Rahandusminister — Audiitorite kutsekomisjoni töökorra kinnitamine — RTL, 18, 230

Määrus kehtestatakse «Audiitortegevuse seaduse» (RT I 1999, 24, 360) paragrahvi 23 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Audiitorite kutsekomisjoni (edaspidi komisjon) töövormiks on istung. § 2. Istungi päevakorra projekti kinnitab, istungi kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või mõlema äraolekul komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige. § 3. Kui komisjoni esimees ja aseesimees on valimata või kui komisjoni esimees ei ole enda ja komisjoni aseesimehe äraolekul määranud asendajat, täidab komisjoni esimehe ülesandeid rahandusministri poolt määratud komisjoni liige. § 4. Istung kutsutakse kokku hiljemalt ühe kuu jooksul, kui seda kirjalikult nõuavad vähemalt kaks komisjoni liiget, audiitorkogu juhatus või rahandusminister. § 5. Komisjoni teenindab Rahandusministeerium ja/või tema poolt valitud esindaja. § 6. Komisjoni kulud kaetakse riigieelarvest. 2. peatükk KOMISJONI ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISED § 7. Komisjon valib liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimeest ei valita enne, kui on valitud esimees. § 8. Iga komisjoni liige saab teha ettepaneku üksnes ühe esimehe või aseesimehe kandidaadi osas. Kui komisjoni liige ei ole nõus kandideerima, siis tema kandidatuuri ei hääletata. § 9. Hääletamine on avalik, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kui on üles seatud üks kandidaat, siis peab komisjoni liige hääletama kas selle poolt või vastu. Kui on üles seatud rohkem kui üks kandidaat, peab komisjoni liige hääletama neist ühe poolt. Komisjoni igal liikmel on üks hääl. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda. § 10. Valituks loetakse kandidaat, kelle poolt hääletas rohkem kui pool istungil osalenud komisjoni liikmetest. Kui kandideeris rohkem kui kaks kandidaati ja ükski neist ei saavutanud valimisteks vajalikku tulemust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kordushääletus. § 11. Kui esimees või aseesimees jäi istungil valimata, korraldatakse komisjoni järgmisel istungil, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast valimiste ebaõnnestumist, uued valimised. § 12. Kui esimees või aseesimees on jäänud kahel järjestikusel istungil valimata, määrab esimehe või aseesimehe rahandusminister. 3. peatükk ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE § 13. Komisjoni istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Istung, mille käigus võetakse vastu eksam, toimub mitte harvem kui kord aastas. Istungi toimumise aja otsustab komisjoni esimees või paragrahvides 2 või 3 nimetatud isik (edaspidi esimees) arvestades eelkõige laekunud taotlusi eksami sooritamiseks või kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kooskõlastamiseks. § 14. Rahandusministeerium teavitab iga kuu esimesel ja kolmandal esmaspäeval kirjalikult komisjoni esimeest Rahandusministeeriumile laekunud eksamitaotlustest ja audiitorkogu poolt kooskõlastamiseks saadetud audiitortegevuse seaduse paragrahvi 28 lõigete 1 ja 2 ning paragrahvi 29 lõike 2 alusel vastuvõetud otsustest. § 15. Esimees teatab komisjoni liikmetele komisjoni istungist vähemalt kümme päeva enne selle toimumist. Teatele kirjutab alla esimees. Komisjoni istungi teates tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht ning istungi päevakord. Teatele lisatakse kõik otsuste tegemiseks vajalikud ja nõuetele vastavad andmed ja dokumendid. 4. peatükk ISTUNGI LÄBIVIIMINE § 16. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt seitse komisjoni liiget. Kui istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub istung sama päevakorraga hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi ärajäämist. Uue istungi toimumisest teatab esimees liikmetele kohe, kui on selgunud, et istungit ei saa läbi viia. § 17. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav istungi juhataja (esimehe) hääl. § 18. Komisjoni otsuste tegemises osaleb iga komisjoni liige isiklikult. Igal komisjoni liikmel on üks hääl. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud juhul, kui tegemist on huvide konfliktiga. § 19. Komisjoni liige ei või osa võtta hääletamisest, kui on tegemist huvide konfliktiga. Huvide konfliktist tuleb teatada istungi juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamist. § 20. Istung on kinnine. Istungil ekspertide, taotlejate ja teiste asjaosaliste isikute osalemise või viibimise otsustab istungi juhataja. § 21. Komisjoni otsused protokollitakse. § 22. Istungi protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) istungil osalevate komisjoni liikmete ja osalenud isikute nimekiri; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) istungil vastu võetud otsused koos hääletustulemustega; 7) istungi otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 8) muud olulised asjaolud. § 23. Istungil tehtud otsuste ja hääletustulemuste õige ja täieliku jäädvustamise eest vastutab esimees. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija ning eriarvamuse korral ka eriarvamusele jäänud komisjoni liige. § 24. Allkirjastatud istungi protokolli originaal ning istungi teade ja sellele lisatud materjalid säilitatakse Rahandusministeeriumis. Protokolli ärakiri edastatakse pärast allakirjutamist viivitamata audiitorkogu juhatusele ning antakse hiljemalt järgmisel istungil igale komisjoni liikmele. 5. peatükk EKSAMI KORD § 25. Komisjon eksamineerib audiitori kutse taotlejaid ja audiitorkogu juhatuse poolt täiendavale eksamile suunatud audiitoreid (edaspidi taotleja) vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud eksami programmile. § 26. Taotlejad esitavad oma taotluse eksamile pääsemiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib vajalike dokumentide olemasolu ning vajadusel küsib juurde täiendavaid andmeid ja dokumente. § 27. Enne eksamit toimuval komisjoni istungil vaatab komisjon taotlused läbi ja teeb otsuse taotlejate eksamile lubamise kohta, kinnitab eksami küsimustikud, määrab kindlaks eksami toimumise aja, koha ja protseduuri. § 28. (1) Taotleja eksamile lubamisest keeldutakse, kui ta ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele. Samuti keeldub komisjon taotleja eksamile lubamisest, kui taotlemisel ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid ja dokumente või esitatud andmed on mittetäielikud, eksitavad või ei vasta tegelikkusele. (2) Kui taotleja esitab hiljem täiendavalt andmeid või dokumente või kui selgub, et andmed vastavad tegelikkusele, teeb komisjon eksamile lubamise osas uue otsuse. § 29. Eksamile lubamisest keeldumise korral peab komisjoni otsus sisaldama põhjendust. Otsuse tegemiseks võib komisjon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. § 30. Komisjoni otsusest eksamile lubamise, sellest keeldumise või täiendavate andmete nõudmise kohta teatatakse taotlejale viivitamata pärast istungi toimumist. § 31. Hiljemalt kolm nädalat enne kirjaliku eksami toimumist teeb esimees eksamile lubatud taotlejale kirjalikult teatavaks kirjaliku eksami aja ja koha ning eksami läbiviimise protseduuri. § 32. Kui eksamile lubatud taotleja ei saanud eksamil osaleda, võib ta eksami sooritada järgmisel korral. Eksamil osalemisest peab taotleja teatama esimehele kirjalikult hiljemalt viis päeva enne eksami toimumist. Kui eksamil osalemisest ei ole viis päeva enne eksamit teatatud, ei lubata taotlejat eksamile. Kui eksamile lubatud taotleja ei ole kolmel järjestikusel korral eksamil osalenud, teeb komisjon tema taotlusel eksamile lubamise osas uue otsuse. § 33. Kui komisjon keeldus taotleja eksamile lubamisest põhjusel, et ei olnud esitatud kõiki nõutud andmeid ja dokumente või esitatud andmed polnud täielikud, lubatakse taotleja järgmisele eksamile, kui eelnimetatud keeldumise põhjused on ära langenud. § 34. Eksami vähemalt üks osa peab olema kirjalik. Kui eksamil on ka suuline osa, siis kirjalik osa toimub enne suulist. § 35. Eksami kirjaliku osa sooritamisel ja suulise osa ettevalmistamisel viibib vähemalt kaks komisjoni liiget (edaspidi komisjoni esindaja). § 36. Komisjoni esindaja kõrvaldab istungilt taotleja, kes on olulisel määral rikkunud eksami protseduuri või tegelenud pettusega. Enne kõrvaldamist võib komisjoni esindaja teha vastava hoiatuse. § 37. Eksami kirjalik osa loetakse edukalt sooritatuks, kui taotleja vastab komisjoni poolt määratud minimaalsele tasemele. Kui kirjalik eksam koosneb mitmest osast, lubatakse järgneva osa tegemisele kandidaat, kes on eelneva osa edukalt läbinud. Kui eksamil on suuline osa, siis sinna pääseb vaid taotleja, kes on kirjaliku eksami edukalt sooritanud. § 38. Kui eksamil on suuline osa, võtab selle vastu komisjon. Eksami alguses antakse komisjonile kirjaliku eksami tulemused ja materjalid. Komisjoni liikmed võivad eksami käigus esitada kandidaadile täiendavaid küsimus nii kirjaliku eksami kohta kui ka muid asjakohaseid küsimusi, mis on vajalikud taotleja kutsesobivuse väljaselgitamiseks. § 39. Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui komisjon on nii kirjaliku kui suulise eksami tulemuste alusel teinud vastava otsuse. § 40. Eksami tulemustest teatatakse viivitamata taotlejale. 6. peatükk KUTSETUNNISTUSE VÄLJAANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 41. Otsuse kutsetunnistuse (edaspidi tunnistus) väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb komisjon pärast eksamitulemuste kindlakstegemist. § 42. Tunnistus antakse üle pärast audiitori ametivande andmist. Audiitori ametivande võtab vastu komisjon. § 43. Tunnistuse väljaandmisest keeldutakse, kui taotleja ei sooritanud edukalt eksamit või ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele. Tunnistuse andmisest keeldumisel peab komisjoni otsus sisaldama põhjendust ja viidet vastavale seaduse ja/või käesoleva korra sättele. § 44. Tunnistus antakse välja allkirja vastu. Tunnistuse kaotamisel antakse audiitori avalduse alusel välja duplikaat. § 45. Tunnistus antakse välja tähtajaliselt kolmeks aastaks. Kolm kuud enne kutsetunnistuse tähtaja möödumist esitab audiitor taotluse komisjonile uue tunnistuse väljaandmiseks. Taotlusele lisatakse audiitortegevuse seaduse paragrahvi 27 lõike 1 alusel koostatud tegevusaruanne või selle alusel tehtud audiitorkogu juhatuse seisukoht. Komisjon annab uue tunnistuse välja enne eelmise tunnistuse tähtaja lõppu. Otsuse tegemiseks võib komisjon nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. § 46. Tunnistuse kehtivus lõpeb selle kehtivuse tähtaja lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel. § 47. Komisjon tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui audiitorkogu juhatus on teinud ettepaneku audiitori kutsetegevuse lõpetamise kohta ning komisjon kooskõlastab selle otsuse. § 48. Kutsetegevuse peatamise, taastamise või lõpetamise kooskõlastamise otsustamiseks võib komisjon nõuda audiitorkogu juhatuselt otsuse põhjendamist ning täiendavaid andmeid ja dokumente. § 49. Ärakirja komisjoni otsusest tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta edastab Rahandusministeerium viivitamata pärast istungi protokolli ärakirja saamist isikule, kelle tunnistus kehtetuks tunnistati. § 50. Arvestust kutsetunnistuste taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise üle peab Rahandusministeerium. Majandusminister rahandusministri ülesannetes Mihkel PÄRNOJA Kantsler Aare JÄRVAN