Sotsiaalminister — Tervishoiustatistilise aruande koostamine ja esitamise nõuded — RTL, 27, 312

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351; 97, 860) paragrahvi 14 punkti 8 alusel: § 1. Kehtestada tervishoiustatistiliste aruannete koostamise ja esitamise nõuded. (1) Tervishoiuasutused ja eraarstid koostavad osutatud tervishoiuteenuste alusel kuu ja kvartaliaruande käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aruandevormide alusel. (2) Tervishoiuasutused ja eraarstid esitavad järgmised tervishoiustatistilised aruanded: 1) kuuaruanne «Ravivoodid ja hospitaliseerimine» vormi (lisa 1) järgi järgmise kuu viiendaks kuupäevaks; 2) kvartaliaruanne «Arsti vastuvõtud ja koduvisiidid» vormi (lisa 2) järgi kvartalile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. (3) Tallinnas esitatakse aruanded Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile, Tartus Tartu linnaarstile, välja arvatud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) ning maakonnas maakonnaarstile. (4) Maakonnaarst, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja, Tartu linnaarst ning Kliinikumi juhatus koostavad esitatud aruannete alusel maakonna, Tallinna, Tartu ja Kliinikumi kohta riigi, kohalike omavalitsuste ning eratervishoiuasutuste lõikes koondaruanded ja esitavad need aruanded Sotsiaalministeeriumi statistika ja analüüsi osakonna meditsiinistatistika büroole järgmiselt: 1) kuuaruanne «Ravivoodid ja hospitaliseerimine» järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks viseeritud arvutiväljatrükina ja magnetkandjal; 2) kvartaliaruanne «Arsti vastuvõtud ja koduvisiidid» kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks viseeritud arvutiväljatrükina ja magnetkandjal. § 2. Käesoleva määrusega kehtestatud tervishoiustatistiliste aruannete koostamise ja esitamise nõuded võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2000. a. § 3. Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 20. mai 1996. a käskkirjad 115 ja 116 ametkondliku aruande kinnitamise kohta. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Lisa 1 sotsiaalministri 23. detsembri 1999. a määrusele nr 92 Sotsiaalministeerium Statistika ja analüüsi osakond Meditsiinistatistika büroo, tel (2) 62 69 844 Gonsiori 29, 15027 TALLINN Ravivoodid ja hospitaliseerimine Tervishoiustatistiline kuuaruanne . . . . . . . . . . Aasta Maakond Tervishoiuasutus Avalik sektor 10 – riik 20 – kohalik omavalitsus Erasektor 30 – Eesti eraõiguslik isik 40 – välismaa eraõiguslik isik jaanuar aprill juuli oktoober veebruar mai august november märts juuni september detsember Omaniku liik Voodiprofiil Voodite arv kuu lõpul Keskmine voodite arv kuus Haigete arv perioodi algul Hospitaliseeritute arv Haiglasisene liikumine Haiglast lahkunute arv Haigete arv perioodi lõpul Voodipäevade arv kokku sh teiste maakondade elanike voodipäevade arv Peale selle hooldajate voodipäevade arv kokku neist üle toodud teistest osakondadest üle viidud teistesse osakondadesse välja kirjutatud teistesse haiglatesse üle viidud surnud hospitaliseeritud teistest maakondadest lapsed Kood Nimetus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 V02 sisehaigused V03 kardioloogia V05 gastroenteroloogia V10 pikaravi V11 endokrinoloogia V13 nakkushaigused V14 laste nakkushaigused V15 hematoloogia V17 nefroloogia V19 kutsehaigused V20 kirurgia V21 lastekirurgia V22 neurokirurgia V24 rindkerekirurgia V26 kardiokirurgia V28 traumatoloogia V29 lastetraumatoloogia V30 põletus V32 ortopeedia V33 lasteortopeedia V34 uroloogia V36 näo- ja lõualuukirurgia V38 onkoloogia V40 sünnitusabi V41 raseduspatoloogia V42 günekoloogia V44 tuberkuloos V48 neuroloogia V49 lasteneuroloogia V50 psühhiaatria V51 lastepsühhiaatria V52 silmahaigused V54 nina-kõrva-kurguhaigused V55 laste nina-kõrva-kurguhaigused V56 naha- ja suguhaigused V57 laste naha- ja suguhaigused V58 radioloogia V59 lastehaigused V62 proktoloogia V63 pulmonoloogia V66 intensiivravi I aste V67 intensiivravi II aste V68 intensiivravi III aste V70 veresoontekirurgia V71 laste intensiivravi I aste V72 laste intensiivravi II aste V73 laste intensiivravi III aste V76 reumatoloogia V98 taastusravi Kokku P49 päevastatsionaar haiglas Täitja nimi . . . . . . . . . . . . . . . Kuupäev . . . . . . . . . . Telefon . . . . . . . . . . Maakonnaarst/Raviasutuse juhataja . . . . . . . . . . . . . «Ravivoodid ja hospitaliseerimine» Juhend kuuaruande täitmise kohta Kuuaruande koostavad, sõltumata omandivormist, kõik statsionaarsed tervishoiuasutused ehk haiglad asutuse algaruandena igapäevaste arvestuslehtede või elektroonilise andmebaasi alusel. Koos aruandega tuleb edastada teave kõigi dokumenteeritud muutuste kohta tervishoiuasutustes. Aruande lahtrite täitmisel juhinduda täpselt tabeli päisest. Lähtuda järgnevatest selgitustest. Omanike liikide jaotus on aluseks ettevõtjate (asutuste) klassifitseerimisel lähtudes nende kapitaliosalusest (häälteenamuse kuuluvusest äriühingus) ning vara kuuluvusest (füüsilisest isikust ettevõtja puhul). Klassifitseerimise esimese etapina määratakse, kas on tegemist avaliku sektoriga või mitte. Avalik sektor Erasektor 10 – riik 30 – Eesti eraõiguslik isik 20 – kohalik omavalitsus 40 – välismaa eraõiguslik isik Kui äriühingus (asutuses) on riigi ja kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus kokku 50% või suurem, on tegemist avaliku sektoriga. Kui riigi kapitaliosalus on äriühingus (asutuses) 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga «10 – riik». Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on 50% või suurem, on tegemist alaliigiga «20 – kohalik omavalitsus». Erasektorisse liigitatakse äriühing (asutus) juhul, kui Eesti riigil või kohalikul omavalitsusel ei ole äriühingus (asutuses) kapitaliosalust või kui see on alla 50%. Kui Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute kapitaliosalus äriühingus (asutuses) on 50% või enam, liigitatakse see alaliigi «30 – Eesti eraõiguslik isik» alla. Kui välismaa isiku kapitaliosalus on üle 50%, liigitatakse äriühing (asutus) alaliigi «40 – välismaa eraõiguslik isik» alla. Selle alaliigi alla kantakse ka välismaa äriühingu (asutuse) filiaal. Füüsilisest isikust ettevõtjad kuuluvad alaliigi «30 – Eesti eraõiguslik isik» alla. Kui omaniku liik muutus aasta lõpukuudel, arvestatakse asutus ja tema töö aruandluses selle omaniku liigi järgi, millises asutus töötas suurema osa ajast. Haigla – asukoha, ehitise, administratiivse korralduse ja personali suhtes kehtestatud nõuetele vastav tervishoiuasutus ööpäevaringseks statsionaarse arstiabi andmiseks meditsiinilistel põhierialadel/erialadel kompleksselt või üksikutel erialadel omaette. Haiglad võivad anda ka ambulatoorset ja päevastatsionaarset arstiabi. Haigla juures tegutsev päevastatsionaar esitab oma töö kohta andmed aruande real P49. Ravivoodi on voodi patsiendi raviks ööpäevases osakonnas. Keskmine voodite arv kuus on kuu jooksul avatud olnud voodite keskmine arv. Voodipäev – ööpäev, mille jooksul hospitaliseeritud patsient sai ravi. Voodipäevade arvestamisel loetakse saabumise ja lahkumise päev üheks päevaks. Hospitaliseeritu on haiglaravile võetud patsient, tavaliselt vähemalt ühe ööpäevase viibimisega. Hospitaliseeritute arv kokku (veerg 4) sisaldab ka teistest statsionaaridest, samuti päevastatsionaarist üle toodud haigete arvu ning neist lapsed tuuakse välja veerus 6. Lapsed on määratletud vanusrühmaga 0–14 aastat. Veerus 5 on hospitaliseeritute arv teistest maakondadest, juhul kui haige alaline elukoht ei ole samas maakonnas, kus asub haigla. Tallinn näitab Harjumaalt hospitaliseerituid kui teise maakonna elanikke. Analoogiliselt toimub arvestus Harjumaal, näidates Tallinna elanikke kui teise maakonna elanikke. Haiglasisest haigete liikumist iseloomustab teistest osakondadest üle toodud haigete arv (veerg 7) ja teistesse osakondadesse üle viidud haigete arv (veerg 8). Haiglast lahkunud kuu jooksul: 1) haiglaravi lõpetanud patsientide arv, kes kirjutati välja (veerg 9), kuna paranes, osutus terveks või jätkab ravi päevastatsionaaris või 2) surid (veerg 11) või 3) viidi üle teise haiglasse (veerg 10) ravi jätkamiseks, diagnoosi täpsustamiseks või muul põhjusel. Aruandes esitatud arvandmed peavad vastama kontrollseostele. Kuuaruannete omavaheline kontrollseos: eelmisest kuuaruandest veerg 12 (haigete arv perioodi lõpul) võrdub käesoleva kuuaruande veeruga 3 (haigete arv perioodi algul). Haigete liikumist iseloomustab kehtiv kontrollseos lahtrite vahel: Veerud (3+4+7) – veerud (8+9+10+11) = veerg 12 Profiilide summa tuuakse välja real Kokku. Võrreldes senikehtinud statsionaarse osakonna voodiprofiilide loendiga, on sisse viidud kaks muudatust: 1) V80 – hingamisteede allergoloogia kuulub nüüd dubleerimise vältimiseks pulmonoloogia (V63) voodiprofiili alla; 2) V46 – lastetuberkuloos kuulub tuberkuloosi voodiprofiili (V44) alla. Lisa 2 sotsiaalministri 23. detsembri 1999. a määrusele nr 92

«Arsti vastuvõtud ja koduvisiidid» Juhend kvartaliaruande täitmise kohta Iga tervishoiuasutus, sõltumata omandivormist, täidab aruande kvartaliaruandena. Omandivorm – 10 – riigi omand, 20 – kohaliku omavalitsuse omand, 30 – Eesti eraomand, 40 – välismaa omand, 90 – muu. Täiskasvanud on isikud vanuses 15 aastat ja vanemad. Lapsed on määratletud vanusrühmaga 0–14 aastat. Aruande täitmisel juhinduda täpselt tabeli päisest. Täitmise aluseks on arstipäevik või elektrooniline andmebaas. Aruandes näidatakse haigla, polikliiniku ja ambulatoorse arstiabi asutuse koosseisus olevate arstide vastuvõtud ja koduvisiidid. Kiirabi töö aruande täidavad iseseisvad kiirabiasutused ja teiste asutuste koosseisus olevad kiirabiosakonnad. Arstide erialanimistu on kohandatud EÜ Direktiivile 93/16 EEC. Lähtuda järgnevatest täpsustustest: 1) haigla vastuvõtutoas osutatud ambulatoorne arstiabi näidata vastavalt erialaarsti esialgsele diagnoosile; 2) interni (eriala kood 18) töö on näidatud real 11 ja intern-stomatoloogi (eriala kood samuti 18) töö on näidatud real 44; 3) erandjuhul näidata ja seda põhjendada, millise erialaarsti registreeritud töö (vastuvõtud, koduvisiidid) on näidatud varureal nr 39.