 –24 3. Loodi 164 154 –10 4. Aidu 153 140 –13 5. Sultsi 139 145 +6 6. Intsu 133 121 –12 7. Pirmastu 83 78 –5 8. Pulleritsu 77 81 +4 9. Viisuküla 77 69 –8 10. Hendrikumõisa 77 82 +5 11. Lolu 67 61 –6 12. Tömbi 63 60 –3 13. Luiga 50 50 0 14. Mustapali 46 58 +12 15. Kassi 42 33 –9 Kokku 1794 1701 –93 Oluliselt vähenenud on Paistu ja Holstre küla elanike arv, kuid mõlemas külas on elamispinda, mis ei ole müüki pandud, kuid millele nõudlus korteriturul on olemas. On märgata mõningast elanike arvu stabiliseerumist ning elama asumist maapiirkonda. Tabel 4 Valla territooriumil elavate tööealiste jaotus seisuga 01.06.2004. a Tööealisi kokku 1035 Tööealisi mehi vanuses 16–61 590 Tööealisi naisi vanuses 16–56 445 Tööeast vanemad mehed 62 ja vanemad 127 Tööeast vanemad naised 57 ja vanemad 241 Päevakoolis õppijate arv 289 Neist õpib väljaspool valda 90 Tabel 5 Sündide arv 1990–2004 / surmad 1998–2004. a Aasta Kokku Paistu Holstre 1990 32 22 10 1991 24 15 9 1992 27 19 8 1993 20 14 6 1994 15 9 6 1995 26 18 8 1996 15 9 6 1997 30 16 14 1998 19/18 14 5 1999 14/26 9 5 2000 18/20 9 9 2001 14/18 8 6 2002 13/30 10 3 2003 16/23 8 8 2004 (7 kuud) 8/12 4 4 Kõik kokku 291 184 107 Lahendused, tulevikustsenaariumid Asustuse arengul on kõige olulisem riikliku elamumajanduspoliitika või ehituspoliitika olemasolu koos krediidivõimalustega. Tiheasustusega alade ja külade areng sõltub kohapealse majanduse arengust ja linnainimese soovist asuda maale eramutesse elama, maale elama asumine on viimastel aastatel hoogustunud, kuna korterid on odavamad ja asukoht linnalähedane. Teedevõrk ühenduses linnaga hea (2 põhiteed asfalteeritud). 2000–2005 arengukavas on soovitatud munitsipaliseerida tiheasustusega alade läheduses territooriume, mis sobiksid elamukruntideks, pakkumaks neid müügiks elujõulistele peredele. On koostatud detailplaneering Holstre kooli maa-alal 7 elamukrundi planeerimiseks, mida võimalik müüa. Haldusreform Hetkel arutusel oleva haldusreformi järgi käsitletavad variandid: • Nelja omavalitsuse Pärsti, Saarepeedi, Viiratsi, Paistu liitumine ühiseks haldusüksuseks keskusega Viljandi linnas. Tekiks omavalitsus, mille territoorium oleks 652,5 km2 ja elanike arv ca 11 000 elanikku. Teenuste kättesaadavus elanikkonnale ei halveneks. Teenuseid pakutakse oma vallas või Viljandi linnas. Kaks keskust Holstre ja Paistu on välja ehitatud ja enamike teenustega varustatud. Haridusteenust põhikooli osas pakutakse kohapeal või Viljandi linnas, gümnaasiumiteenust Viljandi linnas. Ühendus vallakeskuse – Viljandi linnaga on praeguse valla territooriumi küladel parem kui hetkel ühendus Paistuga, kus asub vallakeskus. Vallad liituvad kui võrdsed partnerid tervikuna. Tabel 6 Elanikke valdades 1. jaanuari 2004. a seisuga Omavalitsus Pindala km2 Rahvaarv Paistu 129,0 1701 Pärsti 210,6 3981 Saarepeedi 98,3 1323 Viiratsi 215,0 3913 Kokku 652,5 10 918 MAJANDUS Paistu piirkonna konkurentsivõimelise majanduse areng ning selle soodustamine olemasolevate võimaluste juures lähitulevikus saab baseeruda peaasjalikult kohalikul inimesel ning tema aktiivsusel, kohalikul ressursil ning selle töötlemisel, majanduse mitmekesistamisel kaugemas perspektiivis. Käsiloleva arengukava piires on arvestatav perspektiiv aastad 2005–2010. Hetkeseisund Majanduslik olukord ja muutused on olnud otseselt seotud kogu riigi arenguga. Kõik muutused riigis on mõjutanud kohalikku majandust, enamasti kahjuks negatiivselt, kuna piirkond on olnud põllumajanduslik nii nõukogude ajal kui ka Eesti Vabariigi taassünni algaastatel. Tabel 7 Paistu valla maakasutus seisuga august 2004 Maakasutajad Kasutajate arv Üldpindala (ha) Haritav maa Sellest looduslik rohumaa Metsamaa Vald kokku 12 859 Põllumajanduslikud ettevõtted ja metskonnad kokku sh registreeritud omandiõigusega 28 23 1700 1466 273 60 9 9 1323 1302 Talud kokku 693 9115 4164 670 3457 sh registreeritud omandiõigusega 685 9064 4129 663 3454 Elanike majapidamised 385 633 391 103 43 Muud kasutajad 319 59 Kasutusse andmata 738 571 15 128 Jätkuvalt riigiomandis (taotlusteta maa) 353 Tabel 8 Kinnistusse kantud maaüksused aastate lõikes seisuga 25.08.2004 Aasta Arv Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa Muu maa Kokku 1994 8 84 12 43 2 29 170 1995 8 50 11 123 2 11 197 1996 52 403 71 471 11 58 1014 1997 75 453 82 521 13 106 1175 1998 134 559 114 607 27 99 1406 1999 121 697 124 553 39 141 1554 2000 143 733 123 482 42 152 1532 2001 164 461 72 311 39 114 997 2002 73 530 56 228 20 73 907 2003 33 161 35 101 8 32 337 2004 22 98 29 87 8 18 240 Kokku 833 4229 729 3527 211 833 9529 Ligikaudu 2332 ha on kinnistamata maad, millest ca 380 hektaril puudub taotleja ning see jääb jätkuvalt riigi omandisse. Paistu valla üldpindala on 12 859 ha ehk 129 km2. Loodi looduspargi piiranguvööndis on 2151,4 ha Paistu valla maast. Ettevõtluse mõningane areng on toimunud. Vallas on piisavalt kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Vähenenud on ettevõtlus metsa- ja puidutööstuse osas. Tugevnenud on ettevõtlus põllumajandusega seotud harudes. Tegevuse on lõpetanud need põllumajandusettevõtted, mis ei olnud arenemissuutlikud, järele jäänud ettevõtlikumad ja jätkusuutlikumad tööandjad. Kuna vald asub linna lähedal, ei ole teenindussfääril arenguks piisavalt turgu. Mõjutavad tegurid Ettevõtluse olemasolu perspektiivis sõltub keskkonnast (vaatluse all on need tegurid, mis suudavad mõjutada ettevõtlust ja selle arengut) ja omakorda ettevõtlusest mõjutatud keskkonnast (käsitletakse ettevõtluse sobivust antud keskkonna trendidega ja kui oluliselt suudab ettevõtlus mõjutada olemasolevat keskkonda). Piirkonna majanduse arengut mõjutab kolm tasandit: rahvusvaheliselt mõjutavad välispoliitika stabiilsus, välisturgude avatus, potentsiaalsete välisinvestorite olemasolu ja investeeringute allikad; sisemaiselt on oluline Eesti krooni stabiilsus ja kurss. Riiklikul tasandil on olulised tegurid riiklik maksupoliitika, riiklik regionaalpoliitika, riikliku majanduse arengu põhisuunised, konkurentsi olemasolu ja seisund ning ettevõtluskeskkond (infrastruktuurid, info). Tähtsaim on riiklik süsteem ettevõtluse toetamiseks. Toimib toetussüsteem EAS-i kaudu ning EL fonide kaudu ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning alustava ja toimiva ettevõtluse toetuseks; regionaalselt määravad konkurentsivõime ära turukogemused, kohaliku omavalitsuse poliitika ettevõtluse ja majanduselu arengus, teenuste kättesaadavus ja infrastruktuurielementide olemasolu, naabervaldade ja omavalitsuse mõju kohapealse ettevõtluse arengule. Lahendused, tulevikustsenaariumid Tõenäoliselt jääb Paistu valla majandus arenema põhiliselt kohalikele ressurssidele baseerudes. Piirkonda tulevad välisinvesteeringud lähtuvad olemasolevatest tingimustest ja ressurssidest ning nende kasutamise võimalustest. Olemasolevat olukorda arvestades jääb domineerima maakonnakeskuse juhtiv roll majandusarengus. Arvestada tuleb sellega, et pool maakonna töökohtadest asub maakonnakeskuses või selle kõige lähemas ümbruses. Arvestama peab ökoloogiaga. Kuigi väiketootmist on raskem keskkonnakaitse seisukohalt kontrollida on loodusreostuse oht väiksem ja kohalike ressursside töötlemisel ei tohiks keskkonnaohtlikku sit,uatsiooni tekkida. Ökoloogilist printsiipi tuleb eriti arvestada kontrollimatul metsaraiel ja intensiivsel põllumajandusel. Piirkonna töötlev ettevõtlus peab olema suunatud lõpptoodangu valmistamisele. Nii jääb rohkem vahendeid kohapeale, kasutatakse ressursse maksimaalselt ja on võimalik luua rohkem uusi töökohti. Lõpptoodangu tootmine eeldab elanike hariduse ning oskuste taseme tõusmist. Paranevad sissetulekud aitavad kaasa sotsiaalse keskkonna paranemisele. Seega võib strateegiatena, mis lähtuvad komisjoni töö põhjal ilmnenud kitsaskohtade lahendamisest, esile tõsta järgmised. Täiendava kohaliku potentsiaali ja ressursi kasutuselevõtt, millest olulisim on turismimajanduse seisukohalt arvestatav loodusressurss. Majanduse mitmekesistamine on see, milleni jõuab olemaolevate ja võimalike uute programmide raames ettevõtmiste toetamisega. See viib majanduse mitmekesistamisele vastavalt piirkonnale ja siin väljakujunenud majandusstruktuurile. Majanduse mitmekesistamise seisukohalt on oluline inimressurss, mille väljaõppe korral on võimalik piirkonnas hakata arendama vähemtraditsioonilisi tegevusalasid. Hea kvalifikatsiooniga tööjõu puudus võib tulevikus saada tõsiseks majandusarengut takistavaks teguriks. Lahendatav on täiskasvanute täienduskoolitusega, aga ka kutseharidusreformiga riiklikul tasandil. Vajalikud on edasised uuringud koostöös ettevõtjatega. Selgitada tuleb, milliseid erialasid läheb kõige enam tarvis ja milliseid on võimalik Viljandimaal koolitada. Turismi arendamine, mille areng on võimalik piirkondlike ja regioonide vaheliste turismikettide (marsruutide) organiseerimise ja ellukutsumise kaudu. Eeldab eraettevõtjate huvitatust. Siia alla võib paigutada ka komplekssete turismimajandust edendavate projektide koostamise ja ellukutsumise (viidaprojektid, peatuskohad, matkarajad jne). Vald peab püüdlema sinnapoole, et esmaseid teenuseid suudetakse pakkuda valla siseselt. Heatasemelise teeninduse ja kaubanduse arendamisel tuleb vallal prioriteetseks lugeda nii teeninduse kui ka kaubanduse arendamist piirkonnakeskustes ja keskasulas. Arvestada tuleb Viljandi linna konkurentsiga selles valdkonnas. Paistu vallal on küllalt suured eeldused puhkemajanduslikuks tegevuseks. Siinsed looduslikud tingimused loovad head võimatused turismi ja puhkemajanduse arenguks. Kui kasutada kõiki võimalusi ja arvestada veel rajatavate objektide (valla spordikeskus, motokrossirada, lasketiir) kasutamisvõimalusi, siis võiks meie piirkonnast välja kasvada Viljandi linnale lähedal asuv puhkeala. See oleks ideaalne paik turgude, sidemete ja innovatsioonide kasutuselevõtuga. Perspektiiv maapoliitikas Alustada vallas perspektiivis ettevõtluse alustamise toetamist eesmärgiga toetada inimeste initsiatiivi, väikeettevõtlust (nn pere äraelamiseks) ja töökohtade loomist. Luua meeldiv elukeskkond kõigile, kes armastavad tervislikult aega veeta: ujuda, joosta, metsas käia, jalgrattaga sõita, suusatada, motosporti harrastada, lihtsalt looduses viibida. Sellest kasvaks välja eluviis, mis võimaldaks inimestel tervislikult elada. Tervise edendamine oleks tervist väärtustav mõtteviis ja protsess, mis haaraks kõiki eluvaldkondi, mis püüaks ületada huvide ristumist ja ametkondlikku eraldatust. Ettevõtete vahelise koostööga peab jõudma selleni, et lõpptoodangu valmistamisele suunatud tootmises teostatakse mitmekülgset koostööd allhankijate ja tellijate vahel. Selle tulemusena peaks välja kujunema võrgustik, mis tõenäoliselt ei pea piirduma ainult Paistu valla piiridega, vaid ka maakonna muude regioonidega. Tuleks soodustada projektide alustamist, mis on suunatud ettevõtete vahelise koostöö suurendamisele. Eksport ja innovatsioonid on see, milleni tuleb jõuda, kuna siseturu ostujõud on piiratud. On vajalik algatada projekte, mis viivad ettevõtete eksporditava toodangu osakaalu suurendamisele ja igakülgse välissuhtluse tekkele. Kompleksne programm peab olema seotud uute tooteliikide rakendumisega. Vald kui võimu teostav teenindav organ saab ettevõtlust, tööstust, põllumajandust, metsandust otseselt aidata täienduskoolituse võimaluste vahendamise ning neid valdkondi puudutava info andmisega nii valla siseselt kui ka väljapoole valda levitamisega, vald kui infovahendaja maaomaniku ja ettevõtlussooviga kodaniku vahel. TEHNILISED INFRASTRUKTUURID Piirkonnaplaneeringus käsitletakse tehniliste infrastruktuuridena riiklikke maanteid, elektrikõrgepingeliine, sidekaablit ning elamumajandust. Tehniline infrastruktuur on vahetult seotud piirkonna elukorralduse kõigi valdkondadega ja on nende funktsioneerimise aluseks. Strateegiline eesmärk Piirkonna strateegiline eesmärk on piirkonna infrastruktuuride väljaehitamine selliselt, et nad suudaksid luua eeldused piirkonna arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks: – head ühendusteed koos erinevate võimalustega inimeste kiireks liiklemiseks ja kaupade veoks; – elektrijaotusvõrk, mis tagab kõikide tarbijate varustamise küllaldase ning kvaliteetse elektriga; – kaasaegsed sideliinid, mis võimaldavad kiire ja häireteta sidepidamise ning info liikumise kogu piirkonna territooriumil ja väljapoole seda. Internetiühenduse jõudmine igasse piirkonda on oluline. Hetkeseisund Maanteed Maanteede tiheduse poolest on piirkonna teedevõrk hea. Puuduseks on kruuskattega teede suur osatähtsus ja nii riigi kui ka valla teelõikude korrashoiu raskused. Hea ühendus Viljandi linnaga on eelduseks igapäevasele pendelmigratsioonile. Vaid hea transpordiühenduse olemasolul saavad vallaelanikud käia tööl Viljandis ja vastupidi, mis parandab tööturu mitmekesistamise kaudu olukorda tööturul ja on oluliseks aspektiks valla elanikkonna püsimajäämisel ja edasisel kasvamisel. Elektrienergia Maakonna elektriga varustus toimub nelja 110 kV õhuliini kaudu Paide, Tartu, Valga, ja Pärnu suunast. Maakonnasisene jaotusvõrk töötab 15 kV pingel. Kõrgepingeliinidena on kasutusel õhuliinid. Paistu valda teenindab Viljandi Jaotusvõgu Mustla ja Viljandi piirkond. Probleemiks on elektri kvaliteet, mis on tingitud tarbimiskohtade ümberpaigutumisest ja pikkadest liinidest, kuid olukord on oluliselt paranenud 2003/2004. aastal, mil jaotusvõrk on teostanud valla territooriumil liinide rekonstrueerimisi ning uute mastalajaamade paigaldusi. Side Piirkonda läbib valguskaabel Viljandi–Nuia. Pidevalt laieneb mobiiltelefonide kasutamisala. Side kvaliteet on rahuldav. Elamumajandus Paistu vallas on 13 korterelamut. Kortereid on nendes kokku 135, suureks puuduseks on see, et korteriühistuid loodud ei ole. Ühepereelamuid tsentraalse veevärgi ja kanalisatsiooniga on kokku 64. Tsentraalsed katlamajad Holstres ja Paistus likvideeriti 1996. a. Põhjuseks katlamajade amortiseerumine ja elanike maksujõuetus. Põhiline korruselamutes on lokaalne ahiküte ja elektriküte. Väga oluline on moodustada korteriühistud elamute hooldamiseks. Mõjutavad tegurid Meie tehniliste infrastruktuuride arengut mõjutavad kõige rohkem riiklike investeeringute liikumine ja kohaliku tootmise-teeninduse restruktureerimine. Olenevalt sellest, millised ümberpaiknemised toimuvad teeninduses, kuidas teostub haldusreform ja millised muutused toimuvad asustuses. Olulist rolli omab meie suutlikkus ära kasutada kaasaja tehnilisi võimalusi, milleks on vaja haritud inimesi ja vahendeid. Arenguperspektiivid Tagamaks piirkonna arengut, on vajalikud ja ka võimalikud järgmised tegevused ja tulemused. Teede osas tuleb püüelda kõvakattega teede osatähtsuse tõstmise ja kõigi olemasolevate teede korrashoiu poole. Tähtis on teede tolmuvabastuse korraldamine hajaasustusega elamute tsoonis. Side korraldus peab suutma rahuldada kõik internetiühenduse soovijaid. Side olukorra parandamine vallas peab olema vallale üheks esmaseks prioriteediks. Võimalik teostada koostöös teenuse pakkujatega. Tänapäeva ühiskonnas, kus info on muutunud kaubaks, on võimalik kodus töötamine telefoni, faksi ja arvuti vahendusel, kuid see eeldab kvaliteetse sideühenduse olemasolu. Mobiiltelefonide leviala tuleb tagada kogu piirkonna ulatuses. Elektrienergiaga varustatuse osas tuleb pidada tähtsaks kõigi tarbijate tagamine normaalpingega vooluga. SOTSIAALVALDKOND Kultuur Hetkeseisund Hetkel on kasutusel raamatukogud, rahva kooskäimise kohad vaba aja tegeluseks Paistus, Holstres ja Sultsis, kirik Paistus. Kiriku ja valla koostöö on hea, kirik täidab ka kontserdisaali funktsioone. Kohalik taidluskultuur püsima jäänud, mis aitab hoida inimeste elujõudu. Selleks loodud head võimalused. Alates 2003. a antakse välja valla luulepreemiat. Traditsioonilised ja jätkuvalt arenevad on valla päevad augusti esimesel nädalavahetusel. Nõrgad kohad ja ohud Olemasolevate kultuuriasutuste olukord on oluliselt paranenud, tehniliste vahendite puudumine, suured olmekulud ei soodusta arengut. Paistu raamatukogul ruume piisavalt, Holstre raamatukogu kooli juures vajab laiendamist juurdeehituse näol. Professionaalsest kultuurist osasaamine on kohapeal kallis, kuid kõik võimalused selleks olemas lähedal asuvas Viljandi linnas. Ohtudena tulevad kõne alla massikultuuri pealetung, vähene majanduslik kindlustatus, võõrandumine oma kodukoha ja ühiskonna elust, raskused transpordiga. Eesmärk Valla normaalne kultuuriline areng aitab tagada kogu Eesti rahvakultuuri elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades. Kultuuri ajaloolise eripära ja järjepidevuse säilitamine ja väärtustamine on see, mille abil on täidetav üldine eesmärk. Vallal tuleb tagada ringijuhtide olemasolu, nende töötasu ja ruumid isetegevuse arendamiseks. Vaid selliselt on võimalik pakkuda huvitegevust lastele Paistus, kuna Paistu Põhikool asub Paistu külast kaugel, teostada eakate klubi kaudu eakate elanike rühma kultuuriellu hõlmamine, pakkuda meelelahutust kohalikele elanikele (peoõhtud, perepäevad, väljasõidud, kontserdid jm). Just see aitab koolitada täiskasvanuid (huvikoolid, õppused, praktiline tegevus) ja vahendada võimaluste piires kõrgkultuuri kohalikele elanikele. Sellise igapäevase töö tulemusena on võimalik osa võtta taidluskollektiividega maakondlikest ja vabariiklikest kultuuriüritustest (maakondlikud žanripäevad, laulu- ja tantsupidu nii maakonnas kui Tallinnas). Kindlasti tuleb ära kasutada kiriku iidne koht kultuurikeskusena, korraldades kontserte, tähistada ajalooliste isikutega seotud tähtpäevi. Kõne alla võib tulla koduloomuuseumi loomine kultuuriajaloolise eripära ja järjepidevuse väärtustamiseks, säilitamiseks, kaitsmiseks ja teadvustamiseks, kuid seda on võimalik teha ka ettevõtluse käigus. Et see kõik võimalikuks saaks, tuleb kindlasti luua korralik materiaalne ja tehniline baas. Sport Hetkeseisund Valla territooriumil on olemas uued ja kaasaegsed võimlad Holstre ja Sultsi külas, rajatud on Paistu spordiväljak ning kasutusel Holstre kooli ja Paistu kooli spordiväljakud. Vald võtab aktiivselt osa maakondlikest ja vabariiklikest spordivõistlustest. Paljud vallaelanikud (lapsed) kasutavad treeninguvõimalusi Viljandi Spordikoolis, mida vald aktiivselt toetab, tasudes kohamaksu ja transpordikulud, millega saavutanud vabariigis tähelepanuväärseid tulemusi. Moodustamisel on Holstre-Polli tervisekeskus sihtasutusena, mille osanikud on riik, Viljandi linn ja Paistu vald. Vajalik luua töökoht sporditöö koordineeritud korraldamiseks vallas. Holstre-Nõmme krossirada haldab Sakala motoklubi ning lasketiiru MTÜ Sakala Laskurklubi. Tegevussuunad Tuleb leida võimalused kaasata valla spordiellu rohkem inimesi ja pakkuda neile võimalusi tegeleda sobivate sportlike harrastustega. Kindlasti tuleb jätkata traditsioonilisi üritusi. Suurema huvi tekitamiseks tuleb neid läbi viia tänapäevasel kõrgel tasemel, milleks omavalitsuse kaudu kaasata sponsoreid. Olulisem tegevus osaleda Holstre-Polli tervisekeskuse väljaarendamisel sihtasutusena, arendamisel ja väljaehitamisel. Jätkuvalt tuleb toetada saavutussporti pürgivaid noori ja Eesti koondise tasemel harjutajaid. Sellega kaasneks nimetatud sportlaste kohustus võistelda valla eest ja osaleda valla spordiürituste läbiviimisel. Sporditöö edukaks sujumiseks kinnitada igal aastal kindel kalenderplaan: vabariiklikud valdade suve- ja talimängud, maakondlikud valdade mängud, võistlused naaber- ja sõprusvaldadega, valla koolide vahelised võistlused ja vallasisesed spordiüritused ning organiseerida nendest osavõtt või läbiviimine. Jõutreeninguteks hankida jõumasinad koolide juurde. Haridus Hetkeseisund Vallas on kaks põhikooli. 2003/2004. õppeaastal õpib Holstre põhikoolis 118 ja Paistu Põhikoolis 128 õpilast. Maakonna hariduse arengukavas on koolidel eeldus jätkata põhikoolidena. Laste arvu olulisel vähenemisel võivad koolid muutuda lasteaed-algkooliks. Koolide tehniliste vahendite saamiseks ja arendamiseks on loodud 21. sajandi kooli programm (riiklik programm). Riiklikke vahendeid investeeringuteks lähiaastatel saada ei ole, arvesse võttes maakondlikke prioriteete ja koolide suhteliselt head olukorda. Lähiaastatel on sündide arvu järgi lapsi kooli tulemas alljärgnevalt. Arvude osas võib esineda kõikumist +/– 2 last, mis tuleneb väljapoole valda õppima asumisest ning meie valla koolidesse õppima asuvatest lastest. Tabel 9 Kool 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 Holstre 12 6 9 6 3 8 Paistu 15 12 9 8 10 8 Kokku 30 18 18 14 13 16 Olemasolevad koolid võimaldavad lastel omandada põhihariduse suhteliselt kodu lähedal ning lastevanematele majanduslikult soodsalt (transpordi- ja toitlustuskulud). Valla koolid on rahuliku lapsesõbraliku keskkonnaga. Koolidel on hea kontakt lastevanematega. Olemasolev teedevõrk võimaldab mõlemal koolil pidada ühendust omavalitsuse, maakonna keskuse ja naabervaldadega. Koolid paiknevad ajalooliselt väljakujunenud ja looduslikult kaunites kohtades kauni kooliümbrusega. Koolid on kindlustatud kvalifitseeritud kaadriga. Oluliselt on lähiaastatel paranenud koolide omavaheline suhtlemine ja suurenenud koostöö vaba aja korraldamisel. Holstre ja Paistu koolil on pikaajalised väljakujunenud traditsioonid. Paistu Põhikool on Forseliuse Seltsi liige. Mõlemad hooned on spetsiaalselt ehitatud koolimajadeks. Holstre koolimaja valmis 1935. a ja Paistu 1939. a. Mõlema kooli juures tegutsevad huviringid etteantud normi piires. Lisaks neile osalevad linna läheduse tõttu lapsed Viljandi huvikeskuses, muusikakoolis, spordikoolides ning teistes huviklubides. Paistu põhikoolil on üle 40 aasta kestnud kontaktid Läti ja Leedu sõpruskoolidega ning alates 90. aastate algusest Soome koolidega õpilas- ja õpetajate delegatsioonide vahetuse tasandil. Helsingi kool on kandnud kahe Paistu kooli õpetaja täienduskoolituse kulud Soomes. Holstre koolil on tihedad sidemed alates 2000. aastast Sillamäe linna koolidega. Korraldatud on nelja aasta jooksul viis integratsiooniprojekti, mille rahastajaks on fondid, riik ja Sillamäe Linnavalitsus. Mõjutavad tegurid Koolide edaspidist arengut mõjutab osaliselt riigi ja valla haridus- ning halduspoliitika, laste sündivus ning koolide materiaalsed tingimused. Mõlemad koolihooned on kompleksselt välja arendatud – ehitatud võimlad, rajatud kaasaegsed sööklad. Õppe-materiaalne baas vajab kaasajastamist. Mõlemas koolis sõltub koolitöö oluliselt transpordist. Koolid on alates 2004. aastast ühtse juhtimise all, mis võimaldab paremini kasutada olemasolevat inimrressurssi ja riistvara. Strateegiad Arvestades eelkirjutatut on oluline: Säilitada olemasolev koolide võrk. • Iga-aastaselt finantseerida valla eelarvest jätkuvalt kooliruumide remonti. • Taastada Holstre kooli välisfassaad (puit). Lahendada koos koolihoone soojustusega. • Kindlustada igale õpilasele õppimisvõimalus tema võimetele ja huvidele vastavalt. • Tagada koostöös naabervaldadega turvaline ja optimaalne koolitee äärealadel elavatele lastele. • Teadvustada valla koolide võimalusi ja eeliseid suurte koolide ees. • Jätkata osalemist haridust arendavates projektides. • Kindlustada koolides konkurentsivõimelise hariduse jätkuvat andmist. • Kindlustada valla territooriumil elavatele lastele alushariduse andmine lasteaia ning koolide baasil. • Kindlustada oma elanikele koolide baasil tasuta algteadmised infotehnoloogia alal. • Tegeleda täiskasvanute koolitusega valla territooriumil. • Paistu vallal ja tema allasutustel teha pidevalt koostööd. Alusharidus Lasteaed Paistu keskasulas korterelamus 3 korteris. Lasteaias 2 rühma, laste arv 32, mis arvestuslikult rahuldab vajaduse ka perspektiivis arvestades sündide arvu ning lasteaias käivate laste protsenti kogu eelkooliealiste laste arvust. Puudub korraldatud transport lasteaeda, transpordikorralduse korral teenuse tarbijate arv suureneks, mis tähendaks lasteaiakohtade vajaduse suurenemist ca 10 koha võrra. Perspektiivis: • lasteaed jääb Paistu piirkonnale korruselamu 3 korterisse ca 25–30 kohale ning avatakse lasteaiarühmad Holstre kooli juures ca 10–15 lapsele (arvestades vajadust) • kaugemas perspektiivis ruumide vabanemisel avatakse lasteaiarühm Sultsis põhikooli ruumides, eesmärgiga luua lastele alusharidus, head tingimused ja kasutada olemasolevaid ruume otstarbekalt • korraldatakse laste organiseeritud transport lasteaeda SOTSIAALHOOLEKANNE Hetkeseisund Registreeritud tööpuudus registreeritud töötute % tööealisest elanikkonnast Eestis, Viljandi maakonnas ja Paistu vallas perioodil 2000–2003. Võrreldavates andmetes on näha töötute osakaalu vähenemist perioodil. Toimetulekutoetuse saajate arv vallas on pidevalt vähenenud, mis näitab tööhõive suurenemist. Keskmine toimetulekusaajate arv on 2004. a 11 peret, mis on oluliselt väiksem näitaja maakonna keskmisest. Tabel 10 Töötust iseloomustavad arvandmed Registreeritud töötute arv Registreeritud töötute osakaal tööalisest elanikkonnast 2000 2001 2002 2003 2000 2001 2002 2003 Eesti 51 330 50 636 44 422 40 519 6,3 6,1 5,3 4,8 Viljandi mk 2572 2470 2063 1901 8,0 7,5 6,2 5,7 Paistu vald 87 73 57 51 9,8 8,0 6,2 5,4 Nagu näha on töötuse % väiksem Viljandi maakonna ja vabariigi keskmisest ning tendents vähenemise suunas. Need statistilised andmed ei ole tegeliku töötuse näitajad, orienteeruvalt lisandub siia registreeritud töötutega võrdne arv tööotsijaid, kellel töötu staatus on lõppenud, kes ei oma pidevat tööd ega ka haigekassa kindlustust. Konkurentsivõimetum elanikkond elatub juhutöödest ja riigi toetustest. Olemasolevatest ressurssidest on vallal hetkel kasutada sotsiaalhoone institutsioonilise hoolduse korraldamiseks 15-le ööpäevaringset abi vajajale. Hoone seisukord on rahuldav, kuid kuna kuulub kirikule, tuleb arvestada rendilepingu kehtivusega kuni 2005. a. Sotsiaaltöö kaadri koolitamine on probleem, millega tuleb tegeleda järjepidevalt. Vaid selle kaudu on võimalik tugiteenuste laiendamine, sealhulgas üksikvanuritele, vastavalt klientide vajaduste muutumisele. Sotsiaaltööd teostavad hooldustöötajad omavad praktilise töö kogemust, neist üks on täienduskoolitust saanud. Kaasaegse nõuetekohase hoolduse korraldamiseks vajab kaader täiendusõpet. Sotsiaaltöötajaid on 2, neist üks omandab magistrikraadi, teine omab pedagoogilist haridust ja sotsiaaltöö kogemust. Koostöö kirikuga diakooniatöö ja hingeabi osas puudub ning vajab arendamist. Sotsiaalalane areng Eakad Eakate inimeste puhul tuleb otstarbekaks pidada koduhoolduse rakendamist, et eakas saaks võimalikult kaua oma kodus olla. Samas on omavalitsusele teenus odavam kui institutsiooniline hooldus, loob töökohti. Kindlale rühmale tuleb samas otstarbekohaseks lugeda sotsiaalkorterite loomist Paistu külasse. Vajalik sotsiaalkorterite loomine 8–10 inimesele. Paistu külas võimalik kasutada juba olemasolevaid ressursse – toitlustus, meditsiiniline teenindus, kirik, sotsiaalameti lähedus. Planeeritud inimestele, kes vajavad tugiteenuseid, üürikorterina. Institutsioonilise hoolduse osas toimib koostöö naabervaldadega, hooldusteenuse ost-müük. Perspektiivis otstarbekas lahendada statsionaarne hooldus regionaalselt ning koostöös EELK Paistu kogudusega olemasolevasse koguduse hoonesse rajada sotsiaaltoad ca 10-le elanikule. Variandid: rentida hoonet koguduselt sotsiaalteenuse pakkumiseks või osta sotsiaalhoolekandeteenust koguduselt. Koos kõige sellega kaasneb hoolekandeteenuse kvaliteedi tõstmine ja kaasajastamine. Kliendi tahte ja soovi aktsepteerimine, kliendiga tegevuse arendamine, selle kaudu elujõu säilitamine peavad muutuma võimaluste piires igati arvestatavateks. Eakate eneseabigruppide tegevuse toetamine omavalitsuse eelarvest (rahvamajade juures korraldatav tegevus). See aitab kauem püsida terve, aktiivne, osalev ühiskonnaelus. Lapsed ja noored Et suuta ennetada probleeme tuleb pidada oluliseks preventiivset tööd laste ja noortega. Selleks loob eelduse vaba aja veetmise võimaluste paremaks muutmine (spordiväljakud, laste mängutuba raamatukogus, avatud noortetoad valla kahes suuremas külas, internetipunktide loomine). Pereabiliste süsteemi loomine (abiline pidevat nõustamist vajavas peres). Suund – koolihoonete avatus pärast koolitundide lõppemist, noortetubade tegevuse arendamine, rahvamaja ja noortetoa avatus vaba aja sisustatud veetmiseks. Noortetubade sisustusega varustamine (mängus, lauatennis, koroona, keegel jms, televiisor, video, karaoke, ekstreemspordi mängud); ekstreemspordi väljakute rajamine Paistu ja Holstre külasse. Finantseerida jätkuvalt huvitegelusega (spordi-, muusika- ja huvikool ning eri klubid) tegelevate noorte osalemiskulude katmist ja sõidukulude katmist, mis on seotud huvitegevusega. Soodustada kohapealse huvitegevuse arendamist koolide juures ja rahvamajas. Puudega inimesed Täisväärtusliku elu tunnetamiseks võimalikult võrdsete võimaluste loomine (koolitus, transpordi korraldus, abivahendite hankimine). Ehitustööde teostamisel arvestada abivahenditega liikujatele liiklemise võimaldamist. Puuetega inimeste hoolduse korraldamise ja finantside üleandmise korral riigilt omavalitsusele luua juurde hooldustöötaja töökohad, millega tagatakse professionaalne hooldus ning kontroll hoolduse korraldamise üle. Puuetega inimeste hoolduse finantseerib riik. 2005. aastast puuetega inimeste hoolduse korraldamine valla ülesanne. Perspektiivne lahendada otstarbekusest lähtuvalt kasutades hooldustöötajate teenust, kes on võetud valla töötajate koosseisu või hooldajate teenust. Töötud, tööotsijad Oluline on töötute aktiviseerimine (ümberõppele suunamine, nõustamine sotsiaalametis, enesekehtestamise jne. Treeningud ning nõustamine ettevõtluse alustamise võimalustest). MEDITSIINILINE TEENINDUS JA TERVISHOIU KORRALDUS Hetkeseisund Paistu valla elanike meditsiiniline teenindamine toimub perearstisüsteemi alusel. Paistu vallas asub Paistu külas Paistu perearstikabinet, Holstre külas perearstipunkt. Meditsiiniline personal vallas koosneb perearstist, pereõest. Perearst on ühtlasi mõlema kooli kooliarst. Sama personal teenindab ka kahte valla kooli. Paistu põhikooli ruumides on olemas eraldi ruumid kooliõele ja kooliarstile. Paistu külas asub Kärstna apteegi Paistu haruapteek. Kiirabi käib Viljandist, kus asub lähim haigla. Arengusuunad Tervishoiupoliitika vallas sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Meditsiini areng on seotud maakonna ja vabariigi meditsiini arenguga tervikuna. Paistus asuv perearstikabinet ja Holstre perearstipunkt hõlbustavad vallaelanike elu ja need tuleb säilitada, kuna need võimaldavad elanikele esimese etapi arstiabi andmist. Holstre Põhikooli juurde on otstarbekas ehitada välja ühtsena nii kooliarstikabinet kui ka perearsti vastuvõtupunkt, mis on perearsti tegevust toetav ja hoiab kokku perearsti halduskulusid kahes keskuses. Omavalitsuse toetusel on võimalik praksise jätkuv pakkumine valla kahes keskuses. Suuremat tähelepanu pöörata preventiivsele meditsiinile, vallaelanike kaasahaaramine tervistavatesse üritustesse ning seeläbi elanike käitumise ja hoiakute muutmine tervislikumas suunas. Perearstipraksise ruumide vastavusse viimiseks eeskirjadega teha koostööd perearstiga ning eelarveliste võimaluste olemasolul osaleda perearsti investeeringute teostamisel. Teha tuleb perearstile rendile antud maja kapitaalremont Paistus. Hoone kuulub vallale. KESKKONNAKAITSE Keskkonnakaitse strateegiline eesmärk on elamisväärse keskkonna loomine ja säilitamine kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Keskkonnapoliitika ja arengukava aluseks on Eesti keskkonnastrateegia. Hetkeseisund, puudused, ohud Loodusvarad Valla suurimaks loodusressursiks on põllu- ja metsamaa. Põllumaa kasutus on viimastel aastatel intensiivistunud, kasutuseta maa osakaal väike. Järgneval viiel aastal ei kujuta põllumajanduslik tootmine reaalset ohtu keskkonnakaitsele. Oluline on läga laotamisel jälgida keskkonnakaitse nõudeid. Valla territooriumil on arvestatavaid kruusa ja liiva varusid. Hetkel kaevatakse liiva Ahimäe ja kruusa Pombre karjäärist. Ahimäe karjääri rekultiveerimisel veekogudeks on tekkinud puhkeala. Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed Põhjavee looduslikud varud on piisavad, kvaliteet üldjuhul rahuldav. Joogivee kvaliteeti mõjutavad amortiseerunud torustik ja põhjavee suhteliselt kõrge rauasisaldus (Kondi piirkond, Holstre piirkond, Sultsi piirkond), Holstres ülenormatiivne fluorisisaldus (norm 1,5 mg/l, tegelik 2,1 mg/l). Valla kolmes külas (Holstre, Paistu ja Kondi) on tsentraalne veevarustus, mida haldab OÜ Paistu Soojus. Valla territooriumil on kokku 20 puurkaevu. Nendest 4 kuulub OÜ Paistu Soojus bilanssi ja kasutuses on neist 3 puurkaevu. Paistu põhikooli puurkaev kuulub vallale. Enamjaolt tarbitakse väljaspool asulaid šahtkaevude vett. Lähem ülevaade nendest puudub. Šahtkaevude kasutuse piirkonnas on veepuudus Sultsi piirkonnas. Üldiselt katavad olemasolevad puurkaevud tarbijate tarbitava vee vajaduse, kuid Paistu puurkaevu vee hulk jääb siiski kuivadel suvedel napiks. Probleemid on torustiku hargnemiskaevudega, mis vajaksid rekonstueerimist ja seadmestiku väljavahetamist. Biopuhastusjaamad (Bio 50) asuvad Holstres ja Paistus. Puhastusjaamad on amortiseerunud ja puhastamine toimub biotiikides. Kondi asulas puhastatakse heitvesi biotiikides. Biopuhastusjaamad on nii tehnilisest kui füüsilisest seisukohast aegunud. Holstres piisab olemasolevate biotiikide suurusest ja mahust, et toimuks reovee looduslik puhastus kanaliseeritavast elamufondist. Holstre ja Paistu koolid omavad taimestik-pinnasfilter tüüpi biopuhastit (rajatud 2001). Vana-vallamaja hoonel Holstres on immutusega puhasti. Probleemiks on heitvee puudulik käitlus Paistu asulas, kuna biotiikide sete ulatub ca 0,7 m, mis vähendab puhastusvõimet. 2004. a sügisel toimub tiikide põhjast sette puhastamine ja sisse- ja äravoolude korrastamine. Kondi tiik puhastatud 2004. a juulis. Pärast puhastamist on tiigid võimelised puhastama vajaliku reovee koguse. Prioriteetideks järgnevateks aastateks on: • Veevõrkude rekonstrueerimine ja olemasoleva puurkaevu kapitaalremont Paistu asulale (töötab asula 70 m sügavuse I veehorisondi kaevu baasil tootlikkusega 6,5 m3 tunnis, tarbijate arv 260 inimest; piiratud ettevõtluse arendamiseks vee andmine, kuna kaevu tootlikkus väike; rekonstrueerimist vajava kaevu sügavus 160 m, veekasutus II horisondist. Täitunud kuni 90-nda meetrini liivaga. • Veehaarde projekteerimine ja rajamine Sultsi asulasse (veepuudus sahtkaevudes). • Paistu ja Holstre vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine (sagedased torustike lekked veetrassidel). Rajatud trassid on üle dimensioneeritud malm- ja terastorudest, milles toimub vee kvaliteedi langus – veetrassidel; kanalisatsioonitrassides esineb sagedasi ummistusi, trassid vajunud. Kasutatud malm- ja asbotsementtorusid. Vajalik vahetada torustik. • Paistu biotiikide puhastamine lahendab olukorra ajutiselt. Vajalik tellida rekonstrueerimisprojekt (1998. a projekt aegunud ega ole kaasaegne) ja ehitada puhasti (EL direktiivide nõuetel lahendada aastaks 2010). Andmed heitvee kohta (aluseks tegelik tarbimine mõõdusüsteemi järgi ja väljastatud veekasutusload). PAISTU ASULA Kokku heitvett 58,34 m3/d; 5,32 tuhat m3/kv; 21,28 tuhat m3/aastas (lubatud 28,24 tuhat m3/a; 7,005 tuhat m3/kv). Reovesi puhastatakse looduslikult biotiigis 2600 m2. Heitvesi suubub Everti ojja 7. kilomeetril. Biotiikide puhastamine 2004 sügis – muda väljakaeve 0,7 m. Puhastamisvõime hea, puhastumine nõuetekohane. Väljavooluproovid regulaarsed ja vastavad nõuetele. HOLSTRE ASULA Kokku heitvett 20,0 m3/d; 1,83 tuhat m3/kv; 7,3 tuhat m3/aastas (lubatud 12 tuhat m3/a; 3 tuhat m3/kv). Reovesi puhastatakse looduslikult biotiigis 2080 m2. Heitvesi suubub Everti ojja 14. kilomeetril. Biotiigi ala sügavas turbapinnases, muda väljakaevamist ei vaja, puhastamine nõuetekohane. Väljavooluproovid regulaarsed ja vastavad nõuetele. KONDI ASULA Kokku heitvett 19 m3/d; 1,75 tuhat m3/kv; 7 tuhat m3/aastas (lubatud 7 tuhat m3/a; 1,75 tuhat m3/kv). Heitvesi puhastatakse kahes biotiigis pindalaga 1050 m2. Heitvesi suubub Everti ojja 4. kilomeetril. Biotiikide puhastamine 2004 juuli – muda väljakaeve 0,7 m. Puhastusvõime hea, puhastumine nõuetekohane. Väljavooluproovid regulaarsed ja vastavad nõuetele. Tabel 11 Veehaarete iseloomustus 2003. a näitajatega Näitajad Veehaarded Holstre PJ Paistu PJ Kondi PJ Koordinaadid Puurkaevu nr/aasta 6144/1989. a 4668/1979. a 3501/1973. a Ekspl. veehorisont Alamsiluri S 1 kesk-devoni D 2 Siluri D 2-S Tootlikkus passis 25 m3/h 7 m3/h 5,3 m3/h 600 m3/d 140 m3/d 120 m3/d Tegelik tarbimine M3/h 2,74 2,69 0,66 M3/d 68 73 19 Tuhat m3/kv 6,25 6,75 1,75 Tuhat m3/aasta 25 27 7 Veearvesti olemas olemas olemas Pumba mark Itaalia pump 7 m3/h 6 m3/h 4 m3/h Seadeldis veeproovi võtmiseks olemas olemas olemas San. tsooni suurus 30/30 30/30 30/30 Puurkaevude sügavus 180 m 70 m 130 m Veekoguste määramise viis veemõõtja veemõõtja veemõõtja Reguleerimisseadme nimetus ja maht hürdofoor 9 m3 hürdofoor 3 m3 hürdofoor 3 m3 Prügimajandus Hetkeseisund Valla territooriumil prügi ei ladustata. Elanikkond kohustatud sõlmima prügiveolepingud, prügi veetakse Viljandi prügimäele. Rakendatud plastmassi ja klaastaara kogumine Holstres ja Paistus. Ohtlike jäätmete kogumine toimunud üks kord aastas suurematest küladest organiseeritult. Ohtlikke jäätmeid võimalik elanikel viia Viljandisse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Lahendused 1. Arengukava perioodil on vaja lahendada jäätmete käitlus süsteemselt maakonnas. Territoriaalselt sobiv lepingupartner on Paikuse või Väätsa prügila. Jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist vältida ja vähendada rakendades kaasaegseid jäätmekäitluse põhimõtteid. 2. Toetada maaomanikke talumaadele tekkinud prügilate likvideerimisel. 3. Korraldada üks kord aastas kevadisel koristusperioodil organiseeritud prügivedu prügilasse omavalitsuse ja elaniku ühisel finantseerimisel. 4. Organiseerida jäätmete kogumine taas- ja korduskasutamiseks valla suuremates keskustes, arendada jäätmete liigitikogumise ja taaskasutuse infrastruktuuri. 5. Arendada välja vallas ohtlike jäätmete kogumissüsteem, et suunata jäätmed keskkonnaohutule käitlemisele. Kogumiskonteineri paigaldamine kinnisele territooriumile Paistu kütusetanklasse lahendab ohtlike jäätmete kogumise korralduse, järelevalve ja äraveo korralduse. Kaitsealad Hetkeseisund Loodi looduspark moodustati Viljandi Maavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 olemasolevate lähestikku asuvate maastikukaitsealade ja üksikobjektide baasil. On maakondliku tähtsusega. Looduspargi valitseja on Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus, looduspargi kaitse põhineb kaitstavate loodusobjektide seadusel, looduskaitseseadusel ja kinnitatud kaitseeskirjal. Loodi looduspark on Viljandimaa suurim maastikukaitseala (3480 ha), millest Paistu vallas 2151 ha. Koostatud Loodi looduspargi kaitsekorralduskava perioodiks 2003–2007, millega reguleeritakse suhet looduskaitse-sport-kultuur-puhkus, arvestades looduse eripära ning kasutusvõimalusi. Kehtivad Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrusega nr 121 (RT I 1997, 49, 799) ja parandatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määrusega nr 190 (RT I 1999, 53, 576) sätestatud piirangud. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. Vald arendajana on 2004. a alustanud KIK-i finantseerimisel riigi maale kuuluvale Loodi paisjärve kinnistul asuvale Sinialliku ojale paisjärve rajamist ning piirnevatele aladele puhkekoha rajamist. Halvasti hooldatud on looduskaitse all olev Loodi park (eraomand) ning kinnistu, millel asuvad Loodi veski hooned (eraomand), väga halvas seisukorras on muinsuskaitse all olev Loodi mõisa peahoone ja muinsuskaitse all olev Loodi mõisa munakivitee. Käesolevat arengukava täiendab Loodi looduspargi kaitsekorralduskava, milles planeeritud tegevusi ja investeeringuid käsitletakse valla arengukava koosseisus olevatena ja on heaks kiidetud arengukava eraldiseisva osana. Perspektiivne, arvestades olemasolevat loodusressurssi, liigirohkust ning looduslikku mitmekesisust, oleks sobiva hoone leidmisel rajada Looti maakondlik loodushariduskeskus kui loodushariduse õppebaas elanikkonnale ja haridusasutustele. Viited olulistele paragrahvidele, mis viitavad tegevusele Loodi Looduspargis Paistu valla territooriumile jäävatele aladel (Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrus nr 121, Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1999. a määrus nr 190). Parandused teksti sisse viidud. Loodi looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Loodi looduspark (edaspidi looduspark) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» maakondliku tähtsusega looduspargina. Looduspark on moodustatud looduslikult mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ning haruldaste liikide elu- ja kasvukohtade kaitseks. 2. Looduspargi maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Loodi looduspargi välispiiri kirjeldusega. 3. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 4. Looduspargi ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loodi metskonna 1990. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu looduspargis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509). 7. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult looduspargi valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegejmine õuemaal on lubatud omaniku loal. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. 9. Looduspargis on keelatud puhtpuistu kujundamine (välja arvatud Loodi Püstmäe sihtkaitsevööndisse energiapuistute rajamine. 10. Looduspargis on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes looduspargi valitseja nõusolekul. 11. Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindade muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) metsamajandamiskava väljastamine; 4) veekogude kallaste kahjustamine ja veetaseme muutmine; 5) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 6) projekteerimistingimuste andmine. 12. Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Looduspargi valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Looduspargi piires asuva kinnisasja võõrandamisel on riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. III. SIHTKAITSEVÖÖND 14. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 19. Looduspargis on 11 sihtkaitsevööndit (neist 9 Paistu vallas): 1) Paistu ürgoru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 84 ning Oru (A24) (ainult metsa osa), Ojamäe (A2) (ainult ürgorus asuv metsa osa) ja Kalda (A1) (ainult ürgorus asuv metsa osa) talu maa; 2) Tilli sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas Supsi-Luiga (3) talu maa (ainult Pirmastu järvest põhja pool asuva kadastiku osa); 3) Polli mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 48 (Rolli (57) talu maa osas), 49 (Rolli (57), Polli (58) ja Polli (58a) talu maa osas) ja 144 (ainult Rolli (57), Kollobo (56) ja Milistvere (27) talu maa osas) ning Kollobo (56) talu maa kvartali 144 ja rohumaa vaheline metsa osa, Rolli (57) talu maa kvartali 48 ja rohumaa vaheline metsa osa ning Kõverjärv ja Polli (58) talu maa kvartali 49 ja rohumaa vaheline metsa osa; 4) Holstre mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 45, 46 ja 47 ning talu A24 lahusmaatükk; 5) Kindralimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas talu A27 lahusmaatükk; 6) Nõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas talude II (ainult Viljandi–Mustla maanteest ida poole jääv osa), III, IV, V, VI ja VII lahusmaatükid ning Peetsi (1) talu maa Verilaske ojast lääne poole ja Nõmme–Supsi teest põhja poole jääv osa; 7) Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 83 (ainult eraldised 1–3 ja 6 täielikult ning eraldise 7 Sinialliku ojast lääne poole jääv osa; Püstmäe (A36), Paistu Veski (A33) ja Ibise (A39) talu maa osas); 8) Tõllamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas Paistu Viljapuuala (A46) talu metsa osa; 9) Sinialliku Sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 70 (ainult eraldised 10–13), 71, 75 (ainult eraldised 2 ja 8–17) ja 78. 20. Sihtkaitsevööndis on lubatud lisaks punktides 6–11 nimetatud tegevustele järgmised tegevused ja loodusvarade kasutamine: 1) jahipidamine ja kalapüük; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; 3) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) õhuliidnide ja muude kommunikatsioonide, samuti mittetootmislike ehitiste rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul; 5) hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul. 21. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on: Paistu ürgoru, Tilli, Polli mägede, Kindralimäe, Nõmme, Loodi Püstmäe, Tõllamäe sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. PIIRANGUVÖÖND 22. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 23. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 24. Piiranguvööndis on lisaks punktides 6–11 nimetatud tegevusele lubatud: 1) kalapüük ja jahipidamine; 2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud looduslikul rohumaal ning metsamaal; 3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures looduspargi valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 25. Looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) uute ehitiste püstitamine; 2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks; 3) uute maaparandussüsteemide rajamine looduspargis paikneva kinnistu tarbeks, juhul kui sellega ei ohustata kaitstavate liikide elutingimusi. 26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Üldpõhimõtted tulenevalt looduskaitseseadusest (jõustunud 01.05.2004, RT I 2004, 38, 258, 3. ptk). Kaitse korraldamine, §-d 14 ja 15 sätestavad kitsendused ja liikumise looduspargi alal. 3. peatükk KAITSE KORRALDAMINE § 14. Üldised kitsendused (1) Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. (2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. (3) Kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. § 15. Liikumine kaitstaval loodusobjektil (1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. (2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. (3) Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega; 2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. Sihtkaitsevööndid Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Loodi looduspargi Sihtkaitsevööndid Paistu vallas on: Sinialliku sihtkaitsevöönd 83,0 ha Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd 6,1 ha Paistu ürgoru sihtkaitsevöönd 45,4 ha Tõllamäe sihtkaitsevöönd 2, 1 ha Polli mägede sihtkaitsevöönd 147,4 ha Holstre mägede sihtkaitsevöönd 150,5 ha Kindralimäe sihtkaitsevöönd 0,6 ha Tilli sihtkaitsevöönd 1,8 ha Nõmme sihtkaitsevöönd 38,7 ha Kokku 475,6 ha Loodi looduspargi piiranguvööndisse kuulub Paistu valla territooriumist 2151,4 ha. Tulenevalt maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) § 4 lõike 2 alusel ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 247 kehtestatule on maamaksumääraks sihtkaitsevööndis 25% ja piiranguvööndis 50% maamaksumäärast. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning Loodi looduspargi kaitse-eeskirjades (RT I 1997, 49, 799; 1999, 53, 576) kehtestatud tingimustega. Kaitsealused üksikobjektid 1) Tõllamäe tamm (Viljapuuaia A 46 kinnistu maal) 2) Holstre Pärnad (munitsipaalmaal) 3) Liiva Mänd (Palu kinnistul) 4) Mustapali Tamm (Saarse kinnistul) 5) Väike-Saadu pärnad (erastamata maa) 6) Loodi paljand (Kalda kinnistul) 7) Mänd «Metsaema» (Õisu metskond) Kaitstavate looduse üksikobjektide mis tahes kahjustamine on keelatud. Põlispuude ümbruses on 15 m raadiuses kaeve- ja künnitööd keelatud. Piiranguvöönd hõlmab 50 m üksikobjektist. Kinnisasja omanik on kohustatud hoolt kandma tema valdusse jääva kaitstava looduse üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrasoleku eest ning tagama juurdepääsu. Vajalik korrastada viidamajandus, rakendada õpperadade süsteem ja rajada puhkekohti. Osaleda SA Viljandi Turism poolt algatatud projektis GreenWay – on rahvusvahelise turismikoridori sise- ja välisturismi stimuleerimiseks. See ei ole nn «teeprojekt», vaid turismiobjektide koondamine ühtse/stabiilse/kvaliteetse kaubamärgi alla. Võimalik projekti raames arendada turismiteenuseid vallas.

LÄBIVAD ASULAD Helsingi–Tallinn–Rapla–Türi–Võhma–Viljandi–Karksi-Nuia (Abja-Paluoja)–(Mõisaküla) – Rujena. Seega läbib ka Paistu valda ja vallas asuvad objektid võimalik lülitada projekti. Rahaliste vahendite taotleja: SA Viljandimaa Turism / Viljandimaa Arenduskeskus TEGEVUSED I ETAPP (Phare CBC) – Viitade tegemine + paigaldus – 24h kasutatavad arvutiseeritud i-punktid – Piiriülene koostöö (Läti, Soome, Leedu, Poola) TEGEVUSED II ETAPP (Phare ESC turunduse toetusskeem) Rahvusvahelise kaubamärgi väljatöötamine – Turundusstrateegia väljatöötamine – Turismialase andmebaasi koostamine – Interneti lehekülje väljatöötamine – Raamatu ja kaartide koostamine + trükk – Piiriülene koostöö (Läti, Soome, Leedu, Poola) Rõhku panna keskkonnateadlikkuse kasvatusele elanikkonna, eelkõige noorsoo hulgas seades järgmised eesmärgid: – avalikkuse kaasamine keskkonnaseisundi parandamiseks; – vallaelanike käitumise ja väärtushinnangute muutmine keskkonnasõbralikumaks – keskkonnaharidusalase koolituse arendamine eelkõige noorte hulgas ja inimeste hulgas, kelle ülesandeks on piirkonna arendamine (haridustöötajad, vallaametnikud, volikogu liikmed); – keskkonnateemaliste ürituste korraldamine, mille eesmärk on õppida tundma ja hindama elusloodust, keskkonnasõbralikku ja säästlikku käitumist, teoreetiliselt õpitu kinnistamist looduses viibides, austada omanikku kasutades igameheõigust looduses liikumisel; – maakondliku loodushariduskeskuse loomine piirkonda riigi toel, arvestades olemasolevat looduse mitmekesisust, liigirohkust, vaatamisväärsusi ja loodusturismi eeldusi piirkonnas ning sobivat infrastruktuuri (maakonnakeskuse lähedus). Lisad: Lisa 1 Loodi looduspargi asukoha skeem

Lisa 2 Polli mägede, Kindralimäe sihtkaitsevöönd

Lisa 3 Sinialliku, Tõllamäe, Paistu ürgoru, Loodi Püstmäe sihtkaitsevöönd

Lisa 4 Nõmme, Holstre mägede sihtkaitsevöönd

Lisa 5 Tehnilised infrastruktuurid valla territooriumil (vt linki akti lõpus) Lisa 6 Vaatamisväärsused ja võimalikud turismimarsruudid (vt linki akti lõpus) Lisa 7 Vetevõrk valla territooriumil (vt linki akti lõpus) KÜLADE ARENDAMINE Külade arengu alalõigu tekst on koostatud, võttes aluseks 2002. aastal valla külades läbi viidud külakoosolekutel viibinud elanike ettepanekuid ja arvamusi. Paistu vallas asub 15 küla, neist Paistu, Holstre ja Intsu küla Kondi osa on tiheasustusega, ülejäänud 12 küla on hajakülad. Eesmärgiks on, et kõikides külades oleks meeldiv ja turvaline elupaik kõigis vanuses inimestele, arvestades väikelaste, noorte, tööealise elanikkonna ning eakate vajadustega. Oluline on meeldiva elukeskkonna ja infrastruktuuri arengu kaudu peatada inimeste väljaränne küladest, vanade talukohtade kasutuselevõtmine elanike poolt ning elamuehituse kasv külades, piirkonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde kasv. Külade arengu planeerimisel silmas pidada turumajanduse konkurentsivõime säilitamist kui ka säästva arengu põhimõtteid ja külaelanike soove ja huvisid. Külaelanike poolt koostatud külade arengukavad ja konkreetsed tegevuskavad lülitatud valla arengukavasse. Pikaajaliste planeeritud eesmärkide tegevuskava 1. Parandada infrastruktuuri/teed, side, vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine (Holstre, Paistu, Kondi) ning vajadusel vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamine (Pirmastu, Sultsi), avalike internetipunktide loomine küladesse, elektrienergia teenuse kättesaadavuse kaasajastamine, prügimajanduse parendamiseks ja säästva eluviisi propageerimiseks ning taaskasutusvõimalusteks, prügi sorteerimiseks mahutite paigaldamine. 2. Tagada kahe põhikooli arendamise teel vallaelanikele hea ja mitmekülgse põhihariduse kättesaadavus. Põhikooli arendamise all pidada silmas õppevahendite ja tehnilise baasi kaasajastamist, sportimisvõimaluste arendamist, kooli kui koolituskeskust ja laagripaika suveperioodil, kooli maa-ala ja kooliaia kui puhkekeskuse võimaldamist piirkonna elanikele, lapsesõbralikku koolikeskkonda, tugeva pedagoogilise kaadri olemasolu. 3. Seltsielu korraldamiseks külades rakendada maksimaalselt kooli ja magasiaida kasutust Holstres, kooliruumide kasutust Sultsis ning rahvamaja ja raamatukogu kasutust Paistus; hajakülades elanike enesealgatuse elluviimiseks anda külaelanike kasutusse elanike soovil valla ruume nende olemasolul. Innustada ja elavdada külaliikumist informatsiooni levitamiseks ja tagasiside saamiseks küladest, moodustada mittetulundusühinguid ja seltse ühistegevuse paremaks korraldamiseks, mis seisneb enesealgatuses ja külainitsiatiivis. Vajalik on küladesse turvaliste spordiväljakute ja puhkealade rajamine, mis võimaldab elanike vaba aega veeta ning tähistada külades traditsioonilisi üritusi. Võimalusel ühiskasutuses olevad maa-alad munitsipaliseerida (Kondil munitsipaliseerida vaba maa olemaosolevate garaažide taga laste mänguväljaku rajamiseks, teistes külades vabade maade olemasolu ja sobivuse korral ühistegeluse kohana). 4. Turism on Paistu valla perspektiivne valdkond. Piirkonna turistile atraktiivseks tegemiseks paigaldada suunavaid infotahvleid, viitasid; rajada Loodi Looduspargi territooriumile tähistatud matkaradasid matkamiseks, jalgrattamatkaks ja suusatamiseks, rajada telkimisplatse, pakkuda koolides majutus- ja telkimisvõimalusi ning reisijuhi teenust turistidele suveperioodil; korrastada järvede kaldaalad ja rajada ujumissildasid ja puhkekohti valla avalike järvede juurde. Lõpetada riigi maal asuva Loodi paisjärve ehitus ja puhkekoha ning parkla rajamine, mis on oluline maastikuhoolduse, valla- ja maakonna puhkemajanduse arendamise seisukohalt ning mõjub soodsalt võimalikule turismiettevõtluse arengule maakonnas ja vallas. Matkaradade ja jalgrattaradade rajamisel arvestada juba olemasolevate radade jätkumist vallas (näit Siniallikult tulev matkarada). Korrastada külade territooriumidel asuvad pargid ja haljasalad ning rajada neid täiendavalt (Paistu kirikupark rajada olemasoleva projekti alusel koostöös Paistu Kogudusega). Rakendada meetmeid keskkonnanõuete täitmiseks ning keskkonnatingimuste parendamiseks. Arvestada tegevusplaanides ja investeeringutes Loodi looduspargi kaitsekorralduskavas planeeritu rakendamisega. 5. Väärtustada piirkondade talusid paigaldades külakaarte ja taluviitasid. Väärtustada ajalugu, väljapaistvaid ajaloolisi isikuid ning tutvustada nende tegevust elanikkonnale temaatiliste ürituste, koduuurimustööde kaudu jne. 6. Maaelu ja külaelu arenguks taotleda munitsipaalmaad Holstre ja Paistu külades arvestades kommunikatsiooni-, side- ja elektrivõrgu olemasolu ning korruselamute korteriomanike vajadusi kõrvalhoonete (garaažid, kuurid) rajamiseks ning elamufondi loomiseks. Eespooltoodud külade arenduse tegevuskava elluviimine tugineb eelkõige külaelanike enese initsiatiivil, ühistööl, koostööl koostööpartneritega, s.h erinevate fondidega, mille eesmärk on väärtustada elu maal, EL fondidega, sponsoritega jne. Koostööpartneriks on Paistu vald, kes toetab tegevuskavas heaks kiidetud prioriteetsete projektide elluviimist vastavalt eelarvelistele võimalustele ja kehtestatud korrale. TEGEVUSSUUNAD JA MEETMED INVESTEERINGUNA Haldus, rahvastik ja juhtimine Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmise aeg Infotehnoloogia uuendamine asutustes Vallavanem OV eelarve 2005–2010 Ettepanek ühinemiseks Vallavanem OV eelarve; riigipoolne toetus 2007–2008 Töögruppide ettevalmistamine Vallavanem 2006 Uuringud Vallavanem 2006–2007 Otsustamine ja piiride muutmine Vallavanem 2007–2009 Elamuehituse ettenägemine tiheasustusaladel ja munitsipaalmaadel, elamukruntide müük munitsipaalmaadel Vallavanem OV eelarve (prognoositav laekumine eelarvesse + 400 000) 2005–2006 Üldplaneeringu vastuvõtmine Vallavanem OV eelarve 2007 Vallavalitsuse ruumide ümberasumine raamatukogu majja Paistu külas Vallavanem OV eelarve 250 000 2005 Tehniline infrastruktuur Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Side parandamine koostöös teenuste pakkujatega Vallavanem OV eelarve, teenuse pakkujad 2005–2010 Avalike IT-punktide loomine külatubadesse Vallavanem OV eelarve, fondid 2005–2010 Teede mustkatte alla viimine: Paistu–Holstre Paistu–Sultsi Loodi–Ramsi (valla territoorium) Holstre–Holstre-Polli spordibaas Vallavanem OV eelarve, riigieelarve, fondid 2005–2010 Valla teede kap. remont OV eelarve 2005–2010 Kõnnitee + jalgrattatee rajamine Paistu asulasse Vallavanem OV eelarve, riigi eelarve 2005 Veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava väljatöötamine Vallavanem OV eelarve 2005–2006 Holstre vee- ja kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid (veetr. 2 200 000; kanal. 1 600 000) 2006–2010 Paistu biopuhasti rekonstrueerimine ja vee/kanalitrasside rekonstrueerimine OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid (4 000 000; veetr. 2 200 000; kanal. 1 600 000) 2005–2010 Piirkonna puurkaevude remont ja puhastamine (Holstre joogivee defluoreerimine ning raua erastus Kondi joogivee raua erastus Paistu Põhikooli joogivee raua erastus Paistu puurkaevu (160m) kapitaalremont) OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid (750 000; 45 000; 45 000; 150 000) 2005–2010 Sultsi veehaarde rajamine (projekteerimine ja ehitamine) OÜ Paistu Soojus OV eelarve, fondid (projekt. 170 000; rajam. 1 700 000) 2005–2007 Maa munitsipaliseerimine Kondi mänguväljaku rajamiseks Vallavanem OV eelarve, fondid 2005 Bussiootepaviljonide ehitamine (Paistu küla Kondi Nõmme /Holstrest paviljon/ Holstre) Vallavanem OV eelarve (40 000; 15 000; 3 000; 40 000) 2005 2006 2006 2006 Koostöös OÜ Sakala teedega hoonestuse lähedal teede tolmuvabastuse korraldamine Vallavanem OV eelarve, riigieelarve 2006–2010 Haridus Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Paistu Põhikooli remont, elektripaigaldis, elektriprojekt Vallavanem, direktor OV eelarve (elekter, põrandad 250 000; 20 000) 2005–2010 Holstre Põhikooli energiasäästu programmile – maaküttele viimine Vallavanem, direktor OV eelarve, fondid 2005–2010 Paistu Põhikooli spordiväljaku täiustamine Vallavanem, direktor OV eelarve, fondid 2005–2010 Holstre Põhikooli juurdeehitus (raamatukogu-arvutiklass; projekteerimine) Holstre kooli fälisfassaadi taastamine (energiasääst) Vallavanem, direktor OV eelarve, fondid (450 000; 25 000) (1 200 000) 2005–2006 Holstre Põhikooli spordiväljaku täiustamine ja mänguväljaku ehitamine Vallavanem, direktor OV eelarve 2005–2010 Põhikoolide haljastus + teede mustkatte alla viimine ja plaatimine Vallavanem, direktor OV eelarve (Holstre 150 000, Paistu 90 000) 2005–2010 Holstre Põhikooli käsitööklassi ja tööõpetusklassi väljaehitamine ja vent.seadme paigaldus Vallavanem, direktor OV eelarve (klassid 240 000, vent. seade 120 000) 2005–2006 Paistu lasteaia ruumide, sissekäigu ja trepikoja remont Vallavanem, lasteaia juhataja OV eelarve (aknad 45 000; ruum. rem. 35 000; trepik. / 4 krt. X9000=36 000/ LA osal. 18 000) 2005 Holstre kooli juurde õpilaskodu rajamine (uusehitus) Vallavanem, direktor OV eelarve, riigi eelarve, fondid (3 150 000 15 kohta x 30 m2 in.k. x 7000 kr/m2) 2007–2010 Kultuur Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Paistu rahvamaja remont, akende vahetus ja soojustus, välisvoodri vahetus (eesmärk energiasääst) Vallavanem OV eelarve, fondid (1 200 000) 2005–2007 Külatubade sisustamine valla külades elanike tegeluseks Kultuurijuht, sotsiaaltöötajad OV eelarve, fondid 2005–2010 Paistu kiriku oreli remont Kirikuõpetaja, vallavanem Praostkonna toetus, annetused, OV toetus, fondid 2005–2010 Laagrite korraldamine – laste ja noorte vaba aja sisustatud arendavaks tegevuseks Sotsiaaltöötajad, kultuurijuht, spordikoordinaator OV eelarve, fondid 2005–2010 Eakate tegelusvõimaluste parendamine Sotsiaaltöötajad, kultuurijuht OV eelarve,fondid 2005–2010 Partnersuhete loomine teiste riikide omavalitsusega kultuuri- ja noorsoovahetuseks Vallavanem, kultuurijuht OV eelarve, fondid 2005 Taidluskollektiivide poolt valla esindamine maakonnas, Eestis ja väljaspool Vallavanem, kultuurijuht OV eelarve, fondid 2005–2010 Sotsiaalhoolekanne Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Koostöös kogudusega sotsiaaltubade loomine Paistu külasse pastoraadi hoonesse Vallavanem OV eelarve, fondid, EELK Paistu Maarja Kogudus 2005–2010 Sotsiaalmajja (Pastoraadi hoone) turvasignalisatsiooni paigaldus Vallavanem OV eelarve, fondid, (25 000) 2005–2006 Osalemine regionaalse hooldeasutuse ehitusel (12 kohaga) Vallavanem OV eelarve, fondid 2005–2010 Sport Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Spordiväljakute täiustamine valla külades (Jalgpalliväljaku rajamine Paistu väljakule) Vallavanem OV eelarve, fondid (6 000) 2005–2010 Holstre-Polli Tervisekeskus Sihtasutuse loomine ja hoonestuse väljaehitamine koostöös Viljandi linna ja Eesti riigiga Vallavanem Riiklikud eraldised, OV eelarve, fondid (15 000 000) 2005–2007 Laste mänguväljaku rajamine Intsu küla Kondi asulasse, (väljaku rajamine) Vallavanem OV eelarve, fondid (80 000) 2005 Ekstreemspordiväljakute rajamine Holstre kooli juurde, Paistu ja Kondile Vallavanem, sotsiaaltöötajad OV eelarve, fondid, (3 X 60 000) 2005–2010 Loodus, keskkond, turism Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Olemasolevate parkide korrastamine Vallavanem OV eelarve, Fondid, EELK Paistu Maarja Kogudus 2005–2010 Konkursi «Kaunis kodu» jätkamine Vallavanem OV eelarve 2005–2010 Paistu külas ohtlike jäätmete kogumiskasti kasutuselevõtt Vallavanem OV eelarve, fondid, OÜ Paistu Soojus (65 000) 2005–2006 Valla avalike veekogude kaldaalade puhastamine, puhkekohtade rajamine avalike veekogude äärde, rannaalade korrastamine (1. Rõikajärv- 2,7 ha ja Pirmastu järv –2,7 ha /järvede vaheline sild välja ehitada/ 2. Kõlujärv – 3,4 ha /puhastada väljavool 3. Holstre järv – 3,6 ha 4. Aidu järv – 8,2 ha) Vallavanem OV eelarve, riigieelarve, fondid (20 000 15 000 150 000 20 000) 2005–2010 Valla turismiobjektide ja vaatamisväärsuste korrastamine ja vaadete avamine (tulenevalt Loodi looduspargi kaitsekorralduskavast) Vallavanem OV eelarve, riigieelarve, fondid 2005–2010 Paistu kalmistu korrastamine, kiviaia ehituse lõpetamine, langemisohtlike puude mahavõtmine Vallavanem OV eelarve, riigieelarve, fondid 2005–2010 Loodi Looduspargis puhkeala rajamise lõpetamine – järve taastamine Loodi Paisjärve maaüksusele, koos puhkeala ja parkla rajamisega vastavalt tehnilisele projektile Vallavanem OV eelarve, riigi eelarve, fondid (150 000) 2005 Matkaradade ja puhkekohtade rajamine Loodi looduspargi territooriumile kooskõlastatult maaomanike ja RMK-ga. Vaateplatvormi taastamine Oru kinnistule (avaliku kasutuse leppe sõlmimisega), muinsuskaitsealuse Loodi mõisa munakivitee taastamine (aluseks Loodi looduspargi kaitsekorralduskava) Vallavanem OV eelarve, fondid, RMK 2005–2010 Paistu lipuväljaku pargi väljaehitamine olemasoleva projekti järgi avaliku puhkekohana Vallavanem OV eelarve, EELK Paistu Maarja Kogudus, fondid (300 000) 2005 Meditsiiniline teenindus Projekt ja tegevus Vastutav Rahastamine (arvestuslik maksumus) Täitmine Perearstikeskuse hoone kap. remont Vallavanem OV eelarve, fondid (250 000) 2005–2010 Kooliarsti ruumide ja perearsti vastuvõtupunkti väljaehitamine Holstre koolihoone ruumidesse Vallavanem OV eelarve (15 000) 2005–2006 Kaldtee ehitus perearstikeskusele Vallavanem OV eelarve, perearst (3000) 2005