Riigikogu — Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus — RT I, 75, 521

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. oktoobri 2004. a otsusega nr 704 I. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduses (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591; 2004, 45, 315) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Aine on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist.» § 2. Paragrahvi 3: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service’i (edaspidi CAS) numbriga.»; 2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.» § 4. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: « § 41. Kemikaali turustamine (1) Kemikaali turustamine on tegevus, millega kemikaal tehakse tasu eest või tasuta kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks kolmandate isikute poolt. Kemikaali turustamiseks loetakse ka kemikaali importi Euroopa Liidu territooriumile. (2) Kemikaali turustamise eest vastutav isik on kemikaali valmistaja, valmistaja esindaja, importija või levitaja toote ohutuse seaduse (RT I 2004, 25, 167) tähenduses. (3) Kemikaali turustamise eest vastutav isik tohib kemikaali turustada, kui: 1) kemikaali ohtlikud omadused on kindlaks määratud; 2) on hinnatud kemikaali kasutamisest tulenev risk tervisele, keskkonnale või varale; 3) kemikaal on identifitseeritud, klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud; 4) on järgitud teavitamis- ja muid käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid. (4) Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.» § 5. Paragrahvi 5: 1) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.» § 6. Paragrahvi 7: 1) lõike 2 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) hinnata teavitatavast ainest tulenevat riski inimesele ja keskkonnale ning esitatud teabe vastavust õigusaktidele, vajaduse korral nõuda riski hindamiseks täiendavat teavet või uuringut, edastada riski hindamise tulemused ainest teavitanule ning asjaomastele riigiasutustele koos soovitustega riski alandamiseks ja anda aru Euroopa Komisjonile; 3) täita haldusfunktsioone ja teha haldustoiminguid keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaale käsitleva Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ ohtlike kemikaalide eksportimise ja importimise kohta (ELT L 063, 06.03.2003, lk 1–26) alusel; 4) vahetada teavet teiste riikide pädevate riigiasutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Pädevateks asutusteks suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.»; 3) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: « (4) Päästeameti ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on: 1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmist hädaolukorra lahendamise plaani osas; 2) hinnata koostöös Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele; 3) koguda teavet suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 4) pidada suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu. (5) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülesanded suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal on: 1) hinnata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud ohutusnõuete täitmist; 2) hinnata koostöös Päästeametiga ohutusaruande vastavust kehtestatud nõuetele; 3) teha koostööd teiste riikide pädevate asutustega.» § 7. Paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kemikaaliohutuse Komisjoni ülesanded on: 1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus; 2) anda hinnanguid ning avaldada arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus; 3) teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaaliohutuse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks; 4) anda hinnanguid kemikaaliohutust reguleerivate õigusaktide ja nende eelnõude kohta; 5) teha sotsiaalministrile ettepanekuid kemikaaliohutuse uuringute läbiviimiseks, trükiste väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks; 6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas.» § 8. Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks. § 9. Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: « § 91. Hea laboritava (1) Head laboritava rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine ja söödalisandi koostisse kuuluva aine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul eesmärgiga tagada head laboritava järgivates laborites saadud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus ning vastastikune tunnustamine. (2) Hea laboritava on kvaliteedisüsteem, mis käsitleb mittekliiniliste tervise- ja keskkonnaohutuse uuringute planeerimist, tegemist, kontrolli, dokumenteerimist, aruandlust ning dokumentatsiooni ja materjalide säilitamist. (3) Mittekliiniline tervise- ja keskkonnaohutuse uuring (edaspidi uuring) on katse või katsete sari, mille käigus uuritakse ainet laboritingimustes või keskkonnas, et saada selle füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning tervise- ja keskkonnaohtlikkuse kohta andmeid, mis on ette nähtud esitada asjaomastele asutustele kemikaalist johtuva riski hindamiseks ja juhtimiseks ning õigusaktide kehtestamiseks. (4) Laborid, kellel on õigus teha uuringuid, peavad vastama hea laboritava nõuetele ning järgima uuringute tegemisel hea laboritava nõudeid ja korda, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. (5) Sotsiaalminister volitab halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367) alusel sõlmitud halduslepinguga kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamise alal rahvusvaheliselt tunnustatud asutuse tegutsema tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisi uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise asutusena (edaspidi hea laboritava kontrollasutus). (6) Hea laboritava kontrollasutus peab oma tegevuses järgima hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõudeid ning korda, mis kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. (7) Hea laboritava kontrollasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) valmistab ette Eesti Vabariigis asuvate head laboritava järgivate laborite nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise tegevuskava, mille kinnitab sotsiaalminister; 2) hindab head laboritava järgivate laborite hea laboritava nõuetele vastavust ja annab hea laboritava järgimise kohta hea laboritava nõuetele vastavust tõendava kirjaliku tunnistuse (edaspidi tunnistus); 3) pärast laborile hea laboritava nõuetele vastavuse kohta tunnistuse andmist kontrollib vähemalt üks kord kahe kalendriaasta jooksul tunnistuse väljaandmisele järgnevast päevast arvates labori jätkuvat vastavust hea laboritava nõuetele; 4) teostab lisaks käesoleva lõike punktis 3 sätestatud korralisele kontrollile vajaduse korral head laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli; 5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest; 6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid; 7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480; 2004, 28, 188) sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesande täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi kaudu.» § 10. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 10. Kemikaali ohtlikkuse määramine, riski hindamine ja klassifitseerimine (1) Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel. (2) Kemikaali ohtlikud omadused määratakse üldjuhul meetoditega, mis on sätestatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta viiendas lisas (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98), arvestades loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 38, 257 ja 258) sätestatud nõudeid. Valmistise tervise- ja keskkonnaohtlikkust määratakse ka konventsionaalse meetodiga. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetoditele võivad EINECSisse kantud kemikaalide omadused olla määratud ka muu rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiga. (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski. (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses lisas (edaspidi lisa I). (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisas I loetlemata ained klassifitseeritakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse kohaselt. (7) EINECSisse kantud keemiliste ainete riski hindamisel tuleb järgida: 1) EÜ Nõukogu määrust 793/93/EMÜ kaubanduslike keemiliste ainete riski hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 084, 05.04.1993, lk 1–75); 2) Euroopa Komisjoni määrust 1488/94/EÜ, millega kehtestatakse kaubanduslike keemiliste ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamise põhimõtted vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 793/93/EMÜ (EÜT L 161, 29.06.1994, lk 3–11). (8) Turustamise eest vastutav isik peab niisuguse EINECSis loetletud ohtliku keemilise aine, mida ei ole nimetatud lisas I, omadused kindlaks määrama olemasolevate asjakohaste ja kättesaadavate andmete alusel ning kuni aine kandmiseni lisasse I pakendama ja märgistama aine saadud teabe alusel. (9) Uue aine tervise- ja keskkonnariski hindamise nõuded kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.» § 11. Paragrahvi 11: 1) lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) detergentidele ja nende käitlemisele esitatavad nõuded.»; 3) lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele;»; 5) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 12. Paragrahvi 15: 1) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali importimis- või käitlemisõigus tekib, kui Kemikaalide Teabekeskus on: 1) andnud importijale üle teabe importimise lubatavuse kohta; 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust.» « (4) Ettevõtja koostab teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaani, lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktist, ning esitab need kohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele. Teabeleht ja ohutusaruanne tuleb esitada ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.»; 2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Kemikaali turustamise eest vastutav isik peab 30 päeva jooksul pärast Eesti Vabariigis kemikaali turustamise alustamist esitama Kemikaalide Teabekeskusele tervisele ohtlike valmististe füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning terviseohtlikkuse kohta kirjaliku teabe, mida kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ja rakendamise eesmärgil.» § 13. Paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) peab esitama isikule, kes oma kutsealases tegevuses kasutab kemikaale (edaspidi kasutaja), ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali kohta ohutuskaardi (edaspidi ohutuskaart). (2) Eesti Vabariigis valmistise turustamise eest vastutav isik esitab kasutaja taotlusel ohutuskaardi selle valmistise kohta, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mille koostisse kuulub: 1) tervise- või keskkonnaohtlik aine, mille sisaldus mittegaasilises valmistises on üks massiprotsent või rohkem ja gaasilises valmistises 0,2 mahuprotsenti või rohkem; 2) aine, mille kohta on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120; 2004, 54, 389) alusel kehtestatud keemilise ohuteguri piirnorm töökeskkonnas. (3) Ohutuskaart esitatakse kasutajale tasuta esmakordsel edastamisel ja iga kord, kui kaarti on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles. (4) Ohtliku kemikaali turustamise eest vastutav isik peab esitama Kemikaalide Teabekeskusele ohutuskaardi tervisele ohtliku valmistise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast turustamise alustamist kas paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Ohutuskaardile esitatavad nõuded kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.» § 14. Paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Uuest ainest, sealhulgas polümeerist, teavitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141; 24, 165; 25, 170; 26, 173; 27, 177; 28, 189; 30, 205 ja 208; 32, 226 ja 228; 34, 236; 36, 251; 38, 257 ja 258; 45, 315 ja 317) sätestatud määrade järgi.» § 15. Paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 –24 järgmises sõnastuses: « (21) Kemikaalide Teabekeskusele teabe esitanud isik võib Kemikaalide Teabekeskuselt taotleda tema poolt toimikutes või muul moel esitatud teabe tunnistamist ärisaladuseks, mille avalikustamine võib kahjustada tema majanduslikke või ärihuve. Selline taotlus peab olema põhjendatud. (22) Kemikaalide Teabekeskus otsustab taotleja esitatud dokumentide alusel, millist esitatud teavet tuleb käsitleda ärisaladusena. Sellist teavet võib edastada üksnes Euroopa Komisjonile või teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Kemikaalide Teabekeskus on sellise teabe edastamisel kohustatud ära näitama, et tegemist on salastatud teabega. (23) Kemikaalide Teabekeskus peab tarvitusele võtma kõik abinõud, et hoida käesoleva seaduse alusel konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ja Euroopa Komisjonilt või teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt konfidentsiaalsena saadud teavet avalikuks tuleku eest. (24) Kui teabe esitanud isik avalikustab konfidentsiaalse teabe ise, on ta kohustatud sellest teavitama Kemikaalide Teabekeskust.» § 16. Paragrahvi 24: 1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes käitlemise ohutuse, ohtlikkuse kategooria arvutamise, teabelehe ja ohutusaruande nõuetele vastavuse ning kemikaali arvestamise ja kemikaalist teavitamise nõude täitmise osas;»; 2) lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6) Maksu- ja Tolliamet – Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ lisas 1 loetletud kemikaalide ekspordile ja impordile kehtestatud nõuete täitmise osas; 7) Tervisekaitseinspektsioon – hulgimüügis olevast kemikaalist teavitamise ja selle ohutusnõuete täitmise ning kemikaaliga teenuse osutamise osas;»; 3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: « 8) Sotsiaalministeerium – käesoleva seaduse § 9 1 lõigetes 5 ja 6 nimetatud haldusülesande täitmise osas.»; 4) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja tutvuda kemikaali käitlemisega seotud dokumentidega ning saada kemikaali ohtlikkuse ja ohutu käitlemisega seotud dokumentidest koopiaid;»; 5) lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) määrata ekspertiise kemikaali ohtlikkuse kindlakstegemiseks ja kemikaalist johtuva riski hindamiseks tervisele, keskkonnale ja varale.» § 17. Paragrahvi 25 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Käesoleva seaduse § 19 lõige 4 jõustub 2006. aasta 1. mail.» II. Riigilõivuseaduse muutmine § 18. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141; 24, 165; 25, 170; 26, 173; 27, 177; 28, 189; 30, 205 ja 208; 32, 226 ja 228; 34, 236; 36, 251; 38, 257 ja 258; 45, 315 ja 317) 7. peatükki täiendatakse 206. jaoga järgmises sõnastuses: «206. jagu Kemikaaliseaduse alusel teostatavad toimingud § 1909. Uuest ainest teavitamine (1) Kemikaali turustamise eest vastutav isik (edaspidi teavitaja) peab enne uuest ainest teavitamist tasuma riigilõivu turustatud kemikaali kogusest olenevalt järgmiselt: 1) kui kemikaali turustatav aastakogus on suurem kui 10 kilogrammi ja väiksem kui 100 kilogrammi, tasutakse riigilõivu 1000 krooni; 2) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 kilogrammi või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 kilogrammini, tasutakse riigilõivu 3100 krooni; 3) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 kilogrammi või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 kilogrammini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 2100 krooni; 4) kui kemikaali turustatav aastakogus on üks tonn või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 50 tonnini, tasutakse riigilõivu 3200 krooni; 5) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 tonnini, tasutakse riigilõivu 4300 krooni; 6) kui kemikaali turustatav aastakogus on 100 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 500 tonnini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 1100 krooni; 7) kui kemikaali turustatav aastakogus on 1000 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 5000 tonnini, tasutakse riigilõivu 6700 krooni; 8) kui kemikaali turustatav aastakogus on 1000 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 5000 tonnini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 3500 krooni; 9) kui kemikaali turustatav aastakogus on 1000 tonni või rohkem või kui turustatud kemikaali summaarne kogus ulatub 5000 tonnini ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 5 või punktides 4 ja 6 nimetatud summad, tasutakse riigilõivu täiendavalt 2400 krooni. (2) Uuest polümeerist teavitaja peab enne teavitamist tasuma riigilõivu turustatud polümeeri kogusest olenevalt järgmiselt: 1) kui polümeeri turustatav aastakogus on väiksem kui 100 kilogrammi või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on väiksem kui 500 kilogrammi, tasutakse riigilõivu 1000 krooni; 2) kui polümeeri turustatav aastakogus on 100–1000 kilogrammi või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on 500–5000 kilogrammi, tasutakse riigilõivu 3100 krooni; 3) kui polümeeri turustatav aastakogus on 100–1000 kilogrammi või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on 500–5000 kilogrammi ja kui teavitaja on eelnevalt tasunud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud summa, tasutakse riigilõivu täiendavalt 2100 krooni; 4) kui polümeeri turustatav aastakogus on suurem kui üks tonn või kui turustatud polümeeri summaarne kogus on suurem kui viis tonni, tasutakse riigilõivu 3200 krooni.» Riigikogu esimees Ene ERGMA _______________ 1 EMÜ Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98); Euroopa Komisjoni direktiiv 88/302/EMÜ, millega üheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 30.05.1988, lk 1–127); EÜ Nõukogu direktiiv 92/32/EMÜ, millega muudetakse seitsmendat korda EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 154, 05.06.1992, lk 1–29); Euroopa Komisjoni direktiiv 92/69/EMÜ, millega kohandatakse seitsmeteistkümnendat korda tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 383, 29.12.1992, lk 113–115); Euroopa Komisjoni direktiiv 98/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne neljandat korda tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 305, 16.11.1998, lk 1–181); Euroopa Komisjoni direktiiv 98/98/EÜ, millega kohandatakse kahekümne viiendat korda tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 355, 30.12.1998, lk 1–624); Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/32/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kuuendat korda tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 08.06.2000, lk 1–89); Euroopa Komisjoni direktiiv 2000/33/EÜ, millega kohandatakse kahekümne seitsmendat korda tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 136, 08.06.2000, lk 90–107); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/59/EÜ, millega kohandatakse kahekümne kaheksandat korda tehnika arenguga EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.08.2001, lk 1–333); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ liikmesriikide ohtlike valmististe klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ keemiliste ainetega katsete tegemisel hea laboritava põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõestamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta (kodifitseeritud variant) (ELT L 050, 20.02.2004, lk 44–59); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ hea laboritava inspekteerimise ja tõestamise kohta (kodifitseeritud variant) (ELT L 050, 20.02.2004, lk 28–43); Euroopa Komisjoni direktiiv 91/155/EMÜ, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord EÜ Nõukogu direktiivi 88/379/EMÜ artikli 10 rakendamiseks (EÜT L 076, 22.03.1991, lk 35–41); Euroopa Komisjoni direktiiv 2001/58/EÜ, millega muudetakse teist korda EÜ Nõukogu direktiivi 91/155/EMÜ, milles määratletakse ja sätestatakse ohtlikke valmistisi käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ artikli 14 rakendamiseks ning ohtlikke aineid käsitleva eriteabe süsteemi üksikasjalik kord EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ artikli 27 rakendamiseks (ohutuskaardid) (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 24–33); Euroopa Komisjoni direktiiv 93/67/EMÜ, millega kehtestatakse vastavalt EÜ Nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ uute ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamise põhimõtted (EÜT L 227, 08.09.1993, lk 9–18); EÜ Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (EÜT L 010, 14.01.1997, lk 13–33).