Tabivere Vallavolikogu — Tabivere valla arengukava aastateks 2005-2010 vastuvõtmine — KO, 241, 2104

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37, Tabivere Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Tabivere valla arengukava aastateks 2005–2010 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Kajar LEMBER Vastu võetud Tabivere Vallavolikogu 26. oktoobri 2004. a määrusega nr 31 TABIVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2005–2010 EESSÕNA Arengukava eesmärk on tagada Tabivere valla eri osade ja eluvaldkondade tasakaalustatud areng, millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Valla arengukava koostamine ja elluviimine on pidev protsess, mida tänastes kiiresti muutuvates oludes ja protsessides tuleb pidevalt täiendada ja eri meetmete osas muuta. Tabivere valla arengukava koostamine sai alguse Tabivere valla moodustamisel ning võeti vastu 1992. aastal. 25. jaanuaril 1996. a kinnitati järgmine arengukava aastateks 1996–2000. 1997. aastal oli osa arengukavast täidetud, seepärast kinnitati 12. detsembril 1997. a valla arengukava täiendused aastateks 1996–2000. Viimased arengukava täiendused võeti vastu 28. detsembri 2000. a aastateks 2000–2005. Arengukava on igal aastal enne eelarve koostamist üle vaadatud ja tehtud ettepanekud kava täiendamiseks. Käesolevas arengukavas on üle vaadatud eelnevate aastate ettepanekud ning võetud välja mitteperspektiivsed ülesanded. Viimase arengukava vastuvõtmisest alates on arengukava eesmärke analüüsitud ja täiendatud, koostamise käigus kohtuti naaberomavalitsuste esindajatega võimalike ühistegevuste väljaselgitamiseks, kohtuti valla ettevõtjatega, viidi läbi seminare töörühmades teemavaldkonniti, peeti külakoosolekuid. Olulisemad probleemid ja nende võimalikud lahendid selgusid töörühmades läbiviidud SWOT-analüüside ning probleemlahenduste baasil ja hilisemates põhjalikes tegevussuundi, tegevusi ja meetmeid käsitlevates arutlustes. Tabivere valla arengukava käsitleb perioodi 2005–2010. Võimalik, et kõik eesmärkide täitmise tegevused ei ole elluviidavad, eelkõige need, mille tegevused sõltuvad eri projektide loomisest, kavas on nad välja toodud kui ühise kokkuleppe tulemusena valminud ideed. Arengukava on aluseks: • valla eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele; • projektide kirjutamisele ja lisaressursside taotlemisele eri programmidest. Tabivere valla arengukava täiendavad lisaks arengustrateegia «Vooremaa 2010», Tabivere valla teederegister ja teehoiukava, koolide ja lasteaia arengukavad ning jäätmekava. I. Ajaloolised ja geograafilised tingimused Tabivere vald paikneb Eestimaa südames, Jõgeva maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja idast Tartu maakonnaga, läänest Puurmani vallaga, põhjast Palamuse vallaga ning kagust Saare vallaga. Esmakordselt on Tabivere nimi ajaloos mainitud 1585. a – Tarbafer. Tabivere alevik tekkis pärast Tartu–Tapa raudtee valmimist 1876. a siinse raudteejaama ümber. Praegusel Tabivere valla territooriumil oli 1939. a valdade jaotuse järgi Saadjärve vald tervikuna, Äksi vallast osa endisest Äksi külast (liidetud 1949. a ning kannab praegu Voldi küla nime).1939. aastal moodustatud Äksi valda kuulusid Sootaga vald ning Elistvere, Raadi ja Saadjärve valla osad. Vooremaa endine kihelkondlik keskus paikneb Äksi kiriku juures. Siiani on säilinud pastoraadihoone, milles elasid ja töötasid mitmed tuntud kultuuritegelased. Aastal 1724–1744 töötas Äksis pastorina juhuluuletaja Carl Gustav Staden, aastail 1769–1763 eestikeelse ajakirjanduse rajajaid, publitsist, kodu-uurija ja keelemees August Wilhelm Hupel ning aastail 1815–1832 töötas siin eestikeelsete kooliraamatute väljaandja, rahvalike kalendrite ja populaarteaduslike väljaannete koostaja Otto Wilhelm Masing. Äksi küla piirimail on Äksi nõia Hermine Elisabeth Jürgensi mälestuskivi. Kogu haldusala kuulus 1939. a Tartu maakonda. Samuti kuulub osa endise Kudina valla territooriumist käesoleval ajal Tabivere valla koosseisu. Osa Kudina vallast jääb Palamuse valla koosseisu ning üks osa Tartu valla koosseisu. Tabivere vald Jõgeva maakonnas sai valla staatuse 12. detsembril 1991. a. Valla praegune territoorium on moodustunud 1. jaanuari 1977. a seisuga ENSV ÜN Presiidiumi 27. detsembri 1976. a seadluse alusel. Valla haldusterritoorium on jaotatud 25 maa-asulaks, neist 1 alevik ja 24 küla. Elanike arv 1. septembri 2004. a seisuga oli 2530 inimest. Tabivere valla üldpindala on 201 km2. Territooriumi pikkus (teid mööda) põhjast lõunasse on ca 12 km ja idast läände 30 km. Funktsionaalselt moodustub Tabivere vald mitmest paikkonnast, mida ühendab ühtne orientatsioon Tartule. Moodustunud on laiemalt kaks piirkonda, mis on kujunenud endiste ühismajandite baasil. Samas on territoriaalselt vallas ka kaks suunda, mis on omavahel suhteliselt isoleeritud, need on Tartu–Jõgeva ja Tartu–Jõhvi suund, tulenevalt suuremate liiklusmagistraalide paiknemisest vallas. Lähimaks suuremaks keskuseks on Tartu linn (20 km) ja Jõgeva linn (29 km); Tallinnast jääb vald 160 km kaugusele. Asendit ja sellest tulenevaid geograafilisi eeldusi võiks pidada Eesti tingimustes keskmisteks. Vahemaa Tabivere ja Tartu vahel on soodus igapäevaseks tööalaseks pendelrändeks. Silmas pidades meeldivat elukeskkonda (rahulik ja looduskaunis keskkond), saab Tabivere vald olla konkurentsivõimeline elukoht ka Tartust väljasiirdujatele. Vallavalitsusel on koostöösidemed Geilenkircheni linnaga Saksamaal. Välispartneritega on peamiselt haridusalane koostöö. Koostöös Jõgeva maakonna valdadega ja Tartu vallaga osaleb vald Vooremaa piirkonna arendamiseks asutatud sihtasutuses Vooremaa Looduskeskus. Tabivere valla territooriumist jääb peamine osa Vooremaa maastikuala piiresse. Sellele maastikule annavad ilme suurvoored, mis asetsevad kõik samas, loode-kagu suunas. Voorte pikkus on 2–4 km, laius on aga ühe kilomeetri ümber. Voored on valdavalt põllustatud, looduslikku taimestikku (peamiselt liigivaesed kuusikud) leidub vähe. Voortevahelised nõod kannatavad liigvee all. Siin leidub nii järvi, soostunud alasid kui sügava turbakihiga madalsoid. Liigniiskuse all vähem kannatavad nõod on kasutusel looduslike rohumaadena, endistel aegadel on nõgusid parema kasutuse eesmärgil laialdaselt kuivendatud. Valla territooriumil on välja kujunenud koos infrastruktuuriga kaks piirkonda, mille keskusteks on Tabivere 1112 elanikuga ja Maarja 257 elanikuga. Mõlemas piirkonnas asub kool, rahvamaja, kirik ja teenindussfäär. Tabivere nimelisel voorel Saadjärve kaldal asub Tabivere valla halduskeskus. II. TABIVERE VALLA INIMRESSURSS JA ELUKESKOND 2.1. ELANIKE ARV Tabivere valla elanike arv on püsinud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt väikese languse suunas. 1993. a – 2736 1994. a – 2707 1995. a – 2707 1996. a – 2656 1997. a – 2657 1998. a – 2703 1999. a – 2701 2000. a – 2633 2001. a – 2668 2002. a – 2608 2003. a – 2608 2004. a – 2530 2.2. VALLA ELANIKE SOOLINE JA VANUSELINE KOOSSEIS 1. sepetembri 2004. a seisuga on Tabivere vallas 2530 elanikku, kellest 1268 on mehed ja 1262 naised. Kogu valla elanikkonnast on alaealisi 584, mis on kogu valla elanikkonnast 23%, kuni 18-aastastest lastest on poisslapsi 301 ja tüdrukuid 283. Poisid 18 eluaastani moodustavad 24% valla meeste üldarvust ja tüdrukud 22% valla naiste üldarvust. Tööealisi (vanuses 19–60) on vallas 1438, kellest 776 ehk 54% on mehed ja 662 ehk 46% naised. Meeste üldarvust moodustavad 61% tööealised mehed. Naiste üldarvust moodustavad tööealised 53%. Pensioniealisi on vallas 508 ehk 20% elanikkonnast, kellest 191 ehk 38% on mehed ja 317 ehk 62% naised. Kogu valla meestest moodustavad pensioniealised mehed 15% ja naistest pensioniealised naised 25%. 2.3. RAHVASTIKU MUUTUSKOMPONENDID Sündimus Aastatel 1989–1997 on Tabivere vallas registreeritud 338 sündi, neist 167 poissi ja 171 tüdrukut. Kõige madalam oli sündimus 1994. a– 23 last, neist 7 poissi ja 16 tüdrukut ning 1993. a 25 last, kellest 13 poissi ja 12 tüdrukut. Poole rohkem lapsi sündis aastatel 1989 ja 1990 vastavalt 47 ja 50. Pärast sündimuse langust aastatel 1993 ja 1994 oli sündimus aastas 30–40 lapse vahel. Sündide arv on järjest langenud. 2000. a sündis vallas 27 last, neist 11 poissi ja 16 tüdrukut. 2001. a sündis 25 last, neist 13 poissi ja 12 tüdrukut. 2002. a sündis 19 last, neist 8 poissi ja 11 tüdrukut, 2003. a sündis vallas 16 last, neist 7 poissi ja 9 tüdrukut, 2004. a 1. septembriks on välja antud 20 sünnitunnistust. Suremus Aastatel 1992–1997 on Tabivere vallas välja antud 236 surmatunnistust, s.o keskmiselt 39 surmatunnistust aastas, neist 124 juhul suri mees ja 112 juhul naine. 2000. a anti välja 34 surmatunnistust, 2001. a anti välja 40 surmatunnistust, 2002. a anti välja 29 surmatunnistust, 2003. a anti välja 30 surmatunnistust, 2004. a 1. septembriks on välja antud 20 surmatunnistust. 2.4. RAHVASTIKU PENDELRÄNNE 2001. aastal on valda elama asunud 82 inimest ja vallast on lahkunud 82 inimest, 2002. aastal on valda elama asunud 102 inimest ja vallast on lahkunud 112 inimest, 2003. aastal saabus 59 inimest, lahkus 93. Tööealistest (01.09.2004. a seisuga 1438) töötab 805 inimest (s.o 56% tööealistest). Vallas on 424 õpilast, kellest õpib väljaspool valda 104 ehk 24%. Tabivere Gümnaasiumis õpib 243 ja Maarja Põhikoolis 77 õpilast. Eelkooliealisi on vallas 160, neist lasteaias käib 73 last (60 Tabiveres ja 13 Maarjas). 2.5. RAHVASTIKU RUUMILISE PAIGUTUSE KIRJELDUS Tabivere vallas on 1 alevik ja 24 küla. Kogu valla rahvastikust (01.09.2004. a seisuga 2530 inimest) elab Tabivere alevikus 1112 ehk 44%, neist 548 on mehed ja 564 naised. Suuremad külad on Maarja 10%, Voldi 6%, Pataste 3,9%, Valgma 3,9% ja Koogi 3,8%. Külade elanike arv on järgmine: Maarja 257 Voldi 152 Pataste 101 Valgma 95 Koogi 78 Sepa 68 Juula 65 Elistvere 50 Kaiavere 55 Uhmardu 53 Õvanurme 47 Otslava 47 Kõduküla 43 Lilu 41 Kassema 39 Kärksi 37 Raigastvere 32 Reinu 31 Tormi 25 Vahi 21 Kõrenduse 21 Kaitsemõisa 20 Kõnnujõe 19 Sortsi 18 Aastatel 1993–2004 on elanike arv vallas vähenenud 206 inimese võrra. 2.6. TOIMETULEK Sotsiaaltoetusteks makstavad summad ja taotluste arv on vallas aasta-aastalt vähenenud, stabiliseerudes viimasel kahel aastal. Paljud endised abivajajad on leidnud töö. Täiendavaid sotsiaaltoetusi on makstud 2004. a vähekindlustatud peredele laste koolitoiduks, keskküttega korteris üksielavatele mittetöötavatele pensionäridele eluasemekulude osaliseks tasumiseks, vanuritele küttepuude kompenseerimiseks, kooli alustamiseks ja lõpetamiseks, paljulapselistele peredele suvelaagri eest tasumiseks, suure pere toetusteks, jõulukinkideks eelkooliealistele lastele, sünnitoetusteks ja matusetoetusteks, ühekordseteks toetusteks vähekindlustatud peredele ja vanglast vabanenutele ühekordseks toetuseks. 1. septembri 2004. a seisuga on Tabivere vallas tööealistest mittetöötavaid inimesi 633, kellest registreeritud töötuid on 25, tööotsijaid on registreeritud 220, koduseid naisi on 95, töövõimetuspensionäre on 110. Lasterikkaid (4 ja enama lapsega) peresid on vallas 22. Vanaduspensionäre on vallas 508. Vanemliku hoolitsuseta eestkostel ja hooldusel on 16 last. Lastekodus on 3 last. Tabivere valla üldhooldekodus on 24 ja päevakeskuses käib 20 hoolealust. 2.7. MAJANDUSLIK AKTIIVSUS Tabivere valla elanikkonnast (01.09.2004. a seisuga 2530) on töövõimelises eas 1438 ehk 57% kogu elanikkonnast, neist 776 meest ja 662 naist. Töövõimelistest töötab 805 ehk 56%. Tööjõulisest elanikkonnast on mittetöötavaid 633 ehk 44%. III. MAAFOND JA SELLE KASUTAMINE Tabivere vallas on maad 20 040 ha, sellest loodusliku rohumaad on 1035,53 ha, maa hindepunktid on 33…52 põllumaad 8430,20 ha elamumaad 121,43 ha muud maad 2639,89 ha metsamaad 7812,95 ha Tabivere vallas on 10. septembri 2004. a seisuga moodustatud 1906 katastriüksust (kinnistuid on 31. detsembri 2003. a seisuga 1177) kogupinnaga 17610,41 ha, millest haritavat maad on 7557,49 ha (mis on 87,9% kogu valla pindalast), looduslikku rohumaad 890,85 ha, metsamaad 7223,85 ha, õuemaad 168,72 ha (sealhulgas hoonete all 37,62 ha), muud maad 1769,91 ha (sealhulgas vee all 318,65 ha). Riigi omandis on 4296,03 ha. Valla munitsipaalomandis on viis katastriüksust, millest kaks on korteriomandid, vormistamisel seitse ja töös kolm katastriüksust. Tabivere vald munitsipaliseerib: 1) maad, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks; 2) valla hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. IV. LOODUSVARAD Valla territooriumil on üheksa järve. Lisaks viiele kaunile piklikule voortevahelisele järvele – Elistvere, Raigastvere, Kaiavere, Soitsjärv ning Saadjärv, piirneb vald ka Kaiu järve ja Papijärvega. Valla väikseim järv on Kogrijärv ning tehisjärvedest on vallas Koogi paisjärv. Valla territooriumi läbib viis jõge, need on Laeva jõgi, Mudajõgi (ka Mudaoja), Uhmardu jõgi (ka Rahivere jõgi ja Saare oja), Kõlajõgi (ka Kõlaoja) ja Amme jõgi. Vooremaa järved paiknevad lähestikku 170 km2 maa-alal. Saadjärv – pindala 707,6 ha, maht 56 608 tuhat m3 , keskmine sügavus 8 m. Saadjärv koosneb kagupoolsest Suurjärvest ja Tabivere valda jäävast edelapoolsest kitsamast ja madalamast Tabivere ehk Voldi järvest. Suurjärves on kaldariba valdavalt liivane, kruusane, klibune, Tabivere järves aga mudane ja turbane. Järves vahetub vesi 7,7 korda aastas, väljavool toimub Mudajõe kaudu Amme jõkke. Saadjärv on rohketoiteline, vesi on läbipaistev ja hapnikurikas, viimastel aastakümnetel on järve hapnikurežiim halvenenud. Saadjärv on tunnistatud reostustundlikuks suublaks. Järves leidub rohkelt haruldasi looma- ja taimeliike (nt niitjas penikeel, kilpkonnakaan, erinevad puruvanaliigid ja karpvähilised). Kalastikus domineerivad särg, ahven, rääbis, haug, latikas. Järve on püütud rikastada kohalike liikide kõrval ka vikerforelliga ja sevani ramuliga, ka põhjaloomastikku on püütud rikastada Dnepri veehoidlast pärineva materjaliga, järve elustiku rikastamine ei ole märgatavaid tulemusi andnud. Soitsjärv – pindala 202 ha, maht 2432,4 tuhat m3 , keskmine sügavus 1,2 m. Omapärane järvedest on Soitsjärv. Järve veetaset on kahel korral alandatud (kokku ligi 2 m), veetaseme alandamise ja jätkuva soostumise tõttu on järve pindala vähenenud ligi poole võrra, endisest järvenõost on suurem osa mudaga täitunud. Soitsjärv kujutab endast vananenud rohketoitelist järve, mis on muutumas kihistumata kalgiveeliseks segatoiteliseks järveks. Soitsjärve kalastik oli enne veetaseme teist alandamist 1956. aastal sarnane teiste Vooremaa järvedega. Hiljem on kalastik kiiresti vaesunud. Kuna järv jääb peaaegu igal aastal ummuksisse, siis praegu leidub järves peamiselt kokre, tõenäoliselt ka mudamaimu ja haugi. Soitsjärv on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Elistvere järv – pindala 183,3 ha, maht 3581 tuhat m 3, keskmine sügavus 1,95 m, järve veetase alanes seoses Amme jõe süvendamisega 1957. a. Kaiavere järv – pindala 250,7 ha, maht 7019,6 tuhat m 3, keskmine sügavus 2,8 m. Raigastvere järv – pindala 122,0 ha, maht 3904 tuhat m 3, keskmine sügavus 3,2 m, 1956. a alanes järve veetase umbes 0,5 m. Jõemõisa-Kaiu järvestik koosneb kolmest osast: Jõemõisa järv, Papijärv ja Kaiu järv. Tabivere vald piirneb Papijärve ja Kaiu järvega. Praeguste järvede asemel on olnud suurem järv, mis hiljem veetaseme alanemise, muda kogunemise ja kinnikasvamise tagajärjel on muutunud mudasteks, kitsaste väinadega ühendatud järvedeks. Nende veetase on pärast Kääpa jõe süvendamist (1910.–1915. a) umbes 0,5 m alanenud ja on praegu 39,8 m üle merepinna. Suurim on Kaiu järv (130,3 ha), järgnevad Jõemõisa (ka Jõe-) järv (64,2 ha) ja Papijärv (29,3 ha). Jõemõisa järves on suurim sügavus 3,2 m, Kaiu järves 3,0 m ja Papijärves 2,8 m (järvede keskmine sügavus on 2,6 m). Järvestik on tervikuna õige liigestatud ja keerulise kaldajoonega. Kaldad on kõikjal madalad, enamasti mudased, ainult Kaiu järve kirdeosas leidub liivast kallast. Kaiu järv on madal, kuid süveneb järsult; põhi on kaetud mudakihiga (kuni 10 m). Lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad saari. Järvestik on võrdlemisi ulatusliku valgalaga ja tugeva läbivooluga. Suurimaks sissevooluks on lõunast Kaiu järve suubuv Alajõgi (Välgi jõgi), Papijärve voolav Saare järvest tulev Uhmardu jõgi ja Ristimurru kraav. Kaldaallikaid on Jõemõisa järve põhja-, Papijärve lääne- ja Kaiu järve idakaldal. Kaiu järves leidub ka põhjaallikaid. Vesi voolab Kaiu järvest järvekaela kaudu Papijärve ja Vahejõe kaudu Jõemõisa järve. Järvestiku loodenurgas, Jõemõisa järve ja Papijärve ühinemise kohal nn Järvekaelas, algab Kääpa jõgi, mis viib järvede vee Peipsisse. Enamuse Tabivere valla territooriumi järvede kalastik on üsna liigirikas, kalanduse seisukohast vähemtähtsam on Kogrijärv , mida ähvardab talvine ummuksissejäämine. Tehisjärvedest asub Vooremaalt algaval ja Emajõkke suubuval Laeva jõel Koogi paisjärv pindalaga 4,0 ha ja kogumahuga 83,3 tuhat m3 . 16 km pikkune Mudajõgi on ainuke väljavool Saadjärvest, jõgi suubub Laeva jõe kaudu Emajõkke. Vooremaa kagupiiriks olev 59 km pikkune ja 501 km2 valgalaga Amme jõgi algab Kuremaa järvest, voolab läbi Kaiavere ja Elistvere järve ning suubub Emajõkke. Amme jões elab kümmekond liiki kalu, muude liikide kõrval leidub ka kaitsealust võldast. Papijärve voolab Saare järvest tulev Uhmardu jõgi (Saare oja). Kaiavere järve voolab sisse 11 km pikkune Kõlajõgi. Järvede majandamine Saadjärv Tabivere-poolses osas supelranna laiendamine. Munitsipaalmaa olemas. Ehitada välja korralikud paadisadamad terve järve ulatuses. Ehitada juurdepääsutee. Peatada Tabivere-poolse järveosa kinnikasvamine. Saadjärve kallasraja («Kivist kivini») väljaarendamine. Avada vaateid järvele. Raigastvere järv Rajada supelrannad nn. läänekaldale. Ehitada paadisadam koos juurdepääsuteega. Rajada puhkekoht. Avada vaateid järvele. Kaiavere järv Korrastada veeregulaator. Avada vaateid järvele. Ehitada paadisadam koos puhkekohaga. Elistvere järv Kinnikasvamise oht kõige suurem, vajab puhastamist. Rajada korralik supelrand ja paadisadamad. Avada vaated järvele (idast, põhjast). Kõik järved vajavad rooniitmist. V. TABIVERE VALLA ARENDUSEESMÄRGID 5.1. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS Olemasolev olukord Tabivere vallas oli 29. märtsi 2004. a seisuga registreeritud 37 äriühingut ja 78 füüsilisest isikust ettevõtjat. Äriühingutest tegutseb 16% primaarsektoris, 32% sekundaarsektoris ja 52% tertsiaarsektoris. Aktiivsemalt tegutsevad ettevõtted järgmistes valdkondades: põllumajandus, jahindus ja metsamajandus: OÜ Veskiväli, OÜ Põllurada ja OÜ Temonen; töötlev tööstus: OÜ Baltic Connexions, OÜ Same, Mayeri Industries AS, Poma Sawmill OÜ ja OÜ Erisisu; ehitus: Äksi Puhkemaja OÜ; hulgi- ja jaekaubandus: Jõgeva Majandusühistu Saadjärve kauplus ja Maarja kauplus, OÜ Merkant Maarja kauplus, OÜ Acta äri Juko ja OÜ Kenti Koogi kauplus; toitlustus- ja majutus: Äksi Puhkemaja OÜ ja Elistvere Puhkeküla OÜ; veondus, mootorsõidukite jm remont: OÜ Tabi, OÜ Töörõõm; tankla: OÜ Minibarrel; kommunaalettevõtted: OÜ Tabivere Kommunaal, Veemajanduse OÜ ja Soojamajanduse OÜ; meditsiiniasutused: perearstikabinet Minia Pääslane Tabiveres, Maria Langi Apteek Tabiveres ja OÜ Trifoolium VA (Palamuse Apteegi Haruapteek) Maarjas, kaks hambaravikabinetti OÜ Purihammas Tabiveres ja Judent OÜ Maarjas; postkontorid: Eesti Posti Tartu Postkontori Tabivere postkontor ja Maarja postkontor. Enamus äriühinguid on väikese töötajate arvuga, 12 äriühingul oli töötajate arv väiksem kui 9, kõige suurema töötajate arvuga ettevõte on OÜ Baltic Connextions, kus töötab 59 inimest. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Kohaliku ettevõtluse arengu ja uute töökohtade loomise soodustamine ning investeerimiskeskkonna parandamine. • Mitmekesistada valla majandust, soodustades uusi investeeringuid ja töökohtade arvu kasvu, mis kasutaksid valla eeldusi ning olemasolevaid majanduslikke kogemusi; • Soodustada koolituse ja ümberõppe programme, täitmaks tööandjate ja töötajate vajadusi; • Valla töövõimaluste mitmekesistamiseks ja majandusliku potentsiaali tõstmiseks on oluline väikeettevõtluse arenguks soodsate tingimuste väljaarendamine: • Arendada välja kohalik ettevõtluse tugisüsteem; • Soodustatakse ettevõtlusalast koolitust; • Uute investeeringute juurdetoomiseks reklaamida aktiivselt valla investeerimisvõimalusi; • Soosida keskkonnasõbralike ja maastiku miljööväärtust suurendavate maakasutusviiside viljelemist ja keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamist, eelkõige naiste tööhõive parandamiseks; • Järvemuda töötlemise käivitamine. 5.2. PÕLLUMAJANDUS Olemasolev olukord Äriregistrisse on kantud järgmised põllumajandusettevõtted: OÜ Veskiväli, OÜ Põllurada, OÜ Temonen. Tegevuse on lõpetanud OÜ Simuna Ivax, OÜ Maheiko ja Tormi Farmide Ühistu. Põllumajandusega tegelevad paljud füüsilisest isikust ettevõtjad. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Põllumajanduse kasutuses on võrreldes eelmise aastaga, rohkem maad. Maad kasutatakse keskkonnasõbralikult. • Täiustada valla põhilisi infrastruktuure ja füüsilist keskkonda; tagada varustatus maaga põhiliste uute tegevusalade tarbeks; • Lahendada kasutuses mitteolevate põllumaade omaniku mõjutamise süsteem (karistusmeetodid). • Rakendada vallas põllumajandusele alternatiivseid tootmisviise; • Käivitada esmatöötlus ja turustus kohapeal; • Võtta kasutusele endised turbamaardlad (kasvatada jõhvikaid, marju ja istikuid, toota kasvuturvast); • Käivitada seenekasvatus; • Kindlustada investeerijatele teave valla vakantsetest ruumidest ja maast. 5.3. TURISM JA KAUBANDUS Olemasolev olukord Vaba aja veetmine ja turism seondub Tabivere vallas kõige enam Elistvere Loomapargi ning Saadjärve piirkonnaga, mõlemad piirkonnad kuuluvad maastikuliselt Vooremaa maastikurajooni koosseisu. Piirkondi iseloomustavad unikaalsed pinnavormid (voored) ja veekogud (Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Kaiavere ja Raigastvere järv), lisaks jääb valla territooriumile ka Kaiu järv ja Papijärv, Kogrijärv ning Koogi paisjärv. Valla territooriumi läbib viis jõge: Laeva jõgi, Mudajõgi (ka Mudaoja), Uhmardu jõgi (ka Rahivere jõgi või Saare oja), Kõlajõgi (ka Kõlaoja) ja Amme jõgi. Veekogude ümbruses asub enamik olulisi vaatamisväärsusi ja turismiobjekte. Loodud on sihtasutus Vooremaa Looduskeskus ja selle ühe alaprojektina on rajatud Elistvere Loomapark. Toitlustus- ja majutusteenust pakuvad Äksi Puhkemaja OÜ, Elistvere Puhkeküla OÜ ja Järveääre talu. Kauplused on Tabivere alevikus: Jõgeva Majandusühistu Saadjärve kauplus ja OÜ Acta Juko Äri, Maarja külas on Jõgeva Majandusühistu Maarja kauplus ja OÜ Merkant kauplus ning Koogi külas on OÜ Kenti kauplus. On rajatud vallamuuseum. Aktiivse puhkuse teenustest on esindatud purjetamisvõimalused Saadjärve Jahtklubis, paadimatkad Järveääre talus, tennisemänguvõimalus OÜ Äksi Puhkemajas. Tartu ja Tabivere valla baasil on loodud Saadjärve majandamisega tegelev osaühing. Piirkonna arendamiseks on ühistöös teiste Vooremaa piirkonna omavalitsustega koostatud Vooremaa piirkonna arengustrateegia, millest tulenevad mitmed perspektiivsed turismitooted (Näiteks Via Vooremaa turismimarsruut jt). Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Valda külastab 60 tuhat turisti aastas, turist tunneb ennast oodatud külalisena ning soovib samu kohti uuesti külastada. • Koostöös naaberomavalitsuste ja ettevõtjatega töötada välja turismi arengukontseptsioon; • Aastaringse turismi- ja puhkemajanduse väljaarendamisel arendada koostööd eri tasandite vahel. Oluline on tagada koostöö avaliku ja erasektori vahel, seda nii piirkonna turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja ka jätkusuutlikul haldamisel. Perioodiline infovahetus, vastastikune tegevusplaanide tutvustamine ja kooskõlastamine ning ühiste ideede genereerimine võimaldab tagada arendatava turismiinfrastruktuuri otstarbekohasuse ja kasuteguri piirkonna atraktiivsuse tõstmisel ja puhkajate (vaba aja veetjate) ligimeelitamisel, mis motiveerib ettevõtjaid osalema ühiskondlikus kasutuses turismiinfrastruktuuri väljaarendamisel ja hilisemal haldamisel. Toetatakse erasektori omavahelist võrgustumist ühiste tootepakettide loomisel, mis sisaldavad endas nii erasektori teenuseid kui ka üldkasutatavat turismiinfrastruktuuri, eesmärgiga täielikumalt ära kasutada piirkonna turismipotentsiaali. Toetatakse piirkonna mainet parandavate ja teenindussfääri tulubaasi tõstvate mastaapsete kultuuri- ja spordiürituste korraldamist. Oluline on koostöö SA Lõuna-Eesti Turismiga, mille heaks näiteks Lõuna-Eestis turismiga tegelevate inimeste ja ettevõtete koostööst on Lõuna-Eesti Arengustrateegia aastani 2010; • Arendada välja valla ühtne kohaturunduse ja infosüsteem. Valla kui puhkemajandusala väljaarendamisel on olulisel kohal valla ühtne eesmärgistatud kohaturundus ning efektiivne infosüsteem ja koostöö naaberpiirkondade (Tartu, Virumaa, Viljandimaa) puhkealade ja -majandusega. Valla maine kujundamine ehk valla kui koha turundus eeldab eelkõige vallale iseloomulike ja valla atraktiivsust võimendavate sümbolite väljakujundamist ja nende levitamist mitmekesisel viisil. Selleks töötatakse välja valla ühtse kohaturunduse strateegia, kaasates protsessi kõik valla olulisemad huvigrupid. Valla maine kujundamiseks arendatakse koostööd erinevate huvigruppide vahel informatsiooni suunamisel sihtturgudele (turismimessid jms) ning valla mainet loovate ja kõlapinda omavate ürituste korraldamisel ja reklaamimisel. Vallas sisalduva turismipotentsiaali parimaks rakendamiseks on oluline valda külastada soovijatele ja vallas viibijatele suunatud efektiivse infosüsteemi väljaarendamine. Selleks toetatakse igati kohaliku turismiinfopunkti väljaarendamist ning selle teenuste mitmekesistamist, täiustatakse valla interneti kodulehekülge ning tõhustatakse info aktualiseerimist, produtseeritakse valla võimalusi tutvustavaid infomaterjale, tähistatakse ning varustatakse vajaliku informatsiooniga turismiinfrastruktuur ja -objektid. Koostöös eri huvigruppidega tagatakse info aktuaalsus; • Teostada projekt «Soomusrong»; • Toetada Kaiavere Tuulik-muuseumi väljaarendamist; • Koostöös Vooremaa piirkonna omavalitsustega arendada välja Via Vooremaa turismimarsruudid (Lähte-Kukulinna-Elistvere-Luua-Palamuse-Kuremaa-Laiuse); • Paigaldada Elistvere külasse Vooremaa piirkonna infostend; • Rajada maanteeäärse (ViaVooremaa) teenindusvõrk; • Osaleda Elistvere Loomapargi laiendamises; • Rajada looduskoolituskeskus koos puhkevõimalustega Elistveresse; • Koostada ja pidevalt täiustada Tabivere valda tutvustavat voldikut; • Eesmärgistada ja toetada peremajutust ning turismitalude loomist; • Korrastada ja tutvustada valla turismiobjekte; • Eesmärgistada ja toetada puhkekohtade, pikniku pidamise kohtade, lõkkeplatside, väikesadamate ja supelrandade väljaehitamist; • Toetada meelelahutuskeskuse (rahvamaja) rajamist; • Luua Tabiveresse nõuetekohane toitlustuskoht; • Arendada puhkevõimalusi järvede äärsetes külades: Voldi, planeeritav Äksi, Valgma, Raigastvere, Otslava, Lilu, Elistvere, Juula, Kaiavere, Uhmardu ja Koogi. 5.4. TEED Olemasolev olukord Tabivere valla territooriumil olevad teed on jaotatud järgmistesse gruppidesse: 1. riigiteed (hoolduse ja remondi tagab riik); 2. vallateed on maanteed 8,2 km ja tänavaid 7,9 km (korrashoiu tagab vallavalitsus); 3. erateed – 147,5 km (korrashoiu tagab omanik). 2000. a koostas projekteerimisbüroo Maaja Vesi Tabivere valla teede registri ja teehoiukava. Rajatud on jalakäijatele raudtee ületuskoht. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Hea teedeühendus vallakeskuse ja turismiobjektidega • Korrastada viidamajandus, paigaldada külaviidad; • Hooldada valla kohalikke teid ja tänavaid (lumetõrje, greiderdamine); • Parandada Tabivere ja Maarja tänavate ning parklate üldist olukorda; • Elistvere–Kukulinna tee kõvakattega katmiseks võimaluste leidmine; • Koogi–Tabivere–Kaiavere teelõigu kõvakattega katmiseks võimaluste leidmine; • Soodustada valda läbivatele maanteedele transiitautode parkimisplatside rajamist; • Rakendada valla teehoiukava. 5.5. ÜHISTRANSPORT Olemasolev olukord Valda läbivad Tartu-Jõgeva ja Tartu-Jõhvi suunalised kaugbussiliinid ning maakonnasisesed bussiliinid. Maakonnasisest bussiliiklust korraldab Jõgeva Bussikeskus. Valla õpilaste igapäevane vedu on korraldatud maakonna regulaarbussiliinidega Maarja-Tabivere suunal ning vallaliinidega Tabivere-Koogi-Kõnnujõe-Tabivere, Maarja-Särje-Nigula-Kukemetsa-Igavere-Maarja, Juula-Tabivere- Õvanurme-Kärksi-Raigastvere-Elistvere-Maarja. Käigus on tasuline õpilasliin Tabivere-Äksi-Lähte kool. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere valla elanikke teenindab neid rahuldav ühistranspordisüsteem (maakonnasisesed bussiliinid, valla kooliliinid ja diiselrongid). • Elanikkonna liikumisvõimaluste parandamiseks tõhustada ühistranspordikorraldust. Selleks tagatakse vajalik bussi- ja rongiinfo kättesaadavus; • Hoida käigus õpilasliinid; • Toetada valla kõigi piirkondade vajadustest lähtuvat paindlikku ühistranspordi korraldust; • Hoida korras vallale kuuluvad ootepaviljonid. 5.6. INFRASTRUKTUUR Olemasolev olukord Avatud internetipunktid on loodud kohalike raamatukogude baasil Tabiveres, Elistveres ja Maarjas. Lähimad avatud internetipunktid väljaspool valda on Lähtel ja Äksis. Telefoniside ja telekommunikatsiooni võimalused on elanikele kättesaadavad. Valla allasutustel on kõigil olemas interneti püsiühendused. Valla energiavõrkude haldamise ja arendamisega tegeleb AS Eesti Energia. Jõgevamaa elektrivarustuse arengukava kohaselt rekonstrueeritakse jaotusalajaamad aastaks 2010. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere vallas arvestatakse elanike õigustatud vajadustega. • Aidata kaasa interneti levikule valla erinevates osades; • Liiklemistingimuste parandamiseks külakeskustes ja jalakäijate turvalisuse suurendamiseks rekonstrueeritakse ja rajatakse külakeskuste tänavavalgustus. 5.7. KESKKONNAKAITSE Olemasolev olukord Suur osa Tabivere valla territooriumist jääb Vooremaa maastikukaitsealale. Keskkonnaministeeriumi hallatava riigiasutusena on moodustatud alates 1. novembrist 2003. a Vooremaa Maastikukaitseala administratsioon. Tabivere valla territooriumil kasutatavaid prügilaid ei ole. Jäätmetöötluse korrastamiseks on sõlmitud tsentraliseeritud prügivedamislepinguid. Probleeme tekitab prügi vedamine Tormi metsa ning suletud prügilatesse. Toimub osaline jäätmete sorteeritud kogumine. Kogumiskastid on osade korteriühistute majade juures klaasile ja vanapaberile ning alates 2004. aastast on kogutud suuremõõtmelisi jäätmeid. Ohtlike jäätmete kogumine toimub läbi maakondlike projektide. Jäätmemajanduse areng sätestatakse jäätmekavas. Tabivere alevikus ja Maarja külas on ühisveevärk, mida haldab OÜ Tabivere Kommunaal. 1997. a detsembris paigaldati Tabivere aleviku pumbamajja filterjaam, mis puhastab joogivett. Reovee kogumine ja käitlus toimub Tabivere alevikus ja Maarja külas tsentraliseeritult kommunaalettevõtte baasil ja individuaalselt ettevõtete ja majapidamiste tasandil. Biopuhastid on paigaldatud Tabivere aleviku ja (1997. a) Maarja küla reovee puhastamiseks. Vald osaleb ühisvee-ettevõttes projekti «Emajõe ja Võhandu piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine» läbiviimises. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere vallas on tingimused keskkonnahoidlikuks käitumiseks. • Järvede reostumise vältimiseks nõuda küladesse ja uusehitistele biopuhastite ehitamist; • Järvede säilitamine (kinnikasvamise pidurdamine, vastavate meetmete väljatöötamine, soostumise peatamine); • Avada ja säilitada voorte ning järvede vaatelisus; • Märgistada metskuklaste koloonia ning kaitsta Tormimäe metskuklaste asurkonda; • Korrastada olemasolevad alternatiivsed prügi ladestamise kohad; • Korraldada üksikmajapidamiste organiseeritud prügivedu; • Jäätmekäitluse arendamiseks tõhustatakse prügikogumispunktide arvu juurdekasvu suunalist tegevust; • Renoveerida Maarja küla kanalisatsiooni- ja veetrassid; • Renoveerida Tabivere kanalisatsiooni- ja veetrassid; • Nõuda puhastusseadmete olemasolu ja korrashoidu Tabiveres ja Maarjas. 5.8. HEAKORD Olemasolev olukord Heakord on reguleeritud Tabivere valla heakorra eeskirjaga, mille põhjal elamu ja maa omanik peab korras hoidma nii oma krundi kui ka kogu maa puhastusala piirid on reguleeritud. Haljastuse ja heakorrastuse teenuseid Tabivere alevikus osutab osaliselt OÜ Tabivere Kommunaal. Parkide ja suuremate haljasalade hooldamiseks on sõlmitud lepingud FIE-ga. Teeäärte heakorrastamisel rakendatakse rehabilitatsiooni raames töötuid. Haljastuse ja heakorraga seotud tegevusi koordineerib vallaasutus Tabivere Vallavara. Üldine valla heakord paraneb, sõltuvalt üldisest elatustaseme tõusust pidevalt. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere vald on korrastatud ja vastab piirkonna omapärale. • Parandada Maarja kalmistu heakorrastatust; • Rakendada kontrolli- ja premeerimissüsteemi heakorra järelevalves; • Propageerida ja toetada kogu vallaelanikkonna kodukorrastamist; • Korraldada heakorra hoogtööpäevi 1–2 korda aastas; • Jätkuvalt korraldada vallas heakorrakonkurssi. • Maastiku atraktiivsuse suurendamiseks töötada välja maastikukujunduskontseptsioon ja toetada vajalike meetmete rakendamist; • Nõuda tihedamat teeäärte niitmist. 5.9. ELAMUMAJANDUS Olemasolev olukord Valla halduses on elamufondina arvel Tabiveres kolm korterit. Lisaks on valla hallata sotsiaalmaja Õvanurme külas. Korterelamutes on kõik korterid erastatud. Kommunaalteenuseid osutab vallas enamasti OÜ Tabivere Kommunaal. Kortermajade suuremaks probleemiks on haldamine: hooned lagunevad, sest elanikud ei suuda tagada vajalikke korrashoiuinvesteeringuid. Korrusmajad on lokaalküttel. Tabivere vald oma soodsa geograafilise asendiga toetab ja soodustab elamute rajamist. Olemasolev välja arendatud infrastruktuur ja sotsiaalsfäär on elamuehituseks igati sobiv ja soosiv. Valla oluline osa elamuehituse arendamisel on võimalikult väheste takistuste loomine, tulevikus potentsiaalsete elanike (majandus)tegevuse soosimine. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere valla asustussüsteem ja hoonestus on korrastatud . • Nõuda mitmekorterilistes majades korteriühistute loomise jätkamist, kuna sellest tingitult puudub remondifond; • Pöörata tähelepanu olukorrale väikestes külades või farmide juurde ehitatud 4–8-korterilistele majadele (Pikka aega remontimata, osaliselt tühjad korterid: Juula, Kaasiku, Koogi, Veski); • Arendada ja toetada nii ühepere- kui korterelamute rajamist valla territooriumil. 5.10. SOTSIAALSFÄÄR Olemasolev olukord Tabivere Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine, abi osutamine ja erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Tabivere Vallavalitsuse sotsiaaltalituses teostatavad toimingud on: • Toimetulekutoetuse arvestamine; • Ühekordse toetuse ehk valla eelarve toetuse arvestamine; • Puudega inimesele hoolduse vormistamine; • Eestkoste vormistamine; • Hooldekodusse paigutamine; • Erihooldekodusse paigutamine; • Laste suunamine lastekodusse; • Alaealise perekonnas hooldamise lepingu sõlmimine; • Ravikindlustusega hõlmamata isikute raviteenuse eest tasumine; • Laste hoolekande korraldamine; • Koduteenuste korraldamine; • Puuetega inimestele toetuste taotlemise vormistamine; • Pensionäridele haigekassa liikmekaartide saamise vahendamine Tartu Haigekassast; • Pensionäridele uute pensionitunnistuste saamise vahendamine Tartu Pensioniametist; • Puuetega inimestele dokumentide (pass, ID-kaart jms) saamise vahendamine. Sotsiaaltalituse koosseisus on sotsiaaltöö arvestaja ja sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltalitus teeb koostööd Tabivere Lastekaitse Ühinguga, koos täidetakse ka lastekaitseteenistuse ülesandeid. Sotsiaaltöötaja osaleb Alaealiste Laste Komisjoni töös. Tabivere Sotsiaalkeskuse alluvuses on avatud üldhooldekodu ja päevakeskus. Tabivere Sotsiaalkeskuse Üldhooldekodu alustas tööd viie hoolealusega, praegusel hetkel leiab hooldekodus peavarju 24 inimest. Hoolealuste kohamaksumus on suhteliselt odav. Koostöös Tartu vallaga jätkub Tabivere Sotsiaalkeskuse Üldhooldekodu laiendamine. Koostöö tulemusena on Tartu vallast pärit hoolealustele kohamaksumus võrdne Tabivere valla elanikele kehtestatud kohamaksumusega. On hakanud toimima valla töötute rehabilitatsioon. Vallas töötab alates 2004. a Voore aktiviseerimiskeskuse töötute juhendaja. Valla vahenditest makstakse toetust vähekindlustatud peredele laste koolitoiduks, keskküttega korteris üksielavatele mittetöötavatele pensionäridele eluasemekulude osaliseks tasumiseks, vanuritele küttepuude kompenseerimiseks, kooli alustamiseks ja lõpetamiseks, paljulapselistele peredele suvelaagri eest, suure pere toetusteks, jõulukinkideks eelkooliealistele lastele, sünnitoetusteks ja matusetoetusteks, ühekordseteks toetusteks vähekindlustatud peredele ning ühekordseks toetuseks vanglast vabanenutele. Tabivere valda teenindab Tabivere Perearstikeskus. Ruumid teenindamiseks asuvad Tabivere Sotsiaalkeskuses ja Maarja külas mitmekorterilises elamus. Tabivere alevikus on olemas hambaravi kabinet ning apteek. Apteek on ka Maarjas, perearstiga samas hoones. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vallas tehakse koostööd Tabivere Perearstikeskusega ja SA Jõgeva Haiglaga, mis pakub nii perearsti-, eriarstiabi-, kui ka kiirabi- ja pikaraviteenust. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Teenindatavate inimeste heaolu. • Ühildada vallavalitsuse sotsiaalteenistus Tabivere Sotsiaalkeskusega; • Luua hästi funktsioneeriv avalik hoolekanne ning põhjalik andmebaas riskigruppidest; • Jätkata Tabivere Sotsiaalkeskuse alluvuses oleva üldhooldekodu laiendamist koostöös naabervaldadega; • Algatada laste turvatoa loomine; • Laiendada sotsiaalhoolekannet avahoolduse väljaarendamisega, kaasates sellesse kolmanda sektori organisatsioone; • Tegeleda töötute rehabilitatsiooniga; • Parandada elanike toimetulekuvõimet (sh töötute koolitus, ettevõtluskoolitus); • Rakendada töötuid hädaabitöödele; • Töötada välja regulaarne toetussüsteem valla üliõpilastele; • Töötada välja koolitoidu toetamise kord Tabivere valla koolides; • Toetada noori peresid elanike arvu kasvu soodustamiseks (sünnitoetus jm); • Osaleda piirkonna vajadusi rahuldavas meditsiiniteenuste osutamises; • Teostada valla tööjõu ja töökohtade uuring; • Pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööhõive soodustamiseks töötata välja abitööde programm. 5.11. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ Olemasolev olukord Üldharidusasutustest tegutsevad vallas Tabivere Gümnaasium ja Maarja Põhikool, alusharidust pakub Tabivere Sotsiaalkeskuse lasteaed nii Tabiveres kui Maarjas. Õpilaste vähesuse tõttu on Maarja Keskkool muudetud põhikooliks, 1. septembri 2004. a seisuga on koolis 77 õpilast. Tabivere ja Maarja koolis on sisse seatud arvutiklassid ja toimib interneti püsiühendus. Tabivere Gümnaasiumis on 1. septembri 2004. a seisuga 243 õpilast. Vaatamata üldisele sündivuse madalseisule ei ole kooli õpilaste arvu vähenemist perspektiivis ette näha. Õpilaste arvu hoiavad stabiilsena nii rahvastiku sisseränne kui ka õpilaste saabumine gümnaasiumiklassidesse väljaspoolt Tabivere valda. Huviharidust annab Tabivere Gümnaasiumi ruumides H. Elleri nim Tartu Muusikakooli Tabivere filiaal. Filiaal moodustati moodustati 1994. a eesmärgiga võimaldada valla lastel kohapeal õppida flöödi, akordioni, löökpillide ja klaveri eriala ning seejärel jätkata õpinguid Tartu Muusikakoolis. Alates 2004. aastast saab lisaks õppida ka kitarri eriala. Muusikakoolis käivate laste arv on ca 25–30. Tabivere Gümnaasiumi esimene klass alustas õppetööd programmi «Hea Algus» järgi. Tabivere Gümnaasiumi ruumides toimub noorkotkaste ja kodutütarde ettevalmistus. Tabivere Sotsiaalkeskuse lasteaed tegutseb Tabiveres ja Maarjas. Lasteaias on hästi rakendunud programm «Hea Algus», töötab beebikool. Tegutseb Tabivere Lastekaiste Ühing ja MTÜ Tabivere Noorteühing. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Haridusvõimaluste suurendamine kõigil haridustasemetel. • Tõsta koolide taset ja mainet (riigieksamite hinded; edasiõppivate õpilaste arv); • Avada koolides aktiivselt tegutsevaid huvialaringe; • Rakendada Tabivere tuulikut vaba aja veetmise võimalusteks ja noorsootööks avatud noortekeskusena; • Ehitada Tabivere Gümnaasiumi staadionile uus kate; • Ehitada Tabivere Gümnaasiumis ventilatsioonisüsteem, korrastada jõusaal; • Siduda haridusasutuste arengukavad; • Organiseerida õpilasvahetusi sõpruskoolidega; • Jätkata muusikaõpetuse süvendatud õpetamist; • Kaasata Maarja Põhikooli õppeprotsessis teistest piirkondadest muukeelseid lapsi (integratsioon); • Rakendada olemasolevat materiaalset baasi täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe (elukestva õppe) korraldamiseks; • Toetada vallast pärit noorte kõrghariduse omandamist (kehtestada toetamise kord); • Koostöös ettevõtetega selgitada välja kutse-, täiendus- ja ümberõppe vajadused; • Võimaldada noorte töö- ja puhkelaagrite korraldamist; • Toetada noortekeskuse tegevust; • Toetada pühapäevakoolide toimimist; • Luua Maarja Põhikooli baasil koolkodu (lastekodu); • Paigaldada koolidesse nõuetele vastavad klassivalgustid; • Maarja puhul arendada välja olemasolevas koolihoones lisafunktsioonid (kultuur, sport), mis võimaldavad tagada täies mahus hoone kasutuse, juhul kui koolitulevate laste arvu vähenemise jätkumisel haridusasutuse staatus muutub (põhikoolist algkooliks); • Aru aida ruumide baasil luua Kunstidekool, kus tegutsevad kujutava kunsti erialad, sealhulgas sepikoda; • Saavutada üldine kokkulepe hariduse, selle kvaliteedi ja laialdase leviku kuulutamisest esmaseks prioriteediks; • Koostöös nõustamiskeskustega töötada välja toimiv teavitamise ja nõustamise süsteem noortele. 5.12. KULTUUR JA SPORT Olemasolev olukord Regulaarselt on välja antud vallalehte «Sõnumileht». Tabivere vallas tegutsevad kaks kirikut: EELK Maarja-Magdaleena Kogudus ja EELK Äksi Andrease kogudus. Kiriku korraldusel toimuvad piiblitunnid Elistveres (raamatukogus) ja Tabiveres (Sotsiaalkeskuses). Kultuuriasutustest tegutsevad vallas: • Rahvamajad: Tabiveres ja Maarjas • Tabivere Vallamuuseum. Regulaarselt on toimunud järgmised kultuuriüritused: Äksi Kihelkonnapäev, Tabivere valla külade päev, Maarja-Magdaleena kihelkonnapäev, üle-Eestiline seltside päev ja sõbrapäev Elistvere Loomapargis, jaaniõhtud Tabiveres ja Maarjas, jõuluüritused. Vallamuuseumis toimuvad regulaarsed üritused nagu Vabariigi aastapäeva tähistamine, pensionäride üritused. Osa on võetud maakonna ja vabariigi laulu- ja tantsupidudest. Olulisemateks spordirajatisteks Tabivere vallas on: • Tabivere Gümnaasiumi Spordihoone • Maarja Põhikooli Spordihoone • Tabivere Gümnaasiumi staadion • Maarja Põhikooli staadion • Äksi Puhkemaja tenniseväljak Läheduses Tartu valla territooriumil: • Saadjärve purjespordikeskus • Äksi Motospordiklubi rada • Lähte suusarajad • Lähte spordihoone Treeningrühmadest tegutsevad aktiivselt: • jalgrattasport • meeste võrkpall • meeste korvpall • kergejõustik • jalgpall • lauatennis Eestlaste esimese spordiseltsi auks hooldatakse regulaarselt Saadjärve Rattaaeda. Hästi on läbi viidud maakondlikud üritused spordi- ja kultuurialal. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere vallas on kõigil võrdsed võimalused oma vaba aja sisukaks veetmiseks. • Ehitada välja Tabivere Kultuurikeskus; • Remontida Maarja rahvamaja; • Lõpetada muuseumihoone remont; • Soodustada uute kultuurisündmuste tekkimist vallas; • Luua ja säilitada toetusfonde ( J. Mägiste, H. Kurvitsa fondid); • Jätkata külade külaplatside rajamist; • Koostada Tabivere valla ühtne kultuurikalender; • Tugevdada koostööd Tabivere valla erinevate kultuuriinstitutsioonide vahel; • Korrastada rattarajad; • Algatada suusaradade, liuväljade ning suviste mänguväljakute rajamine (rularada) valda; • Tutvustada vallas toimuvaid üritusi meedias; • Tutvustada valda läbi sõprusühingute; • Leida suveks välismaal töötamise-kultuuri (spordi) tegemise võimalusi; • Jätkata vallamuuseumi atraktiivse fondi loomist; • Leida lahendus spordirajatiste tulemuslikumaks majandamiseks; • Arendada välja kohaliku omavalitsuse munitsipaal-spordirajatised; • Külakeskuste üldkasutatavate vaba aja rajatiste väljaarendamine; • Üldkasutatavate puhkealade väljaarendamine; • Toetada piirkonna mainet parandavate ja teenindussfääri tulubaasi tõstvate mastaapsete kultuuri- ja spordiürituste korraldamist; • Elanikkonna ühistegevuse aktiviseerimiseks toetatakse küla-, kultuuri- ja spordiseltside arengut. 5.13. Raamatukogud Olemasolev olukord Tabivere vallas on kolm rahvaraamatukogu. Raamatukogu asub Tabiveres, Elistveres ja Maarjas. Praegu on raamatukogud ilmselt kultuuriasutused, kus käib päeva jooksul kõige rohkem rahvast. Kõigis Tabivere valla raamatukogudes on interneti püsiühendus. Lugejateenindus on raamatukogudes intensiivne. Registreeritud lugejaid on 2003. aastal järgnevalt: Tabivere Raamatukogus – 632; Elistvere Raamatukogus – 136; Maarja Raamatukogus – 302. Külastusi registreeriti: Tabivere Raamatukogus – 10 549; Elistvere Raamatukogus – 3208; Maarja Raamatukogus – 5511. Laenutusi registreeriti: Tabivere Raamatukogus – 17 978; Elistvere Raamatukogus – 7309; Maarja Raamatukogus – 11 068. Raamatukogude arendamisel on võetud arengusuunaks valla raamatukogude muutumine piirkonna infokeskusteks, kus oleks tagatud elanikele vaba juurdepääs infole ja teadmistele, et toetada elukestvat õppimist ning enesetäiendamist. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Raamatukogudes tagatakse inimestele huvipakkuva informatsiooni hulk ja valik. • Teostada remont Maarja ja Elistvere raamatukogus, laiendada Maaja raamatukogu; • Tabivere raamatukogusse välja ehitada ruum ajakirjade ja ajalehtede säilitamiseks; • Toetada Elistvere raamatukogu baseerumist loodusraamatukoguks. • Toetada elukestvat õppimist ning enesetäiendamist. 5.14. TURVALISUS Olemasolev olukord Päästeteenistuse valdkonnas tegutseb Tabivere alevikus ööpäevase valvega Tabivere tugikomando, kus on seitse töötajat. Tuleohutusnõuded on valla allasutususte osas valdavalt täidetud. Tabivere ja Palamuse vald on ühe konstaabli piirkond. Konstaablil on abiks abipolitseinikud, kellele töötasu makstakse valla eelarvelistest vahenditest. Sagedasemad turvalisusega seotud probleemid on hulkuvad koerad ja kassid, liiklusohutus asulate vahel, salaviinamüük ja vargused, eelkõige suvekodudest või väiksema kontrolliga ruumidest. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Kaasaegse ja turvalise elukeskkonna loomine • Osaleda Tabivere aleviku valvesüsteemi väljakujundamises; • Rakendada avaliku korra kaitsmisel kaitseliitu – abipolitseinikke; • Säilitada tuletõrje- ja päästetööde nõuetekohaseks tegevuseks Tabivere päästeasutus; • Edendada korrakaitset; • Koostada telefoniraamat, mis sisaldaks vajalikke andmeid ja õpetusi kriisiolukorrast väljatulemiseks. 5.15. MUINSUSKAITSE Olemasolev olukord Tabivere valla territooriumil asuvad ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused – objekti nimetus asukoht Kultusekivi Elistvere küla Asulakoht Juula küla Asulakoht Kaiavere küla Asulakoht Kassema küla Ohvrikivi Kassema küla Asulakoht Kõrenduse küla Asulakoht Kõrenduse küla Kivikalme «Muugemägi» Kõrenduse küla Ohvriallikas «Silmaallikas», «Soome allikas» Kõrenduse küla Asulakoht Otslava küla Asulakoht Pataste küla Rauasulatuskoht Pataste küla metsas Asulakoht Raigastvere küla Asulakoht Raigastvere küla Kivikalme Raigastvere küla Kalmistu Sepa küla Asulakoht Tabivere alevik Asulakoht Valgma küla Asulakoht Valgma küla Asulakoht Voldi küla Ohverdamiskoht «Hiiemägi» Õvanurme küla Ohvrikivi Õvanurme küla Elistvere parkmets Elistvere küla Elistvere mõisa ait Elistvere küla Kaiavere parkmets Kaiavere küla Kaiavere mõisa kõrvalhoone Kaiavere küla Kaiavere mõisa valitsejamaja Kaiavere küla Kaiavere mõisa tall Kaiavere küla Koogi mõisa peahoone Koogi küla Koogi mõisa ait Koogi küla Lilu mõisa laut Lilu küla Lilu mõisa moonakatemaja Lilu küla Igavere postijaam Lilu küla Maarja-Magdaleena kirik Maarja küla Maarja-Magdaleena pastoraadihoone Maarja küla Tabivere tuuleveski Tabivere alevik Äksi kirik Voldi küla Karlis Ulpe matmispaik Elistvere küla Vabadussõja mälestussammas Maarja küla Maarja kalmistu Maarja küla Mälestuskivi Joh.Vold.Veskile Maarja küla Kolonel Karl Partsi kodukoht Tabivere alevik Valla muuseum Tabivere alevik Rattaaed Tormi küla Eesti Kaitseliidu ülema Joh. Orasmaa (1890–1943) kodutalu Tormi küla Uhmardu kalmistu Uhmardu küla Uhmardu kihelkonnakooli hoone Uhmardu küla Mälestuskivi O. W. Masingule Voldi küla Vabadussõja mälestussammas Voldi küla Kindralmajor Kurvitsa kodukoht Voldi küla Kalmistu Õvanurme küla Elistvere parkmets Elistvere küla Elistvere loomapark Elistvere küla Kaiavere parkmets Kaiavere küla Koogi põlispuude grupp Koogi küla Maarja põlispuude grupp Maarja küla Metsakuklaste koloonia Tormi küla Kivirist Maarja küla Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Kultuuriväärtuste säilitamine ja igale kultuurimälestisele omanikutundega hoolitsev omanik. • Töötada välja toetuste süsteem kultuurimälestise omanikele kultuurimälestise hooldamise eest; • Tähistada kultuurimälestised; • Renoveerida Elistvere mõisa aidakompleks; • Kaitse all olevate ja kaitsmist vajavate objektide (muinsuskaitse, looduskaitse jne) seisundi hindamine ja kaitsekorralduse läbivaatamine; • Toetada kirikute renoveerimist; • Säilitada ja esitleda ajaloolisi väärtusi, nõuda nende korrastamist, mis pole munitsipaalomandis. 5.16. REMONDIKORRALDUS Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eemärk: Rajada ja parendada infrastruktuuri objekte. • Ehitada ümber endine Tabivere kauplus-söökla Kultuurikeskuseks; • Kapitaalselt remontida Maarja Põhikooli vana maja; • Remontida Sotsiaalkeskuse hoone fassaad; • Remontida Tabivere Gümnaasiumi hoone fassaad; • Tabivere Gümnaasiumi staadionile ehitada uus kate; • Remontida Tabivere Gümnaasiumi diskosaal; • Teostada Maarja Rahvamaja ruumide remont; • Lõpetada muuseumihoone rajamine; • Maarja Raamatukogus teostada kapitaalremont-laiendus; • Osaleda Maarja surnuaia kabelihoone ehitamisel; • Laiendada Hooldekodu; • Ehitada kinni Sotsiaalkeskuse I korruse varjualused (leida otstarve, nt politsei); • Teostada Tabivere tuuliku kapitaalremont, soetada sisustus; • Teostada Päästeteenistuse hoone katuse soojustamine, ruumide laiendamine; • Ehitada vallavalitsusse nõuetele vastav arhiiviruum. 5.17. HALDUS Olemasolev olukord Tabivere Vallavolikogu on 13-liikmeline, volikogu on moodustanud viis alalist komisjoni: maaelukomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni, arenduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja revisjonikomisjoni. Vallavalitsus on 5-liikmeline. Valla senine juhtimisskeem on rajanenud ametnikel. Valitsusse kuuluvad vallavanem, peamaakorraldaja, sotsiaaltalituse esindaja, allasutuste esindaja ja pearaamatupidaja. Arengusuunad, eesmärgid ja ülesanded Eesmärk: Tabivere vallas on loodud tingimused valla arenguks, vallal on soodne asukoht investeeringuteks ja turismiks. Arenguplaanide kavandamisel on oluline erinevate huvigruppide kaasamine, et tagada otsuste otstarbekohasus. Omavalitsuse aktiivne roll seisneb erinevate huvigruppide koostöö ja infovahetuse pidevas vahendamises ja initsieerimises. Arenguplaanide elluviimiseks ja erinevate huvigruppide vahelise koostöö koordineerimiseks on vajalik sihipärane juhtimistegevus ja tulemustele orienteeritud professionaalsete ametnike olemasolu. Selleks on vaja tõsta ametnike professionaalsust koolituste ja teiste omavalitsusametnike töökogemuste tundmaõppimise abil. Omavalitsuse töö tulemuslikumaks muutmisel ja üksikisiku vajaduste arvestamisel on oluline omavalitsuse elanike kaasamine omavalitsuse otsustusprotsessi. Selleks on vaja kaasata võimalikult lai huvigruppide ring valla oluliste otsuste kujundamisse ja rakendada külavanemate kui külaühiskonna esindajate institutsioon omavalitsuse valitsemisstruktuuri osana. Üksikute külade huvide koondamine nn omakandi põhimõttel ja külaliikumise organisatsioonide (külaseltside) tegevuse soodustamine võimaldab suurendada kohalikku identiteeti ning elanike huvi paikkonna arengu suhtes. Elanike ühiskonnaelus osalemise aktiviseerimiseks tagatakse suuremates külakeskustes (esmatasandi keskustes) vajalike kultuuriasutuste (raamatukogud, kultuurimajad) olemasolu, arendades need välja polüfunktsionaalseteks keskusteks, mis omaksid nii aktiivse vaba aja veetmise, päevakeskuse, teabetoa kui ka kohaliku seltsielu keskuse funktsiooni. Valla tasakaalustatud arengu tagamiseks on oluline valla erinevate osade omavaheline pidev koostöö. Oluline on arengudokumentide vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine valla kui terviku huvidest lähtuvalt, ühtsete arusaamade kujundamine väliskeskkonnaga suhtlemisel, ühiste finantseerimistaotluste koostamine jt tegevused. Ühise tegevuse initsieerimine, koordineerimine ja elluviimine eeldab ühiste koostööorganite olemasolu. Oluline on külavanematega koostöö arendamine ning ühiste tegevuste initsieerimine ning elluviimiseks eelduste loomine. • Kasutada otstarbekalt ja ratsionaalselt valla ja avaliku sektori käsutuses olevaid ressursse ja võimalusi, tugevdades teenindussektori kvaliteeti ning teenuste mitmekesisust ja hulka vallas; • Jätkata Äksi Kihelkonna päevade korraldamist; • Jätkata Vooremaa päevade korraldamist; • Turismialase arengu koordineerimine vallas koostöös piirkonna valdadega; • Jätkata Külapäevade (Koogi, Maarja-Magdaleena, Juula jne) korraldamiset; • Seadustada Äksi küla; • Muuta Maarja küla nimi Maarja-Magdaleena külaks ja seadustada küla; • Motiveerida tegelikult Tabivere vallas elavate inimeste registreerumist valla elanike registris; • Olemasolevate ja planeeritavate asustusressursside reklaamimine; • Omaalgatuse äratamine ja toetamine, mis on suunatud külade sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule; • Säilitada vallas kaks õppeasutust; • Jätkata Sõnumilehe perioodilist väljaandmist; • Rakendada kaabeltelevisiooni kohalike uudiste ja teadete edastamisse; • Paigaldada piirkondlikud infotahvlid; • Toetada avalike internetipunktide loomisi; • Autasustada aasta parimaid ettevõtteid, inimesi; • Arendada ja turustada valla imagot ja reputatsiooni kui soodsat asukohta investeeringuiks ja turismiks; • Arendada koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel kohaliku elu arendamisel; • Soodustada koostööd nii huvigruppide (noored, pered, väikeettevõtjad jne) sees kui ka nende vahel; • Toetada valla ettevõtteid vajaliku infrastruktuuri väljaarendamisel ning toetada arendusprojekte, võimalusel kaasfinantseerimisega; • Toetada kohalikul omapäral rajanevat (turismitalud, mahepõllumajandus, käsitöö, kaubandus jms) ning naiste tööhõivet soodustavat väikeettevõtluse arengut; • Abistatakse aktiivseid külaelanikke külade arengukavade koostamisel ja külaelus oluliste projektide elluviimisel; • Moodustatavas Äksi külas pöörata eriti rõhku puhkemajanduse väljaarendamisele, kuna Äksi oma asukoha tõttu on esimene peatuskoht Tartu suunalt Tabivere valda ja Saadjärve äärde liikuvatele puhkajatele. Selleks kiriku ümbruses pakkuda ratsutamise ja kalapüügi võimalusi. Puhastada Saadjärvest välja voolav Mudajõgi ja avada vana jõeosa. Äksi villaveskis demonstreerida maavilla kasutamise teekonda «vill-lõng-käpikud». Äksi kirikuparklasse paigaldada tervet Jõgeva maakonda tutvustav tahvel. Suvise puhkehooaja pikendamiseks rajada kunstkattega tenniseväljakud ja välibassein.