Legislator Case Law & Legislation
815203 EE

Kaarma Vallavolikogu — Kaarma valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2016 vastuvõtmine — KO, 242, 2106

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Kaarma Vallavolikogu — Kaarma valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2016 vastuvõtmine — KO, 242, 2106

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4 lõiked 1 ja 2, Kaarma Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2004– 2016 (lisatud). 2. Käesolev määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja Kaarma valla interneti koduleheküljel. 3. Käesolev määrus jõustub 24. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kaarma Vallavolikogu 20. oktoobri 2004. a määruse nr 23 lisa 1 Kaarma valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004. a kuni 2016. a Käesoleva arendamise kava eesmärk on välja tuua kogu Kaarma valla territooriumil uute rajatavate ning rekonstrueeritavate ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine, nimetatud piirkondade elanike parem varustamine eespool nimetatud teenusega ning üldise keskkonnaseisundi parandamine. Käesoleva arendamise kava aluseks on valla koostatav üldplaneering ning arengukava. Kaarma valla territooriumil kasutatav põhjavesi tuleb põhiliselt siluri horisondist, mis on nõrgalt kaitstud, seda tingib õhuke pinnakate, karstialad ja aluspõhja avavad eesvoolud. Siit tuleneb vajadus kaitsta põhjavett, sest majanduslikult on odavam olemasoleva põhjavee varu kaitse, kui teha suured kulutused veevarude täiendamiseks ja trasside rajamiseks. Reostuse eest kaitsmata aladel ei tohiks lubada loomakasvatushoonete juurest sõnnikuhoidlatest sõnniku väljavoolamist (Tahula suurfarm, Pähkla sigala jne), vaid vedada kompostimisväljakutele. Vallas on neli kompaktse asusustusega piirkonda, kus on juba välja arendatud tsentraalne veevõrk ja kanalisatsioon. Need on Eikla, Kudjape ja Aste küla ning Aste alevik. Plaanis on need veel rajada Nasva, Mändjala, Keskranna, Laheküla, Upa ning Muratsi külasse. Samas on plaanis laiendada Kudjape külas ühiste tehnovõrkudega haaratavat maa-ala, seega suurendada selle teenusega hõlmatavate inimeste hulka põhiliselt uute tekkivate elamupiirkondade baasil. Käesolevaks ajaks on kõik olmevee- ning kanalisatsioonitrassid ja nende täiendavad rajatised inventariseeritud. Kaarma vallas on ühisveevärgiga hõlmatud kompaktselt asustatud piirkonnad ning elanikkonna hulk alljärgnevad: Aste alevik 610 inimest 85 m3 ööpäevas Aste küla 200 inimest 45 m3 ööpäevas Eikla küla 150 inimest 16 m3 ööpäevas Kudjape küla 498 inimest ühendatud linna vee- ja kanalisatsiooni võrku Lisaks olemasolevatele on veel väiksemad ühisveevärgiga alad, nagu näiteks endised suvilakooperatiivid ja väiksemad majaderühmad, kuid kus kanaliseerimine on lahendatud kas äraveoga või maasse immutamisega. Täielikult on lahendamata aga Nasva küla, Mändjala suvilate piirkonna vesivarustuse ja kanaliseerimise küsimus. Eespool nimetatud piirkondades toimub heitvee puhastamine alljärgnevalt: Aste alevik Lokaalne puhastusseade Aste küla Lokaalne puhastusseade Eikla küla Lokaalne puhastusseade Kudjape küla Ühendatud tsentraalsesse Kuressaare linna võrku Seoses üksikelamute ehituse piirkondade laiendamisega ning kunagiste suvemajade ümberehitamisega elamuteks laieneb ka vajadus tsentraalse vesi- ja kanalisatsioonivarustuse rajamiseks nendes piirkondades. Nimetatud protsess tagab nende piirkondade elanikele käesolevate nõuete kohase puhta olmevee ning heitvee tsentraalse ärajuhtimise, mis vähendab piirkonna pinnasereostust, tagab piirkonnas keskkonna- ja põhjaveekaitstuse. Kaarma vallas ühisvee- ning kanalisatsioonisüsteemidega hõlmatud uued alad on alljärgnevad: Nasva küla 343 elanikku Mändjala küla 416 elanikku Keskranna küla 83 elanikku Laheküla küla 88 elanikku Eikla küla 137 elanikku Olemasoleva rekonstrueerimine Upa küla 125 elanikku Muratsi küla 140 elanikku Kudjape küla 627 elanikku Olemasoleva laiendus Eespool kirjeldatud uute piirkondade heitvee kanaliseerimised piirkondade heitveepuhastitesse: Nasva küla Läätsa küla (Salme vald) heitveepuhasti Mändjala küla Läätsa küla (Salme vald) heitveepuhasti Keskranna küla Läätsa küla (Salme vald) heitveepuhasti Laheküla küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Eikla küla Eikla küla lokaalne heitveepuhasti Upa küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Muratsi küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Kudjape küla Ühendada Kuressaare linna tsentraalsesse võrku Vastavalt eespool kirjeldatud piirkondade varustamisele tehnovõrkudega näeb Kaarma vald oma eelarves ette meetmeid eespool nimetatud investeeringute tegemiseks alljärgnevalt: Valla investeeringud aastateks 2005 kuni 2016 (esimene veerg on objekti planeeritav maksumus) Nasva-Mändjala-Keskranna küla kanalisatsioonitrassi ehitus 16 500 000 1 100 000 Laheküla küla vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus 14 120 000 1 410 000 Muratsi küla vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus 4 260 000 426 000 Kuressaare ja Upa küla vahelise ühenduse vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus 3 040 000 304 000 Eikla küla vee- ja kanalisatsiooni tsentraalvõrgustiku rekonstrueerimine 1 100 000 110 000 * Hinnad on 2004. a hinnatasemes.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →