Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi kodaniku Deniss Borissovi väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile — RTL, 143, 2166

Korraldus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387; 56, 403) § 452 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Väljaandmise Euroopa konventsiooniga» (RT II 1997, 8/9, 38). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Saksamaa Liitvabariigi Baden-Württembergi Justiitsministeerium esitas 9. augustil 2004. a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Deniss Borissovi (sünd 11.05.1983) väljaandmiseks Saksamaa Liitvabariigile. Saksamaa võimud süüdistavad Deniss Borissovit ajavahemikus 4. märtsist kuni 10. aprillini 2003. a viie pangaröövi toimepanekus Stuttgardis, Frankfurdis, Bremenis ja Heidelbergis. Tallinna Linnakohus arutas nimetatud taotlust 24. augusti 2004. a istungil ja leidis, et on olemas õiguslikud alused lugeda Deniss Borissovi väljaandmine lubatavaks. Deniss Borissov eitas kohtuistungil kuritegude toimepanemist Saksamaal, väites, et ta ei ole Saksamaal viibinud. Piirivalve andmetel ei olnud Deniss Borissov kuritegude toimepanemise ajal Eesti Vabariigis, mistõttu ei saa välistada, et ta nimetatud ajal oli Saksamaal. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Väljaandmise Euroopa konventsiooni» artikkel 2 sätestab, et väljaandmine on lubatud selliste kuritegude puhul, mis on nii väljaandmist taotleva kui taotluse saanud riigi seaduste järgi karistatavad vabadusekaotusega vähemalt üks aasta või raskema karistusega. Saksamaal toimepandud kuriteod on Saksa karistusseadustiku § 255, § 253 lõigete 1 ja 2, § 250 lõike 2 punktide 1 ja 2, § 25 lõike 2 ja § 53 alusel kvalifitseeritud grupi poolt vägivallaga väljapressimisena raskendavatel asjaoludel ning on karistatavad vähemalt viieaastase vabadusekaotusega. Nimetatud kuriteod on kvalifitseeritavad kuritegudena ka Eesti «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401) § 200 alusel ja karistatavad vangistusega kuni viisteist (15) aastat. Väljaandmist takistavaid asjaolusid vastavalt «Väljaandmise Euroopa konventsioonile» ei esine. Stuttgardi esimese astme kohus andis 9. märtsil 2004. a välja vahistamiskäsu, mille alusel Deniss Borissovi suhtes kohaldati Eestis Interpoli kaudu saadetud eelaresti palve alusel väljaandmisvahistust alates 18. juulist 2004. a. Tallinna Linnakohus pikendas oma 24. augusti 2004. a määrusega Deniss Borissovi suhtes väljaandmisvahistust kuni tema väljaandmiseni Saksamaa võimudele või väljaandmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Deniss Borissovi väidet, et ta ei ole Saksamaal kuritegusid toime pannud, saab selgitada ainult Saksamaal läbiviidav kohtueelne uurimine. Väljaandmise otsustamisel on vajalik arvestada ka asjaolu, et eelnimetatud kuriteod on toime pandud grupi poolt. Deniss Borissovit ei saa Saksamaa Liitvabariigis ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, välja arvatud need, mis on väljaandmise aluseks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 452 lõikest 1 ja «Väljaandmise Euroopa konventsioonist» anda Deniss Borissov välja Saksamaa Liitvabariigile. 4. VAIDLUSTAMINE Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) sätestatud korras 3 päeva jooksul väljaandmisotsuse teatavaks tegemisest arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Justiitsministeeriumil teha korraldus Deniss Borissovile teatavaks. Keskkonnaminister peaministri ülesannetes Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT