Vabariigi Valitsus — ««Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005» täienduse» heakskiitmine — RTL, 27, 337

«Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 6 alusel ja kooskõlas rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määrusega nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise kord» (RTL 1998, 58/59, 258): 1. Kiita heaks ««Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005» täiendus» (juurde lisatud). 2. Võtta programmi täiendus Vabariigi Valitsuse 4. juuni 1996. a istungil (protokoll nr 44, päevakorrapunkt nr 27) nõusoleku saanud «Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005» täitmise aluseks aastatel 2000–2005. Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2000. a korraldusega nr 124-k «Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi aastani 2005» täiendus 1. Programmi nimetus Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005. 2. Programmi aluseks olevad õigusaktid «Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005» sai Vabariigi Valitsuse 4. juuni 1996. a istungil (protokoll nr 44, päevakorrapunkt nr 27) valitsuse nõusoleku. Programmi koostamise ja täiendamise aluseks on «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 6 ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti (RT 1991, 35, 428) artikli 12 punkt 2. Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi nõustamiseks on moodustatud sotsiaalministri 6. oktoobri 1998. a käskkirjaga nr 237 laste ja noorukite terviseprogrammi nõukogu, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Lastekaitse Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajad. Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi nõukogu täidab rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määruse nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise kord» punktis 8 toodud juhtkomitee ülesannet. 3. Programmi põhieesmärk ja lähieesmärgid Programmi põhieesmärk Lastele ja noorukitele tingimuste ja eelduste loomine tervist edendava, kaitsva ja soodustava sotsiaal-psühholoogilise, füüsilise ja esteetilise keskkonna kujundamiseks ning laste tervisepotentsiaali igakülgseks väljaarendamiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Lähieesmärgid 1. Laste vaimse tervise probleemide ja psüühikahäirete ennetamine, varajane avastamine ja kvaliteetse psühhiaatrilis-psühholoogilise nõustamisteenuse kättesaadavus. 2. Lastele ja noorukitele igakülgseks arenguks vajamineva tasakaalustatud ja kvaliteetse toidu tagamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Laste tervislike toitumisharjumuste kujundamine. 3. Laste eluviisi kujundamine kehaliselt aktiivseks. Välispõhjustest tingitud vigastuste ja traumajuhtude vähendamine ning keskkonna turvalisuse suurendamine. 4. Laste tervisehäirete ennetamine, varajane avastamine ning koolides ja koolieelsetes lasteasutustes kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus. 5. Kooli ja koolieelse lasteasutuse laste tervist kaitsva töökorralduse ja õpikeskkonna tagamine. 6. Laste terviseprogrammi arengusuundade täiendamine, programmi tegevuste kvaliteedi tõstmine, programmi tulemuslikkuse ja efektiivsuse hindamine. 4. Programmi sihtrühm Programmi sihtrühmaks on lapsed ja 16–18-aastased noorukid ning nende tegevusi mõjutavad inimesed ja institutsioonid. Programmi tegevus on suunatud üldhariduskoolide, sanatoorsete koolide ja hälvikute erikoolide õpilastele ja koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele, koolide ja koolieelsete lasteasutuse töötajatele. 5. Programmi tegevused aastateks 2000–2005 5.1. Alaprojekt «Laste vaimne tervis» Projekti põhieesmärk: Laste vaimse tervise probleemide ja psüühikahäirete ennetamine, varajane avastamine ja kvaliteetse psühhiaatrilis-psühholoogilise nõustamisteenuse kättesaadavus. Projekti sihtrühm Lapsed ja 16–18-aastased noorukid üldhariduskoolides, hälvikute erikoolides ja sanatoorsetes koolides ning koolieelsetes lasteasutustes, psühholoogid, õpetajad, tugiisikud, lapsevanemad, maakondade nõustamiskomisjonid. Lähieesmärgid 1. Töötada välja psühholoogiliste abistruktuuride alused ja nõustamisteenuste osutamise mudel Maavalitsuste tasandil psühholoogide, psühhiaatrite, lastekaitsetöötajate, sotsiaaltöötajate, pedagoogide, noorsoopolitseinike, noorsootöötajate, psühholoogide ja arstide tegevuste koostöömudeli väljatöötamine. Teostamise aeg 2001.–2003. aasta. Psühholoogilise abistruktuuri teenuste kasutaja rahulolu küsitlused lastevanematele, lastele ja kohalikule omavalitsusele. Teostamise aeg 2004. aasta. 2. Tõsta pedagoogide, lastega tegelevate spetsialistide ja lastevanemate teadlikkust psühholoogilise nõustamise ja psüühikahäirete varajase diagnoosimise ja ravi vajalikkusest Töötada välja õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja üldsusele vaimse tervise küsimuste optimaalse teavitamise ja nõustamise mudel. Teostamise aeg 2000. aasta. Interneti teabe jätkuv uuendamine psühholoogilise abi kättesaadavusest – 2000.–2002. aasta. Õpetajate täiendkoolituse kava ja materjalide väljatöötamine vaimse tervise küsimustes koostöös kõrgkoolidega. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi teabematerjali kirjastamine õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja terviseedendajatele. Teostamise aeg 2000.–2003. a 3. Laste kooli- ja koolieelse lasteasutuse siseste vaimse tervisega seotud probleemide (sh kooliväsimus) vähendamine Sotsiaalpedagoogi tööülesannete määratlemine. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Õigusaktide parandusettepanekud, rakendusaktide koostamisel osalemine. Teostamise aeg 2000.–2003. aasta. Elukvaliteedi uuring, optimismi-pessimismi test ja stressiuuring. Teostamise aeg 2002.–2003. aasta. 4. Tugiperede ja tugiisikute süsteemi väljaarendamine Tugiisikute koolitus. Teostamise aeg 2000.–2003. aasta. Projekti planeeritud koostööpartnerid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tartu Ülikooli pedagoogika osakond ja psühholoogia õppetool, Tartu Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, Eesti Elukvaliteedi Keskus, Eesti Psühholoogide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, laste tugikeskused Tartus ja Tallinnas, Eesti Perearstide Selts, kohalikud omavalitsused. Projekti täitmise planeeritav ajakava – Täitmise periood – 2000.–2004. aasta. Projekti tulemuslikkuse hindamise näitajad – Suitsiidide, psüühika- ja psühhiaatriliste häirete esinemissageduse muutus – Psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist saanud laste ja noorte arv – Tugiisikutelt abi ja nõustamist saanud laste ja noorte arv – Psüühikahäirete ravile suunatud laste ja noorte arv – Koolist väljalangenud õpilaste arv 5.2. Alaprojekt «Toit koolis ja koolieelses lasteasutuses» Projekti põhieesmärk Lastele ja noorukitele igakülgseks arenguks vajamineva tervisliku ja kvaliteetse toidu tagamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, k.a internaatkoolides, hälvikute erikoolides ja sanatoorsetes koolides. Laste tervislike toitumisharjumuste kujundamine. Projekti sihtrühm Lapsed ja 16–18-aastased noorukid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhatajad, kokad, õpetajad, tervishoiutöötajad. Lähieesmärgid 1. Õigusaktide täiendamine laste tervislikuks toitumiseks vajaliku soodsa keskkonna loomiseks (seadused, rakendusaktid, laste toitlustamise juhendid, õppekavad) Osalemine seaduste rakendusaktide koostamisel ja reformidega seotud muudatustega kohandamisel. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. 2. Tervisliku toitumise õpetuse võtmine põhi- ja üldkeskhariduse riiklikusse õppekavasse ja alushariduse raamõppekavasse integreeritud õppekavu läbiva teemana, õppeaineks vajaliku õppematerjali olemasolu Toitumisõpetuseks vajalike kirjalike ja visuaalsete õppematerjalide väljatöötamine. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Õpetajate ja kasvatajate väljaõppesüsteemi loomine tervisliku toitumise õppeaine võtmisel õppekavadesse. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Meedia ja reklaamikampaaniate analüüs ja mõju laste toitumisharjumuste kujundamisele. Teostamise aeg 2001.–2004. aasta. Laste toitumisalase teadlikkuse hindamine, tervisliku toitumise õpetamise kohandamine tulemustele vastavalt. Teostamise aeg 2004. aasta. 3. Tervisehäiretega laste individuaalsete vajaduste arvestamine nende toitlustamise korraldamisel Toitumisalase teabematerjali kirjastamine lastevanematele. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Koostöömudeli väljatöötamine perearstide, lasteasutuste ja toitumisspetsialistidega toidutalumatuse õigeaegseks avastamiseks. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Tervisehäiretega lastele erimenüüde koostamine ja nende kasutuselevõtt. Teostamise aeg 2002. aasta. Laste ja lastevanemate toitumisalase nõustamise võtmine perearsti ja kooliarsti töösse. Teostamise aeg 2002.–2003. aasta. 4. Lasteasutuste personali pädevus toitumise valdkonnas Avaliku arvamuse kujundamine laste tervisliku toitumise küsimuses (raadio, artiklite kogumik, maakonnalehed, rubriik «Laste toit», teadusartiklid, internet). Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Sensoorse analüüsi kasutamise võtmine koolitoidu hindamismudelisse. Sensoorse analüüsi kasutamise juhendi väljatöötamine koolide ja koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötajatele. Teostamise aeg 2001. aasta. Tehnoloogiaalane koolitus ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Omavalitsuste juhtide, koolide ja koolieelsete lasteasutuste personali koolitus. Teostamise aeg 2001.–2003. aasta. Parima koolitoidu hindamiskriteeriumide väljatöötamine. Teostamise aeg 2004. aasta. 5. Toitumisalaste uuringute rakendamine menüüde koostamisel Koolieelsete lasteasutuste ja koolide menüüde analüüs ja korrigeerimine laste toidusoovitustele vastavaks. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Toitumise analüüsi programmide kasutamise laiendamine koolieelsetes lasteasutustes ja koolides menüüde koostamisel ja toitumisalasel nõustamisel. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Erinevate laste toitumise uuringute koondamine toitumise andmekogusse. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Laste toidueelistuste uuringud ja nende tulemuste kasutamine menüüde koostamisel. Teostamise aeg 2001.–2004. aasta. Toidualase teabesüsteemi ja rahvusvahelise teabevahetuse väljaarendamine. Teostamise aeg 2003.–2005. aasta. Projekti planeeritud koostööpartnerid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Põllumajandusministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituut, Tartu Ülikooli arstiteaduskond ja kehakultuuriteaduskond, Tallinna Pedagoogikaülikooli loodusteaduste osakond, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskus, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Toitumisteaduse Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perearstide Selts, kohalikud omavalitsused. Projekti täitmise planeeritav ajakava – Täitmise periood – 2000.–2004. aasta. Projekti tulemuslikkuse hindamise näitajad – Toidutalumatusest, toitainete defitsiidist või ületarbimisest tingitud haiguste esinemissageduse muutus – Laste toitumisharjumuste ja toitumisteadlikkuse muutus toidueelistuste uuringute alusel – Toidutarbimise andmete muutus Statistikaameti leibkonnauuringute alusel – Toidu kvaliteedi ja ohutuse alaste ettekirjutuste arv koolides ja koolieelsetes lasteasutustes 5.3. Alaprojekt «Laste kehaline aktiivsus ja traumade ennetamine» Projekti põhieesmärk Laste eluviisi kujundamine kehaliselt aktiivseks. Välispõhjustest tingitud vigastuste ja traumajuhtude vähendamine ning keskkonna turvalisuse suurendamine. Projekti sihtrühm Lapsed ja 16–18-aastased noorukid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, õpetajad, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhatajad, perearstid, omavalitsused. Lähieesmärgid 1. Kehaliselt aktiivse eluviisi kujundamine koolieelses lasteasutuses ja koolis Teavitada lapsi ja lastevanemaid laste kehalisest võimekusest ning kehalise aktiivsuse vajalikkusest. Teostamise aeg 2000. aasta. Algklasside kehalise kasvatuse õpetajate ning perearstide täiendõppe kava ja materjalide väljatöötamisel ja täiendamisel osalemine. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Kehalise kasvatuse metoodika kohandamine ja täiendamine erivajadustega õpilastele. Teostamise aeg 2001.–2004. aasta. 2. Eelduste loomine turvalise ja tervist soodustava keskkonna tagamiseks koolides ja koolieelsetes lasteasutustes Õigusaktide väljatöötamisel osalemine. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Koolieelsetele lasteasutustele õuetegevuste optimaalse mudeli väljatöötamine. Teostamise aeg 2000.–2003. aasta. 3. Eluks vajalike turvalisust tagavate oskuste õpetamise süsteemi rajamine (ujumisõpe, liikluskäitumine, esmaabi) Koostöömudeli väljatöötamine liikluskorraldajate ja -järelevalvesüsteemi, koolide ja üldsusega laste liiklustraumade ennetamiseks. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Liiklusohutuse kampaaniate läbiviimiseks metoodilise materjali (õpetaja liiklusohutuse käsiraamat) koostamine õpetajatele ja terviseedendajatele. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Avaliku arvamuse kujundamine koostöös Maanteeametiga üleriigiliste liiklusohutuse kampaaniate raames. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Esmaabiõpetuse (sh vetelpääste) materjalide koostamine ja koolituste läbiviijate koolitamine. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Laste ujumisõppe tulemuste uuring. Teostamise aeg 2000. ja 2004. aasta. 4. Traumade tekkepõhjuste uuringud ja nende tulemuste kasutamine traumade ennetamiseks Laste vigastuste kohta tehtud uuringute koondanalüüs ja vigastuste tekkepõhjuste vältimise meetmete väljatöötamine. Teostamise aeg 2000.–2003. aasta. Meedia ja liikluskampaaniate analüüs lastega toimunud liiklusõnnetuste esinemissageduse muutumisel. Teostamise aeg 2000. ja 2004. aasta. Projekti planeeritud koostööpartnerid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu Ülikooli Tervishoiuinstituut, Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Kehalise Kasvatuse Liit, Ujumisliit, Eesti Punane Rist, kohalikud omavalitsused. Projekti täitmise planeeritav ajakava – Täitmise periood – 2000.–2004. aasta. Projekti tulemuslikkuse hindamise näitajad – Laste kehalise võimekuse näitajate muutus uuringute alusel – Ujumiskursuse läbinud laste arv – Välispõhjustest tingitud laste vigastuste ja traumajuhtude esinemissageduse muutus 5.4. Alaprojekt «Tervishoid koolis ja koolieelses lasteasutuses» Projekti põhieesmärk Laste tervisehäirete ennetamine, varajane avastamine ning koolides ja koolieelsetes lasteasutustes kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus. Projekti sihtrühm Lapsed ja 16–18-aastased noorukid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, koolide ja koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötajad, perearstid, õpetajad. Lähieesmärgid 1. Tagada õpilastele koolis tervisekontroll ja tervisekasvatus, luues omavalitsustes linna- või vallaarsti ning pere- ja kooliarsti koostöösüsteemi Kooli ja koolieelse lasteasutuse tervishoiu optimaalse mudeli avalik arutelu. Teostamise aeg 2000. aasta. Kooli ja koolieelse lasteasutuse tervishoiu optimaalse mudeli alusel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneva rakendusakti koostamisel osalemine. Teostamise aeg 2000. aasta. Optimaalse tervishoiumudeli kavandamisel ühes piirkonnas koostöö piirkondliku haigekassa, pediaatri, perearsti, valla- ja maakonnaarsti ning tervisekaitsetalituse töötajatega. Teostamise aeg 2000.–2003. aasta. 2. Vähendada laste haigestumist mittenakkuslikesse haigustesse nende riskitegurite varajase väljaselgitamise ja tõhusa preventiivse tegevuse tulemusel Töötada välja metoodiline käsiraamat koolide ja koolieelsete lasteasutuste tervishoiutöötajatele mittenakkuslike haiguste riskitegurite määramiseks ja haigestumist ennetavate meetmete rakendamiseks. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. 3. Koolides ja koolieelsetes lasteasutustes kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamine Saavutada koolis ja koolieelses lasteasutuses täidetava tervishoiualase dokumentatsiooni ühtlustamine ning määrata kindlaks andmete töötlejad ja kasutajad. Koolieelsetes lasteasutustes ja koolides kasutatava dokumentatsiooni täiendamine. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Tervishoiutegevuste korraldamine ja finantseerimisaluste täiendamine hälvikute ja sanatoorsetes koolides. Teostamise aeg 2001. aasta. Tervishoiutöötajate täiendkoolituse vajaduse uuring õppeprogrammide koostamiseks. Teostamise aeg 2001.–2002. aasta. Koostada ja kirjastada koolitervishoiu käsiraamat. Teostamise aeg 2003.–2004. aasta. 4. Tervishoiutöötajate, tervisekasvatuse õpetajate ja terviseedenduse spetsialistide vahelise koostöömudeli rakendamine Pedagoogide ja tervishoiutöötajate koostöömudeli väljatöötamine laste ja lastevanemate tervisekasvatuse ja terviseedenduse hoiakute kujundamisel. Teostamise aeg 2001.–2002. aasta. Tervishoiutöötajate täiendkoolituse (sh tervisekasvatuse valdkonnas) kava ja materjalide väljatöötamine koostöös kõrg- ja kutsekoolidega. Teostamise aeg 2002.–2004. aasta. Kooliarsti ja -õe koostöömudeli väljatöötamine koos kooli psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ning sotsiaaltöötajaga laste abistamiseks tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamisel. Teostamise aeg 2003.–2004. aasta. Projekti planeeritud koostööpartnerid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Keskhaigekassa, Tartu Ülikooli lastehaiguste ja perearsti õppetool, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tervisekaitseinspektsioon, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Kardioloogia Instituut, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Õdede Ühing, Eesti Perearstide Selts, kohalikud omavalitsused. Projekti täitmise planeeritav ajakava – Täitmise periood – 2000.–2004. aasta. Projekti tulemuslikkuse hindamise näitajad – Laste haigestumise muutus – Riskiteguritega õpilaste arvu muutus uuringu tulemuste põhjal – Õpilaste tervisekäitumise muutus uuringu tulemuste põhjal 5.5. Alaprojekt «Keskkond koolis ja koolieelses lasteasutuses» Projekti põhieesmärk Laste tervist säästva kooli ja koolieelse lasteasutuse töökorralduse ja õpikeskkonna tagamine. Projekti sihtrühm Lapsed ja 16–18-aastased noorukid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, koolide ja koolieelsete lasteasutuste personal. Lähieesmärgid 1. Õppetöö korralduse parandamine koolides õpilaste tervisekaitse aspektist sellekohaste õigusaktide väljatöötamisega Õppekorralduse uuringu tulemuste arutelud maakondades, linnades ja valdades ning üldsuse teavitamine olukorrast. Teostamise aeg 2000. aasta. Normdokumentide analüüs ning parandusettepanekute esitamine. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Avaliku arvamuse kujundamine kooli ja koolieelsete lasteasutuste keskkonna suhtes, keskkonna uurimistulemuste kokkuvõtte tutvustamine. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Koolide tervisepassi sisseseadmine operatiivse info käsitlemiseks. Teostamise aeg 2003. aasta. 2. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste tervisekaitse olukorra kaardistamine Koolieelsete lasteasutuste tervisekaitse olukorra analüüs ja meetmete rakendamine. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Maakondade ja koolidevahelise koostööna seada sisse kogu vabariigis kooli tervisepass. Teostamise aeg 2003. aasta. Koolieelsete lasteasutuste ja koolide tervisekaitse olukorra kordusuuringud andmaks hinnangut projekti tegevustele. Teostamise aeg 2004. aasta. 3. Koolide ja koolieelsete lasteasutuste personali tervisekaitsealase teadlikkuse tõstmine lastele soodsate keskkonnatingimuste loomiseks Koolide ja omavalitsuste töötajatele kogumiku koostamine õppekorralduse uuringu tulemustest ning koolituste läbiviimine. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Koostöömudeli väljatöötamine tervishoiutöötajatega laste võimalike keskkonnast tingitud tervisehäirete ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Koolieelsete lasteasutuste töötajatele, omavalitsusjuhtidele ja kohalikele tervishoiutöötajatele asutuse tervisekaitse küsimusi käsitleva õppematerjali koostamine. Teostamise aeg 2000.–2002. aasta. Õpetajate ja juhtkonna koolitus lasteasutuse tervisekaitse teemal, õppe- ja teabematerjali kirjastamine. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Projekti planeeritud koostööpartnerid Sotsiaalministeerium, Tervisekaitseinspektsioon, tervisekaitsetalitused, Haridusministeerium, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Tartu Ülikooli tervishoiuinstituut ja pedagoogika õppetool, tiigrihüppe projekt, kohalikud omavalitsused. Projekti täitmise planeeritav ajakava – Täitmise periood – 2000.–2004. aasta. Projekti tulemuslikkuse hindamise näitajad – Koolide ja koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsealaste ettekirjutuste arv – Koolide ja koolieelsete lasteasutuste tervisekaitse olukorra muutus uuringute alusel 5.6. Alaprojekt «Arendusprojekt» Projekti põhieesmärk Laste terviseprogrammi põhieesmärgi saavutamise jälgimine ja alaprojektide tegevuste täiendamine, programmi tegevuste kvaliteedi tõstmine, programmi tulemuslikkuse ja efektiivsuse hindamine. Projekti sihtrühm Riikliku programmi alaprojektide meeskonnad, meedia. Lähieesmärgid 1. Programmi tegevuse operatiivne kajastamine meedias (TV, kirjalik teave, elektrooniline teave, konverentsid, ümarlauad jm) Avaliku arvamuse kujundamine laste tervise küsimustes ning avalikkuse teavitamine programmi tegevustest. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. 2. Programmi tegevuste kvaliteedi tagamine ning tulemuslikkuse ja efektiivsuse hindamine Programmi meeskondade kvaliteedialane koolitus. Teostamise aeg 2000.–2001. aasta. Programmi hindamisalane koolitus. Teostamise aeg 2000.–2002., 2004. aasta. Jooksva teabe koondamine programmi tegevusest. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. Laste ja noorukite terviseprogrammi nõukogu side alaprojektidega ja hindamistulemuste analüüs. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. Teostamise aeg 2002. aasta. Programmi tulemuslikkusele hinnangu andmine 3–18-aastaste laste ja noorte tervisekäitumise muutuste põhjal. Teostamise aeg 2002., 2005. aasta. Õigusaktidesse tehtud ettepanekute realiseerumise hindamine. Teostamise aeg 2005. aasta. Alaprojektide tegevuskavade institutsionaliseerumise hindamine. Teostamise aeg 2005. aasta. Programmi hindamine. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. 3. Koostöö teiste riiklike programmide ja tervist edendavate koolidega Programmi tegevuse koordineerimine, koostöö teiste riiklike programmide ja tervist edendavate koolide ja koolieelsete lasteasutustega. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. Ühistegevus laste ja noorukite terviseprogrammi nõukoguga. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. Koostöö ministeeriumide, komisjonide ja kõrgkoolidega. Teostamise aeg 2000.–2005. aasta. 4. Tervist edendava kooli ja koolieelse lasteasutuse mudeli rakendamine Koolide ja koolieelsete lasteasutuste aktiveerimine paikkondlike ürituste ja koolitustega ning kooli ja koolieelse lasteasutuse sisemise arengu toetamine. Teostamise aeg 2000.–2003. aasta. Tervist edendava kooli ja koolieelse lasteasutuse mudeli rakendumise hinnang. Teostamise aeg 2005. aasta. 5. Programmi raames teostatavate uuringute ja kirjastustegevuse optimeerimine Trükiste ja ankeetide eksperthinnangud. Teostamise aeg 2000.–2004. aasta. Projekti planeeritud koostööpartnerid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Tartu Ülikool, Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituut, Tervisekaitseinspektsioon, Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskus, kohalikud omavalitsused, Eesti Elukvaliteedi Keskus, Ujumisliit, Kehalise Kasvatuse Liit, Eesti Toitumisteaduse Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perearstide Selts. Projekti täitmise planeeritav ajakava – Täitmise periood 2000.–2004. aasta. – Hindamisperiood 2005. aasta. Projekti tulemuslikkuse näitajad – Alaprojektide tegevuste kvaliteedi näitajate muutus – Meediaväljaannetes laste tervist kajastanud saadete ja artiklite arv – Programmi tulemuslikkuse ja efektiivsuse hinnang – Tervist edendavate koolide ja koolieelsete lasteasutuste arv 6. Programmi planeeritav esialgne maksumus Kavandatud alaprojektide esialgne maksumus Programmi täitmise perioodi (2000.–2004. aasta) ja hindamisperioodi (2005. aasta) aastaeelarved alaprojektide lõikes on planeeritud alljärgnevalt: Alaprojektid/maksumus tuh kr 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Laste vaimne tervis 350 750 750 550 250 Toit koolis ja koolieelses lasteasutuses 500 950 900 900 750 Laste kehaline aktiivsus ja traumade ennetamine 380 450 500 500 400 Tervishoid koolis ja koolieelses lasteasutuses 300 550 500 600 400 Keskkond koolis ja koolieelses lasteasutuses 250 500 500 600 500 Arendusprojekt 547 800 650 650 350 1500 KOKKU aastas 2327 4000 3800 3800 2650 1500 7. Programmi tulemuslikkuse näitajad – Laste ja noorte suremuse, tervisehäirete esinemissageduse ja terviseseisundi näitajate muutus meditsiinistatistika büroo ja teadusuuringute andmetel – Laste tervisekäitumise muutus uuringute andmetel – Kaitseväkke sobimatute noormeeste arv – Elukvaliteedi näitajate muutus uuringute andmetel – Laste ja noorukite riikliku terviseprogrammi tulemuslikkuse ja efektiivsuse hinnang 8. Võimalikud finantseerimisallikad Programmi finantseerimine toimub riigieelarvest vastavalt teatud aasta riigieelarve võimalustele. Programm on suunatud kõigile l3–18-aastastele lastele, arvestamata rahvust, elukohta ja majanduslikku kindlustatust. Programmi riiklik finantseerimine tagab sihipärase järjepideva programmilise tegevuse ning selle edasiarendamise vastavalt planeeritule. Riiklik programm toetab kompetentse personali ja tegevusega ka teistest allikatest finantseeritud väikesemahuliste projektide tegevusi. Sotsiaalminister Eiki NESTOR