Rahandusminister — Valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist teatamine — RTL, 19, 252

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) paragrahvi 21 lõike 4 alusel. § 1. Kehtestada «Valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist teatamise vorm». § 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Majandusminister rahandusministri ülesannetes Mihkel PÄRNOJA Kantsler Aare JÄRVAN Lisa rahandusministri 3. veebruari 2000. a määrusele nr 15 «Valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist teatamine» VALLA- VÕI LINNAEELARVE PROJEKTIS ETTENÄHTUD RIIGIABIST TEATAMISE VORM 1. Valla- või linnavalitsuse nimi, aadress ja kontaktisik. 2. Riigiabi programmi1 nimetus või individuaalset abi2 saava ettevõtja nimi. 3. Riigiabi programmi või individuaalse abi juriidiline alus. (riigiabi programmi või individuaalse abi juriidiliseks aluseks on seadus või muu õigusakt; vastav õigusakt või selle eelnõu lisatakse loataotluse juurde). 4. Programmi vorm: 1) uus riigiabi programm; 2) olemasoleva riigiabi programmi muutmine (märkida muudetava programmi nimi; kirja number, millega rahandusministrile esialgsest programmist teatati; kirjeldada, milliseid muudatusi ja miks programmis tehakse). 5. Taotletava riigiabi programmi või individuaalse abi eesmärk. (taotletava riigiabi programmi või individuaalse riigiabi puhul näidatakse abi üks peamine eesmärk või teisesed eesmärgid (horisontaalsed, regionaalsed, sektoraalsed))3 6. Riigiabi andmisega seotud piirangud või kriteeriumid4. 7. Riigiabi andmise vorm(id)5 (nimetada sobiv(ad)): 1) toetus; 2) madalaprotsendiline laen ehk sooduslaen; 3) intressitoetus; 4) maksusoodustus; 5) garantii; 6) abi, mis puudutab tööstusettevõtetega (näidata millistega) sõlmitud uurimis- ja arendustööde lepinguid; 7) muud (määratletakse). 8. Iga riigiabi vormi kohta näidata eraldi, millised kulud kavandatakse katta: maa, hoonete, seadmete ost; tööjõu-, konsultatsiooni-, väljaõppe- ja koolituskulud vms. 9. Riigiabi programmi edukuse korral (kui selline kohustus ette nähakse): 1) näidata programmi edukuse kriteeriumid; 2) kas edukuse kriteeriumid sisaldavad riigiabi tagasimaksmist. 10. Sanktsioonid abisaajale (näiteks abi tagasimaksmine), kes ei täida abi andja kehtestatud tingimusi. 11. Riigiabi programmi alusel antava abi kombineerimine teiste abiprogrammi(de)ga (näidata millis(t)ega). 12. Riigiabi programmi kestvus. (tähtajalise programmi puhul programmi jõustumise ja lõppemise kuupäev; olemasoleva programmi pikendamisel, mis perioodiks programmi pikendatakse) 13. Kulud: 1) eelarve assigneeringud individuaalse abi puhul või programmi kestvuse jooksul; maksusoodustuste andmise puhul arvestuslik riigi tulu vähenemine; 2) olemasoleva riigiabi programmi muutmisel, tehtud kulutused ja võetud kohustused viimasel kolmel aastal või maksusoodustuste andmise puhul arvestuslik riigi tulu vähenemine. 14. Riigiabi programmi eeldatav abisaajate arv: alla 10 10-st 50-ni 51-st 100-ni 101-st 500-ni 501-st 1000-ni üle 1000. 15. Riigiabi programmi või individuaalse abi kokkusobivus konkurentsiseaduse paragrahviga 20 (esitatakse asjakohased statistilised, uurimis- ja sotsiaal-majanduslikud andmed). 16. Muu asjakohane informatsioon taotletava riigiabi kohta, sh loodud või säilitatud töökohtade arv. 1 Riigiabi programm on riigiabi andja igasugune tegevus, mis sisaldab riigiabi vastavalt konkurentsiseaduse paragrahvile 19 ning mille alusel võib riigiabi anda ühe ja sama või sarnaste eesmärkide saavutamiseks rohkem kui ühele abisaajale, kusjuures abisaajate hulk pole tavaliselt ette kindlaks määratud. 2 Individuaalne riigiabi on ühekordne abi, mida antakse ühele konkreetsele ettevõtjale väljaspool programmi. 3 1) horisontaalse abi alla kuuluvad üldised investeeringud, väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamine, uurimis- ja arendustegevus, keskkonnakaitse, energia säästmine, tööhõive, kaubanduse arendamine vms (uurimis- ja arendustegevuse ning pääste- ja restruktureerimisabi puhul täidetakse ka käesoleva vormi lisa 1 või 2); 2) regionaalse abi puhul nimetatakse regioon, millele abi antakse; 3) sektoraalse abi puhul nimetatakse majanduslik(ud) tegevusala(d) ja vastav Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 4-kohaline kood (põllumajandusega seotud abi puhul näidatakse ka põllumajandustooted, mille tootmiseks, töötlemiseks jne abi antakse). 4 Antud piirangud või kriteeriumid nagu töötajate arv, käive, bilansimaht, kui suurt osa aktsiakapitalist omavad suurettevõtted jne on seotud peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abiga. 5 1) sooduslaenude vormis antava abi puhul näidatakse ka laenuintress protsentides ja laenu tagatis; 2) kui abi antakse maksusoodustuste vormis, täpsustatakse, kas abi on maksude ajatamine, alandatud maksumäärad, tulumaksuvabastus vms; 3) garantii puhul näidatakse garantii tagatis ja garantii andmise eest võetav tasu; 4) iga abi vormi kohta esitatakse selle üksikasjalik kirjeldus (sh abi osakaal) ja näidatakse abi andmise tingimused (nende olemasolul); 5) näidatakse, kas abi andmine on automaatne, st kui abi antakse õigusaktides kehtestatud kriteeriumide ja tingimuste alusel. Juhul kui riigiabi andja valib abi- saaja(d) oma äranägemisel, ei ole tegemist automaatse abiga. Lisa 1 Valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist teatamise vormile TÄIENDAV KÜSIMUSTIK TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSELE ANTAVA RIIGIABI KOHTA (ESITATAKSE KOOS RIIGIABIST TEATAMISE VORMIGA) 1. Detailne riigiabi eesmärgi ning teadus- ja arendustegevuse olemuse kirjeldus. 2. Uurimis- ja arendustegevuse etapi määratlus: 1) fundamentaaluuringud; 2) määratlemisfaas või tasuvusuuringud; 3) tööstusuuringud; 4) konkurentsieelne arendustegevus; 5) piloot- või demoprojektid. 3. Taotletava riigiabi kululiigid: 1) personalikulud (uurimistöötajad, tehnikud ja muu abipersonal, kes tegeleb eranditult uurimistegevusega); 2) kulutused instrumentidele, aparatuurile, maale ja rajatistele, mida kasutatakse eranditult ja pidevalt uurimistegevuseks (välja arvatud juhul, kui toimub nende müük); 3) kulutused konsultatsioonidele ja sarnastele teenustele, sealhulgas väljastpoolt ostetud uurimistööd ja tehniline teave, patendid jne, mida kasutatakse eranditult uurimistegevuseks; 4) otseselt teadus- ja arendustegevusega seotud üldkulud; 5) muud tegevuskulud (näiteks kulutused materjalidele, abimaterjalidele ja muudele sarnastele toodetele), mis tekivad otseselt uurimistegevuse tulemusel. 4. Riigiabi vorm ja osakaal: 1) abi vorm ja osakaal iga teadus- ja arendustegevuse etapi kohta, millele abi kavandatakse; 2) kasutatavate boonuste1 ja maksimaalse abi osakaalu üksikasjalik kirjeldus. 5. Teadusalane koostöö: 1) koostöö teiste ettevõtjatega projekti läbiviimisel, koostöö eritingimused; 2) koostöö teiste asutustega (näiteks uurimisinstituudid ja ülikoolid), koostöö eritingimused. 6. Rahvusvahelised aspektid: 1) näidata, kas riigiabi programm või individuaalne abi on seotud rahvusvaheliste projektidega (näiteks Esprit või Eureka); 2) koostöö partneritega teistest riikidest (riigid, ettevõtjad või uurimiskeskused, abiprogrammi või individuaalse abi kogumaksumus, kulutuste jaotus partnerite kaupa). 7. Tulemuste rakendamine: 1) kellele kuulub teadus- ja arendustegevuse tulemuste omandiõigus; 2) kas on kehtestatud lisatingimused litsentside andmiseks sõltuvalt tegevuse tulemustest; 3) kas on kehtestatud eeskirjad teadus- ja arendustöö tulemuste avaldamiseks/levitamiseks; 4) kas planeeritakse teadus- ja arendustöö tulemusi kasutada/arendada? 8. Teadus- ja arendustegevusele antava riigiabi stimuleeriv mõju. (näidata meetmed, mis on kavandatud, et teadus- ja arendustegevusele antav abi stimuleeriks ettevõtteid algatama teadus- ja arendustegevust lisaks nende igapäevasele tegevusele) 1 Boonus on võimalus ületada teadus- ja arendustegevusele antava abi lubatavat osakaalu teatud tingimustel (näiteks kui abi antakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale). Lisa 2 Valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist teatamise vormile TÄIENDAV KÜSIMUSTIK PÄÄSTE- JA RESTRUKTUREERIMISABI KOHTA (ESITATAKSE KOOS RIIGIABIST TEATAMISE VORMIGA) 1. Näidata, kas riigiabi saava ettevõtja kuulub väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hulka. 2. Kui riigiabi saaja on varem saanud pääste- ja restruktureerimisabi, siis kirjeldada, millal ja mis vormis abi anti. 3. Ettevõtte erastamise puhul kirjeldada erastamisviisi (kas erastamine toimus avaliku konkursi korras ja valiti parim pakkumine). Erastamisega kaasnenud riigiabimeetmete kirjeldus (juhul, kui abi anti). 4. Restruktureerimisabi puhul lisada ettevõtte restruktureerimisplaan (ettevõtte pikaajalise elujõulisuse taastamiseks vastuvõetavate restruktureerimismeetmete kirjeldus; näidata restruktureerimisplaani finantseerimise vajadused ja katteallikad).