Toila Vallavolikogu — Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine — KO, 239, 2093

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 37 ning lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4 lõigetest 1 ja 2, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. 2. Määrus jõustub 22. oktoobril 2004. a. Lisatud: Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 57 lehel ja kava juurde kuuluvad joonised nr-d 1, 2, 3 ja 4. Volikogu esimees Tiit SALVAN SISSEJUHATUS Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arengukava on koostatud Toila Vallavalitsuse tellimusel. Arengukava koostamise käigus tutvuti Toila valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorraga ja selgitati välja arenguvajadused. Töös on antud ülevaade olemasolevatest vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest ning kirjeldatud nende seisukorda. Välja on toodud vajalikud tegevused ja projektid veemajanduse arendamiseks ning reastatud need prioriteetsuse alusel. Põhjalikumalt on käsitletud Toila ja Voka vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Ülejäänud valla territooriumi on käsitletud üldisemalt. Kõik arengukava koostamisel aluseks võetud projektid, planeeringud ja muud andmed on saadud vallavalitsuselt ja valla vee-ettevõttelt. Töö käigus täiendavaid mõõtmisi ega analüüse ei teostud. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on arengukava on koostatud 12-aastase perioodi kohta. 1. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS JA PROJEKTI ASUKOHT 1.1. Asukoht Toila vald paikneb Ida-Viru maakonna keskosas. Vald on ümbritsetud põhjast Soome lahega, läänest Kohtla ja Jõhvi vallaga, lõunast Illuka valla ning idast Vaivara valla ja Sillamäe linnaga. Valla pindala on 16 440 ha. Selle sisse kuulub ka Kohtla-Järve linna Oru linnaosa. Suurimateks asulateks on Toila ja Voka asula. Toila valda läbib rahvusvahelise tähtsusega Tallinn–Peterburi raudteeliin ja Tallinn–Narva maantee. Valla looduslik keskkond on väga mitmekesine. Vald on tähtis kalatööstuse ja turismipiirkond. Valla üldandmed on järgmised: asukoht Ida-Viru maakonna põhjaosa, Toila asula kaugus Jõhvist 12 km pindala 16 440 ha naaberomavalitsused Kohtla, Jõhvi, Illuka ja Vaivara vald ning Sillamäe linn keskus Toila asula elanike arv 2512 1.2. Looduslikud tingimused Looduslikud tingimused on vallas väga mitmekesised. Vallas asub Pühajõe org, Voka jõe org, Põhja-Eesti pank, osa Saka-Ontika-Toila paekalda maastikukaitsealast ja veel mitmeid looduobjekte. Valla põhjaosa on suuremalt osalt põllustatud ning tihedasti asustatud. Valla lõunaosa iseloomustab suur metsade ja soode rikkus, hõlmates Alutaguse metsi ja Eesti suurima soostiku (Puhatu) põhjaosa. Lääneosas paiknevad AS Oru Puhatu turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala karjäär. Maastikupildis domineerivad inimese poolt maapinnal ümber paigutatud või maapõuest välja toodud kivimid ja setted ning kunstlikult loodud moodustised (puistangud). Kirde-Eesti kliima on mõõdukalt niiske. Udu esineb keskmiselt 60 päeva aastas. Sademete keskmiseks on 680 mm, minimaalsed väärtused esinevad veebruaris ja märtsis, maksimaalsed aga augustis. Ida-Virumaa aasta keskmine õhutemperatuur on +4,1 °C. Talvel võib temperatuur langeda –35–42 °C-ni. Suvel võib üksikutel päevadel õhutemperatuur tõusta +30 °C-ni varjus, vaatluste maksimumina on registreeritud +33 °C. Kõige külmem kuu on veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale. Lumikatte püsivuseks loetakse pikaajalise keskmisena 107 päeva. 1.3. Maapinna reljeef ja pinnas Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti (Viru) lavamaal, mida omavahel eraldab Põhja-Eesti paekallas. Suurem osa paekaldast on looduses järsu nõlvaga. Püsiva rusukalde piirkonnas on varinguteni viivad murenemisprotsessid peatunud. Probleemseteks on varingute piirkonnad muutunud klindipealsel alal, eriti Toila alevikus ja alevikust loodes, kus varisemisohus on mitmed Toila-Ontika-Saka maanteelõigud. Pankranniku paljandis avanevad kambriumi setted (sinisavi, liivakivid), ülemises osas paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid (liivakivi, diktüneemakilt, glaukoniit ja mitmesugused liivakivid). Kirde-Eesti lavamaa, mis ulatub keskmiselt 30–50 m kõrgusele üle merepinna, on õhukese pinnakattega ala, kus aluspõhi ulatub maapinna lähedale. Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad keskmiselt 10–15 m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud, mida on kujundanud mandrijää. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, maastik jääb kõrgusvahemikku 35–50 m üle merepinna. Vald on rikas maavarade poolest. Peamise tähtsusega on põlevkivi ja turvas. 1.4. Pinnavesi Valla territooriumit veestavad Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõed oma lisajõgedega. Kaks suuremat jõge on Pühajõgi ja Sõtke jõgi, mis mõlemad suubuvad Soome lahte. Pühajõega ühinevad Toila valla territooriumil Raudsvere jõgi ja Mägara oja, Sõtke jõega aga Voka jõgi. Järvedest asuvad vallas Isanda järv, Kastjärv, Peenjärv. Toila vald kuulub Viru-Peipsi alamvesikonda. 1.5. Põhjavesi Ühisveevarustuse aladel kasutakse joogiveeallikana Kambrium-Vendi põhjaveekogumi vett. Vett võetakse nii Kambrium-Vendi Voronka kui Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumitest. Hajaasutuse korral on olulise tähtsusega Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum. Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ning Kambrium-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumites on vett piisavalt. Tervele vallale põhjavee tarbevaru kinnitatud ei ole. Saka-Ontika-Toila piirkonnas on maavarade komisjon põhjavee tarbevaruks kinnitanud 1000 m3/d. Viimastel aastatel on olemasolev tarbimine piirkonnas jäänud vahemikku 500–600 m3/d. Kogu vallas tarbiti 2002. aastal põhjavett 17 884 370 m3, millest 99% e 17 700 000 m3 moodustas kaevandusvesi ja 1% e 184 370 m3 olme ja muu tarbimine. Enim ekspluateeritav oli Ordoviitsiumi põhjaveekogum. Kambrium-Vendi põhjaveest tarbiti 83% olmes, 8% tööstuses ja 9% põllumajanduses. Ordoviitsiumi põhjaveekogumi kvaliteedis muutusi johtuvalt veevõtust täheldatud ei ole. Samas on Ordoviitsiumi veekogum valla piires pindmise reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Näiteks Toila asula piires paikneb põhjavesi kaitsmata alal. Vesi on keemiliselt koostiselt kõrge ammooniumisisalduse, madala pH ja suure PHT väärtusega. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud. Veekvaliteedis veevõtust johtuvaid muutusi täheldatud ei ole. Vesi vastab üldjoontes kvaliteedinõuetele. Kohati on lubatust kõrgem kloriidide- ja üldrauasisaldus. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum on reostuse eest kaitstud. Veekvaliteedis veevõtust johtuvaid muutusi täheldatud ei ole. Põhjaveekogumi veekvaliteeti ohustab võimalik soolase merevee intrusioon, eriti just rannikualadel, ning ühendus puurkaevude kaudu Gdovi veekihiga. Vesi vastab üldjoontes kvaliteedinõuetele. Kohati on lubatust kõrgem kloriidide- ja üldrauasisaldus. Põhjaveekogumi peaks kujundama põhiliseks ühisveevarutuse veeallikaks vallas. Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum on reostuse eest kaitstud. Veekvaliteedis veevõtust johtuvaid muutusi täheldatud ei ole. Kambrium-Vendi veekihi põhjavett iseloomustab kõrge kloriidide-, naatriumi-, baariumi-, üldraua- ja mangaanisisaldus ning kohati kõrge radionukliididest tingitud efektiivdoos. Seetõttu oleks otstarbekas lähiajal veekihist ühisveevarutuse veeallikana loobuda, vettvõtvad puurkaevud sulgeda või kasutada neid tehniliseks otstarbeks. 2. VALLA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ISELOOMUSTUS 2.1. Elanike arv Toila vallas elas vallavalitsuse andmetel 20. märtsi 2003. a seisuga 2512 elanikku, mis teeb asustustiheduseks 15 inimest/km2. Seejuures on 80% valla elanikest koondunud kahte suuremasse asulasse Toilasse ja Vokasse. Valla territoorium on jaotatud kaheksaks suuremaks või väiksemaks külaks. Valla elanike arv eri külade ja asulate kaupa on toodud tabelis 1. Tabel 1. Toila valla elanike arv Asukoht Elanike arv Altküla küla 67 Konju küla 127 Martsa küla 25 Metsa-Mägara küla 15 Päite küla 32 Pühajõe küla 106 Toila asula 847 Uikala küla 16 Vaivina alevik 32 Voka asula 1160 Voka küla 87 KOKKU 2512 Valla elanike dünaamika viimase kümne aasta jooksul on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Toila valla elanikkonna dünaamika Perspektiivselt on oodata valla elanike arvu kasvu. Täpset elanikkonna juurdekasvu vald prognoosinud ei ole. Arvestades, et lisanduda võivad mitmed uued elamupiirkonnad ning olemasolevates asulates elanike arv suureneb, peaks hinnanguliselt valla elanike arv kasvama 12 aasta jooksul 500 inimese võrra. 2.2. Ettevõtted Toila vallas on ettevõtlus on hästi arenenud. Peamised tegevusalad on töötlev tööstus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus ja hotellindus. Olemas on kohalikel ettevõtetel põhinev teenindusvõrgustik. Suurim ettevõte on OÜ Viru Kalatööstus. Toilas asub ka 280-kohaline Toila sanatoorium. Kokku on Toilas registreeritud 74 ettevõtet või füüsilisest isikust ettevõtjat. Märkimisväärset tootmisettevõtete arvu kasvu asulas ei prognoosita. 2.3. Tööhõive 2001. aasta algus oli Toila vallas 1185 töötavat elanikku. Väljaspool valda töötas nendest 772 elanikku e 65% elanikkonnast. Mittetöötavaid ja mitteõppivaid elanikke oli 236 e 15% tööealisest elanikkonnast. Valla suurimaks tööandjaks on OÜ Viru Kalatööstus, mis annab tööd 600–650 inimesele, kellest 20% on valla elanikud. Valla tööhõivet majandusharude lõikes iseloomustab joonis 2.

Joonis 2. Tööhõive majandusharude lõikes 2002. aastal 3. OLEMASOLEV ÜHISVEEVARUSTUS 3.1. Toila asula ühisveevarustus 3.1.1. Toila asula vee-ettevõte Toila asula vee-ettevõte on OÜ VR-Arendus, mis tegeleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamisega. Ettevõte on ühe puurkaevu ning asula vee- ja kanalisatsioonitorustike omanik, teenindades suurimat tarbijaskonda asulas. Vee-ettevõtteks saab nimetada ka AS-i Toila Sanatooriumi, millele kuulub asulat läbiv veetorustik. Veetorustik, mis kulgeb puurkaevust sanatooriumini, on mõeldud küll sanatooriumi veega varustamiseks, kuid sellega on ühendatud trassi lähedal paiknevad majapidamised. Toila Sanatoorium ise vee müügiga otseselt ei tegele. Elanikelt võtab tarbitud vee eest tasu OÜ VR-Arendus, mis Toila Sanatooriumiga toodetud vee eest tasaarvelduse korras arveldab. Nii Toila Sanatooriumi kui VR-Arenduse veevõrgud on omavahel ühendatud. Vajadusel saavad mõlemad ettevõtted üksteisele vett anda. AS-ile Toila Sanatoorium kuulub lisaks puurkaevule ja veetorustikele veel kogu asulat läbiv sademeveetorustik ja drenaažitorustik, kanalisatsioonipumpla ja kanalisatsiooni survetrass. Oma veevärk on OÜ-l Viru Kalatööstus, kes võtab kogu tootmisvee oma puurkaevudest. Kuna ettevõte varustab veega kalatsehhi lähiümbrust ja talle kuulub reoveepuhasti, kus puhastatakse kogu asula reovesi, saab ka OÜ-d Viru Kalatööstus nimetada Toila asula vee-ettevõtteks. Ettevõtte veevõrk on asula põhivõrguga ühendatud. Vajadusel saab nii kalatööstus kui VR-Arendus üksteise veevõrku vett anda. Tabelis 2 on loetletud vee-ettevõtetele kuuluvad süsteemid ja tarbijad. Tabel 2. Toila asula vee-ettevõtted Vee-ettevõte Mida omab Tarbijad OÜ VR-Arendus Puurkaev 2476, veetorustik 2200 m, kanalisatsioonitorustik 3200 m, sademeveetorustik 700 m Kaks 4-korruselist maja kokku 42 korteriga, kümme 2-korruselist maja kokku 52 korteriga, kaks 8 korteriga ridaelamut, 30 ühepereelamut, kõik kokku u 324 inimest, lisaks kauplus ja piirivalvekordon AS Toila Sanatoorium Puurkaev 2432, veetorustik u 1200 m, sademeveetorustik 700 m, drenaažitorustik 600 m, reoveepumpla, kanalisatsiooni survetrass 400 m Toila sanatoorium, 65 ühepereelamut, kokku u 145 inimest, lisaks veel restoran, kauplus, vallamaja AS Viru Kalatööstus Puurkaevud 14 031, 2474 ja 2488, ettevõtte territooriumil olev veetorustik 500 m ning kanalisatsiooni- ja drenaažitorustik, reoveepuhasti 2xPRP300 Kalatööstuse tootmine ja kontor, katlamaja, med. punkt, hooldekodu, lasteaed, hooldekodu korterid u 10 inimest Lisaks on elanikud ise välja ehitanud ligikaudu 1600 meetrit veetorustikku ja 600 meetrit kanalisatsioonitorustikku. Eeltoodust nähtub, et ühtset vee-ettevõtet, kes omaks ja/või haldaks kõiki veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme asulas pole. 3.1.2. Ühisveevarustusega ala ulatus Asulas on ühisveevarustuse teenuse tarbijateks 480 elanikku, mis moodustab u 55% kogu asula elanikkonnast. Kõige rohkem on ühisveevarutuse tarbijaid Merepuiestee, Pühaoru ja Nurme tänava piirkonnas, kus asuvad valdavalt korrusmajad või ridaelamud. Ühisveevarustus puudub täies ulatuses Uuel ja Lepa tänaval. Tabelis 3 on antud ülevaade ühisveevärgi olemasolust majatüüpide kaupa. Tabel 3. Ühisveevarustusega majapidamiste arv Toila asulas Tüüp Majapidamisi Ühisveevarustusega majapidamisi Eramajad 200 95 Ridaelamud 2 2 Kortermaju 12 12 Piirkondades, kus ühisveevarustus puudub, on kasutusel lokaalsed veevarustussüsteemid. Enamjaolt võetakse vett kinnistul asuvast salv- või puurkaevust. Nii on näiteks Uuel tänaval üks, Lepa tänaval üks, Liiva tänaval üks ja Pikal tänaval kaks erapuuraevu. Mõnedel puhkudel varustab üks puurkaev mitut majapidamist. Eravalduses olevate veevarustussüsteemide kohta info puudub. 3.1.3. Veehaarded Kogu asula ühisveevarustus baseerub põhjaveel ja vett võetakse puurkaevudest. Asulas on kolm ühisveevõrku ja kõikidel neil on oma puurkaevud. Põhiveevõrku töötab üks puurkaev ja ülejäänud kahte kumbagi üks. Kokku on kõikide ühisveevärkidega ühendatud viis puurkaevu. Põhiveevõrku annab joogivett puurkaev katastrinumbriga 2476, varustades suurimat tarbijaskonda asulas. Toila Sanatooriumit ja osa elanikkonda varustab veega puurkaev 2432. Kalatööstuse veevõrku töötab puurkaev 14031, varustades tehnoloogilise veega kalatööstust ja joogiveega selle lähiümbruse ettevõtteid. OÜ Viru Kalatööstuse veevõrku on ühendatud veel kaks puurkaevu, kuid kumbagi neist ei kasutata. Puurkaev 2474 on vaatluskaev. Seoses mittekvaliteetse joogiveega hoitakse seda reservis ja sellele ei ole vee-erikasutusloas veevõttu ette nähtud. Puurkaevu 2488 kasutatakse vastavalt vajadusele, kuid viimastel aastatel ei ole seda tehtud. Osaliselt on selle mittepidev kasutamine seotud pumpla riketega ja suurte ekspluatatsioonikulutustega. Tabelis 4 on ühisveevarustuse puurkaevude kohta toodud täpsem info. Tabel 4. Toila asula ühisveevarustuse puurkaevud Katastri nr Passi nr Vee- kompleks Sügavus, m Rajamise aasta Staatus Asukoht Omanik 2476 3211 C-V 215 1972 Aktiivne Nõlva tn 18 OÜ VR-Arendus 2432 5676 V2gd 230 1986 Aktiivne Rohumaa AS Toila Sanatoorium 2474 A-734-M C-V 210 1961 Reserv Veetorn AS Viru Kalatööstus 2488 5848 V2gd 214 1987 Vajadusel Kalatööstuse territoorium AS Viru Kalatööstus 14031 K-5-97 C-V 210 1997 Aktiivne Veetorni kõrval AS Viru Kalatööstus Kuna kõik ühisveevarustuse puurkaevud võtavad vett kambrium-vendi veekihist, on tegemist vee-erikasutusega ja veevõtjatele on väljastatud vee-erikasutusload. Vee-erikasutuslubade loetelu on toodud tabelis 5. Tabel 5. Vee-ettevõtetele väljastatud vee-erikasutusload Vee-erikasutaja Vee-erikasutusloa tähis Loa kehtivus OÜ VR-Arendus 250-v 31.12.2005 AS Toila Sanatoorium 197-v 1.01.2006 AS Viru Kalatööstus L.VV.IV-13360 31.12.2007 Info ühisveevarustuse puurkaevude projekteeritud tootlikkuse, vee-erikasutuslubadega ettenähtud veevõtu ja tegelike tarbimise kohta on toodud tabelis 6. Tabel 6. Ühisveevarustuse puurkaevude võimsused PK katastri number Tootlikkus, m3/h Vee-erikasutusloaga lubatud veevõtt Tegelik tarbimine 2003 2003 2004 2005 2006 m3/d m3/a 2476 28,8 56 200 m3/a 154 m3/d 56 400 m3/a 154 m3/d 76 400 m3/a 209 m3/d 36 13 010 2432 24 58 000 m3/a, 159 m3/d ja 3 l/s 95 34 675 14031 40 21 600 m3/a, 65 m3/d 39 13 900 Nagu eeltoodud tabelist nähtub, ei ületa ühegi puurkaevu tegelik tarbimine ei puurkaevude projekteeritud tootlikkust ega vee-erikasutuslubades lubatud veetarbimist. 3.1.4. Veekvaliteet Asula ühisveevarutuses kasutatakse joogivee saamiseks ainult põhjavett. Seetõttu on põhjavee kvaliteet üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab joogiveekvaliteeti. Peamine veeallikas asula ühisveevarutuses on Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum, mis oma keemilise koostise poolest ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele. Joogiveekvaliteeti mõjutab oluliselt torustike seisukord. Kui asula veetorud on vanad, võivad puurkaevust ja tarbijate juurest võetud veekvaliteedi andmed oluliselt erineda, sest vanade torud tekitavad sekundaarset reostust. Toila veetorud on enamjaolt üle 20 aasta vanused. Tabelis 7 on toodud nii puurkaevudest kui veetorustikust võetud joogivee keemiliste analüüside andmed. Puurkaevude veekvaliteedi kirjeldamiseks on kasutatud OÜ Labor Pluss joogivee katseprotokollide nr BKV-248, OÜ GL Grover joogivee protokolle nr 241 jk ning Tervisekaitseinspektsiooni protokolle nr KL2003/V1789KJ ja KL2003/V1789 P, samuti puurkaevude passides toodud veekvaliteedi andmeid. Samuti on kasutatud Viru-Peipsi veemajanduskava koostamise raames AS Maves poolt 2003. aastal teostatud tööd «Viru-Peipsi alamvesikondade põhjaveeseisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks», mille käigus uuriti vee keemilist koostist ka Toila asula puurkaevus 14031. Veeproovid analüüsiti Hollandi Analytico BV, Soome Kiirgus- ja Tuumaohu Keskuse looduskiirguse, Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli radiokeemia, Eesti Kiirguskeskuse ja Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumites. Veekvaliteedi kirjeldamiseks veevõrgus on kasutatud OÜ Labor Pluss joogivee katseprotokolli nr BKV 240 andmeid. Tabel 7. Joogivee kvaliteedinäitajad puurkaevudes ja torustikus. Näitaja Ühik Piirsisaldus Puurkaev2 Veetoru2 PK2476 PK 2432 PK 140313 Nurme tn 2a–7 Sana- toorium Joogivee indikaatorid Alumiinium mg/l 0,2 Ammoonium mg/l 0,5 0,28 Elektrijuhtivus µS/cm-1 2500 1300 1510 Kaalium mg/l HCO3 mg/l 1581 1481 Kaltsium mg/l 561 521 Kloriid mg/l 250 142 386 27 Kuivjääk mg/l 659 6721 Mangaan mg/l 0,05 0,2 0,137 Naatrium mg/l 200 1,3 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 1,3 2,21 1,41 pH pH ühik ≤6,5 ja ≤9,5 6,3 7,8 7,73 Raud (üld) mg/l 0,2 0,31 0,19 0,05 Raud kahevalentne mg/l 0,1 Sulfaat mg/l 250 21 41 Üldkaredus mg-ekv/l 4,1 4,41 5,51 Joogivee keemilised kvaliteedinäitajad Arseen mg/l 0,01 Benseen mg/l 0,001 Boor mg/l 1 0,175 Efektiivdoos mSv/a 0,1 0,17 Elavhõbe mg/l 0,001 Fluoriid mg/l 1,5 0,73 Kaadmium mg/l 0,005 Nikkel mg/l 0,02 Nitraat mg/l 50 Nitrit mg/l 0,5 0,031 Naftasaadused mg/l 0,01 Plii mg/l 0,01 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud mg/l 0,0001 Seleen mg/l 0,01 Vask mg/l 2 0,1 1 Kasutatud on puurkaevude passides toodud veekvaliteedi andmeid, mis on võetud puurkaevude proovipumpamise ajal. 2 Analüüsid teostatud 2003. aastal. Andmed saadud vee-ettevõtetelt. 3Kasutatud AS Maves poolt 2003. aastal teostatud töös «Viru-Peipsi alamvesikondade põhjaveeseisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks» toodud andmeid. Võrreldes joogiveeproovide andmeid sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid», esinevad järgmised probleemid: 1) Puurkaevu 2476 vees on ülemäära mangaani ja rauda ning vee pH on lubatust madalam. Puuduvad andmed vee radioloogiliste näitajate kohta. 2) Puurkaevu 2432 veest on analüüsitud ainult mõningaid joogivee indikaatoreid. Puuduvad andmed vee raua-, mangaani- ja kloriididesisalduse, samuti vee keemiliste ja radioloogiliste näitajate kohta. 3) Puurkaevu 14031 vees on lubatust kõrgem kloriidide- ja mangaanisisaldus. Samuti ei vasta vesi radioloogiliste näitajate osas nõuetele, kuna vee efektiivdoos on lubatust kõrgem. 4) Asula põhivõrgu torustikust on mõõdetud ainult mõningaid joogivee indikaatoreid. Puuduvad andmed vee raua-, mangaani- ja kloriididesisalduse, samuti vee keemiliste ja radioloogiliste näitajate kohta. Seetõttu veekvaliteedi üle otsustada ei saa. Regulaarselt on kontrollitud baktereoloogilise reostuse olemasolu. Siiani pole baktereoloogilist reostust ei esinenud. 5) Toila Sanatooriumis on võetud veeproovid pärast joogiveetöötluseks kasutatavaid pöördosmoosiseadmeid, mistõttu joogivesi vastab analüüsitud näitajate osas nõuetele. 2003. aastal määrati pestitsiidide jääke, mida ei leidunud. 3.1.5. Olemasolev veetarbimine Toila asula võib jagada kolme gruppi, kelleks on elanikkond, Toila sanatoorium ja kalatööstus. Kõik tarbijategrupid võtavad vett eraldi veevärkidest ja seetõttu on veetarbimise arvestamise vahendid ja metoodikad küllaltki erinevad. Kõige täpsemat arvestust veetarbimise üle peab VR-Arendus. Veearvesti on nii puurkaevul kui 50% tarbijatel. Veetarbimise üle peab arvestust ka Viru Kalatööstus. Toila Sanatooriumi puurkaevul puudub veearvesti. Veearvesti on sanatooriumis. Ainult 40 % sanatooriumi veevõrgust vett võtvatel eratarbijatel on veearvestid. Kuna kõikidel puurkaevudel ja tarbijatel pole vee-mõõtjaid ei ole veetarbimise andmed kõige täpsemad. Veeteenuse tariifid on toodud tabelis 8. Tabel 8. Veeteenuse tariifid Toila asulas Elanikele1) Ettevõtetele1) OÜ VR-Arenduse veevõrk Joogivesi 6,40 kr/m3 6,40 kr/m3 Kanalisatsioon 2,60 kr/m3 2,60 kr/m3 Reoveepuhastus 8 kr/m3 8 kr/m3 OÜ Viru Kalatööstuse veevõrk Joogivesi 5 kr/m3 5 kr/m3 Kanalisatsioon 8 kr/m3 11 kr/m3 AS Toila Sanatoorium veevõrk Joogivesi 6,40 kr/m3 6,40 kr/m3 1)Tariif ei sisalda käibemaksu Toila asula veetarbimine on toodud tabelis 9. Info on saadud vee-ettevõtetelt. Tabel 9. Toila asula veetarbimine 2001. ja 2002. a Näitaja Ühik 2002 2003 VR-A1) VK2) TS3) Kokku VR-A4) VK5) TS6) Kokku Väljapumbatud põhjavesi m3/a 14 535 13 010 13 910 37 800 64 720 m3/d 40 36 39 104 178 Elanike veetarbimine m3/a 222 12 150 270 4 200 16 620 m3/d 1 33 1 12 46 l/el/d 80 102 100 83 98 Ettevõtete veetarbimine m3/a 12 622 10 870 33 600 44 470 m3/d 34 30 92 122 Veetarbimine kokku m3/a 12 844 12 150 11 140 37 800 61 090 m3/d 35 33 31 104 168 Mittearvestuslik vesi m3/d 5 3 8 % 12 8 21 1) VR-A – OÜ VR-Arenduse veevärk 2) VK – OÜ Viru Kalatööstuse veevärk 3) TS – AS Toila Sanatooriumi veevärk 4) Arengukava koostamise ajal olid saadaval 11 kuu veetarbimise andmed, millest tuletati 12 kuu veetarbimine 5) Arengukava koostamise ajal olid saadaval 10 kuu veetarbimise andmed, millest tuletati 12 kuu veetarbimine 6) Kõik veetarbimise andmed on hinnangulised, kuna kõikidel tarbijatel puuduvad veemõõtjad. Sanatooriumi enda veetarbimine on mõõdetud. Elanike veetarbimist osaliselt mõõdetakse, osaliselt arvestatakse normtarbimise järgi. Mittearvestusliku vee ja lekete osakaal ei ole eeltoodud põhjustel teada. Vanade võrkude puhul on see tavaliselt 20–30%. Tegelikult väljapumbatava põhjavee kogus on ilmselt suurem. Tabelis 9 toodud ööpäevased veetarbimised on aasta keskmised väärtused. Tegelikud ööpäevased tarbimised võivad olla tunduvalt suuremad. Viimaste aastate jooksul on asula veetarbimine pidevalt vähenenud ja seda eelkõige kalatööstuse veevajaduse vähenemisega. Elanike poolt tarbitav veekogus on asulas 83–102 l/d/el, mida võib Eesti keskmiseks pidada. Mittearvestusliku vee osakaal on sõltuvalt veevärgist vee-ettevõtjate poolt esitatud andmete alusel 8–21%. Asulas kokku ei ole mittearvestusliku vee osakaal teada. 3.1.6. Asula ühisveevärgi kirjeldus 3.1.6.1. Puurkaev-pumbamajad Puurkaev katastri numbriga 2476 Toila asula ühisveevärki varustab veega puurkaev 2476. Puurkaev asub aadressil Nõlva tn 18 eramupiirkonnas omaette krundil ja on ümbritsetud põllu- ja elamumaaga. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 meetrit. Pumbamaja üldine seisukord on rahuldav. Pumplahoone vajab nii seest kui väljast viimistlemist, ülejäänud pumpla seadmestik on heas seisukorras. Pumplasisene torustik on üle värvitud, pump, elektrivarustus- ja automaatikaseadmed on uued. Pumbajaam on üheastmeline, rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Võrku antakse vett rõhuga 2–3,5 baari. Pumba võimsus on 7,5 kW, tõstekõrgus 138 m ja suurim tootlikkus 6 l/s. Võimalus on võtta tuletõrjevett. Varugeneraatorit ei kasutata ja veetöötlust ei rakendata. Puurkaev katastri numbriga 2432 Puurkaev 2432 kuulub AS-ile Toila Sanatoorium. Puurkaev paikneb asula lääneservas ja on ümbritsetud rohumaaga. Puurkaevu sanitaarkaitseala vastab nõuetele. Territoorium on ümbritsetud aiaga. Krundil paikneb veetorn. Puurkaev asub pumplahoones. Pumplahoone on seest ja väljast amortiseerunud. Kõik puurkaevu torud, elektrivarustus ja automaatikaseadmed on vanad. Toodetud vee kogust ei mõõdeta. Pumplast pumbatakse vesi veetorni, mille mahtuvus on 200 m3. Veetorni seisukord on hea. Puurkaev katastri numbriga 2488 Puurkaev 2488 asub kalatööstuse territooriumil. Selle sanitarkaitseala on 50 meetrit ja vastab seega nõuetele. Puurkaev asub pumplahoones. Kasutatakse vene päritolu pumpa ECV 8-16/180. Pumba tootlikkus on 7 l/s, tõstekõrgus 30 m ja võimsus 16 kW. Pumpla on kaheastmeline ja olemas on hüdrofoor. Teise astme tsentrifugaalpumpasid ja hüdrofoori ei kasutata. Kogu pumpla on täielikult amortiseerunud. Hoone vajab nii seest kui väljast uuendamist. Pumbad, torustikud, elektri- ja automaatikaseadmed on vananenud ja vajavad väljavahetamist. Puurkaevu kasutatakse vaid avariide korral. Puurkaev katastri numbriga 14031 Puurkaev 14031 asub Pühajõe tänaval veetorni kõrval. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 meetrit. Puurkaev paikneb eraldi betoonrõngastest kaevus. Pumba tootlikkus on 8 l/s, tõstekõrgus 20 m ja võimsus 11 kW. Pumpla seisukord on rahuldav. Pump pumpab vee veetorni, kus on 100 m3 veereservuaar. Veereservuaari seisukord ei ole teada. Puurkaev on ühendatud kalatööstuse veevõrguga, kuid läbi jaotussõlme võib vett anda ka asula põhiveevõrku. 3.1.6.2. Veetorustikud Asula põhiveevõrk Veevõrgu kogupikkus on 2,2 km. Veetorud on peamiselt malmist, mõningad üksikud lõigud on terasest ja plastist. Torude valdav läbimõõt on 100 mm, peatrassi läbimõõt on 200 ja 150 mm. Võrk ei ole ringistatud ja palju on tupiktorusid. Rõhku veevõrgus reguleeritakse küll puurkaevpumba sagedusmuunduriga, kuid puurkaevu ülevaatamise ajal oli rõhk võrgus 2 baari, mis ei ole piisav. Enamus veetorusid on üle 20 aasta vanad. Torude täpset seisukorda uuritud ei ole. Vee-ettevõtte hindab torustike seisukorda rahuldavaks. Väidetavalt pidevaid lekkeid ei esine. Külmaperioodidel on siiski esinenud torude purunemisi. Ülevaade asula põhiveevärgi torudest on toodud tabelis 10. Tabel 10. Toila peaveevõrk Toru lõik Diameeter Toru materjal Pikkus Vanus Põllu tänava puurkaevust kalatööstuse veetornini 200 malm 713 29 150 malm 153 29 Nurme tänav 100 malm 171 13 Merepuiestee 5 ja 7 100 malm 75 20 Pühaoru tänav 100 malm 359 20 Kalatööstuse kontor ja automajand 100 malm 140 20 Kalatööstuse pk ümbrus 150 malm 151 13 Merepuiestee 50 teras 110 29 Põllu tänav 32 plast 324 8 AS-i Toila Sanatooriumi veevõrk Sanatooriumi veetorustike pikkus on ligikaudu 1200 m. Torustik on rajatud 200 mm malmtorudest. Torude täpne seisukord ei ole teada. Ettevõtte hinnangul vajab torustik lähiajal rekonstrueerimist. Sanatooriumi veevõrguga on teinud ühendusi sanatooriumi trassi lähedal paiknevad majapidamised. OÜ Viru Kalatööstus veevõrk Kalatööstuse territooriumil paiknevate torude pikkus on ligikaudu 500 m. Muu info torude kohta ei ole teada. Võrk on ühendatud asula põhivõrguga. Tavaolukorras on siiber kahe võrgu vahel suletud. Elanike rajatud veevõrk Elanikud on majapidamiste veega varustamiseks ise välja ehitanud veetorustikud ja teinud ühendusi sanatooriumi veevõrguga. Torud on valdavalt plastist läbimõõduga DE 25, 32 ja 63. Selliste torude kogupikkus on ligikaudu 1600 m. 3.1.6.3. Tuletõrjeveevarustus Toila asulas tuletõrjeveevarustus baseerub hüdrantidel. Olemas on kolm hüdranti, mis asuvad AS Toila Sanatooriumi veevõrgus. Tuletõrjevett saab võtta ka kalatööstuse territooriumil asuvast tiigist. Kokkuvõtteks võib öelda, et tuletõrjeveevarustus on asulas ebapiisavalt lahendatud. 3.1.7. Ühisveevarustuse probleemid Ühisveevärgile esitatavad põhilised nõuded on järgmised: 1) Veevõrku antav vesi peab vastama kliendi liitumispunkti juures joogivee kvaliteedi näitajatele. Joogivee kvaliteedile esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid». Vastavalt sellele peab joogivesi vastama määruse paragrahvis 5 toodud radioloogilistele näiteajatele alates 1. jaanuarist 2003. Kuni 1. jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta joogivee indikaatoritele raua, mangaani, pH, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ja mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee müümiseks peab vee-ettevõttel olema vastav luba. 2) Tarbijatele peab olema garanteeritud nõutav vabarõhk. Vastavalt ühisveevärgi projekteerimisnormidele EPN 18.5.3 määratakse nõutav minimaalne vabarõhk valdava hoonestuse järgi. Kahekorruseliste hoonete puhul on see 24 mH2O, iga järgneva korruse kohta lisatakse 4 mH2O. Suurima tarbimise korral ei tohi rõhk võrgus langeda alla 10 mmH2O. 3) Asula tuletõrjeveevarustuseks vajalik veekogus kuni 1000 elanikuga asulas on kuni 2-korruseliste hoonete korral 5 l/s 3h jooksul, 3-korruseliste ja kõrgemate hoonete korral 10 l/s 3 h jooksul (suurte hoonete puhul sõltub vajalik veekogus nende kubatuurist). Ühisveevärgi olemasolul põhineb tuletõrjeveevarustus üldjuhul hüdrantidel. Seejuures ei tohi hüdrantide vahekaugus ületada 150 m (käesoleval ajal alles koostatavate projekteerimisnormide järgi saab see tõenäoliselt suurem olema – väikeelamute piirkonnas 300 m, korruselamute piirkonnas 200 m). Võrreldes eeltoodud nõudeid Toila asula ühisveevärgi olukorraga, võib välja tuua järgmised ühisveevärgiga seotud põhiprobleemid: 1) Puurkaevust 2476 ühisveevõrku antav vesi ei vasta sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 kehtestatud joogiveekvaliteedi nõuetele. Puurkaevuveest võetud proovides oli rauda ja mangaani lubatust rohkem. 2) Puurkaevu 14031 vesi ei vasta sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 kehtestatud joogiveekvaliteedi nõuetele. Puurkaevuvee efektiivdoos on lubatust kõrgem. Sellise vee tarbimine on ohtlik inimese tervisele. Lisaks on puurkaevuvees lubatust kõrgem kloriidide-, raua- ja mangaanisisaldus. 3) Puurkaevu 2476 ja 2432 veest radioloogilise näitajaid määratud ei ole, kuid kuna mõlemad puurkaevud tarbivad sama veekihi vett mis 14031, võib eeldada, et ka nende vees ei vasta radioloogilised näitajad nõuetele. 4) Asula põhivõrgu puurkaev-pumbamajast antakse vett võrku keskmiselt 2-baarise survega, mis ei ole 4–5-korruseliste majade puhul piisav. 5) Toila asula puhul on tegemist tiheasutusalaga, aga ühisveevärgist saab vett ainult 55% elanikkonnast. 6) Tarbitud vee kohta puudub täpne ülevaade, kuna kõikidel tarbijatel ei ole veemõõtjaid. Veemõõtja puudub ka puurkaevul 2432. Seetõttu ei saa selget ülevaadet, milline on mittearvestusliku vee ja lekete osakaal. 7) Asulas on tuletõrjeveevarustus ebapiisavalt lahendatud. Olemas ainult kolm hüdranti ja tiik, mis ei ole Toila suuruse asula puhul piisav. 8) Puudub täpne ülevaade asula veetorustike seisukorra kohta. 3.2. Ülejäänud Toila asula veevärgid 3.2.1. Puurkaevud Lisaks peatükis 3.1 toodud ühisveevärgi puurkaevudele on asulas OÜ Eesti Geoloogikekus andmetel veel mitmeid teisi puurkaeve. Antud puurkaevude loetelu on toodud tabelis 11. Tabel 11. Ülejäänud asula puurkaevud Katastri nr Passi nr Veekompleks Sügavus, m Rajamise aasta Asukoht Omanik 2464 A-175-M V2gd 201 1956 Toila sadam AS Toila Sadam 2465 5329 V2vr 140 1983 2472 364 V2gd 220 1951 kalakombinaat 2478 362 V2vr 160 1960 kool Toila Gümnaasium 4232 K-48-91/92 V2vr 136 1992 lihatsehh 4259 K-47-92 O 15 1992 AS Ontika 5842 O 28 1964 noorloomalaut 5888 O-C 27 1975 autoremonditöökoda 5889 O 14 1959 Lasteaed «Kalake» 13533 K-35-95 O-C 38 1995 14176 K-38-97 O-C 32 1997 Uus tn 13 14871 K-15-99 O-C 32 1999 Pikk tn 83 15080 K-37-99 O-C 32 1999 Pikk tn 62 16646 K-98-02 O-C 30 2002 Lepa tn 13 19617 K-4-87 O-C 46 1987 lasteaed 19621 K-7-87 O 16 1987 Liiva tn 3 3.2.2. Veevärgid 3.2.2.1. Toila Gümnaasiumi veevärk Toila Gümnaasiumil on oma veevärk. Vett võetakse puurkaevust 2478. Puurkaev asub koolimaja kõrval. Hoonet tuleb seest viimistleda. Pumplasisene torustik vajab värvimist. Pumba jõudlus on 6 m3/h. Muu info pumba kohta puudub. Rõhukõikumisi tasandab 3 m3 hüdrofoor. Hüdrofoor on amortiseerunud. Paigaldatud on rauaeraldusfilter. Elektrivarustus ja automaatikaseadmed on vananenud. Toodetud vett mõõdetakse. Ööpäevane veevõtt on keskmiselt 25 m3. Joogivesi vastab kvaliteedinõuetele. Kooli veetorustik on amortiseerunud. Kooli veevõrgust on veetud torustik ka viie eramajani. 3.2.2.2. Toila sadama veevõrk Toila sadamat ja randa varustab joogiveega puurkaev 2464. Puurkaev asub pumplahoones ja on korralikult soojustatud. Pumpla on heas seisukorras. Muu info puurkaevu tehniliste näitajate kohta puudub. Toodetavat vett mõõdetakse. Ööpäevane veetarbimine on keskmiselt 0,5 m3. Ranna külastajate tarbeks on randa ehitatud 300 meetri pikkune veetorustik. 3.3. Voka asula ühisveevarustus 3.3.1. Voka asula vee-ettevõte Voka asula vee-ettevõte on Toila V.V, mis kuulub 100% Toila Vallavalitsusele. Ettevõte on asula vee- ja kanalisatsioonisüsteemide omanik ja haldaja. Lisaks on rendile võetud Viru Kalatööstuse puurkaev 9011. Ettevõte hooldab Toila Gümnaasiumi ja AS Toila Sadam veevõrke. Tabelis 12 on toodud ülevaade ettevõttele kuuluvad veevarustussüsteemidest. Tabel 12. Voka vee-ettevõtte veevarustussüsteemid Vee-ettevõte Mida omab Toila V.V Puurkaevud 2466, 2487 ja 2475, 2900 m veetorustikku, 4200 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, 2800 survetassi, 3 reoveepumplat, reoveepuhasti 3.3.2. Ühisveevarustusega ala ulatus Voka on kompaktne asula. Enamus inimesi elab kortermajades, mis paiknevad üksteisele lähestikku. Seetõttu on ühisveevarustuse teenuse tarbijate protsent kõrge. Ühisveevõrguga on ühendatud kõik asula kortermajad, ridaelamud ja enamus eramaju. Ühisveevärgist vett saavate elanike arv on u 1100 inimest ehk 95% asula elanikest. 3.3.3. Veehaarded Asulas kasutatakse joogiveeallikana põhjavett ja vett võetakse puurkaevudest. Ühisveevõrku töötavaid puurkaeve on kaks. Kokku on ühisveevõrguga ühendatud kolm puurkaevu. Ettevõttele kuulub veel puurkaev 2475, mida ei kasutata. Pidevalt on kasutuses puurkaevud 9011 ja 2487, reservis hoitakse puurkaevu 2466. Ühisveevõrguga ühendatud puurkaevude loetelu on toodud tabelis 13. Tabel 13. Voka asula ühisveevarustuse puurkaevud Katastri nr Passi nr Veekompleks Sügavus, m Rajamise aasta Asukoht Omanik 9011 6660 V2gd 186 1994 Narva mnt 2 AS Toila V.V rendib 2466 3313 V2vr 135 1972 Männiku 5 AS Toila V.V 2487 5666 V2gd 210 1986 Männiku 5 AS Toila V.V Info ühisveevarustuse puurkaevude projekteeritud tootlikkuse, vee-erikasutuslubadega ettenähtud veevõtu ja tegeliku tarbimiste kohta on toodud tabelis 14. Tabel 14. Voka ühisveevarustuse puurkaevude võimsused PK katastri number Tootlikkus, m3/h Vee-erikasutusloaga lubatud veevõtt, m3 Tegelik tarbimine 2003 Aastas Ööpäevas m3/d m3/a 9011 29 80 000 219 110 40 240 2487 18 53 000 145 92 33 411 2466 7 Veevõttu pole ette nähtud – – Kuna ettevõte võtab mõlemast puurkaevust kambrium-vendi veekompleksi vett, on talle väljastatud vee-erikasutusluba. Tabel 15. Voka vee-ettevõtte vee-erikasluba Vee-erikasutaja Vee-erikasutusloa tähis Loa kehtivus AS Toila V.V 81-v 31.12.2003 3.3.4. Veekvaliteet Peamine veeallikas asula ühisveevarutuses on Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum, mis oma keemilise koostise poolest ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele. Asula ühisveevarutuse veekvaliteedi kirjeldamiseks on kasutatud OÜ Labor Pluss joogivee katseprotokollide nr BKV 29 ja 30, BKV 314, BKV 315 ja BKV 519 andmeid. Samuti on asula joogivee keemilise koostise kirjeldamiseks kasutatud Viru-Peipsi veemajanduskava koostamise raames AS Maves poolt 2003. aastal teostatud tööd «Viru-Peipsi alamvesikondade põhjaveeseisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks», mille käigus uuriti vee keemilist koostist ka Voka asula puurkaevus 9011. Tabel 16. Voka joogivee kvaliteet Näitaja Ühik Piirsisaldus Puurkaevud Veetorustik PK 9011 PK 2487 Männiku 3 Joogivee indikaatorid Alumiinium mg/l 0,2 Ammoonium mg/l 0,5 0,17 CO2 (vaba) mg/l Kaalium mg/l Elektrijuhtivus µ/cm-1 2500 3001 481 HCO3 mg/l 3,9 3,9 Kaltsium mg/l Kloriid mg/l 250 13,95 6,55 Kuivjääk mg/l 226 237 Mangaan mg/l 0,05 0,27 0,26 0,08 Naatrium mg/l 200 9,5 Oksüdeeritavus mg/l O2 5 PH pH ühik ≤6,5 ja ≤9,5 7,52 8,04 Raud (üld) mg/l 0,2 1,93 1,89 0,42 Raud kahevalentne mg/l Sulfaat mg/l 250 12 9 Üldkaredus mg-ekv/l 3,95 3,95 Joogivee keemilised kvaliteedinäitajad Arseen mg/l 0,01 Baarium mg/l 1,04 Benseen mg/l 0,001 Boor mg/l 1 0,136 Efektiivdoos mSv/a 0,1 0,2 Elavhõbe mg/l 0,001 Fluoriid mg/l 1,5 0,951 Kaadmium mg/l 0,005 Kroom mg/l 0,05 Nikkel mg/l 0,02 Nitraat mg/l 50 1 Nitrit mg/l 0,5 0,008 0,009 Naftasaadused mg/l Plii mg/l 0,01 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud mg/l 0,0001 Seleen mg/l 0,01 Vask mg/l 2 0 0,05 1Veekvaliteedi andmed võetud AS Maves tööst Võrreldes joogiveeproovide andmeid sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid», esinevad järgmised probleemid: 1) Puurkaevu 9011 vee efektiivdoos on lubatust kõrgem. Sellise vee tarbimine on ohtlik inimese tervisele. Lisaks on vees lubatust rohkem rauda ja mangaani. 2) Puurkaevu 2487 vesi sisaldab lubatust rohkem rauda ja mangaani. Puurkaevu veest radioloogilisi näitajaid määratud ei ole, kuid kuna mõlemad puurkaevud tarbivad sama veekihi vett, võib eeldada, et ka antud puurkaevus ei vasta radioloogilised näitajad nõuetele. 3) Joogiveetorustikest võetud veeproovides oli lubatust rohkem rauda ja mangaani. Radioloogilisi näitajaid veevõrgust mõõdetud ei ole, kuid eeldada võib, et ka veevõrgu veel on efektiivdoos lubatust kõrgem. Põhjavesi läbib enne võrku andmist veetöötluse, kuid nagu veeanalüüsidest selgub, on veevõrgus raua- ja mangaanisisaldus lubatust kõrgem. Kõrge raua- ja mangaanisisaldus võib olla tingitud filtrite ebapiisavast regeneratsioonist, ebapiisavast võimusest või lähtuda mõnest sekundaarsest reostusallikast. Nii puurkaevu 9011 kui 2487 vees on väga madal kloriidisisaldus, mis ei vasta tüüpilisele Kambrium-Vendi veekompleksi veele. Lisaks tabelis 16 toodud joogivee kvaliteedinäitajatele ja indikaatoritele määrati 2003. aastal asula põhivõrgust baktereoloogilist reostust. Baktereoloogilist reostust ei esinenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et asula veekvaliteet ei vasta nõuetele ja joogivesi on ohtlik inimese tervisele. 3.3.5. Olemasolev veetarbimine Voka veetarbijad on elanikkond ja ettevõtted. Suurim tarbija on kalatööstus. Mõõdetakse puurkaevudes toodetud vett. Täpne info elanike veemõõtjate kohta puudub. Kolmel viimase aastal on olnud veetarbimine puurkaevude näitude alusel kuude lõikes järgmine: Tabel 17. Veetootmine kuude lõikes Kuu Tarbimine, m3 2000 2001 2002 2003 1 10 900 11 270 7 775 5 200 2 8 250 8 250 6 000 6 300 3 11 150 6 080 6 760 5 011 4 8 640 8 855 7 508 6 700 5 11 000 10 700 9 580 7 100 6 6 537 7 715 9 216 7 400 7 11 970 9 500 9 000 3 800 8 13 800 10 600 9 300 4 400 9 7 361 9 700 8 400 7 300 10 10 100 9 020 9 200 8 490 11 10 940 8 800 8 200 6 280 12 9 909 7 000 4 400 5 670 KOKKU 120 557 107 490 95 339 73 651 Seejuures on veetarbimine jagunenud eri tarbijate vahel järgmiselt: Tabel 18. Voka asula veetarbimine tarbijate kaupa Näitaja Ühik 2000 2001 2002 2003 Elanike veetarbimine m3/a 43 000 39 000 37 000 36 000 m3/d 118 107 101 99 l/el/d 107 97 92 90 Ettevõtete, sh kalatööstuse veetarbimine m3/a 77 557 68 490 59339 37351 m3/d 212 187 160 103 Veetarbimine kokku m3/a 120 557 107 490 95 339 73 651 m3/d 330 294 261 202 Märkus Kuna vee-ettevõtte esitatud andmed on kohati vastukäivad ja täpne statistika toodetud ja tarbitud vee kohta puudub, siis tabelis 18 toodud veetarbimise andmed on ligikaudsed. Veetarbimine sisaldab ka mittearvestuslikku vett ja seetõttu on mittearvestusliku vee osakaalu raske hinnata. Vanade võrkude puhul on see tavaliselt 20–30% toodetavast veest. Andmetest nähtub, et asula veetarbimine on järjest langenud. Elanike veetarbimine on tasemel 90 – 107 l/d/el, mis on Eesti keskmine. Tegelik tarbimine on veelgi väiksem, kuna andmed sisaldavad ka mittearvestuslikku vett. Voka asula veetariifid on toodud tabelis 19. Tabel 19. Veeteenuse tariifid Voka asulas Elanikele1, 2 Ettevõtetele1 Vesi 5 kr/m3 8,50 kr/m3 Kanalisatsioon 6,70 kr/m3 8,50 kr/m3 1Tariifid ei sisalda käibemaksu 2Veetariif 5 kr/m3 ja kanalisatsiooniteenuse tariif 6,70 kr/m3 hakkas kehtima 2002. aastal. Varasemalt oli veetariifiks 3,60 kr/m3 ja kanalisatsiooniteenuse tariifiks 4,90 kr/m3. 3.3.6. Asula veevärgi kirjeldus 3.3.6.1. Puurkaev-pumbamajad, veetöötlus VP-1 Voka asula veepumpla VP-1 asukoht on Narva mnt 2. Veehaare koosneb puurkaevust ja pumplahoonest. Pumpla on üheastmeline. Puurkaevust pumbatav vesi läbib enne võrku andmist veetöötluse. Rõhukõikumiste tasandamiseks kasutatakse hüdrofoori. Puurkaev 9011 paikneb eraldi betoonrõngastest kaevus. Sanitaarkaitseala on 30 m ja vastab nõuetele. Kaevu läbimõõt on 3 meetrit ja sügavus 2 meetrit. Kasutakse puurkaevpumpa R-151-E/8. Pumba võimsus on 11 kW ja tõstekõrgus 80 m. Pumba töörõhku hoitakse relee abil tasemel 3,4–4,2 baari. Puurkaevu torustik on roostes ja vajaks uuendamist. Pump on paigaldatud 2001. aastal ja selle seisukord on hea. Pumpla hoones paiknevad veetöötlusseadmed, torustikud, hüdrofoor, veemõõtja, tagasilöögiklapp ning elektri- ja automaatikaseadmed. Veetöötlusprotsessina rakendatakse rauaärastust. Selleks kasutatakse nelja survefiltrit. Rauafiltritena kasutatakse firma Birm toodangut. Seadmete tootlikkus kokku on 4 x 2,1 m3/h. Filtrite mark on BR 1665 ja filtritäidisena kasutatakse 132F/XPO seeriat. Filtrid on uued ja nende seisukord on hea. Filtrites vajalik töörõhk saavutatakse ühe kompressori abil, mille võimsus on 1,5 kW ja töörõhk 6 baari ning lisarõhu jaoks firma ABAC kompressorit 200/8/24 võimsusega 1,1 kW ja töörõhuga 8 baari. Puudub tipptunni tarbimise reguleerimiseks vajalik varumahuti. Võrkuantava vee rõhku reguleeritakse 10 m3 hüdrofooriga. Pumpla hoone on seest ja väljast amortiseerunud ja vajaks uuendamist. Kõik pumpla elektri- ja automaatikaseadmed on vananenud ja vajavad väljavahetamist. Pumplasisesed torustikud on küll värvitud, kuid pikemas perspektiivis vajaksid samuti väljavahetamist. Veetorustike vees olev kõrge raua- ja mangaanisisaldus võib olla tingitud probleemidest joogiveetöötlusel. Probleemid võivad olla järgmised: 1) veetöötlusseadmete võimsus ei ole piisav; 2) veetöötlusseadmete puhastus ei ole piisav. VP-2 Voka asula veepumpla VP-2 asub aadressil Männiku tänav 5. Tegemist on II astme pumpla ja veetöötlusjaamaga. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 m. Pumbajaama kõrval on aiaga ümbritsetud veereservuaar. Vesi läbib esmalt veetöötluse, seejärel juhitakse see veereservuaari ja pumbatakse II astme pumpadega läbi hüdrofoori veevõrku. Pumbamaja hoone on väljast korralikult viimistletud ja heas seisukorras. Seest on vaja hoonet renoveerida. Pumbajaama varustab veega puurkaevpumpla VP-2A, kus asub puurkaev 2487. Pumbajaamal on endal puurkaev 2466, kuid seda ei kasutata ja hoitakse reservis. Puurkaev on varustatud vene päritolu pumbaga, mille tootlikkus on 7 m3/h, tõstekõrgus 80 m ja võimsus 4,5 kW. Pump on ühendatud veereservuaari tasemeanduritega. Pumba seisukord on rahuldav. Puurkaev vajab läbipesu. Veetöötlusena rakendatakse rauaärastust. Kasutatakse firma Birm kolme BR 1665 seeria rauafiltrit. Filtrite tootlikkus kokku on 3 x 2,1 m3/h. Filtrid on paigaldatud 2000. aastal ja nende seisukord on väga hea. Vajalik töörõhk filtrites saavutatakse ühe kompressori abil, mille võimsus on 4 kW, lisarõhu jaoks on kompressor võimsusega 1,1 kW. Kompressorite seisukord on väga hea. Veetöötluse läbinud vesi juhitakse betoonist 100 m3 reservuaari. Veepinna taset reservuaaris mõõdavad tasemeandurid. Visuaalse vaatluse käigus selgus, et veepind kobrutas kergelt ja paistis ebapuhas. Sinna viiv redel oli täielikult roostes ja tekitas sekundaarset reostust. Juhul kui asula tuletõrjeveevarustus rajatakse hüdrantide baasil, ei ole olemasoleva reservuaari maht tuletõrjevee koguse saamiseks piisav. Veereservuaarist pumbatakse vesi läbi hüdrofoori veevõrku. II astme pumpasid on kaks. Kasutatakse vene päritolu tsentrifugaalpumpasid. Olemas on üks tuletõrjepump. Pumpade tehnilised näitajad on toodud tabelis 20. Tabel 20. Voka VP-2 teise astme pumpade tehnilised näitajad Pumba tüüp Tootlikkus, l/s Tõstekõrgus Võimsus Seisukord Tsentrifugaalpump 11 40 17 Rahuldav Tsentrifugaalpump 20 25 11 Amortiseerunud Tuletõrjepump 10 33 7,5 Rahuldav Rõhukõikumiste tasandamiseks on võrku ühendatud hüdrofoor. Hüdrofoori mahtuvus on 6 m3. Selle seisukorda võib heaks pidada. Pumplasisene torustik on üle värvitud, kuid seda on vaja uuendada. Kogu elektri- ja automaatikasüsteem vajab väljavahetamist. Veevõrku antakse vett 3,3–4,2 baari survega. Pumplast väljuva vee kogust mõõdetakse. VP-2A Puurkaevpumpla VP-2A asub veepumplast VP-2 100 m eemal. Hoones paikneb puurkaev katastri numbriga 2487. Puurkaev varustab veega pumplat VP-2. Puurkaevu ümber on nõutav sanitaarkaitseala. Puurkaev vajaks läbipesu. Kasutatakse pumpa GS-8-40. Pumba tõstekõrgus on 40 m ja võimsus 4 kW. Pumba töö on reguleeritud automaatikaga. Pumba seisukord on hea. Pumpla torustik vajab uuendamist. Hoone on rahuldavas seisukorras. Olemas on rõhumõõtja ja tuletõrjekraan. Toodetud vett ei mõõdeta. VP-3 Puurkaevpumpla VP-3 asub aadressil Metsa 20. Puurkaev paikneb pumbamajas. Pumbamaja on maa-alune. Pumba jõudlus on 8 m3/h, tõstekõrgus 80 m ja mootori võimsus 4,5 kW. Tegemist on vene päritolu pumbaga. Olemas on 1 m3 hüdrofoor. Kogu pumpla on amortiseerunud. Puurkaevu pole viimastel aastatel kasutatud. 3.3.6.2. Veetorustikud Asula veetorustike kogupikkus on ligikaudu 2900 m. Esimesed torud on rajatud 70-ndatel. 50% torudest on tänaseks üle 20 aasta vanad. Valdavalt on kasutatud 100 mm läbimõõduga malmtorusid, aga ka plast- ja terastorusid. Veevõrk on ringistamata. Tarbijateni kulgevad pikad tupikliinid. Vee-ettevõttest saadud info kohaselt on veetorustike üldine seisukord rahuldav, siibrid ja hüdrandid on amortiseerunud. Suuri lekkeid pole esinenud. Samas puudub täpne ülevaade veetorustiku seisukorra kohta. Tabelis 21 on toodud veetorustikest ülevaade. Tabel 21. Voka asula veetorustiku andmed Torude vanusegrupid Toru materjal Diameeter Kuni 5 6–10 11–15 16–20 21–25 26–30 Üle 30 Torude pikkused, m Teras 50 100 100 100 100 50 200 malm 100 200 300 300 500 600 plast 50 900 Alustada tuleb veetorustike rekonstrueerimisega. 3.3.6.3. Tuletõrjeveevarustus Voka asula tuletõrjeveevarustus põhineb Voka tiigil. Olemas on ka üks 100 m3 mahuti, kuid seda ei saa kasutada. Hüdrante asulas pole. Asula tuletõrjeveevarustus on puudulikult lahendatud. 3.3.7. Ühisveevarustuse probleemid Voka ühisveevarustuse probleemid on järgmised: 1) Puurkaevude 9011 ja 2487 vesi ei vasta sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 kehtestatud joogiveekvaliteedi nõuetele. Vees on lubatust kõrgem efektiivdoos. Sellise vee tarbimine on ohtlik inimese tervisele. Hoolimata sellest et vesi läbib enne võrku andmist joogiveetöötluse, on veevõrgus lubatust rohkem rauda ja mangaani. 2) Puudub täpne veetarbimise arvestus. 3) Puuduvad nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad. 4) 50% veetorustikust on üle 20 aasta vana ja 31% üle 30 aasta vanad. 3.4. Ülejäänud valla territoorium 3.5. Puurkaevud OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel on vallas lisaks Toila ja Voka asula puurkaevudele veel järgmised puurkaevud. Tabel 22. Puurkaevud Toila vallas Asula PK katastri nr PK passi nr PK omanik Veekompleks Sügavus, m Rajamise aasta Konju küla 2467 1429 lehmalaut O-C 41 1965 2483 3482 lehmalaut O-C 50 1973 15489 K-37-00 O 14 2000 Päite küla 13465 K-39-90/91 O-C 41 1991 16643 K-47-02 O 16 2002 Pühajõe küla 13467 K-2-91 Breiveli talu O-C 22 1991 13520 K-21-90 Lehtla talu O 12 1990 13581 K-34-89 Tänavaotsa talu O 12 1989 17014 K-50-97 O-C 36 1997 17339 K-22-00 O-C 32 2000 19632 K-22-87 O 20 1987 Uikala küla 2371 4887 O-C 60 1980 Vaivina küla 2471 A-718-M O-C 40 1961 Voka alev 2473 8395 EPT V2vr 140 1955 2475 3207 elamukvartal V2vr 132 1972 13702 8637 V2vr 116 1982 Voka küla 2469 2717 lüpsilaut V2vr 145 1970 2489 8636-g eramud V2vr 127 1982 10375 67-B sigala C-V 140 13491 K-36-96 C-V 124 1996 15044 K-39-99 Tamme talu O-C 35 1999 3.6. Veevõrgud Martsa külas on endise aianduskooperatiivide territooriumi majapidamistel veeallikana kasutusel madalad puurkaevud. Mõnest puurkaevust on veetud veetorustik mitme majapidamiseni. Täpsem info veekvaliteedi ja veevarustussüsteemide kohta puudub. Konju külas on piimaühistul kasutusel madal puurkaev, mis on mõeldud lauda veega varustamiseks, kuid sellest võtavad vett ka lauda ümbruses paiknevad majapidamised. Selleks on elanikud rajanud veetorustiku pikkusega 600 m puurkaevust majadeni. Üks torulõik kulgeb Narva maantee alt läbi. Vallast saadud info kohaselt ei vasta veekvaliteet nõuetele. Torustik on amortiseerunud. Konju külas Voka asulaga külgneval osal on samuti majapidamistel kasutusel oma puurkaevud. Mõnedel puhkudel varustab üks puurkaev mitut majapidamist. Lisaks on valla territooriumil mitmeid endiseid suvila- ja aianduskooperatiive, kus on kasutusel oma veevarustussüsteemid, mille kohta aga informatsioon puudub. 4. OLEMASOLEV ÜHISKANALISATSIOON 4.1. Toila asula 4.1.1. Ühiskanalisatsiooni ala Asulas saavad ühiskanalisatsiooni juhtida oma reoveed u 316 elanikku ehk 37% kogu asula elanikkonnast, mis on väga madal protsent. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud kõik asula kortermajad ja ridaelamud, lisaks mõned ühepereelamud kalatööstuse ja sanatooriumi lähiümbruses. Tabel 23. Ühiskanalisatsiooniga ühendatud majapidamiste arv Toila asulas Tüüp Majapidamisi Ühiskanalisatsiooniga majapidamisi Eramajad 200 27 Ridaelamud 2 2 Kortermaju 12 12 Piirkondades, kus ühisveevarustus puudub on kasutusel lokaalsed kogumismahutid, mille seisukord ei ole teada. Arvestades, et piirkondades, kus ühiskanalisatsioonisüsteemid puuduvad on kasutusel lokaalsed veevarustussüsteemid ning et kogu Toila asula piires on põhjavee ülemised kihid kaitsmata, tuleb olemaolevat olukorda ebarahuldavaks pidada. 4.1.2. Vooluhulgad ja reostuskoormus 4.1.2.1. Puhastile jõudev reovee vooluhulk ja -koormus Toila asulas on reoveepuhasti omanik ja operaator OÜ Viru Kalatööstus. Vastavalt temalt saadud andmetele olid reoveepuhastisse jõudnud reovee vooluhulgad 2003 aastal kümne kuu jooksul reoveetekitajate lõikes järgmised. Tabel 24. Toila puhastusseadmesse jõudvad reoveekogused, m3 Kuu Reoveetekitaja Asula ühiskana- lisatsioon Kalatööstus Sanatoorium Toila MET Lasteaed, hooldekodu Korterid Vald Kokku 1 740 873 496 16 251 19 5 2 400 2 632 708 448 16 162 18 20 2 004 3 507 783 522 18 149 21 6 2 006 4 664 647 514 15 124 26 5 1 995 5 648 754 546 18 160 20 3 2 149 6 617 665 598 15 203 17 3 2 118 7 651 579 632 18 220 20 3 2 123 8 686 603 526 18 232 18 3 2 086 9 726 570 518 16 238 12 8 2 088 10 650 715 512 19 245 15 6 2 162 Kokku 6 521 6 897 5 312 179 1 984 186 62 21 141 Tabelist nähtub, et asula elanike ja ettevõtete keskmine reoveevooluhulk on 70 m3/d. Sellele lisandub ühiskanalisatsiooni sattunud infiltratsioonivesi. Vanade torude puhul võib infiltratsioonivee koguseks arvestada 1 l/s km. Asula kanalisatsioonitorustik on keskmiselt üle 20 aasta vana ja ehitatud asbotsemendist. Arvestades, et asula kanalisatsioonitorude pikkus on 3,2 km, oleks infiltratsioonivee kogus ligikaudu 275 m3/d. Seda kinnitab ka puhasti operaatori hinnang, et sademeterohkel perioodidel esineb suuri vooluhulkade kõikumisi võrreldes kuivema ajaga. Puhasti operaator hindab infiltratsioonivete koguseks 100–300 m3/d. Seega võib puhastisse jõuda reovett vahemikus 170–370 m3/d. Analüüsitud on puhastile jõudvat reovett. Reoveeanalüüside andmed on toodud tabelis 25. Tabel 25. Puhastile jõudva reovee koostis Proovivõtu aeg BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/l 3.09.03 35 400 30 17 5 9.04.03 40 245 50 58 10,9 3.03.03 200 400 170 30 9,4 4.1.2.2. Vooluhulgad ja reostuskoormused suubla suhtes Vee-erikasutusloaga OÜ-l Viru Kalatööstus lubatud heitvett veekogusse juhtida 96 000 m3/a aastas ja saasteaineid tabelis 26 näidatud kogustes. Tabel 26. Saasteainekogused, mida on lubatud OÜ-l Viru-Kalatööstusele veekogusse juhtida Saasteaine nimetus Lubatud saasteaine sisaldus ja kogus kuni aastani 2005 Lubatud saasteaine sisaldus ja kogus kuni aastani 2008 mg/l t/a mg/l t/a BHT7 25 2,4 15 1,44 KHT 125 12 125 12 HA 35 3,36 25 2,4 Püld 2 0,192 1,5 0,144 Nüld – – – – Vee-erikasutusloas toodud nõuete kohaselt peab Viru Kalatööstus esitama reovee ja heitveeproovide tulemused kord kvartalis ja tegema suubla seiret e võtma veeproove Pühajõest enne ja pärast heitvee väljalasku kaks korda aastas. Tabelis 27 on toodud heitvee kvalitatiivsed näitajad. Tabel 27. Toila asula heitvesi Proovivõtu aeg BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/ 3.09.03 5 66 16 15 2 9.04.03 7 85 9 17 1,9 3.03.03 24 100 19 26 1,8 7.10.02 16 144 12 18 2,4 21.08.02 7 42 5 11 2,3 10.04.02 6 70 10 12 2,6 13.02.02 12 70 18 12 1,8 Toila asula reostuskoormus on väiksem kui 2000 ie Reoveepuhastist veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama kuni aastani 2005 vee-erikasutusloas toodud piirväärtustele. Alates aastast 2005 peavad reoveepuhastist veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad vastama samuti vee-erikasutusloas toodud nõuetele, mis ei tohi olla rangemad Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» lisas 2 asulatele 2000–9999 ie toodud piirväärtustest. Olemasolev vee-erikasutusluba kehtib aastani 2008. Nagu selgub heitveeproovide andmetest ei vasta suublasse juhitav heitvesi kõikidele nõuetele. Heitvees on kõrgem KHT ja Püld sisaldus. Tabelis 28 on toodud suublasse juhitavad kvantitatiivsed reoainete kogused. Kasutatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasi «Veekataster 2002». Tabel 28. Suublasse juhitavad reoainete kogused Suubla Q, m3/a BHT7, kg/a KHT, kg/a HA, kg/a Nüld, kg/a Püld, kg/a Pühajõgi 28 000 330 2000 360 360 50 Pühajõe jõe veekvaliteet vastab heale veeklassile ja jõgi on tundlik suubla. Alljärgnevalt on näidatud, kuidas mõjutab heitvesi suubla seisundit. Tulemused on esitatud tabelis 29. Tabel 29. Pühajõe jõe veekvaliteet enne ja pärast reovee sisselasku. Proovi- võtu aeg BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/l Enne välja- lasku Pärast välja- lasku Enne välja- lasku Pärast välja- lasku Enne välja- lasku Pärast välja- lasku Enne välja- lasku Pärast välja- lasku Enne välja- lasku Pärast välja- lasku 3.09.03 1,3 1,5 – – 2 2 0,88 0,93 0,09 0,09 3.03.03 1,2 1,7 – – 2 2 1,1 3,5 0,05 0,36 Vee-erikasutusloaga lubatakse tinglikult puhast heitvett suublasse juhtida ka AS-il Toila Sanatoorium. Seejuures ei tohi heitvett suublasse rohkem juhtida kui 1100 m3/a ja 3 m3/d. Tegemist on peamiselt asula sademevee ja sanatooriumi basseini ülevooluga. Olmereovesi tuleb juhtida kanalisatsiooni. 4.1.3. Kanalisatsioonitorustikud Asula kanalisatsioonitorud jagunevad isevoolseteks ja survetorustikuks. Isevoolne on kalatööstuse lähiümbrus. Ülepumpamist on vaja sanatooriumi ja selle lähiümbruse reovete juhtimiseks puhastini. Isevoolse osa pikkus on u 3 200 m ja survetrassi pikkus on u 400 m. Kogu süsteem on lahkvoolne. Torustikud on ehitatud suuremas osas 80-ndatel ja paljud lõigud on üle 20 aasta vanad. Asula peatrass on ehitatud plasttorudest, ülejäänud lõigud on valdavalt asbotsemendist, kasutatud on ka keraamilisi torusid. Torude diameeter on vahemikus 150–300 mm. Hüdrauliliselt võib kanalisatsiooni tööd enam-vähem rahuldavaks pidada. Probleeme on torustike, toruliitmike või kaevude vettpidavusega, millele viitab reoveevooluhulkade suurenemine sademeterikkal perioodil. Torude täpse seisukorra teadasaamiseks tuleks tellida videouuringud. Ülevaade asula kanalisatsioonitorudest on toodud tabelis 29. Tabel 29. Toila asula kanalisatsioonitorud Toru lõik Diameeter, mm Toru materjal Pikkus, m Vanus, a Asula peatrass 300 Plast 844 13 Pühaoru 9 ja 10 100 Asbo 4 16 150 Asbo 134 16 200 Asbo 92 16 Merepuiestee Pühaoru tänav 150 Asbo 356 20 200 Asbo 132 20 Kalatööstuse kontor ja automajand 150 Asbo 20 20 200 Asbo 82 20 Oru tänav 150 Asbo 16 20 200 Asbo 108 20 Meretare 100 Malm 20 20 150 Asbo 172 20 200 Asbo 148 20 Vallamaja 150 Keraamika 34 20 200 Asbo 296 20 Kauplus ja restoran 150 Asbo 146 20 Nurme tänav ja ridaelamud 150 Asbo 312 13 Ranna tänav 150 Asbo 278 20 200 Asbo 20 20 Nõlva tänav 2 x 100 400 4.1.4. Reoveepumpla Toila ainuke reoveepumpla kuulub Toila Sanatooriumile. Pumpla on ettenähtud sanatooriumi ja selle lähiümbruse olmereovee pumpamiseks isevoolse torustikuni ja sealt edasi reoveepuhastisse. Pumplahoone on telliskiviehitis ja on väljast heas seisukorras. Pumpla koosneb kahest reoveemahutist. Pumpla seadmestik on amortiseerunud ja vajaks uuendamist. Pumpla tööparameetrid ja info pumpla vettpidavuse kohta ei ole teada. 4.1.5. Sademeveetorustik Asulas on olemas kaks sademeveekanalisatsiooni lõiku. Üks lõik algab Allika tänava hooldekodust ja kulgeb üle Merepuiestee kuni väljalasuni. Torud on asbestist, diameetriga 150, 200, 300 mm. Teine lõik kulgeb piki asulat kuni sanatooriumini ning on väljalasuga merre. Ühe lõigu pikkus on 480 m ja teise 600 m. Sanatooriumist saadud info kohaselt esineb piki asulat kulgevas trassis sagedasti ummistusi. Tabel 30. Toila asula sademeveetorustik Toru lõik Diameeter, mm Toru materjal Pikkus, m Vanus, a Hooldekodust kuni väljalasuni 150 Asbest 150 13 200 Asbest 132 13 300 Asbest 195 13 Nõlva tn Pole teada Pole teada 600 Pole teada 4.1.6. Reoveepuhasti Kõik Toila asulas ühiskanalisatsiooni kaudu kokkukogutud reoveed puhastatakse Toila reoveepuhastusseadmetes. Toila reoveepuhasti on valminud 1983 aastal. Tegemist on kunagise tüüpprojekti järgi ehitatud rõngaspuhastiga 2 x PRP 300. Tehnoloogilise skeemi järgi eraldatakse reoveest liiv jms kiiresti settivad osakesed liivapüünises. Põhiline puhastusprotsess ja järelsettimine toimub kahes rõngaspuhastis. Rõngaspuhastitest suunatakse reovesi järelpuhastuseks aereeritavatesse biotiikidesse. Liigmuda juhitakse tihenemiseks liigmuda stabilisaatorisse ja seejärel mudaväljakutele. Varem läbis kalatööstuse reovesi eelnevalt flotatsiooniseadmed. Tootmisreovesi pumbati reoveepuhastisse läbi tehnoloogiliste reovete pumpla. Mõlemad seadmed on amortiseerunud ja neid ei kasutata. Reoveepuhasti on projekteeritud koormusele 1530 m3/d ja 11000 ie. sh 450 m3/d olmereovett kontsentratsiooniga 73 mg/l ja 1060 m3/d tööstusreovett kontsentratsiooniga 1080 mg/l. Käesoleval hetkel on puhasti koormus vähenenud mitmekordselt. Reovett jõuab puhastile vahemikus 170–370 m3/d. Horisontaalne liivapüünis on projekteeritud jõudlusele on 400 m3/d. Seade on amortiseerunud. Reoveepuhasti PRP 300 puhul on tegemist rõngaskujulise aeratsioonikambriga, mille keskel asub lehtersetiti. Puhasti koosneb õhustuskanalist, setitist, ülevoolurennist, äravoolust, aeraatorist õhustitest ja mudatagastusest. Aktiivmuda tagastus setitist õhustuskambrisse toimub õhutõstuki abil. Seadme aeratsioonikambri maht 315 m3 ja setiti maht 70 m3. Ühe seadme jõudlus hüdraulilise koormuse järgi on 100–650 m3/d, reostuskoormus 60–190 kg BHT5/d ja 1100–3800 ie ning mahukoormuse järgi 180–600 g BHT5/m3. Seoses koormuse vähenemisega hoitakse töös ainult ühte aerotanki. Teine aerotank on reservis. Puhasti metall- ja betoonkonstruktsioonid on vananenud ja kogu puhasti täielikult amortiseerunud. Mudatagastussüsteemi on muudetud. Aerotankide kõrval asub puhurihoone. Aeratsioonisüsteemi on puhurite osas modifitseeritud. Liigmuda stabilisaator on ehitatud rõngaspuhasti baasil. Seade on amortiseerunud ja seda ei kasutata. Mudaväljakute maht on 4 x 9 x 33 x 2,4 m. Visuaalse vaatluse põhjal on mudaväljakud amortiseerunud ja tahenemine ei ole piisavalt efektiivne. Aereeritavate biotiikide maht 70 x 18 x 2,5 m ja 50x 18 x 2,5. Aereerimine toimub vastavalt vajadusele. Järelsettebasseini mõõtmed 20 x 18 x 2,5 m. Aeraatorid on amortiseerunud. 4.1.7. Ühiskanalisatsiooni probleemid Toila asula ühiskanalisatsiooni probleemid on järgnevad: 1) Asulas saavad ühiskanalisatsiooni oma reoveed juhtida 37% elanikkonnast. Eramajade piirkonnas, kus elab 59% asula elanikkonnast on ühiskanalisatsioon ainult 8% elanikest ehk 14% eramajadest. Põhjavesi on Toila asula piires kaitsmata. 2) Kanalisatsioonitorustike ja/või kanalisatsioonikaevude ning toruühenduste seisukord on ebarahuldav, mistõttu kuival perioodil satub reovesi pinnasesse ja sealt põhjavette ning märjal perioodil pinnasevesi torustike kaudu puhastile. 3) Reoveepumpla seadmestik on amortiseerunud. 4) Reoveepuhasti on amortiseerunud ja puhastist suublasse juhitav heitvesi ei vasta kõigi näitajate osas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» toodud nõuetele. 5) Reoveepuhasti mudamajanduse seisukord on mitterahuldav. 4.2. Voka asula 4.2.1. Ühiskanalisatsiooni ala Voka asulas ühtib olemasolev ühiskanalisatsiooni ala olemasoleva ühisveevarustuse alaga. Ühiskanalisatsioon on u 95% majapidamistest. Ühiskanalisatsioon on kõikidel Narva mnt Tiigi ja Metsa tänava korrusmajadel, ridaelamutel ja enamikel eramajadest. 4.2.2. Asula vooluhulgad ja reostuskoormus 4.2.2.1. Puhastile jõudev reovee vooluhulk ja -koormus Voka asula reovee vooluhulkade iseloomustamiseks on kasutatud veetarbimise andmeid. Nendele on lisatud torustikese sattunud infiltratsioonivee kogused. Kaks kolmandikku asula kanalisatsioonitorudest on üle 20 aasta vanad ja üle poolte on ehitatud kas asbestist või keraamikast. Seetõttu võib eeldada et infiltratsioonivee osakaal reovees võib kohati olla märkimisväärne. Arvutuslikult on infiltratsioonivee koguseks võetud 1 l/s km. Arvestades, et asula isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on 4,2 km, on infiltratsioonivee kogus vähemalt 363 m3/d. Voka asula reoveevooluhulgad on toodud tabelis 31. Tabel 31. Voka asula reoveevooluhulgad Näitaja Ühik 2000 2001 2002 2003 Elanike reovesi m3/a 43 000 39 000 37 000 36 000 m3/d 118 107 101 99 Ettevõtete ja tööstuse reovesi m3/a 77 557 68 490 59339 37351 m3/d 212 187 163 103 Infiltratsioon l/s/km 1 1 1 1 m3/d 363 363 363 363 Kokku m3/a 210 052 239 985 228 834 205 846 m3/d 693 657 627 565 Puhastisse jõudev reovee reoainete sisaldus on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Jõhvi labori reoveeanalüüside katseprotokollide nr 92-93, 308-309, 311, 912-914, 1257-1258 kohaselt järgmine. Tabel 32. Voka reoveepuhastile jõudva reovee koostis proovivõtu aeg BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/l 10.02.03 140 1700 160 103 26.4 9.04.03 250 1500 160 105 20 3.09.03 80 300 60 71 13,2 17.11.03 100 500 90 35 32,4 Nagu selgub reoveeanalüüsidest on puhastile jõudva reovee kontsentratsioon KHT, Nüld ja Püld osas kohati väga kõrge ja reovesi ei vasta tüüpilise olmereovee koostisele. Reovee BHTt ja KHT suhe on alla 0.5, mis võib tekitada raskusi reovee bioloogilisel puhastamisel. Kuna kalatööstus juhib oma reovett puhastile perioodiliselt, on puhastile jõudev reostuskoormus kõikuv. 4.2.2.2. Vooluhulgad ja reostuskoormused suubla suhtes Voka asulal on kaks erinevat heitvee väljalasku ja kaks erinevat suublat. Asula heitvesi juhitakse Soome lahte ja asula sademevesi Voka jõkke. Vee-erikasutusloaga AS-il Toila VV lubatud heitvett juhtida Soome lahte 127 000 m3/a aastas ja saasteaineid tabelis 33 näidatud kogustes. Tabel 33. Saasteainekogused, mida on lubatud As-il Toila VV Soome lahte juhtida Saasteaine nimetus Lubatud saasteaine sisaldus ja kogus kuni aastani 2004 mg/l t/a BHT7 25 3,175 KHT 125 15,875 HA 35 4,446 Püld 4 0,508 Märkus – vee-ettevõttele väljastatud vee-erikasutusluba kehtis aastani 2004. Aastal 2004 väljastatakse ettevõttele uus vee-erikasutusluba, mille nõuded võivad olla mõnevõrra rangemad, kuid mitte rangemad kui Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määruses nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» lisas 2 asulatele 2000–9999 ie toodud piirväärtused. Nagu selgub tabelist 31, võib suublasse juhitava heitvee kogus ületada vee-erikasutusloaga lubatut. Reoveepuhastist väljuva heitvee omadused on analüüsiandmete kohaselt toodud tabelis 34. Tabel 34. Voka heitvee koostis Proovivõtu aeg BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/ Cl, mg/l SO4, mg/l 10.02.03 24 140 29 32 1,9 140 140 9.04.03 20 100 27 28 1,7 120 91 3.09.03 9 70 10 11 2 86 99 17.11.03 6 30 8 3 2,2 93 30 Nagu selgub heitveeproovidest, ei vasta reoainete sisaldus suublasse juhitavas heitvees vee-erikasutusloas toodud piirväärtustele KHT osas. Suublasse juhitava heitvee kvantitatiivsed näitajad 2002. aastal on toodud tabelis 35. Kasutatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmebaasi «Veekataster 2002». Tabel 35. Suublasse juhitavad reoainete kogused Suubla Q m3/a BHT7, t/a KHT, t/a HA, t/a Nüld, t/a Püld, t/a Soome laht 96 000 1.1 8.2 1.2 1.6 0,2 Tabelis 35 toodud vooluhulkade puhul ei ole arvestatud infiltratsiooniga. Vee-erikasutusloaga on AS-il Toila VV lubatud sademevett juhtida Voka jõkke 10 000 m3/a aastas ja saasteaineid tabelis 36 näidatud kogustes. Tabel 36. Saasteainete kogused, mis on AS-il Toila VV Voka jõkke lubatud juhtida Saasteaine nimetus Lubatud saasteaine sisaldus ja kogus kuni aastani 2004 mg/l t/a BHT7 15 0,15 KHT 125 1,25 HA 15 0,15 Püld 1,5 0,016 Märkus – vee-ettevõttele väljastatud vee-erikasutusluba kehtis aastani 2004. Aastal 2004 väljastatakse ettevõttele uus vee-erikasutusluba, mille nõuded võivad olla mõnevõrra rangemad. Sademeveepuhastist väljuva heitvee omadused on analüüside andmete põhjal toodud tabelis 37. Tabel 37. Voka heitvesi sademeveepuhastist Proovivõtu aeg BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/l Cl, mg/l SO4, mg/l Naftaproduktid, mg/l 10.02.03 13 110 10 6 0,4 20 15 0,8 9.04.03 15 80 12 6,6 0,43 15 28 0,22 3.09.03 4 60 6 3,9 0,5 40 99 0,05 Ülaltoodud andmete põhjal ei ületa sademeveepuhastist suublasse juhitav heitvesi vee-erikasutusloas toodud piirväärtusi. 2002. aastal juhiti sademeveega saasteaineid suublasse tabelis 38 toodud kogustes. Tabel 38. Suublasse juhitavad reoainete kogused Suubla Q, m3/a BHT7, t/a KHT, t/a HA, t/a Nüld, t/a Püld, t/a Voka jõgi 7000 0.1 1 0.1 0.1 0.01 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud Kogu asula kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kanalisatsioonitorustik jaguneb isevoolseks ja survetorustikuks. Isevoolsete torustike pikkus on u 4200 m ja survetorustike pikkus 2800 m. Tiigi ja Narva mnt majapidamiste ja ettevõtete reoveed kogutakse isevoolselt kokku kanalisatsioonipumplasse F-1 ja pumbatakse edasi reoveepuhastisse. Pumplatesse F-2 juhitakse isevoolselt võimla ja Metsa tänava ridaelamute reoveed, pumplasse F-3 põllumajandusühistu Kaljurand ning Tiigi tänava ridaelamute reoveed. Kanalisatsioonipumplast F-1 kulgeb reoveepuhastisse kaks survetoru. Torud 100 ja 150 mm läbimõõduga. Kasutatakse 150 mm läbimõõduga toru, 100-ne toru on reservis. Toru ühineb Metsa tänaval pumplast F-2 kulgeva toruga. Torude seisukord on rahuldav. 75% kogu asula torustikest on üle 20 aasta vanad ja 36% üle 30 aasta vanad. Torud on valdavalt asbotsemendist, kasutatud on ka survemalmi, malmi, keraamikat ja plastikut. Vee-ettevõte hindab kanalisatsioonitorustike ja kaevude seisukorda üldiselt rahuldavaks. Arvestades torude vanust ja materjale, oleks lähitulevikus vaja alustada torude renoveerimisega. Ülevaade torustikest on toodud tabelis 39. Tabel 39. Voka asula kanalisatsioonitorud Torude vanusegrupid Toru materjal Diameeter Kuni 5 6–10 11–15 16–20 21–25 26–30 Üle 30 Kokku Torude pikkused, m Malm 150 100 100 100 300 Keraamika 150 200 200 200 200 400 600 Asbo 200 200 200 200 900 1600 3100 Survemalm 100 1800 1800 150 600 600 Plast 150 400 400 Kokku 200 1300 200 1200 1600 2500 7000 Kanalisatsioonivõrgus on kokku 213 kaevu. 2/3 kaevudest on üle 20 aasta vanad. 19 kaevu vajab kohest remonti. Ülejäänute seisukord on rahuldav. 4.2.4. Reoveepumplad Voka kanalisatsioonisüsteemi kuulub kolm reoveepumplat. F-1 Reoveepumpla F-1 asub aadressil Narva mnt 15. Pumpla on rajatud 70-ndatel ja on tänaseks amortiseerunud. Reovesi läbib esmalt käsitsi puhastatava võre ja kukub seejärel reservuaari. Olemas on pumpaderuum. Minimaalne ja maksimaalne reoveetase on kolm meetrit. Kasutatakse kolme pumpa. Pumpade seisukord on rahuldav. Pumpade töö on reguleeritud tasemeanduriga. Arvestades pumpla vanust võib probleeme olla reservuaari vettpidavusega, mida tuleks täpsemalt uurida. Tabel 40. Voka kanalisatsioonipumpla F-1 pumbad Pumba mark Tootlikkus, l/s Tõstekõrgus Võimsus Seisukord DVL – 115 3 10 1,5 hea DVL – 115 3 10 1,5 rahuldav F-1 144/105 8 30 7,5 rahuldav Pumpla hoone on nii seest kui väljast täielikult amortiseerunud. Kogu pumpla torustikud, elektri ja automaatikavarustus on vananenud ja ei vasta nõuetele. F-2 Reoveepumpla F-2 asub aadressil Metsa 16. Tegemist on 2002. aastal ehitatud kompaktse väikepumplaga, mida kasutatakse Metsa tänava majadegrupi reovete ülepumpamiseks ja juhtimiseks reoveepuhastisse. Pumpla on maa-alune ja 3 m3 mahutiga. Pumba jõudlus on 3 l/s, tõstekõrgus 13,2 m ja võimsus 1,4 kW. Pumba töö on reguleeritud mahuti tasapinnaanduriga. Pumplal puudub võre. Pumpla seisukord on väga hea. F-3 Reoveepumpla F-3 asub aadressil Tiigi 20. Pumpla koosneb pumplahoonest ja pooleldi maa-alusest mahutist. Mahuti on ehitatud betoonrõngastest, mahtuvusega 6,6 m3. Reservuaari seisukord on rahuldav. Kasutatakse DVL-100/A pumpa. Pumba töö on reguleeritud tasemeanduriga. Pumba jõudlus on 1 l/s, tõstekõrgus 12 m ja võimsus 0,75 kW. Pumba seisukord on hea. Pumpla hoone, mahuti, elektri ja automaatikaseadmed vajavad renoveerimist. 4.2.5. Sademeveetorustik, sademeveepuhasti Asula 1100 meetri pikkune sademeveekanalisatsiooni lõik asub kalatööstuse territooriumil. Torustik on rajatud 30 aastat tagasi ja selle ehitamisel on kasutatud 250 mm läbimõõduga asbotsementtoru. Kanalisatsioonitrassil paikneb 16 sademeveekaevu. Kokkukogutud sademeveed juhitakse sademeveepuhastisse. Sademeepuhastina kasutatakse nelinurkset mahutit, mis toimib setitina. Sademeveepuhasti läbinud heitvesi juhitakse jõkke. Puhasti on amortiseerunud, kuigi suublasse juhitav heitvesi vastab nõuetele. 4.2.6. Reoveepuhasti Asula reoveed juhitakse reoveepuhastisse PRP – 2x300. Reoveepuhasti on ehitatud 1972. aastal, seda on laiendatud 1992. aastal ja rekonstrueeritud 2001. aastal. Reoveepuhasti asub aadressil Metsa 22 omaette krundil, mis on ümbritsetud aiaga. Puhastikompleks koosneb puhastist, aeraatorite- ja teenindushoonest ning mudaväljakutest. Reoveepuhasti PRP 300 puhul on tegemist rõngaskujulise aeratsioonikambriga, mille keskel asub lehtersetiti. Ühe seadme jõudlus hüdraulilise koormuse järgi on 100–500 m3/d, reostuskoormuse järgi 60–190 kg BHT5/d ja 1100–3800 ie ning mahukoormuse järgi 180–600 g BHT5/m3. Puhasti ees paikneb võre. Võre on hooldatud ja heas seisukorras. Võre läbinud reovesi juhitakse kompaktsesse plastikust liivapüünisesse. Liivapüünis on hooldatud ja heas seisukorras. Rõngaspuhastite betoonkonstruktsioonid on heas seisukorras. Puhasti metallkonstruktsioonid ja setiti rennid on heas seisukorras. Puhasti õhustussüsteemi on täiustatud ja kasutusele on võetud peenmullaeraatorid. Mudaringluseks kasutatakse tsirkulatsiooni- ja retsirkulatsioonipumpasid. Bioloogiliseks puhastusprotsessiks vajaliku hapniku annavad puhastisse kompressorid, mis paiknevad eraldi hoones. Kompressorid ja neid käitavad elektrimootorid on vanad. Samas hoones asuvad ka reagendi mahutid. Fosforiärastuseks kasutatakse raudsulfaati. Reagendi kulu on u 6 t/a. Reagent juhitakse dosaatorpumbaga puhasti ees paiknevasse jaotuskaevu. Mudaringlus- ja dosaatorpumpade töö on reguleeritud juhtimisautomaatikaga. Reoveepuhastist väljuvad vooluhulgad registreeritakse vooluhulgamõõtjaga. Puhastikompleksi kuuluvad mudaväljakud. Kasutatakse kahte 100 m3 mudaväljakut. Tihenenud muda segatakse turbaga. Kuivjääki tekkib 20 m3 aastas. Mudaväljakud on amortiseerunud. Reoveepuhasti töötab väga hästi, kuid puhastusprotsessi häirib kalatööstuse kõrge kontsentratsiooniga reovesi. Reoveepuhasti võret tuleb pidevalt puhastada kalasoomustest ja muust seesugusest prahist. Vajalik on kalatööstuse eelpuhasti tööd tõhustada. 4.2.7. Ühiskanalisatsiooni probleemid Voka asula ühiskanalisatsiooni probleemid on järgnevad: 1) Kanalisatsioonitorud ja/või kanalisatsioonikaevud ning toruühendused on amortiseerunud, mistõttu kuival perioodil satub reovesi pinnasesse ja sealt põhjavette ning märjal perioodil pinnasevesi torustike kaudu puhastile. 2) Kolmest reoveepumplast on kaks amortiseerunud. 3) Reoveepuhastist suublasse juhitav heitvesi ei vastanud ühes proovis KHT suhtes nõuetele. Tasub märkida, et asulale kehtestatud nõuded võivad tulevikus karmistuda. 4) Reoveepuhasti mudamajandus vajab täiustamist 5) Reoveepuhastisse jõuab liiga kõrge kontsentratsiooniga reovesi, mistõttu võib järeldada, et kalatööstuse eelpuhastus on ebapiisav. Selle tõttu on reoveepuhasti normaalne töö häiritud. 4.3. Ülejäänud valla territoorium 4.3.1. Toila Gümnaasium Toila Gümnaasiumil on oma reoveepuhasti. Puhasti on ehitatud 2003. aastal ja on väga heas seisukorras. Puhasti jõudlus on 25 m3/d. Puhastikompleks koosneb maa-alusest septikust ja puhastihoonest. Hoones paiknevad fosforiärastuseks vajalikud reagendimahutid. Reovesi juhitakse esmalt septikusse, kus toimub peamine bioloogiline puhastusprotsess ning seejärel fosforieraldusmahutisse. Heitvesi juhitakse merre. Liigmuda viiakse Voka puhastusseadmetesse. Tabel 41. Toila Gümnaasiumi reo- ja heitveeanalüüside andmed Vooluhulk BHT7, mg/l KHT, mg/l HA, mg/l Nüld, mg/l Püld, mg/l m3/d m3/a Sisse Välja Sisse Välja Sisse Välja Sisse Välja Sisse Välja 23 8300 28 10 170 60 22 14 3,9 3,1 0,56 0,41 4.3.2. Toila sadam Toila sadama olmereoveed ja ranna välikäimlast kokkukogutud reovesi juhitakse 300 m pikkuse torustiku kaudu kogumismahutisse ja veetakse sealt edasi Voka puhastile. 5. PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVARUSTUS 5.1. Toila asula 5.1.1. Perspektiivne ühisveevarustuse ala Perspektiivselt tuleb asulas ühisveevarustusega ala ulatust laiendada ja ühisveevarustus kättesaadavaks teha enamikele asula elanikest. Tänavatele, kus ühisveevarustus puudub või on osaliselt, tuleb see viia. Sellisteks tänavateks on Merepuiestee, Pikk, Uus, Liiva, Sireli, Allika, Oru, Lepa, Sepa, Nõlva ja Ranna tänavad. Ühisveevarustuse laiendamise indikaatorid on järgmised: 1) Ühisveevärgiga liitub 400 uut tarbijat 2) Ühisveevärgiga liitunud elanike protsent asulas tõuseb 55-lt vähemalt 95-le. 3) 95% asula elanikest saavad tarbida nõuetele vastavat joogivett 5.1.2. Perspektiivne veetarbimine Perspektiivis on oodata asula veetarbimise suurenemist. Veetarbimise kasv on tingitud kahest peamisest asjaolust: 1) Suureneb tarbijate arv. Perspektiivseteks veetarbijateks aleviku ühisveevärgist on arvestatud praegused ühisveevärgi tarbijad, kellele lisanduvad ilma ühisveevärgita tiheasustuspiirkonna elanikud. Liituvate tarbijate arvuks on prognoositud ligikaudu 375 elanikku, mis teeb ühisveevarustuse teenuse tarbijateks asulas kokku 855 inimest. 2) Ühe inimese poolt tarbitav ööpäevane veekogus tõuseb 100 liitrilt 120 liitrini. Asula veetarbimist mõjutab märkimisväärselt asulas paikneva kalatööstuse veetarbimine, mis sõltub omakorda kalatööstuse arengust. Ettevõttest saadud info kohaselt võib kogu tootmine tulevikus koonduda Toilasse, mistõttu võib veevajadus suureneda mitmekordselt. Kuna arengukava koostamise hetkel konkreetsed plaanid puudusid, siis on arvestatud, et perspektiivselt jääb veetarbimine samale tasemele. Samuti on arvestatud, et samale tasemele jääb teise suure tarbija – Toila sanatooriumi veetarbimine. Lisaks võivad tulevikus asula veevõrguga liituda Kuusemäe ja Kuusepõllu maaüksused, millede veevajadus on 20 m3/d. Antud lahendus on toodud piirkonna detailplaneeringus. Tegemist on siiski ühe võimalusega, mida ei saa enne vastavate uuringute tegemist otsustada. Eeltoodut arvestades on Toila asula perspektiivse vee tootmise ja tarbimise prognoos järgmine. Tabel 42. Toila asula perspektiivne veetarbimine Näitaja Ühik 2003. a. 2015. a. Elanike arv 847 900 Asula ühisveevõrk Ühisveevärgist vett tarbivate elanike arv 480 855 Elanike eritarbimine l/d/el 102 120 Elanike veetarbimine m3/d 33 103 Ettevõtete veetarbimine m3/d – 30 sh Viru Kalatööstuse veetarbimine m3/d – 22 Veetarbimine kokku m3/d 33 133 m3/a 12 150 48 545 Mittearvestuslik vesi % 8 15 m3/d 3 24 Veevõtt puurkaevust m3/d 36 157 m3/a 13 010 57 305 Veevõtt puurkaevudest max tarbimise päeval 2 m3/d 43 189 AS Toila Sanatooriumi veevõrk Ühisveevärgist vett tarbivate elanike arv 145 – Elanike veetarbimine m3/d 12 – Ettevõtete veetarbimine m3/d 92 92 Veetarbimine kokku m3/d 104 92 Mittearvestuslik vesi m3/d –1 16 Veevõtt puurkaevust m3/d 104 108 OÜ Viru Kalatööstuse veevõrk Ühisveevärgist vett tarbivate elanike arv 10 – Elanike veetarbimine m3/d 1 – Ettevõtete veetarbimine m3/d 30 – Veetarbimine kokku m3/d 31 Mittearvestuslik vesi m3/d 8 – Veevõtt puurkaevust m3/d 39 Kokku asula tarbeks väljapumbatud vesi m3/d 168 265 m3/a 64 720 96 725 1 Täpne info veetarbimise ja mittearvestusliku vee kohta puudub. 2 Suurim veetarbimise tegur ööpäevas asula ühisveevõrgus on Kmaxd = 1.2 Toila asula ühisveevõrgu suurima veetarbimisega tunni perspektiivne arvutuslik veevajadus on 19 m3/h (Kmaxh = 2.4). Millal asula veetarbimine eeltoodud tasemele jõuab, sõltub eelkõige sellest, millal veevõrku laiendama hakatakse. 5.1.3. Asula veevarustuse perspektiivskeem 5.1.3.1. Veeallikad AS-i Maves poolt 2003. aastal Viru-Peipsi veemajanduskava koostamise raames teostatud töös «Viru-Peipsi alamvesikondade põhjaveeseisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks», soovitatakse Gdovi veekogumist ühisveevarustuse veeallikana loobuda ja hakata kasutama Voronka veekihi vett, kuna Gdovi veekogumi looduslik kvaliteet ei vasta kloriidide, naatriumi, baariumi, üldraua, mangaani ja radionukliididest tingitud efektiivdoosi tõttu joogiveekvaliteedi nõuetele. Perspektiivselt peab kogu asula ühisveevarustus hakkama baseeruma Voronka veekihi põhjaveel. Perspektiivsete veeallikatena on sobilikud olemasolevad puurkaevud 2476 ja/või 14031. Selleks, et teada saada, milline on nende seisukord ja otsustada, kas eelistada ühte nendest või mõlemat, tuleb teostada puurkaevude TV uuringud, rekonstrueerimisvõimaluste hindamine ja veekvaliteedi uuringud. Seejärel saab koostada veevarustuse eelprojekti ja anda veeallikate tehnilised lahendused. Perspektiivselt valitav puurkaev rekonstrueeritakse vett võtma Voronka veekihist, ehitatakse ringi II astmeliseks ning rajatakse veetöötus. Viru Kalatööstusest saadud informatsiooni kohaselt ei taha ettevõte tulevikus vee tootmisega tegeleda ja soovib vett osta vee-ettevõttelt, olles nõus puurkaevust 14031 loobuma. Toila Sanatooriumi puhul on arvestatud, et ettevõte võtab vett edasi oma puurkaevust 2432. 5.1.3.2. Veevõrgud Asula elanikkond ja väikeettevõtted hakkavad vett võtma asula põhiveevõrgust, mida laiendatakse nii, et 95% asula elanikest oleks ühisveevarustus. Viru Kalatööstus soovib perspektiivselt vett ostma hakata. Sõltuvalt asula põhivõrgu veeallika valikust, saab ettevõte tulevikus samuti vett asula põhivõrgust või jääb edasi kasutama eraldi süsteemi. Toila Sanatooriumi puhul on arvestatud, et ettevõte võtab vett edasi oma veevõrgust. 5.1.4. Perspektiivsed veevarustuse projektid 5.1.4.1. Puurkaevude uuringud Perspektiivsete veeallikatena on sobilikud olemasolevad puurkaevud 2476 ja/või 14031. Puurkaevude konstruktsioonide täpse seisukorra teadasaamiseks ja rekonstrueerimisvõimaluste hindamiseks tuleb teostada nende TV uuringud. Parema veekvaliteediga puurkaevu teadasaamiseks ja veetöötluse vajaduse ning võimaliku veetöötluse tehnoloogia valikuks, tuleb teostada põhjalikud puurkaevude veekvaliteedi uuringud. Töö tulemusena saab eelprojektis teha veeallika valiku. 5.1.4.2. Torustiku seisukorra- ja lekkeuuring Selleks, et hinnata asula olemasolevate veetorude seisukorda ja renoveerimisvajadust, tuleb läbi viia torude seisukorra- ja lekkeuuring. 5.1.4.3. Veevarustuse eelprojekt Koostatakse veevarustuse eelprojekt, mille eesmärk on dimensioonida perspektiivne veevõrk ja määratleda olemasolevate torude renoveerimise maht ja etapid. Eelprojektis tuleb täpsustada asula perspektiivne vajadus arvestades, et tulevikus võib kalatööstus koonduda Toilasse, sanatoorium võtab vett asula põhivõrgust, põhivõrguga liituvad Kuusemäe ja Karupõllu maaüksused jne. Teostatud puurkaevude uuringute põhjal valitakse välja perspektiivne veeallikas või -allikad. Veeallika juurde tuleb dimensioonida II astme pumplakompleks, arvestades, et tulevikus hakatakse tuletõrjevett võtma hüdrantidest. Dimensioonida tuleb veetöötlusseadmete võimsused. Töö tulemuseks oleks lähteülesanne projekteerimis-ehitustöövõtu (-töövõttude) teostamiseks. Samas töös on soovitatav teostada ka perspektiivse kanalisatsiooni eelprojekt. 5.1.4.4. Puurkaevpumpla koos II astmega Sõltuvalt TV uuringu tulemustest tuleb, kas puurkaev 2476, 14031 või mõlemad rekonstrueerida nii, et need võtaks vett Voronka veekihist. Ühe valitava puurkaevu juurde tuleb rajada II astme pumpla. Veereservuaari dimensioonimisel peab arvestama, et see peab sisaldama tuletõrjevee mahtu. Kui kogu tuletõrjeveevaru säilitataks joogiveemahutis, on puutumatu varu suuruseks 108 m3. Lisaks peab mahuti sisaldama kahe tipptarbimistunni avariimahtu. Reservuaari maht oleks seega orienteeruvalt 146 m3. Tavatarbimisega päeval vahetuks vesi keskmiselt 22 h jooksul. Täpne reservuaari maht dimensioonitakse veevarustuse eelprojekti käigus. Pumplasse tuleb paigutada veetöötlusseadmed. 5.1.4.5. Veetöötlusseadmed Esialgsete andmete kohaselt sisaldab Voronka veekihi põhjavesi lubatust rohkem rauda ja mangaani. Nende eemaldamiseks piisab, kui kasutada mõnda tavapärast joogiveetöötluse tehnoloogiat nagu õhustus või filtreerimine. Veetöötlusseadmed tuleb paigaldada kas puurkaevu 2476, 14031 või mõlema juurde. Arvestades asula perspektiivset keskmist ööpäevast veetarbimist 157 m3/d peaks veetöötlusjaama tunnitootlikkus olema vähemalt 7 m3/h. Veetöötlusjaama asukohavalik ja täpne võimsus antakse veevarustuse eelprojektiga. 5.1.4.6. Veetorustikud Veevõrku tuleb laiendada ja ehitada uusi torusid ligikaudu 7,1 km. Uus veevõrk tuleb dimensioonida selliselt, et oleks tagatud elanike ja asutuste/ettevõtete veetarbimine ja normaalne vabarõhk tarbimispunktis ning lisaks ka tuletõrjevesi. Torustiku minimaalseks läbimõõduks, mis tagab hüdrandist vajaliku vooluhulga on üldjuhul 110 mm (hüdrandi kahepoolse toite korral 90 mm). Olemasolev veevõrk tuleb rekonstrueerida. Rekonstrueeritavate torude maht kokku on 2,2 km. Kuna olemasolevate torude täpne seisukord ei ole täpselt teada, siis on investeeringute kavas arvestatud, et esialgu tuleb rekonstrueerida 50% 1.1 km olemasolevast torustikust. Rekonstrueerimisel peaks arvestama, et kõik torulõigud kulgeksid võimalikult palju piki tänavate võrgustikku. Täpsed rekonstrueeritavate torude mahud, etapid ja meetodid ning tuletõrjehüdrantide arv määratakse veevarustuse eelprojektis. 5.1.4.7. Tuletõrjevesi, tuletõrjeveemahutid, hüdrandid Toila asula jaguneb tuletõrjeveevajaduse suhtes kaheks piirkonnaks. Eramajade piirkonnas on vajalik tuletõrjevee vooluhulk 5 l/s, mis peab olema tagatud kolme tunni jooksul. Merepuiestee ja Pühaoru tänavatel, kus on korrusmajad on üldjuhul vajalik vooluhulk 10 l/s. Kogu asula tuletõrjeveevarustus tuleb lahendada hüdrantide baasil. Hüdrantide kasutamise korral on väikeelamute piirkonnas suurimaks lubatavaks hüdrantide omavaheliseks kauguseks 150m (koostamisel olevate uute normide järgi maksimaalset vahekaugust tõenäoliselt suurendatakse). Hüdrantide, vajadusel ka mahutite täpne arv ja asukoht määratakse veevarustuse eelprojektiga. 5.2. Voka asula 5.2.1. Ühisveevarustuse ala Voka ühisveevarustuse ala jääb tulevikus samaks, st vett saavad Narva mnt, Tiigi ja Metsa tänava majapidamised. 5.2.2. Perspektiivne veetarbimine Perspektiivis on oodata asula veetarbimise suurenemist, kuna suureneb tarbijate arv ja suureneb ühe inimese poolt tarbitav ööpäevane veekogus 100 liitrilt 120 liitrini. Asula veetarbimist mõjutab märkimisväärselt asulas paikneva kalatööstuse veetarbimine. Ühe võimalusena võib kogu tootmine tulevikus koonduda Toilasse, mistõttu asula veevajadus väheneb. Kuna arengukava koostamise hetkel konkreetsed plaanid puudusid, siis on arvestatud kalatööstuse perspektiivseks veevajaduseks ettevõte 2002 veetarbimine. Vallast saadud informatsiooni kohaselt kavandatakse Konju küla Voka asulaga külgnevale alale perspektiivset elamupiirkonda, kus võib tulevikus paikneda ligikaudu 100 majapidamist ja elada 300 inimest. Piirkond on kavas muuta ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni alaks, mis hakkab vett võtma Vokast ja juhtima reoveed Vokale. Kuna arengukava koostamise hetkel ei olnud piirkonna kohta koostatud ühtegi detailplaneeringut, siis ei ole Voka perspektiivse veevajaduse arvutamisel piirkonnaga arvestatud. Voka asula perspektiivse vee tootmise ja tarbimise prognoos on toodud tabelis 43. Tabel 43. Voka asula perspektiivne veevajadus Näitaja Ühik 2003. a. 2015. a. Elanike arv 1160 1200 Ühisveevärgiga liitunute arv 1100 1150 Elanike eritarbimine l/d/el 90 120 Elanike veetarbimine m3/d 99 138 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine m3/d 103 163 Veetarbimine kokku m3/d 202 301 m3/a 73 651 109 865 Mittearvestuslik vesi1 % – 152 m3/d – 532 Veevõtt puurkaevudest m3/d 202 354 m3/a 73 6511 128 115 Elanike veevõtt puurkaevust max tarbimise päeval 3 m3/d 119 166 1 Kuna arvestamata vee kohta info puudub, siis pole arvestamata vett eraldi välja toodud. 2 Arvestamata vee osakaaluks on arvestatud 15% 3 Suurim veetarbimise tegur ööpäevas Kmaxd = 1.2 Voka asula elanike suurima veetarbimisega tunni perspektiivne arvutuslik veevajadus on 16 m3/h (Kmaxh = 2.2). 5.2.3. Asula veevarustuse perspektiivskeem 5.2.3.1. Veeallikad Perspektiivselt peab asula ühisveevarustus baseeruma Voronka veekihi põhjaveel. Loobuda tuleb Gdovi veekihi põhjavee kasutamisest, kuna selle looduslik keemiline koostis ei vasta kloriidide, naatriumi, baariumi, üldraua, mangaani ja radionukliididest tingitud efektiivdoosi tõttu joogivee kvaliteedinõuetele. Elanikkonda hakkab perspektiivselt veega varustama puurkaev 2466 või 2487, mis sõltub puurkaevu seisukorrast, rekonstrueeritavusest ja veekvaliteedist. Selleks, et eeltoodud infot teada saada, tuleb teostada puurkaevude TV uuringud, veekvaliteedi uuringud ja rekonstrueerimisvõimaluste hindamine. Kui otstarbekam on kasutusse jätta puurkaev 2487, tuleb see rekonstrueeritakse vett võtma Voronka veekihist. Kalatööstust hakkab veega varustama puurkaev 9011. Puurkaev tuleb rekonstrueerida vett võtma Voronka veekihist. Viru Kalatööstusest saadud informatsiooni kohaselt soovib ettevõte puurkaevust loobuda. 5.2.3.2. Veevõrgud Perspektiivselt jääb asulasse kaks veevõrku. Asula põhiveevõrk on elanikkonna ja väikeettevõtete veega varustamiseks. Kalatööstusel Pargi tänava tööstuspiirkonnal on oma veevõrk. 5.2.4. Perspektiivsed veevarustuse projektid 5.2.4.1. Puurkaevu TV uuringud Puurkaevude 2466, 9011 ja 2487 konstruktsioonide täpse seisukorra teadasaamiseks ja rekonstrueerimisvõimaluste hindamiseks tuleb teostada nende TV uuringud. Uuringud peavad andma täpse ülevaate puurkaevude seisukorrast, et otsustada, millist puurkaevu perspektiivse veeallikana kasutada. 5.2.4.2. Torustike seisukorra- ja lekkeuuring Torustike täpse seisukorra ja renoveerimisvajaduse teadasaamiseks tuleb läbi viia torustike seisukorra ja lekkeuuring. 5.2.4.3. Veevarustuse eelprojekt Koostatakse veevarustuse eelprojekt, millega täpsustatakse asula perspektiivne veevajadus, dimensioonitakse perspektiivne veevõrk ja määratletakse olemasolevate torustike renoveerimise maht ja etapid. Arvestades, et tulevikus hakatakse tuletõrjevett võtma hüdrantidest tuleb eelprojektis redimensioonida II astme pumplakompleks VP-2. Hindama peab veetöötluse laiendamise vajadust. Anda tuleb tööstuspiirkonna pumpla VP-1 tehniline lahendus. Töö tulemuseks oleks lähteülesanne projekteerimis-ehitustöövõtu(-töövõttude) teostamiseks. Samas töös on soovitatav teostada ka perspektiivse kanalisatsiooni eelprojekt. 5.2.4.4. Puurkaevud Kui võetakse kasutusele puurkaev 2466, tuleb see vajadusel renoveerida ja paigaldada uus pump. Puurkaevu 2487 kasutamise korral tuleb see rekonstrueerida nii, et puurkaev võtaks vett Voronka veekihist ning vajadusel konstruktsioonid remontida. Puurkaevu 9011 tuleb rekonstrueerida nii, et see võtaks vett Voronka veekihist ning vajadusel konstruktsioonid remontida. 5.2.4.5. Puurkaevpumpla VP 2 Sõltumata tulevikus kasutatavast puurkaevust, jääb elanikkonna veega varustamiseks kasutusele puurkaevpumpla VP-2. Pumplahoone vajab seest viimistlemist. Kõik pumplasisesed torustikud, elektri- ja automaatikaseadmed tuleb välja vahetada. II astme pumbad tuleb uute ja ökonoomsemate vastu vahetada. Pumpade vajalikud võimsused määratakse veevarustuse eelprojektiga. Vajadusel tuleb laiendada veetöötlust. Veereservuaar tuleb puhastada. Olemasoleva reservuaari maht 100 m3 ei ole piisav ja juurde on vaja täiendavat mahtu. Tuletõrjevee puutumatu varu suuruseks on 108 m3. Lisaks peab mahuti sisaldama 2 tipptunni tarbimise avariimahtu. Reservuaari vajalik maht oleks seega orienteeruvalt 140 m3. Tavatarbimisega päeval vahetuks vesi keskmiselt 24 h jooksul. Täpne reservuaari maht dimensioonitakse veevarustuse eelprojekti käigus. VP 1 Pumpla hoonet on vaja seest ja väljast uuendada. Kõik pumpla elektri ja automaatikaseadmed ning pumplasisesed torustikud on vaja välja vahetada. 5.2.4.6. Vanade puurkaevude tamponeerimine Perspektiivses ühisveevärgis mittekasutatavad valla omanduses olevad puurkaevud tuleb põhjaveekaitse eesmärgil tamponeerida ja hooned likvideerida. Kui eelprojekti teostamisel leitakse mõnele puurkaevule otstarve (näiteks kastmisveeks), võib puurkaevu tamponeerimata jätta. Sel juhul tuleb tagada puurkaevu korralik hooldus. Selliseks puurkaevuks on VP-3. Juhul kui selgub asula täpne perspektiivskeem, võib sellele lisanduda veel mõni. 5.2.5. Veetorustikud Asulas tuleb ehitada uut torustikku ligikaudu 2300 m. Uus veevõrk tuleb dimensioonida selliselt, et oleks tagatud elanike ja asutuste/ettevõtete veetarbimine ja normaalne vabarõhk tarbimispunktis ning lisaks ka tuletõrjevesi. Torustiku minimaalseks läbimõõduks, mis tagab hüdrandist vajaliku vooluhulga, on üldjuhul 110 mm (hüdrandi kahepoolse toite korral 90 mm). Vajadusel tuleb olemasolevad veetorud rekonstrueerida. Kuna torustike seisukord ei ole täpselt teada on esialgu investeeringute kavasse arvestatud, et välja tuleb vahetada 50% ehk 950 m olemasolevatest torustikust. Täpne rekonstrueerimise vajadus selgub lekke- ja torustiku seisukorra uuringust. Täpsed rekonstrueeritavate torustike mahud, etapid ja soovituslikud meetodid ning tuletõrjehüdrantide arv määratakse veevarustuse eelprojektis. 5.2.5.1. Tuletõrjevesi, tuletõrjeveemahutid, hüdrandid Kogu asula tuletõrjeveevarustus tuleb lahendada hüdrantide baasil. Hüdrantide kasutamise korral on väikeelamute piirkonnas suurimaks lubatavaks hüdrantide omavaheliseks kauguseks 150 m (koostamisel olevate uute normide järgi maksimaalset vahekaugust tõenäoliselt suurendatakse). Eraldi on vaja lahendada Pargi tänava tööstuspiirkonna tuletõrjeveevarustus. Hüdrantide, vajadusel ka mahutite täpne arv ja asukoht määratakse veevarustuse eelprojektiga. 5.3. Ülejäänud valla territoorium 5.3.1. Kuusemäe ja Kuusepõllu maaüksus Kuusemäe ja Kuusepõllu maaüksusele on koostatud detailplaneering, mis näeb ette maaüksuse jagamist 40 elamukrundiks, kus hakkab tulevikus elama 120 inimest, perspektiivse veevajadusega 20 m3/d. Piirkonda on kavandatud ühisveevarustus ja kanalisatsioon. Veeallikana näeb planeering ette liitumist Toila veevarustussüsteemiga. Selleks tuleb ehitada vähemalt 250 meetrit ühendustorustikku Toilasse ja rajada rõhutõstepumpla kuna läbida on vaja Pühajõe ürgorg kõrguste vahega 40 m ja minna läbi Pühajõe alt. Veetorustikuga koos rajatakse ka ühiskanalisatsioon Toila reoveepuhastini. Kuna eeltoodud tegevus avaldab mõju loodusobjektile ja keskkonnale, võib Ida-Virumaa Keskkonnateenistus nõuda projektile täiendavate uuringute või koguni keskkonnamõjude hindamise teostamist. Projekti teostamine on ka ehitustehniliselt keerukas. Vaja on saada kooskõlastused erinevate maaomanikega, kelle maatükke trass läbib. Alternatiivse variandina on võimalik veeallikana kasutada Toila Gümnaasiumi puurkaevu. Selleks tuleb ehitada 350 m ühendustorustikku gümnaasiumini, renoveerida selle puurkaev ja laiendada veetöötlust. Projekti teostamine ei nõua täiendavaid uuringuid ja on ehituslikult lihtsam teostada. Trassi väljaehitamisel saavad veevärgiga liituda ka teised gümnaasiumi ja planeeritava maa-ala vahele jäävad majapidamised. Kvartalisiseseid veetorustikke on vaja rajada 1200 m. 5.3.2. Konju küla Voka asulaga külgnev ala Konju küla Voka asulaga külgnevast alast võib vallast saadud info kohaselt kujuneda tulevikus elamupiirkond, kus võib paikneda ligikaudu 100 majapidamist ja elada ligikaudu 300 inimest. Juhul kui alast kujuneb elamupiirkond, on sinna kavas rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning teha sellest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala. Piirkonna saab liita Voka ühisveevarustusega. Selleks tuleb ehitada 700 m torustikku Vokani. Kvartalisiseseid veetorustikke on vaja rajada ligikaudu 5000 meetrit. Piirkonna veevajadus on ligikaudu 36 m3/d. Kuna aga piirkonna kohta ühtegi detailplaneeringut koostatud ei ole, siis käeolevas arengukava piirkonda investeeringute kavasse arvestatud ei ole. 5.3.3. Konju küla Konju külas tuleb elanikkonna veega varustamiseks loobuda lauda puurkaevu kasutamisest ja puurida uus sügavam puurkaev. Rajada tuleb nõuetekohane veetorustik ja tuletõrjeveehoidla. Veevarustussüsteeme peab haldama vee-ettevõtja. 5.3.4. Martsa küla veevarustus Vallast saadud info kohaselt võib Martsa küla endise aiandusühistu maa-alast kujuneda uus elamupiirkond, kus perspektiivselt võib elama hakata 250 inimest. Ala suurus on ligikaudu 50 ha. Täpsemad planeeringud piirkonna kohta esialgu puuduvad. Kohest elanike arvu kasvu oodata ei ole, kasv toimub ilmselt järk-järgult. Juhul kui hakatakse tegelema piirkonna arendusega ja sellest hakkab välja kujunema elamupiirkond, tuleb see varustada ühisveevarustusega. Selleks tuleb rajada veeallikas ja ehitada välja tänavatorustikud. Määrata tuleb vee-ettevõtja. Piirkonna perspektiivne veevajadus on ligikaudu 30 m3/d. 5.3.5. Toila Gümnaasiumi veevarustus Toila Gümnaasiumi puurkaevpumpla hoonet tuleb seest viimistleda, pumplasisesed torustikud tuleb välja vahetada, elektrivarustus ja automaatikaseadmed tuleb välja vahetada. Renoveerimist vajab kooli veetorustik 150 meetrit. Tulevikus võib kooli puurkaev hakata veega varustama Kuusemäe ja Kuusepõllu maaüksuste ja teisi kooli lähiümbruse majapidamisi veevajadusega 35 m3/d. Sellisel juhul on vaja laiendada kooli veetöötlust. Kuna Kuusemäe ja Kuusepõllu liitumine gümnaasiumi veevõrguga on tõenäoline, on ka investeeringute kavas veetöötluse laiendusega arvestatud. 6. PERSPEKTIIVNE ÜHISKANALISATSIOON 6.1. Toila asula 6.1.1. Perspektiivselt ühiskanalisatsiooniga kaetav ala Perspektiivselt tuleb ühiskanalisatsiooniga ala ulatust laiendada nii, et vähemalt 95% asula elanikkonnast saaksid oma reoveed juhtida ühiskanalisatsiooni. Kanalisatsiooniga tuleb ühendada Merepuiestee, Pika, Uue, Liiva, Sireli, Allika, Oru, Lepa, Sepa, Nõlva ja Ranna tänavate majapidamised ja nende reoveed kanalisatsiooni juhtida. Ühiskanalisatsiooni rajamine Toila asulas on väga oluline, kuna asula piires on põhjavesi pindmise reostuse eest kaitsmata. Ühel hektaril tekib orgaanilist reostust rohkem kui 10 ie, mistõttu tuleb sellises piirkonnas moodustada reoveekogumisala. Ühiskanalisatsiooni laiendamise indikaatorid on järgmised: 1) Ühiskanalisatsiooniga liitub 540 uut tarbijat 2) Ühisveevärgiga liitunud elanike protsent asulas tõuseb 37-lt vähemalt 95-le 3) Väheneb loodusesse sattuda võiva reostuse oht kogustes 32,4 kg BHT7/d, 30 kg HA/d, 6,5 kg Nüld /d ja 1 kg Püld /d. 6.1.2. Perspektiivsed reoveevooluhulgad ja reostuskoormus Tulevikus reoveepuhastile jõudev vooluhulk ja reostuskoormus suureneb, kuna tõuseb ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv. Asula perspektiivsed vooluhulgad on toodud tabelis 44. Tabel 44. Toila alevi perspektiivsed vooluhulgad Näitaja Ühik 2003. a. 2015. a. Elanike arv 847 900 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv 316 855 Reovett elaniku kohta l/d/el 80 120 Elanike reoveevooluhulk m3/d 22 103 Asutuste ja ettevõtete reoveevooluhulk m3/d 8 8 AS Toila sanatoorium reovesi m3/d 18 18 OÜ Viru Kalatööstus reovesi m3/d 23 23 Infiltratsioon l/s/km 1 0.1 m3/d 275 70 Kokku m3/d 345 220 6.1.3. Perspektiivsed kanalisatsiooniprojektid 6.1.3.1. Kanalisatsiooni eelprojekt Esimese sammuna kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel on vaja koostada kanalisatsiooni eelprojekt. Eelprojektiga määratakse ehitatavate ja rekonstrueeritavate kanalisatsioonitorustike vajalik läbimõõt, torustiku rekonstrueerimismeetodid ja kanalisatsioonitrassi täpne asukoht. Arvutatakse välja rekonstrueeritava kanalisatsioonipumpla vajalik jõudlus ja täpsustatakse vajadusel selle asukoht. Kanalisatsiooni eelprojekt peab sisaldama ka reoveepuhasti rekonstrueerimist. Töö tulemuseks oleks lähteülesanne projekteerimis-ehitustöövõtu (-töövõttude) teostamiseks. Eelprojekt on soovitatav teostada aleviku perspektiivse veevärgi eelprojektiga koos. 6.1.3.2. Reoveepumpla Asula reoveepumpla tuleb rekonstrueerida ja kaasaja nõuetega vastavusse viia või ehitada uus. Pumpla täpne vajalik võimsus määratakse kanalisatsiooni eelprojektis. 6.1.3.3. Kanalisatsioonitorustikud Toila asulas kanalisatsioonivõrku tuleb laiendada ja olemasolevad torud rekonstrueerida. Tänavatele, kus kanalisatsioon puudub, tuleb see ehitada. Perspektiivne kanalisatsioonitorustik on enamjaolt isevoolne. Osaliselt tuleb rakendada ülepumpamist. Esialgse informatsiooni kohaselt tuleb ehitada juurde 6000 m isevoolse kanalisatsioonitorustikku. Kuna olemasolevate torude täpne seisukord ei ole teada, siis on investeeringute kavas arvestatud, et esialgu tuleb rekonstrueerida 50% olemasolevatest kanalisatsioonitorustikest ehk 1800 m. Vajadusel rekonstrueerida 400 m survekanalisatsioonitorustikku. Pikale tänavale on vaja ehitada sademevete ärajuhtimiseks 250 m sademevee kanalisatsiooni. Eelistatult peaksid torustikud kulgema munitsipaalmaal paralleelselt tänavatega. Kuna hetkel kulgevad torustikud osaliselt eramaa-alal, siis tuleb eelprojekti käigus lahendada ka torustike omandiküsimustega seonduvad aspektid. Eramaaomanikega tuleb saavutada vastavad kokkulepped. Vajadusel tuleb torude asukohta muuta. Projekti teostamine avaldab positiivset mõju keskkonnaseisundile, sest väheneb kuivkäimlate ja lekkivate kogumiskaevude kaudu pinnasesse sattuda võiva reostuse oht. Lekkivatest torudest satub vähem reovett pinnasesse. Infiltratsioonivee vähenemisega torustikes kaasneb majanduslik efekt, sest vähenevad puhastamist vajavad reoveekogused. 6.1.3.4. Reoveepuhasti Toila asulasse tuleb rajada täiesti uus ja kaasaegne reoveepuhasti, mis suudab täita kõiki reoveepuhastusele esitatavaid nõudeid ja mille ekspluatatsioon on võimalikult lihtne ning odav. Esialgse hinnangu kohaselt peaks reoveepuhasti eeldatav võimsus olema vahemikus 200–300 m3/d. Puhastile jõudev reostuskoormus oleks ligikaudu 100 kg BHT7/d, 100 kg KHT/d, 100 kg HA/d, 20 kg Nüld/d, 3 kg Püld/d. Puhasti täpne võimsus ja puhastustehnoloogia määratakse kanalisatsiooni eelprojektis. Puhasti juurde tuleb rajada kaasaegne mudatöötluskompleks. Olulise aspektina tuleb lahendada puhasti omandiküsimus, kuna olemasolev puhasti kuulub OÜ-le Viru kalatööstus. 6.2. Voka asula 6.2.1. Perspektiivne ühiskanalisatsiooni ala Voka ühiskanalisatsiooni ala jääb tulevikus samaks. Ala ühtib perspektiivse ühisveevarustuse alaga. 6.2.2. Perspektiivsed reoveevooluhulgad ja reostuskoormus Seoses prognoositava elanike veetarbimise suurenemisega on oodata mõningast vooluhulkade suurenemist. Perspektiivselt võib oma reoveed Vokale juhtida ka Konju küla Vokaga külgnev ala, kuid konkreetse plaanide puudumise tõttu ei ole esialgu selle variandiga arvestatud. Reovee vooluhulkade prognoos on toodud tabelis 45. Tabel 45. Perspektiivsed Voka asula reovee vooluhulgad Näitaja Ühik 2003. a. 2015. a. Elanike arv 1 160 1 200 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv 1 100 1 150 Reovett elaniku kohta l/d/el 90 120 Elanike reoveevooluhulk m3/d 99 138 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine m3/d 103 163 Infiltratsioon l/s/km 1 0,1 m3/d 363 23 Kokku m3/d 565 324 m3/a 205 846 118 260 6.2.3. Perspektiivsed kanalisatsiooniprojektid 6.2.3.1. Kanalisatsiooni eelprojekt Eelprojekti eesmärk on dimensioonida perspektiivne kanalisatsioonivõrk, määratleda uute ja rekonstrueeritavate torude diameetrid, torude asukohad ja rekonstrueeritavate torude soovituslikud taastamismeetodid. Arvutatakse välja rekonstrueeritavate reoveepumplate vajalikud võimsused. Hinnata tuleb kolme reoveepumpla kasutamise otstarbekust ja alternatiivseid võimalusi reovete juhtimiseks puhastile. 6.2.3.2. Kanalisatsioonitorustikud Asula kanalisatsioonivõrk tuleb rekonstrueerida ja nõuetega vastavusse viia. Kuna olemasolevate torude täpne seisukord ei ole teada, siis on investeeringute kavas arvestatud, et esialgu tuleb rekonstrueerida 50% olemasolevatest kanalisatsioonitorustikust ehk 1100 m. Vajadusel tuleb rekonstrueerida 1200 m survekanalisatsiooni. Juurde on vaja ehitada 800 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 400 m survekanalisatsiooni. Torustikud renoveeritakse eelprojekti käigus koostatud renoveerimiskavade alusel. Torustikud peavad võimalusel kulgema tänavate maa-alal. Selleks tuleb olemasolevate torude asukohta mõnevõrra muuta ja uusi ühendustorusid ehitada. 6.2.3.3. Reoveepumplad Asula reoveepumplad F-1 ja F-3 tuleb renoveerida. Täpsed lahendused antakse kanalisatsiooni eelprojektiga. 6.2.3.4. Reoveepuhasti Asula reoveepuhasti on hiljuti renoveeritud ja seetõttu puhasti enda korrastamiseks suuri investeeringuid lähitulevikus teha ei ole vaja. Viimistlemist vajaks tehnohoone, kus paiknevad puhurid ja reagendimajandus. Ekspluatatsioonikulude kokkuhoiuks, tuleks kasutusele võtta ökonoomsemad puhurid ja puhurite elektrimootorid. Reoveepuhasti normaalseks funktsioneerimiseks tuleb nõuda kalatööstuselt eelpuhastuse tõhustamist. Puhasti mudakäitlus vajab rekonstrueerimist. Puhastikompleksile tuleks rajada mudatihendi ja mudatahendusseadmed. Eelistatult võiks kasutada mõnda mehaanilist seadet nagu lintpress või tsentrifuug. Seadmed tuleb paigutada tehnohoonesse. Alternatiivse variandina võib kokkukogutud muda vedada mõne suurema reoveepuhasti mudakäitlussüsteemi. 6.3. Ülejäänud valla territoorium 6.3.1. Kuusemäe ja Kuusepõllu maaüksus Kuusemäe ja Kuusepõllu maaüksusele on koostatud detailplaneering, mis näeb ette piirkonda ühiskanalisatsiooni rajamist ja reovete juhtimist Toila reoveepuhastisse. Selleks tuleb ehitada reoveepuhastini vähemalt 250 meetrit kanalisatsioonitorustikku, mis läbib Pühajõe ürgoru ja kulgeb Pühajõe alt läbi. Kanalisatsioonitorustikuga koos rajatakse ka veetorustik. Alternatiivse variandina on võimalik reoveed juhtida Toila Gümnaasiumi reoveepuhastisse, mis eeldab selle laiendamist. Selleks tuleb ehitada 350 m ühendustorustikku gümnaasiumini. Eeldatavalt on vaja kasutada ülepumpamist. Projekti teostamine ei nõua täiendavaid uuringuid ja on ehituslikult lihtsam teostada. Trassi väljaehitamisel saavad ühiskanalisatsiooniga liituda ka teised gümnaasiumi ja planeeritava maa-ala vahele jäävad majapidamised. Kvartalisiseseid kanalisatsioonitorustikke on vaja rajada 1000 m. Kvartali sees on vaja rakendada ülepumpamist ja ehitada kanalisatsioonipumpla. 6.3.2. Konju küla Voka asulaga külgnev ala Konju küla Voka asulaga külgnevast alast võib vallast saadud info kohaselt kujuneda tulevikus elamupiirkond, kuhu on plaanis rajada ühiskanalisatsioon. Piirkonna reoveed saab juhtida Voka reoveepuhastisse. Selleks tuleb ehitada 700 m torustikku Vokani kanalisatsioonipumplani F-1. Eeldatavalt on selleks vaja rakendada ülepumpamist. Kvartalisiseseid veetorustikke on vaja rajada ligikaudu 5000 meetrit. Piirkonna reoveeteke on ligikaudu 36 m3/d. Kuna aga piirkonna kohta ühtegi detailplaneeringut koostatud ei ole, siis käesolevas arengukavas piirkonda investeeringute kavasse lülitatud ei ole. 6.3.3. Martsa küla kanalisatsioon Juhul kui Martsa külast kujuneb perspektiivne elamupiirkond, tuleks sinna koos ühisveevarustusega rajada ka ühiskanalisatsioon. Piirkonnast tekkivad reoveevooluhulgad oleksid esialgsetel hinnangutel 30 m3/d. 6.3.4. Toila Gümnaasiumi kanalisatsioon Tõenäoliselt hakatakse tulevikus gümnaasiumi reoveepuhastisse juhtima Kuusemäe ja Kuusepõllu reoveed. Selleks on vaja kooli reoveepuhastit laiendada. Kogu piirkonnast lähtuvate reovete kogus oleks ligikaudu 35 m3/d. Reoveepuhasti perspektiivne võimsus oleks seega 55 m3/d. 7. VALLA ÜHISVEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI INVESTEERINGUTE KAVA JA PRIORITEETSUSE HINNANG Alljärgnevalt on toodud kõik Toila valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniprojektid. Projektide teostamine on vajalik terviseohutuse tagamiseks, keskkonna- ja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse üldise taseme parandamiseks. Investeeringute kava on koostatud 12-ks aastaks. Kuna projektide elluviimine sõltub rahastamisvõimalustest, siis on investeeringud jaotatud kolme etappi – eeltöödeks, esimese etapi investeeringuteks ja teise etapi investeeringuteks. Eeltööd on vajalikud teostada enne investeerimisprojektide teostamist. Esimese etapi investeeringuteks on arvestatud projektid, mis on vaja ellu viia terviseohutuse ja keskkonnanõuete täitmiseks vastavalt kehtivatele seadustele. Teise etapi investeeringute hulka on arvatud ülejäänud projektid, mida võib/saab teostada hiljem. Investeeringute maksumusele on lisatud 20% uuringute, projekteerimise, projektijuhtimise teostamiseks ja ettenägematuteks kuludeks. Maksumused on esitatud käibemaksuta. Investeeringuprojektide määratlemisel on arvestatud ka Toila valla arengukavaga, mille kohaselt on valla üheks olulisemaks prioriteediks arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond. Eesmärgiks on võetud, et kõik suuremad asulad oleksid varustatud puhastusseadmetega ja ühendatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Tabel 46. Toila valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni investeeringuprojektid Nr Projekt Ühik Kogus Maksumus Eeltööd 2004–2005 1 Toila ja Voka puurkaevude 2476, 14031, 2466 , 9011 ja 2487 TV uuringud tk 5 120 2 Toila ja Voka veetorustike lekke- ja seisukorra uuringud 60 3 Toila asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni eelprojekt ning uuringud tk 1 200 4 Voka asula ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni eelprojekt ning uuringud tk 1 200 5 Kuusemäe ja Kuusepõllu täiendavad uuringud piirkonna ühendamiseks Toila ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga tk 1 120 Ettenägemata kulud 20% 175 Eeltööd kokku 875 Eelisjärjekorra investeeringud 2006–2007 6 Toila II astme pumpla ja veereservuaaride ehitus, puurkaevpumpla ja puurkaevu rekonstrueerimine, veetöötlusseadmed tk 1 2 500 7 Voka II astme pumpla VP2 rekonstrueerimine, veereservuaaride laiendus, puurkaevu rek. Veetöötlusseadmete laiendus tk 1 2 000 Ettenägemata kulud 20% 1 125 Eelisjärjekorra investeeringud kokku 5 625 Hilisemad investeeringud 2007–2016 8 Toila veetorustike ehitus m 7 100 10 650 9 Toila veetorustike rekonstrueerimine m 1 100 1 650 10 Toila kanalisatsioonitorustike ehitus m 6 000 9 000 11 Toila kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1 800 2 700 12 Toila kanalisatsioonipumpla ja survetorude rekonstrueerimine m 400 530 13 Toila sademevee kanalisatsioon m 250 300 14 Toila reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 5 000 15 Voka puurkaevpumpla VP1 renoveerimine tk 1 300 16 Voka asula veetorustike ehitus m 2 300 3 450 17 Voka kanalisatsioonitorustike ehitus m 800 1 200 18 Voka veetorustike rekonstrueerimine m 950 1 425 19 Voka kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1 100 1 650 20 Voka survetorude rekonstrueerimine m 1 200 1 800 21 Voka survetorude ehitus m 400 600 22 Voka kanalisatsioonipumplate F-1 ja F-3 rekonstrueerimine tk 2 900 23 Voka reoveepuhasti tehnohoone renoveerimine ja mudatöötluse ehitus tk 1 1 000 24 Kuusemäe ja Kuusepõllu veetorustikud, kanalisatsioonitorustikud, kanalisatsioonipumpla m 2 900 4 650 25 Konju küla puurkaev, veetorustiku rekonstrueerimine, tuletõrjeveemahuti 1 500 26 Toila Gümnaasiumi puurkaevpumpla renoveerimine, veetöötluse laiendus tk 1 250 27 Toila Gümnaasiumi reoveepuhasti laiendus tk 1 250 Ettenägemata kulud 20% 12 205 Hilisemad investeeringud kokku 61 010 Kõik investeeringud kokku 67 510 8. MUUD ÜVK SEONDUVAD KÜSIMUSED Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni tuleb arendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alal peab olema konkursi korras määratud vee-ettevõtja. Vallas võib olla ka mitu vee-ettevõtet. Sellisel juhul tuleb igale vee-ettevõttele määrata tegevuspiirkond. Soovitatavalt võiks vallas olla üks vee-ettevõte, kes omab või haldab kõiki teeninduspiirkonnas olevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme. Vallavalitsuse ja vee-ettevõtte ning vee-ettevõtte ja kliendi vahel peavad olema sõlmitud ametlikud kokkulepped, mis määratlevad osapoolte õigused, kohustused ja vastutuspiirid. Järgnevalt on esitatud lühidalt õigusaktide ja toimingute loetelu, mis peab olema teostatud kohaliku omavalitsuse poolt. 1. Avaliku konkursi korraldamine vee-ettevõtja leidmiseks lähtudes Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1998. a määrusest nr 202 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine». 2. Vee-ettevõtja määramine volikogu otsusega (Alus: ÜVKS § 7 lg 2, konkurentsiseadus lg 15, Vabariigi Valitsuse kord). 3. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna määramine (volikogu oma otsusega – ÜVKS § 7 lg 3). 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise põhjendatud tasu kehtestamise tingimused ja kord, mida on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt. Liitumistasu kehtestamisega tagatakse: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; keskkonnakaitse tingimuste täitmine; põhjendatud tulukus. 4.1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu ülempiir (on õigus kehtestada volikogul, mitte kohustus). 5. Lepingute sõlmimine vee-ettevõtjaga vastavalt ÜVKS-le. 6. Volikogu peab täiendavalt määrama volitatud isiku, kellel on õigus kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele (ÜVKS § 5 lg 3) (võetakse vastu volikogu otsusega). Pädevus on määratud ÜVKS § 11 lg 4. 7. Keskkonnaministri 4. juuni 1999. a määrus nr 55 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta». Määruses sätestatud nõuete täitmise kohustus lasub vee-ettevõtjal.