Majandus- ja kommunikatsiooniminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme number 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Ettevõtlusinkubatsiooni programm" tingimused — RTL, 143, 2162

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) «Ettevõtlusinkubatsiooni programm» (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312; 62, 1045) 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa. (2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetme raames rahaliste vahendite andmise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks. § 2. Alameetme eesmärgid (1) Alameetme üldeesmärgiks on toetada kasvupotentsiaaliga innovatiivsete ettevõtjate tekkimist ja jätkusuutlikku arengut. Alameetme üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse alameetme raames finantseeritud projektide realiseerimise tulemusena loodud uute ettevõtjate ja nendes loodud töökohtade arvuga ning loodud ettevõtjate jätkusuutlikkuse ja kasvu näitajatega. (2) Alameetme alaeesmärgiks on alustavate ettevõtjate vajadustest lähtuvate inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja pakkumise toetamine Eesti ettevõtlusinkubaatorites. Alameetme alaeesmärkide saavutamist mõõdetakse ettevõtlusinkubaatorite täituvusnäitajatega ning inkubantide poolt kasutust ja positiivset tagasisidet leidvate teenuste osakaaluga. (3) Alameetme raames antakse: 1) ettevõtlusinkubaatorile vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artikli 2 mõistes; 2) ettevõtlusinkubaatorile koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse 68/2001/EÜ (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 20–29), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega 363/2004/EÜ (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20–21), mõistes. § 3. Mõisted Määruse tähenduses: 1) alameetme rakendusüksus Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119; 63, 444) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks; 2) ettevõtja on ettevõtja «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) tähenduses; 3) ettevõtlusinkubaator (edaspidi inkubaator) on ettevõtluse tugistruktuur, mille põhitegevuseks on ettevõtja käivitusperioodi riskide vähendamine inkubatsiooniteenuste pakkumise kaudu; 4) inkubatsiooniteenused on ettevõtlusinkubaatori poolt inkubandile pakutavad nõustamis-, koolitus- ja infrastruktuuri teenused; 5) inkubant on inkubatsiooniteenuseid kasutav tegevust alustav äriühing, kes vastab inkubaatori poolt inkubantidele kehtestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriumidele; 6) kutseõppeasutus on kutseõppeasutus «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 473; 2004, 27, 178; 41, 276; 56, 404) tähenduses; 7) rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387; 2004, 45, 316; 54, 390; 56, 404) tähenduses; 8) ülikool on ülikool «Ülikooliseaduse» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387; 2004, 5, õiend; 45, 316; 56, 404) tähenduses; 9) abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus; 10) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks; 11) projekt on taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse; 12) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 13) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 14) omafinantseering on toetuse saaja tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulutused; 15) kaasfinantseering on igasugune projekti finantseerimine lisaks toetusele ja toetuse saaja tehtavale omafinantseeringule. Kaasfinantseeringu hulka arvatakse ainult kaasfinantseerija tehtavad abikõlblikud kulutused; 16) osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu tasumist; 17) ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse ning enne reaalse kulutuse tekkimist. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 4. Alameetme raames toetatavad tegevused Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusvaldkondi: 1) eeluuringu läbiviimine inkubaatori käivitamiseks, mis muuhulgas võib sisaldada inkubaatori tasuvus-, teostatavus- ja muude uuringute läbiviimist ning inkubaatori äriplaani koostamist; 2) inkubatsiooniteenuste arendamine ja inkubatsioonialane koostöö ja kogemuste vahetamine kohalike ja välismaiste partneritega, mis muuhulgas võib sisaldada inkubaatori ja inkubatsiooniteenuste arendamist ning tutvustamist sihtrühmadele ja koostööpartneritele, osalemist temaatilistes rahvusvahelistes võrgustikes, omandatud kogemuste ja parima praktika vahetamist nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning praktiseerimist teistes alustava ettevõtluse toetamisega tegelevates organisatsioonides Eestis ja välismaal; 3) inkubatsiooniteenuste osutamine inkubantidele, mis muuhulgas võib sisaldada ettevõtluskonkursside läbiviimist, ettevõtja äriidee esmast analüüsi ja turusuutlikkuse hindamist, ettevõtjaoskuste testimist, konsultatsioonilist abi turu- ja tasuvusuuringute ning äriplaanide koostamisel, juriidilist, juhtimisalast ja finantsnõustamist, abi riiklike ja rahvusvaheliste rahastamisallikate leidmisel ja taotluste koostamisel, turundus- ja koostöövõrgustike alast konsultatsiooni, infovahendust messide, seminaride jm kontaktürituste, erinevate teenuste ja nende pakkujate ning ettevõtluse tugiorganisatsioonide kohta, kontaktseminaride jm maaklerlusürituste ning neist osavõtu korraldamist. § 5. Abikõlblikud kulutused (1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimisega seotud kulutuste katmiseks vastavalt §-s 18 sätestatud piirmääradele ja tingimustele: 1) inkubaatori töötajate töötasud koos sotsiaal- ja tulumaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksetega; 2) kulud bürootarvetele ja sideteenustele, ruumide, v.a inkubantidele renditav pind, rendi- ja kommunaalkulud kokku kuni 10% ulatuses toetuse kogumahust; 3) kontoritehnika ja -sisustuse, seadmete ja muu projekti teostamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamisega seotud kulud; 4) sisseostetud teenused, sealhulgas konsultatsiooni-, reklaami- ja uuringute ostmisega seotud kulud; 5) inkubaatori töötajate koolituskulud, sealhulgas seminaride ja konverentside osavõtumaksud ning koolituskursuste väljatöötamisega seotud kulud; 6) inkubaatori töötajate lähetuskulud, nii kohalikud kui rahvusvahelised (sealhulgas majutus, transport ja päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» (RT I 2000, 102, 680; 2001, 33, 179; 2002, 44, 289; 105, 618); 7) kulud § 22 punktis 15 toodud kohustuste täitmiseks. (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) ehitamise ja renoveerimisega seotud kulud; 2) tehtud erisoodustuselt tasumisele kuuluvad riiklikud maksud; 3) mitterahalised kulud; 4) amortisatsioonikulud; 5) pangagarantiid; 6) finants- ja pangakulud; 7) eraõigusliku juriidilise isiku asutamisega seotud kulud; 8) trahvid; 9) kasutatud seadmete soetamine; 10) kinnisvara soetamine; 11) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud kulud. (3) Käibemaksu käsitletakse abikõlbliku kulutusena, kui toetuse saaja või taotleja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt «Käibemaksuseaduse» (RT I 2003, 82, 554; 2004, 41, 278; 43, 299; 45, 315) §-s 19 sätestatule. (4) Kui toetuse saaja muutub käibemaksukohustuslaseks vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 19 lõikele 1, peab ta sellest samaaegselt Maksu- ja Tolliametiga teavitama sihtasutust. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise järgse väljamakse taotlusega koos tuleb esitada Maksu- ja Tolliameti tõend käibemaksukohustuslasena arvele võtmise kohta. Alates käibemaksukohustuslasena registreerimise kuupäevast on käibemaks abikõlbmatu, välja arvatud lõikes 5 toodud juhul. (5) Käibemaksukohustuslasest toetuse saaja puhul on käibemaks abikõlblik, kui projekti raames soetatakse kaupu ja teenuseid «Käibemaksuseaduse» § 16 alusel vaid maksuvaba käibe tarbeks, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikes 1 sätestatule. (6) Käibemaksu ei käsitleta abikõlbliku kulutusena, kui: 1) käibemaks on arvestatud või seda on võimalik arvestada ettevõtlustulude sisendkäibemaksu hulka vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikele 1; 2) toetuse saaja raamatupidamises ei eristata maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid kasutatakse nii ettevõtluse kui mitteettevõtluse tarbeks vastavalt «Käibemaksuseaduse» § 29 lõikele 4; 3) toetuse saaja käibemaksuarvestus toimub «Käibemaksuseaduse» §-s 33 toodud meetodit kasutades. (7) Abikõlblike kulutuste hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2004, 59, 414) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel. (8) Kõik abikõlblikud kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2007. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 6. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks võtab sihtasutus vastu jooksvalt kuni 31. detsembrini 2005. a. Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab alameetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (2) Taotlusi § 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks võtab sihtasutus vastu kahe tähtajalise taotlusvooru raames 2004. ja 2005. aastal. (3) Taotluste esitamise tähtaegadest informeerib sihtasutus taotlejaid vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega. (4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (5) Taotlusi hakatakse pärast lõikes 4 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamist uuesti vastu võtma sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 7. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla: 1) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevuseks on ettevõtja käivitusperioodi riskide vähendamine inkubatsiooniteenuste pakkumise kaudu; 2) paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse puhul lisaks punktis 1 toodud taotlejale ka kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool või ülikool. (2) Nõuded taotlejale: 1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud; 2) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 19 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; 3) kui taotlejaks on äriühing, ei tohi äriühingus osalust omada isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises äriühingus või kelle puhul temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus; 4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» § 10 tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 6) inkubaatorile viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos alameetme raames vähese tähtsusega abina taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 100 000 (ükssada tuhat) eurot. (3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. § 8. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) vastama tõeselt taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele; 2) võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni; 4) sihtasutust viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ja muudest asjaoludest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotleja ja taotluse kohta otsuse tegemist. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse sihtasutusele allkirjastatult paberkandjal ja koopia elektrooniliselt. Taotlus § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatakse lisas 1 toodud taotlusvormil ja taotlus § 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks lisas 2 toodud taotlusvormil. (2) Taotlus § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega: 1) kui taotlejaks on kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool või ülikool, taotleja kirjalik kinnitus, et projekt on kooskõlas taotleja arengukava või -strateegiaga; 2) kui taotlejaks on eraõiguslik juriidiline isik, koopia taotleja põhikirjast ja viimase majandusaasta aruandest, auditeerimise või revideerimise kohustusega taotleja korral lisaks koopia viimase majandusaasta aruandest koos audiitori või revideerija otsusega; 3) taotleja omafinantseeringu korral taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument; 4) taotluse kaasfinantseeringu korral kaasfinantseeringut tõendav dokument; 5) projekti teostajate ja projekti teostamise eest vastutavate isikute elulookirjeldused; 6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla vanem kui 10 tööpäeva alates taotluse esitamisest; 8) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RTL 2004, 50, 860) lisas toodud vormile, v.a kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid või ülikoolid. (3) Taotlus § 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega: 1) taotleja kehtiv äriplaan või arengustrateegia, mis muuhulgas peab sisaldama informatsiooni inkubaatori arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia, teenuste kontseptsiooni, inkubantide sisenemis- ja väljumiskriteeriumide, ruumide ja seadmete ning nende renditingimuste, koostöövõrkude, juhtimise ja kompetentside kohta ning äriplaani või arengustrateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite, bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoosiga; 2) taotleja põhikirja koopia; 3) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimise või revideerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori või revideerija otsusega; 4) inkubaatori ruumide ja seadmete omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 5) taotleja omafinantseeringu korral taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument; 6) taotluse kaasfinantseeringu korral kaasfinantseeringut tõendav dokument; 7) projekti teostajate ja projekti teostamise eest vastutavate isikute elulookirjeldused; 8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved), kulutuste puhul, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 (ühesaja tuhande) Eesti krooni piirmäära, kolme sõltumatu ja sisult võrreldava hinnapakkumise koopiad ning pakkumise tegemise aluseks olevad lähteülesanded; 10) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla vanem kui 10 tööpäeva alates taotluse esitamisest; 11) teatis taotleja poolt saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» (RT 2004, 50, 860) lisas toodud vormile. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 10. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: registreerimine, läbivaatamine või taotluse läbivaatamata tagastamine, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (3) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluste menetlemine toimub tähtajaliste taotlusvoorudena ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused tehakse tähtajaks esitatud taotluste paremusjärjestuse alusel. (4) Sihtasutus võib menetlusprotsessi vältel taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. § 11. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (2) Kui § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva. (3) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse läbivaatamisel avastatud ebatäpsuste kõrvaldamine on lubatud juhul, kui taotlus esitatakse enne taotlusvooru taotluste esitamise tähtaega. Taotluses sisalduvatest ebatäpsustest teatatakse viivitamatult taotlejale. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotlusvooru taotluste esitamise tähtajani. (4) Sihtasutuse juhatus jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente. § 12. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema vastavust «Struktuuritoetuse seaduses» ja §-s 7 taotlejale esitatud nõuetele. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja §-s 7 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 13. Taotluse vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 9 taotlusele esitatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 14. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus kaasata taotluse hindamiseks eksperte ning moodustada taotluste osas valiku tegemiseks nõuandvaid komisjone. Komisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta komisjone ei moodustata. (2) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 1 (väga nõrk) – 10 (väga hea). Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (3) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 1 (väga nõrk) – 10 (väga hea). Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rahuldamisele kuuluvad lõigetes 5 ja 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 5 saanud taotlused, mille kõiki hindamiskriteeriumeid on hinnatud vähemalt hindega 2 ning mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastavate taotluste rahuldamise eelarvet. Rahuldamisele ei kuulu taotlused, mis lõigetes 5 ja 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel on koondhindeks saanud vähem kui 5, või taotlused, mille vähemalt ühte hindamiskriteeriumit on hinnatud hindega 1. (5) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised: 1) idee (40% koondhindest), mille raames hinnatakse idee innovatiivsust, turgu, riske, võimalikke tulemusi võrreldes idee realiseerimise hinnangulise maksumusega; 2) taotluse vastavus alameetme eesmärgile ning taotleja arengukavale, -strateegiale või põhikirjale (20% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja seniseid ettevõtluse arengule suunatud toetusmeetmeid, nende vastavust vajadustele ja rakendamise tulemuslikkust, sh loodud jätkusuutlike töökohtade ja ettevõtjate arvu ning idee realiseerimisel tekkivat lisandväärtust piirkonna ettevõtluse tugisüsteemile; 3) taotleja võimekus ideed realiseerida (40% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja senist kogemust ja motivatsiooni, ettevõtlikkust ja juhtimisvõimet, võimalike asutajate ja teiste huvigruppide kaasatust inkubaatori käivitamisse, sh omafinantseerimise võimekust. (6) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised: 1) taotleja äriplaani või arengustrateegia kvaliteet ning projekti vastavus seal püstitatud eesmärkidele (20% koondhindest), mille raames hinnatakse inkubaatori strateegia vastavust turusituatsioonile, eesmärkide ambitsioonikust, strateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava ning oodatavate tulemuste realistlikkust, tulemuste mõõtmise mehhanismi läbipaistvust, seniseid kogemusi ja edusamme äriplaaani või arengustrateegia realiseerimises, sidusust olemasolevate ettevõtluse tugistruktuuridega, taotluse panust äriplaani või arengustrateegia realiseerimisse; 2) projekti põhjendatus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti osa inkubaatori arendamisel ja teenuste pakkumisel, vastavust alameetme eesmärkidele ja tegevustele ning projekti tegevus-, aja- ja finantseerimise kava põhjendatust, läbipaistvust, eesmärkide ja vahe-eesmärkide püstitust ning valitud tegevuste sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks, kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust, riskide määratlemist ja nende adresseerimise viise, taotleja tegevuste tõenäolist mõju alustavate ettevõtjate tekkimise ja jätkusuutliku arengu tagamisele; 3) projekti jätkusuutlikkus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse inkubaatori asutajate projekti kaasatust, projekti omafinantseerimise realistlikkust, finantseerimisplaanide realistlikkust tegevuste jätkamise osas pärast projekti lõppemist, omafinantseerimisele lisaks kaasfinantseerimise hankimise võimekust; 4) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (15% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti põhitäitjate senist kogemust ja staaži projekti tegevuste elluviimiseks; 5) kulu ja tulemi suhe (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti oodatavaid tulemusi, mõju, panust alameetme eesmärkide saavutamisesse, suhet projekti realiseerimise maksumusse. § 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse esitamise tähtajast arvates § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse puhul 35 tööpäeva ning § 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse puhul 63 tööpäeva jooksul. (2) Taotluse rahuldamise otsuses tehakse otsus projekti finantseerimise kohta, mis sisaldab toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestab tingimusi, muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) oma- või kaasfinantseeringu määr; 4) otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) projekti teostamise tingimused; 7) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 8) aruannete esitamine. (3) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (4) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (5) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras. § 16. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks või toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitama sihtasutusele sihtasutuse poolt välja töötatud vormil kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht; 2) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2007; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 18. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused (1) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse finantseerimise summa on kuni 100 000 (ükssada tuhat) Eesti krooni, kuid mitte rohkem kui 80% abikõlblikest kulutustest. (2) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse taotleja poolne finantseering peab olema vähemalt 20% abikõlblikest kulutustest. (3) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimisega seotud kulutuste finantseerimise summa on kuni 3 miljonit Eesti krooni, kuid mitte rohkem kui 75% abikõlblikest kulutustest vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatule. (4) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse taotleja poolne finantseering peab olema vähemalt kuni 25% projekti abikõlblikest kulutustest. (5) Ühele inkubaatorile või inkubandile antava vähese tähtsusega abi summa ei tohi ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 100 000 (ükssada tuhat) eurot kolme aasta jooksul. § 19. Projekti oma- või kaasfinantseerimine (1) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse puhul on alameetme raames toetatava projekti oma- või kaasfinantseerimise koondmäär vähemalt 20% abikõlblikest kulutustest. (2) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse puhul on alameetme raames toetatava projekti oma- või kaasfinantseerimise koondmäär vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest. § 20. Taotluse finantseerimise kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus). (2) Toetuse väljastamine toimub etapiviisiliselt pärast etapis ettenähtud tegevuste elluviimist (edaspidi etapiviisilised maksed). Alameetme raames on lubatud ettemaksed ja osalised ettemaksed vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord». (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning oma- või kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel teostatud maksetega. (4) Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja ettemaksevajadust tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. (5) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt: 1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele; 2) oma- või kaasfinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. (6) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele. (7) Etapiviisilise väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt: 1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele; 2) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks ja mitteabikõlblikud kulutused, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 3) teostatud oma- või kaasfinantseering; 4) esitatud ja sihtasutuse poolt heaks kiidetud vahe- või lõpparuanne. (8) Etapiviisilise makse puhul kontrollib sihtasutus peale projekti iga etapi lõppemist pärast etapiviisilise väljamakse taotluse ning vahe- või lõpparuande esitamist: 1) lõikes 7 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt; 2) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulutuste otstarbekust, vastavust projekti plaanile ja määrusele; 3) väljastatud toetuse sihipärast kasutamist; 4) muid projekti etapi jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele. (9) Sihtasutus esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist. § 21. Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus (1) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluses sisalduva projekti tegevused viiakse ellu kuni kuue kuu jooksul arvestades, et projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2007. (2) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluses sisalduva projekti tegevused viiakse ellu kuni 24 kuu jooksul arvestades, et projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2007. (3) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse sihtasutusele esitamise hetkest või taotluses näidatud hilisemast tähtajast. (4) Projektis toodud tegevused tuleb ellu viia ning projektiga seotud kulutused teha otsuses sätestatud projekti kestuse jooksul. (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt. (6) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (7) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluses sisalduva projekti iga etapi lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti vahearuande. (8) Vahearuanne koosneb kahest osast: 1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest taotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta; 2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta. (9) Pärast projekti tegevuste elluviimise lõppu esitab toetuse saaja 40 tööpäeva jooksul projekti lõpparuande. (10) Lõpparuanne koosneb kahest osast: 1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, samuti võrdlus taotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega; 2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega. (11) Vahearuanded ja lõpparuanne peavad olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt. (12) Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist esitama sihtasutuse poolt kehtestatud aruandevormil üks kord aastas aruande projekti mõjust alameetme eesmärgi saavutamisele. § 22. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama tõeselt toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu; 3) läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2015. a; 8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal; 9) säilitama samas asutuses ja projekti teostamise kohas toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase makse tegemisest; 10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid (edaspidi riiklik järelevalve); 11) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab; 12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 14) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004, 56, 402) kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes; 15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted; 21) pidama arvestust vähese tähtsusega abi andmise kohta inkubantidele ning esitama sihtasutusele sellekohase aruandluse vastavalt sihtasutuse poolt kehtestatud vormidele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 22) pidama arvestust koolitusabi andmise kohta inkubantidele ning esitama sihtasutusele sellekohase aruandluse vastavalt sihtasutuse poolt kehtestatud vormidele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 23) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 23. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid; 2) kontrollida toetuse ning oma- või kaasfinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestvuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) nõuda riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruannete esitamist; 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 8) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Andrus ANSIP Kantsler Marika PRISKE

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2004. a määruse nr 198 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Ettevõtlusinkubatsiooni programm» lisa 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2004. a määruse nr 198 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Ettevõtlusinkubatsiooni programm» lisa 2