Rahandusminister — 1999. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise eeskirja ja aruandevormide kinnitamine — RTL, 16, 208

Vastavalt raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584) paragrahvi 2 lõikele 2, riigieelarve seaduse (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953; 1999, 55, 584; 92, 824) paragrahvi 42 lõikele 1 ja riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 92, 824) paragrahvi 48 lõikele 2 määran: 1. Kinnitada valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste, Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi poolt asutatud sihtasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende eelarvetest finantseeritavate asutuste 1999. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise eeskiri ja vormid (lisatud). 2. Kinnitada 1999. a aastaaruande Rahandusministeeriumile esitamise tähtajad järgmiselt: 1) valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused, Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus esitavad oma aastaaruande hiljemalt 1. märtsiks 2000. a. Ministeerium, maavalitsus ja Riigikantselei määravad oma valitsemisalas asuvatele asutustele aastaaruannete esitamise tähtajad, kusjuures tähtaeg ei tohi ületada 1. märtsi 2000. a. Ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused esitavad Rahandusministeeriumile koopia dokumendist, millega määrati kindlaks aastaaruannete esitamise tähtajad, hiljemalt 10. jaanuariks 2000. a; 2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud esitavad aastaaruande hiljemalt 1. maiks 2000. a; 3) riigi poolt asutatud sihtasutused esitavad aastaaruande hiljemalt 1. maiks 2000. a; 4) kohaliku omavalitsuse üksused esitavad koondaastaaruande hiljemalt 1. juuniks 2000. a. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvest finantseeritavatele asutustele, kes peavad iseseisvat raamatupidamist, määrab aastaaruande esitamise tähtaja valla- või linnavalitsus. 3. Rahandusministeeriumil läbi viia tasuta koolitus 1999. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise eeskirja rakendamise kohta. 4. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 31. detsembri 1998. a määrus nr 119 «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate asutuste 1998. a aastaaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise eeskirja ja aruandevormide kinnitamine» (RTL 1999, 16, 180). Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 28. detsembri 1999. a määrusega nr 113 VALITSUSASUTUSTE JA NENDE HALLATAVATE RIIGIASUTUSTE, PRESIDENDI KANTSELEI, RIIGIKOGU KANTSELEI, RIIGIKONTROLLI, ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI, RIIGIKOHTU, AVALIK-ÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE, RIIGI POOLT ASUTATUD SIHTASUTUSTE, KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE JA NENDE EELARVETEST FINANTSEERITAVATE ASUTUSTE 1999. A AASTAARUANDE KOOSTAMISE, ESITAMISE JA KINNITAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri kehtestab Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid), valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi poolt asutatud sihtasutuste ning kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende eelarvest finantseeritavate asutuste (edaspidi asutused) 1999. a aastaaruande koostamise, esitamise ja kinnitamise nõuded. 2. Ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid esitavad oma aastaaruanded Rahandusministeeriumile rahandusministri poolt kindlaksmääratud mahus (eeskirja lisad 1–19). 3. Riigiasutus esitab Rahandusministeeriumile ja oma haldusala ministeeriumile viimase määratud tähtajaks raamatupidamise aastaaruande rahandusministri poolt kindlaksmääratud mahus (eeskirja lisad 1–19). 4. Avalik-õiguslik juriidiline isik esitab aastaaruande Rahandusministeeriumile ja oma haldusala ministeeriumile järgmises mahus: 1) raamatupidamise bilanss (lisa 1); 2) tulemiaruanne (lisa 2). 5. Sihtasutus esitab aastaaruande Rahandusministeeriumile ja oma haldusala ministeeriumile järgmises mahus: 1) raamatupidamise bilanss (lisa 1); 2) sihtasutuse tulude ja kulude aruanne (lisa 2A). Aruandele lisatakse vabas vormis aruandeaasta tulude ja kulude üksikasjalik loetelu, mis iseloomustab sihtasutuse aruandeaasta majandustegevust. Sihtasutused, kelle põhitegevuseks on krediteerimine ja laenude või toetuste andmine, näitavad lisaks sellele ka liigendatult nende vahendite liikumist aruandeaastal. 6. Kohalik omavalitsus koostab ja esitab Rahandusministeeriumile ja maavalitsusele koondaruande eeskirja lisadel 1–19. Koondaruanne koostatakse kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate iseseisva raamatupidamisega asutuste aastaaruannete ning eelarvepidaja (valla- või linnavalitsus) raamatupidamise andmete alusel. Kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav iseseisva raamatupidamisega asutus esitab oma aastaaruande ainult valla- või linnavalitsusele viimase poolt määratud tähtajal. 7. Aastaaruandele lisab raamatupidamiskohustuslane tegevuskirjelduse, milles selgitatakse aruandeaasta eelarve täitmise tulemusi ning käesoleva eeskirjaga nõutud selgitusi. 8. Rahandusministeeriumil ja asutuse haldusala ministeeriumil on õigus nõuda vajaduse korral lisaks aastaaruande andmetele veel täiendavaid selgitusi ja andmeid. 9. Aastaaruanded koostatakse täiskroonides. 10. Raamatupidamise aastaaruande andmete õigsust kinnitavad oma allkirjaga asutuse juht ja raamatupidamise eest vastutav isik. 11. Oma haldusala riigiasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste aastaaruande tähtaegset esitamist kontrollib ja jälgib valitsusasutus. Omavalitsuste koondaastaaruannete tähtaegset esitamist kontrollib ja jälgib maavalitsus. 12. Aruanne esitatakse paberkandjal kinnitatult ja interneti kaudu vastavalt Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud standardile. 13. Rahandusministeerium kontrollib esitatud aastaaruannete õigsust. Õige ja eeskirjadele vastava aruande vastuvõtmist ja lülitamist riigieelarve täitmise koondaruandesse kinnitatakse kirjalikult aruande esitajale Rahandusministeeriumi poolt. II. AASTAARUANDE KOOSTAMISELE EELNEVAD TOIMINGUD 14. Raamatupidamisregistritesse kirjendatakse tekkepõhiselt kõik eelarveaastat puudutavad majandustehingud. Kui nõue ostjale tekkis aruandeaastal, kuid raamatupidamiskohustuslasel on bilansipäevaks arve välja saatmata või kui kohustus tekkis hankijale antud majandusaastal, kuid bilansipäevaks ei ole hankijalt arve saabunud, kirjendatakse need majandustehingud nii, et nõue ja tulu või kohustus ja kulu kajastuksid antud majandusaasta raamatupidamise aastaaruandes. Kirjendamise aluseks on raamatupidamise õiend. Kui arve saabub või saadetakse välja aastaaruande koostamise ajal, tehakse vastav reguleerimiskirjend. 15. Asutuse varad inventeeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades ettenähtud tähtaegadel ja korras. Samas korras inventeeritakse ka materiaalselt vastutavate isikute hoiule antud ning bilansiväliselt arvestatav vara (masinad, seadmed, inventar, mille kasutamiskestvus on alla ühe aasta ja soetamismaksumus alla 10 000 krooni, samuti ka pehme inventar). Bilansipäeva seisuga inventeeritakse kõik raamatupidamises arvelolevad ettemaksed, nõuded ja kohustused. 16. Bilansipäeva seisuga inventeeritakse varude, lõpetamata toodangu ja lõpetamata tööde saldode õigsust. Kui eelarveaasta jooksul kuludesse kantud materjalide osas selgub, et need varud bilansipäeva seisuga on asutuse hinnangul oluliselt suured, et mõjutada bilanssi ja tulemiaruannet, tuuakse need jäägid varude kontole reguleerimiskirjega, kus debiteeritakse materjalide varude kontot (peakonto 131) ja krediteeritakse vastavat kulukontot, millisel materjalide kulu aasta jooksul arvestati. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, millega need varem kuludesse kanti. 17. Asutuses kehtestatud kulunormidest lähtuvalt arvestatakse välja ja kirjendatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum. Kulumi kirjendamisel debiteeritakse kontogrupi 69 «Põhivara kahjum ja kulum» vastavaid allkontosid ning krediteeritakse kontogrupi 11 «Materiaalne põhivara» vastavaid allkontosid ning kontogrupi 10 «Immateriaalne põhivara» allkontot 1090. 18. Aruandeaasta lõpu seisuga arvestatakse välja töötajatele väljamaksmata puhkusetasud koos sotsiaalmaksuga ja võetakse raamatupidamises arvele kirjendiga deebet allkonto 6110 «Väljamaksmata puhkusetasu» ja kreedit allkonto 2927 «Maksmata puhkusetasu». 19. Kuna asutuse eelarvemäärangud ei kujuta endast majandustehingut, siis uuel eelarveaastal need raamatupidamisest läbikandmisele ei kuulu. Seetõttu kirjendatakse 1999. a kasutamata eelarvelised assigneeringud aasta lõpetamiskirjenditega järgmiselt: 1) Deebet allkonto 3019 «Eelarve tulude tagasimaks» või allkonto 2210 «Põhivara sihtfinantseerimine» Kreedit allkonto 1711 «Arveldus kinnitatud eelarve» 2) Deebet allkonto 7419 «Väljamaksmisele kuuluvate assigneeringute tagasikanne» Kreedit allkonto 1741 «Arveldus ülekannete osas – kinnitatud eelarve» Analoogiliselt kirjendatakse eelarveliste assigneeringute kasutamata jäägid ka omavalitsuse eelarvepidaja raamatupidamises. Kui kehtestatud korra kohaselt on aasta lõpuks kasutamata eelarvelisi assigneeringuid rahandusminister lubanud kasutada järgmisel eelarveaastal, finantseeritakse asutust järgmisel eelarveaastal rahandusministri poolt lubatud summas. 20. Pärast aruandeaasta kõikide majandusoperatsioonide ja reguleerimiskirjendite läbikandmist raamatupidamisest, arvestatakse välja asutuse majandustegevuse tulem allkontol 8999 «Arvestatud tulem». Selleks kirjendatakse allkonto 8999 kreeditisse kõik aruandeaasta tulud debiteerides sealjuures põhiklassi 3 «Sissetulekud – tulud» allkontosid ja kontogrupi 80 «Finantstulud» allkontosid. Allkonto 8999 deebetisse kirjendatakse kõik aruandeaasta kulud ja väljaminekud krediteerides sealjuures põhiklassi 4 «Tooraine, materjalid, allhanked ja alltöövõtud», põhiklassi 5 «Majanduskulud», põhiklassi 6 «Personalikulud, põhivara kahjum ja kulum» ning kontogrupi 81 «Finantskulud» ja kontogrupi 88 «Maksud» allkontode saldod. Pärast eeltoodud kirjeid tuuakse välja allkontol 8999 majandustegevuse arvestatud tulem. Kui arvestatud tulemi allkontole 8999 jääb deebetsaldo, näitab see aasta majandustegevuse negatiivset tulemust, kreeditsaldo aga positiivset tulemust. Allkontolt 8999 kantakse arvestatud tulem allkontole 2099 «Aruandeaasta tulem» – positiivne tulem kirjendiga deebet allkonto 8999, kreedit allkonto 2099, negatiivne tulem allkonto 2099 deebet ja allkonto 8999 kreedit. 21. Pärast aasta reguleerimiskirjendite raamatupidamisest läbikandmist tuuakse välja järgmisse eelarveaastasse üleminevad bilansikontode jäägid kontoplaani põhiklassides 1 «Vara» ja 2 «Kapital ja kohustused». III. AASTAARUANDE VORMIDE TÄITMINE 22. Aastaaruande vormide täitmise juhendi koostamise aluseks on rahandusministri 26. jaanuari 1998. a määrusega nr 5 «Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 (RTL 1998, 40/41, 196) «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirjadest» muutmine» kinnitatud eelarveliste asutuste kontoplaan. Juhul kui raamatupidamiskohustuslane ei rakenda eeltoodud kontoplaani, täidab ta aastaaruande vormid lähtudes käesolevas juhises toodud aruandevormide kirjete sisust. Raamatupidamise bilanss (lisa 1). 23. Eelmise aasta bilansi lõpujäägid peavad olema kooskõlas lahtris «Eelmise aasta seisund 31.12.1998. a» näidatud lõpujääkidega. Juhul kui esineb erinevusi, tuleb neid selgitada aruandele lisatavas tegevuskirjelduses. 24. Bilansi aktiva 1. osas näidatakse asutuse käsutuses olevate rahaliste vahendite jäägid kassas real 1.1 ja pangakontode jäägid näidatakse real 1.2. Pangakonto bilansikirjel näitavad omavalitsused ka oma eelarvevahendite pangakonto jäägi. Välisvaluuta ja valuutakontode arvestust peetakse Eesti kroonides ümberhinnatult bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused kajastatakse tulemiaruandes finantstulu- või kuluna. Kassa ja pangakontod Real 1.1 Kassa näidatakse peakonto 191 saldot; Real 1.2 Pank näidatakse peakontode 192 ja 194 saldot; Real 1.3 Postiziiro kontod näidatakse peakonto 197 saldot. 25. Bilansikirjel 2 näidatakse lühiajaliste finantsinvesteeringute, s.o soetatud aktsiate, obligatsioonide ja muude väärtpaberikontode jäägid nende soetusmaksumuses. Kustutatud erastamise väärtpabereid (EVP) väärtpaberina bilansis ei arvestata ning nende nominaalväärtus näidatakse bilansiväliselt kirjel 20.2 «Erastamise väärtpaberid». Aktsiad ja muud väärtpaberid Real 2 Aktsiad ja muud väärtpaberid näidatakse peakonto 181 saldot. 26. Bilansikirje 3 «Nõuded ostjate vastu» real 3.1 «Ostjatelt laekumata nõuded» näidatakse koondatult nõuded kodumaiste ostjate, asutuste kui ostjate ning välismaiste ostjate vastu, samuti ka kuludesse kantud nõuded ostjatelt. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt näidatakse real 3.2. Siin näidatakse need nõuded, mille kohta ostjale saadetud meeldetuletuskirjadele ei vastata, ostjale on esitatud hagiavaldus ehk välja kuulutatud pankrot või likvideerimine. Nõuded ostjate vastu Real 3.1 Ostjatelt laekumata nõuded näidatakse peakontode 141, 145, 147 ja148 saldosid; Real 3.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt näidatakse peakonto 149 saldot. 27. Bilansikirje 4 «Mitmesugused nõuded» real 4.1 «Nõuded töövõtjatele» näidatakse asutuses töötavatele töötajatele ja teenistujatele välja antud avansside kasutamata jääke. Real 4.2 näidatakse koondatult nõuded ostjatele tehtud väljaminekute osas (k.a asutustele), lühiajalised nõuded asutustele, käibemaksu nõue ning mitmesugused muud lühiajalised nõuded, samuti kajastatakse ka pikaajaliste nõuete lühiajaline osa. Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded näidatakse real 4.3. Mitmesugused nõuded Real 4.1 Nõuded töövõtjatele näidatakse peakonto 151 saldot; Real 4.2 Mitmesugused lühiajalised nõuded näidatakse peakontode 154, 155, 156 ja 158 saldosid; Real 4.3 Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded näidatakse peakonto 159 saldot. 28. Bilansikirjel 5 «Viitlaekumised» näidatakse aasta lõpuks laekumata renditulude jääk real 5.1 ning laekumata intressitulude jääk real 5.2. Muude viitlaekumiste summa näidatakse real 5.3. Viitlaekumised Real 5.1 Laekumata renditulud näidatakse peakonto 167 saldot; Real 5.2 Laekumata intressitulud näidatakse peakonto 168 saldot; Real 5.3 Muud viitlaekumised näidatakse peakonto 169 saldot. 29. Bilansikirjel 6 näidatakse ettemakstud tulevaste perioodide kulude summad, sealjuures real 6.1 rendi- ja üürikulude (k.a kasutusrent), real 6.2 kapitalirent, real 6.3 kindlustuskulude, real 6.4 intressikulude, real 6.5 kõikide riiklike maksude ettemaksete ning real 6.6 muude ettemaksude summad. Rida 6.2 «Ettemakstud kapitalirent» täidetakse ainult juhul, kui ettemaks on tekkinud kapitalirendi (liisingu) katkestamise või lõpetamise tõttu. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Real 6.1 Ettemakstud rendi/üürikulud (kasutusrent) näidatakse peakonto 161 saldot; Real 6.2 Ettemakstud kapitalirent näidatakse peakonto 162 saldot; Real 6.3 Ettemakstud kindlustuskulud näidatakse peakonto 163 saldot; Real 6.4 Ettemakstud intressikulud näidatakse peakonto 164 saldot; Real 6.5 Ettemakstud maksud näidatakse peakonto 165 saldot; Real 6.6 Muud ettemaksed näidatakse peakonto 166 saldot. 30. Bilansikirjel 7 näidatakse aasta lõpuks kasutusele andmata tooraine ja materjali varusid soetusmaksumuses. Laos oleva lõpetamata toodangu ja valmistoodangu maksumus sisaldab ainult tootmise otse- ja üldkulusid, maksumuse hulka ei lisata administreerimis-, üldhaldus- ega müügikulusid. Sellel kirjel näidatakse ka teenuste osutamisel käimasolevate tööde lõpetamata jääki omahinnas. Real 7.1 näidatakse tooraine ja materjali varude jäägid laos (panipaigas). Lõpetamata toodangu varu näidatakse real 7.2 ning valmistoodangu varu real 7.3. Lõpetamata teenustööde maksumus näidatakse real 7.4. Real 7.5 näidatakse varude soetamiseks tehtud ettemakse hankijatele. Varud, lõpetamata toodang, lõpetamata tööd, ettemaksed hankijatele Real 7.1 Tooraine ja materjali varu näidatakse peakonto 131 saldot; Real 7.2 Lõpetamata toodangu varu näidatakse peakonto 134 saldot; Real 7.3 Valmistoodang näidatakse peakontode 135 ja 136 saldosid; Real 7.4 Lõpetamata töö näidatakse peakonto 137 saldot; Real 7.5 Ettemaksed hankijatele näidatakse peakonto 138 saldot. 31. Bilansikirjel 8 näidatakse pikaajalisi investeeringuid (finantspõhivara) soetusmaksumuses. Real 8.1 näidatakse aktsiad ja osad, mis on muretsetud pikaajalise investeeringuga. Sealjuures saab investeeringu summa suureneda ainult täiendava investeeringu tegemisel. Saadaolev dividend ei lisandu investeeringusummale, vaid kajastatakse bilansis viitlaekumisena (bilansikirjel 5) ning tulemiaruandes finantstuluna. Real 8.2 näidatakse võlakirjade ja teiste väärtpaberite jääke, mis on omandatud pikaajalise investeeringu eesmärgil. Real 8.3 näidatakse pikaajalisi finantsnõudeid (väljaantud laenud), mille kustutamise iga on pikem kui üks aasta. Sealjuures see osa, mis tuleb tasuda järgmisel majandusaastal, näidatakse bilansikirjel 4 (real 4.2). Pikaajalised finantsinvesteeringud (finantspõhivara) Real 8.1 Aktsiad ja osad näidatakse peakonto 121 saldot; Real 8.2 Võlakirjad ja muud väärtpaberid näidatakse peakonto 122 saldot; Real 8.3 Pikaajalised nõuded näidatakse peakontode 123 ja 124 saldosid. 32. Bilansikirjel 9 näidatakse materiaalse põhivara jääke. Materiaalne põhivara näidatakse bilansis soetusmaksumuses, sealjuures põhivara kulumi summa näidatakse sellel bilansikirjel miinusega. Real 9.1 näidatakse koondatult maa, maarajatiste ja hoonete soetamismaksumus. Real 9.2 näidatakse masinate ja seadmete soetamismaksumus. Real 9.3 tuuakse koondatult inventari, ehitusinventari, sõidukite ja transpordivahendite, kunsti- ja muu mitteamortiseeruvate väärtuste, aga ka muu materiaalse põhivara soetamismaksumus. Real 9.4 «Põhivara kulum» näidatakse ridadel 9.1, 9.2 ja 9.3 toodud materiaalse põhivara kulumisumma miinusmärgiga. Real 9.5 näidatakse lõpetamata uusehituste, ehitiste juurde- või ümberehituse (kui see toob kaasa ehitise väärtuse suurenemise) kulusid. Real 9.6 näidatakse ettemaksed materiaalse põhivara hankijatele ning ehituse osas ehitusorganisatsioonidele. Materiaalne põhivara Real 9.1 Maa ja ehitised näidatakse peakontode 110 ja 111, v.a konto 1119 saldosid; Real 9.2 Masinad ja seadmed näidatakse peakonto112, v.a konto 1129 saldosid; Real 9.3 Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud näidatakse peakontode 113, 114, 115, 116, 117, v.a kontode 1139, 1149, 1159 ja 1179 saldosid; Real 9.4 Põhivara kulum näidatakse kontode 1119, 1129, 1139, 1149, 1159 ja 1179 saldosid; Real 9.5 Lõpetamata ehitus näidatakse peakonto 118 saldot, Real 9.6 Materiaalsete põhivarade ettemaksed näidatakse peakonto 119 saldot. 33. Bilansikirjel 10 näidatakse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus kulum). Real 10.1 näidatakse asutamisväljaminekute jääkväärtust, real 10.2 näidatakse kapitaliseeritud arenguväljaminekute jääkväärtus. Real 10.3 näidatakse ostetud patentide, litsentside, kontsessioonide, kaubamärkide, rendiõiguse jne jääkväärtust. Real 10.4 näidatakse immateriaalse põhivara ettemaksed. Immateriaalne põhivara Real 10.1 Asutamisväljaminekud näidatakse peakonto 101 jääkväärtust; Real 10.2 Arenguväljaminekud näidatakse peakonto 102 jääkväärtust; Real 10.4 Ostetud patendid, litsentsid, kontsessioonid, kaubamärgid, rendiõigus jne näidatakse peakontode 103 ja 108 jääkväärtusi; Real 10.4 Immateriaalse põhivara ettemaksed näidatakse peakonto 107 saldot. 34. Bilansi passiva kirjel 11 näidatakse lühiajalised võlakohustused. Lühiajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvates üks aasta või vähem. Kohustused lühiajaliste laenude tasumiseks näidatakse real 11.1. Teiste asutuste vastu tekkinud kohustused näidatakse real 11.2. Real 11.3 näidatakse pikaajaliste kohustuste lühiajaline osa, s.t pikaajalise kohustuse see osa, mis kuulub tasumisele järgmisel eelarveaastal. Real 11.4 tuuakse emiteeritud võlakirjade väljaostmise see osa, mida tuleb teha järgneval eelarveaastal. Asutuse kõiki lühiajalisi võlgu tarnijatele näidatakse real 11.5. Real 11.6 Muud lühiajalised kohustused näidatakse lisaks muudele kohustustele ka lühiajalisi deposiite, s.t asutuse valduses olevaid summasid, mis teatud tingimuste saabumisel kuuluvad järgmisel eelarveaastal tagastamisele (näiteks haigete ja hoolealuste poolt asutusele hoiule antud raha). Asutuse poolt hoiule võetud muud väärtused arvestatakse bilansiväliselt. Lühiajalised võlakohustused Real 11.1 Lühiajalised laenud näidatakse peakonto 242 saldot; Real 11.2 Lühiajalised kohustused asutustele näidatakse peakonto 244 saldot; Real 11.3 Pikaajalise võla lühiajaline osa näidatakse peakonto 243 saldot; Real 11.4 Lühiajaline võlakirjade emiteerimine näidatakse peakonto 245 saldot; Real 11.5 Võlad tarnijatele näidatakse peakontode 247 ja 248 saldosid; Real 11.6 Muud lühiajalised kohustused näidatakse peakontode 249, 281 ja 289 saldosid. 35. Bilansikirjel 12 näidatakse nii ostjate kui tellijate ettemakse neile veel väljastamata toodete ja kaupade või tellitud, kuid täitmata teenuste eest (peakonto 246 saldo). Real 12 Ettemaksed tellijatelt, klientidelt jt näidatakse peakonto 246 saldot. 36. Bilansikirjel 13 näidatakse asutuse lühiajalisi kohustusi riigimaksude alal (ettevõtte tulumaks, mootorsõidukite maks, maamaks, käibemaks). Maksukohustused Real 13 Maksukohustused all koondatakse peakontode 256, 257, 258, 259 ja 262 saldod. 37. Bilansikirjel 14 «Personali maksukohustused» tuuakse töövõtjate töötasudelt kinnipeetud, kuid eelarvesse üle kandmata füüsilise isiku tulumaksu summad. Samal bilansikirjel näidatakse ka töötasudelt arvestatud, kuid üle kandmata sotsiaalmaksu summad. Personali maksukohustused Real 14 Personali maksukohustused all koondatakse peakontode 271, 272, 275 saldod. 38. Bilansikirjel 15 näidatakse ettemakstud tulevaste perioodide tulude ja aruandeperioodil maksmata kulude jääke. Real 15.1 näidatakse võlgnevused töötajatele. Siia kuuluvad arvestatud, kuid töötajatele väljamaksmata palk, lähetuskulud ja majanduskulud, aga samuti ka aasta lõpuks töötajatele väljamaksmata puhkusetasud (koos sotsiaalmaksuga). Samal real arvestatakse ka töötajate töötasust täitedokumentide alusel kinnipeetud, samuti töötaja töötasust vabatahtlikult tehtud kinnipidamised, kuid saajatele ülekandmata summad. Real 15.2 näidatakse järgneval eelarveaastal tasumisele kuuluvad, kuid ülekandmata intressisummad. Real 15.4 näidatakse järgmise aasta eest ettelaekunud rent (üür) ning aruandeaastal laekunud tulevaste perioodide muud tulud, mida ei ole kantud aruandeaasta tuludesse. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja viitlaekumised Real 15.1 Nõuded töövõtjatele näidatakse peakonto 292 saldot; Real 15.2 Intressivõlad näidatakse peakonto 293 saldot; Real 15.3 Muud viitvõlad näidatakse peakonto 297 saldot; Real 15.4 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud näidatakse peakontode 298 ja 299 saldosid. 39. Bilansikirjel 17 näidatakse pikaajalised võlakohustused. Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval eelarveaastal, kajastatakse bilansis lühiajalise kohustusena kirjel 12. Real 17.1 näidatakse asutuse valduses olevaid summasid, mis teatavate tingimuste saabumisel kuuluvad tagastamisele (näiteks haigete või hoolealuste poolt asutusele pikaajalisele hoiule antud summad). Real 17.2 näidatakse liisinguvõtjate (rentnike) pikaajaline võlg kapitalirendi (liisingu) osas. Järgmisel eelarveaastal tagasimaksmisele kuuluv summa näidatakse lühiajalise võlakohustusena bilansikirjel 11. Real 17.3 näidatakse kasutatud tarnijakrediite, mille kokkulepitud krediidiaeg on pikem kui üks aasta, ja püsikrediite nii lao kui inventari soetuste finantseerimiseks. Real 17.4 näidatakse võlakirjade pikaajalise emiteerimise summasid. Real 17.5 näidatakse pikaajaliste laenude tasumata jääke. Pikaajalised kohustused Real 17.1 Pikaajaliste kohustuste deposiidid näidatakse peakonto 231 saldot; Real 17.2 Võlg liisingfirmadele näidatakse peakonto 234 saldot; Real 17.3 Pikaajalised tarnijakrediidid näidatakse peakonto 235 saldot; Real 17.4 Pikaajaliste võlakirjade emiteerimine näidatakse peakonto 237 saldot; Real 17.5 Pikaajalised laenud näidatakse peakonto 238 saldot; Real 17.6 Muud pikaajalised kohustused näidatakse peakontode 236 ja 239 saldosid. 40. Bilansikirjel 18 näidatakse asutuse omakapital. Real 18.1 näidatakse peakonto 201 saldo. Real 18.2 näidatakse varade tasuta saamist ja üleandmist. Real 18.3 näidatakse asutuse haldamisel ja tema põhitegevuses olevate fondide ja reservide jääke. Real 18.4 näidatakse asutuse eelmise aasta majandustegevuse tulemust ning real 18.5 aruandeaasta majandustegevuse tulemust. Ridadel 18.4 ja 18.5 näidatud tulemisummad peavad vastama tulemiaruandes (lisa 2) näidatud summadele. Kui majandustegevuse tulem on negatiivne (s.t kulud ületasid tulusid), näidatakse see bilansis miinusmärgiga. Kapital Real 18.1 Kapital näidatakse peakonto 201 Kapital ja 202 Kapital üleminekul saldot; Real 18.2 Annetatud kapital näidatakse peakonto 204 saldot; Real 18.3 Fondid ja reservid näidatakse peakonto 205 saldot; Real 18.4 Eelmise aasta tulem näidatakse peakonto 208 saldot; Real 18.5 Aruandeaasta tulem näidatakse peakonto 209 saldot. 41. Bilansivälisel kirjel 19 näidatakse real 19.1 materiaalselt vastutatavate isikute hoiule antud ning bilansiväliselt arvestatavad alla 10 000 krooni väärtusega ning alla üheaastase kasutamiskestvusega masinad, seadmed, riistad ja inventar (kaasa arvatud pehme inventar) nende soetamismaksumuses. Real 19.2 näidatakse kustutatud erastamise väärtpaberite (EVP) maksumust nende nominaalväärtuses. Tulemiaruanne (lisa 2) 42. Tulemiaruandes näidatakse eelarveaasta jooksul asutuse majandustegevuses arvestatud tulud ja kulud, s.t tekkepõhised tulud ja kulud. Tulud ja kulud näidatakse vastavate tulude ja kulude kontode saldodena enne reguleerimiskirjenditega allkontole 8999 «Arvestatud tulem» kandmist. 43. Tulemiaruande osas 1 näidatakse asutuse tulud nende allikate läbilõikes. Real 1.1 näidatakse laekumised eelarvest, s.t koondatult peakontode 301, 302 ja 303 saldod. Real 1.2 näidatakse tulud asutuse majandustegevusest (peakontode 312 ja 313 saldod). Real 1.3 näidatakse tulud teistele asutustele osutatud teenuste eest, samuti neilt saadud rendi- ja üüritulud (peakontode 321 ja 322 saldod). Real 1.4 näitavad tulu need asutused, kes saavad seda maksete ja tasude kogumisest ja kuuluvuse järgi ülekandmisest (peakonto 341 saldo). Real 1.5 näidatakse saadud toetussummad omavalitsuse eelarvest või teistelt asutustelt (peakontode 351 ja 352 saldod). Real 1.6 näidatakse toetussummad rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, äriühingutelt, sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt, avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt, aga samuti füüsilistelt isikutelt (kontogrupi 37 peakontode saldod). Real 1.7 näidatakse muid tulusid tegevusest. Siin näidatakse ka asutuse materiaalse ja immateriaalse vara, aga samuti materjalide müügist saadud kasumit (kontogrupi 38 peakontode saldod). Real 1.8 näidatakse jaotamata tuluvähendamised ja muu tulude korrigeerimine (peakontode 391 ja 399 saldod). 44. Aruande osas 2 näidatakse asutuse tegevuskulud. Real 2.1 personalikulud, s.t kontoplaani põhiklassi 6 kuuluvate peakontode saldod, välja arvatud peakontode 691 «Materiaalse põhivara müügi kahjum», 692 «Immateriaalse vara müügi kahjum», 693 «Materiaalse põhivara kulu» ja 694 «Immateriaalse põhivara kulu» saldod. Real 2.2 näidatakse asutuse aasta majanduskulud. Majanduskulude hulka kuuluvad kulud, mis raamatupidamises on arvestatud kontoplaani põhiklassi 4 «Tooraine, materjalid, allhanked ja alltöövõtud» ning põhiklassi 5 «Majanduskulud» peakontodel. Lisaks neile arvestatakse majanduskulude hulgas ka pangakulud, mis on seotud maksete edastamisega. Real 2.3 näidatakse muud tegevuskulud, nende hulgas ka kahjumid materiaalse ja immateriaalse põhivara ning materjalide müügist. 45. Aruande osas 3 näidatakse põhivara kulum (peakontode 693 ja 694 saldod). 46. Aruande osas 4 tuuakse välja asutuse tegevustulem – (osa 1 miinus osad 2 ja 3). 47. Osas 5 näidatakse asutuse finantstulud ja -kulud. Real 5.1 näidatakse saadud intressitulud, aktsiate ja muude väärtpaberite müügikasum, dividendid, valuutakursikasum jt finantstulud. Real 5.2 näidatakse makstud intressid, valuutakursikahjumid, väärtpaberite müügikahjum jt finantskulud. Osa 5 summad näidatakse kontoplaani põhiklassi 8 finantstulude ja -kulude kontogruppide 80 ja 81 peakontode saldod. 48. Osas 6 «Maksude, maksete, lõivude ja tasude kogumine» näitavad asutused, kellele on tehtud ülesandeks neid koguda ning kuuluvuse järgi üle kanda, nende liikumise summasid. Real 6.1 näidatakse kogutud tulude summad ning real 6.2 kuuluvuse järgi üle kantud kuuluvuse summa. 49. Osas 7 «Ülekanded ja toetused» näitavad asutused real 7.1 tegelikult üle kantud või kulutatud assigneeringuid. 50. Osa 8 «Ettevõtte tulumaks» täidavad asutused, kes oma majandustegevuse tuludelt seda maksu maksavad (peakonto 881 saldo). 51. Osas 9 «Omavalitsuse eelarve täitmine» näitavad vallad ja linnad oma eelarve kassalise täitmise tulemused. Real 9.1 näidatakse omavalitsuse eelarvetulude kassaline täitmine ja real 9.2 tuuakse omavalitsuse eelarvekulude kassaline täitmine. Real 9.2 näidatakse omavalitsuse eelarve täitmise tulemus (rida 9.1 miinus rida 9.2). 52. Osas 10 tuuakse välja asutuse või omavalitsuse aastategevuse kogutulem. Selleks summeeritakse osa 1 «Tegevustulud», rida 5.1 «Finantstulud», rida 6.1 «Tulud maksude kogumisest» ning rida 9.1 «Eelarve tulud» ning lahutatakse osa 2 «Tegevuskulud», osa 3 «Kulum», rida 5.2 «Finantskulud», rida 6.2 «Maksude, maksete, lõivude ja tasude ülekandmine», rida 7.1 «Ülekantud assigneeringud», osa 8 «Ettevõtte tulumaks» ning rida 9.2 «Eelarve kulud». Arvestatud kogutulemi summa peab vastama raamatupidamisbilansis bilansikirje 18 «Kapital» ridadel 18.4 ja 18.5 näidatud summadele. 53. Sihtasutused esitavad tulemiaruande lisa 2A «Sihtasutuse tulude ja kulude aruanne». Varade aruanne (lisa 3) 54. Aruandes kajastatakse eelarveaasta jooksul asutuse kasutuses oleva vara liikumist. Varad näidatakse kontogruppide järgi liigendatult kontogruppi kuuluvate peakontode lõikes. 55. Aruandes kajastatakse varagrupi nimetus ja kontoplaani konto number, vara soetusmaksumus aasta alguseks, aasta jooksul soetatud vara (soetusmaksumuses), vara väärtuse allahindlus ja tasuta võõrandamine, vara maksumuse suurenemine (üleshindlus) rekonstrueerimise ja juurdeehituste kulutuste võrra, vara mahakandmine ja müük, soetusmaksumus aasta lõpuks ning vara jääkmaksumus aasta lõpuks (soetusmaksumus miinus kulum). 56. Varade aruandes näidatud varade jäägid aasta alguseks ja lõpuks peavad vastama bilansi vastavatele kirjetele. Riigivara registrisse kuuluvate varade aruanne (lisa 4) 57. Aruandes kajastatakse asutuse kasutuses oleva riigivara registrisse kandmisele kuuluva vara olemit ja liikumist. Aruandes näidatakse ära ka riigivara registri number. Aruande vormile on lisatud riigivara registrisse kuuluvate varade loetelu. Nõuete aruanne (lisa 5) 58. Nõuete aruandes kajastatakse kõik raamatupidamiskohustuslase poolt bilansipäevaks väljastatud nõuded ja tekkinud viitlaekumised. Nõuded ja viitlaekumised näidatakse ükshaaval kontode kasvavas järjekorras ning tehakse peakontode järgi vahekokkuvõtted. 59. Nõuded ostjate vastu näidatakse peakontode 141, 145, 147 ja 148 järgi ning need summad peavad vastama bilansikirje 3 (real 3.1) näidatud summale. Ebatõenäoliselt laekuva nõude summa näidatakse eraldi iga mahakantud nõude kohta (peakonto 149 jääk). 60. Alajaotustes «Mitmesugused nõuded» näidatakse peakontodel 151, 154, 155, 156 ja 158 arvelolevaid nõudeid. Ebatõenäoliselt laekuv nõudesumma näidatakse eraldi iga mahakantud nõude kohta (peakonto 159 jääk). Mitmesuguste nõuete liigendus peab vastama bilansikirje 4 vastavatele ridadele. 61. Viitlaekumistena näidatakse peakontodel 167, 168 ja 169 arvestatavad viitlaekumised ja need peavad võrduma bilansikirje 5 vastavate ridadega. Ettemaksete aruanne (lisa 6) 62. Ettemaksete aruandes tuleb kajastada kõik raamatupidamiskohustuslase poolt bilansipäevaks tehtud ettemaksed. Ettemaksed näidatakse ükshaaval kontode kasvavas järjekorras ja näidatakse ära peakontode vahekokkuvõtted. 63. Ettemaksete aruande peakontode 161, 162, 163, 164, 165 ja 166 summad peavad vastama bilansikirje 6 vastavatele ridadele. 64. Aruande lõpus näidatakse ka ettemaksed varade eest (peakonto 138), materiaalse põhivara eest (peakonto 119) ning immateriaalse põhivara eest (peakonto 108). Kohustuste aruanne (lisa 7) 65. Kohustuste aruanne koostatakse kahte ossa jaotatult – eraldi lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Kohustused näidatakse mõlemas osas ükshaaval kontode kasvavas järjekorras ning lisatakse ka peakontode vahekokkuvõtted. 66. Kohustuste peakontode 240, 241, 242, 243, 244, 245, 247, 248, 249 281 ja 289 summad peavad vastama bilansikirje 11 vastavatele ridadele. Peakonto 246 summa peab vastama bilansikirjele 12, peakontode 256, 257, 258, 259 ja 262 summad peavad vastama bilansikirjele 13. 67. Kohustuste aruande peakontode 271, 272 ja 275 summad peavad vastama bilansikirjele 14. Peakontode 292, 293, 297, 289 ja 299 summad peavad võrduma bilansikirje 15 vastavate ridadega. Peakontode 231, 234, 235, 236, 237, 238 ja 239 summad peavad olema näidatud bilansikirje 17 ridadel. Tulude ja kulude koondaruanne (lisa 8) 68. Aruande koostamise aluseks on aruandeperioodi majandustegevuse tulud ja kulud eelarve klassifikaatorite kõigi alajaotuste järgi. Siin kajastatakse üksikute tulu- ja kululiikide saldod enne eelarveaasta tulemi väljatoomist järgmiselt – kontogrupi 17 «Arveldus eelarvega» allkontodel arvestatud eelarve ja kassakulude summad ning kontoplaani põhiklassides 3 kuni 8 arvestatud tekkepõhised tulud ja kulud. 69. Koondaruandes kajastuvad eelarve, tulude ja kulude kontode lõppsaldod enne eelarveaasta lõpetamist (kontoklassid 3 kuni 8 ja kontogrupp 17). Töötasukulude analüüs 70. Töötasukulude analüüsiks on koostatud 1999. aasta aastaaruande lisad: 1) lisa 9 «Riigi ametiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne»; 2) lisa 10 «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja muude eelarveliste asutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne»; 3) lisa 10-H «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid); 4) lisa 11 «Eelarveväliste tulude arvelt töötasukulu jaotuse aruanne»; 5) lisa 18 «Töötasukulu aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a asutuse eelarve artikkel 10)»; 6) lisa 19 «Kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisu ja töötasukulude aruanne». 71. 1999. aasta aastaaruande lisad (lisad 9, 10, 10-H, 11, 18 ja 19) koostatakse eesmärgiga analüüsida asutuse ülesannete täitmiseks kasutatud töötasukulu olenemata tuluallikate liigist ja samas ka analüüsida asutuse eelarve kõigi tuluallikate põhjal moodustatud töötasu jaotust teenistujate/töötajate põhigruppide järgi. Lisade 9, 11 ja 18 täitmisel tuleb lähtuda rahandusministri 12. jaanuari 1998. a määrust nr 2 «Riigi eelarvete klassifikaatorite kohta» (RTL 1998, 34/35, 182; 161/162, 606; 368/369, 1566; 1999, 19, 203; 111, 1443; 164, 2365) tulenevast kuluartiklite klassifikaatorist ning rahandusministri 17. märtsi 1995. a määrust nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja kinnitamine» (RTL 1995, 21/22, lk 732; 1996, 11/12, 82; 42, 276; 43–45; 291; 1997, 16, 101 ja 104; 1998, 40/41, 196; 197/198, 788; 1999, 16, 181) tulenevast raamatupidamise kontoplaanist. 72. Aruandevormide täitmisel: 1) juhinduda ridadel näidatud töötasu kulukontost ja veergudel näidatud tegevuskulu artiklist; 2) ümardada kulud täiskroonideks. 73. Riigi ametiasutustele on täitmiseks aastaaruande lisad «Riigi ametiasutuste koosseisude ja töötasukulude aruanne» (lisa 9), «Töötasukulude aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a artikkel 10)» (lisa 18), «Eelarveväliste tulude arvelt töötasukulude jaotuse aruanne» (lisa 11). Riigi ametiasutuste koosseisude ja töötasukulude aruanne (lisa 9) 74. Lisas 9 näidatakse asutusele ainult riigieelarvest eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele. 75. Artikkel 11 «Avalike teenistujate töötasu» – kulud kantakse ridadele 1, 6–9, 12–14 vastavalt palgaelementidele ja kooseisuväliste töötajate töötasukulu rea 25 veergu 9 ühe summana. 76. Artikkel 12 «Töötajate töötasu (töölepingu seadus)» – kulud kantakse ridadele 2, 10, 16–22 vastavalt palgaelementidele ja kooseisuväliste töötajate töötasukulu rea 25 veergu 9 ühe summana. 77. Artikkel 13 «Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse rea 26 veergu 9 ühe summana. 78. Artikkel 14 «Valitavate ja ametisse nimetatavate isikute töötasu» – reale 3 kantakse Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406) nimetatud ametnike palgakulud vastavalt palgaelementidele. 79. Artikkel 15 «Hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse rea 31 veergu 9 ühe summana. 80. Artikkel 19 «Muud töötasu liigid» alajaotus 191 «kohtukaasistujate tasud» – kulud kantakse rea 27 veergu 9 ühe summana. 81. Artikkel 19 «Muud töötasu liigid» alajaotus 192 «ajateenijate palk» – kulud kantakse rea 28 veergu 9 ühe summana. 82. Artikkel 19 «Muud töötasu liigid» alajaotus 198 «kinnipeetavate töötasu» – kulud kantakse rea 29 veergu 9 ühe summana. 83. Real 32 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku, kus rea 32 veerg 9 (veergude 10 kuni 16 summa) = eelarve art 10. Töötasukulude aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a artikkel 10) (lisa 18) 84. Lisas 18 näidatakse töötasukulud riigieelarve nende kuluartiklite järgi, kus kuluallikaks ei ole asutusele riigieelarvest eraldatud töötasuvahendid (artikkel 10). 85. Tabeli 1 veergu 5 kantakse riigieelarve kõigi tegevuskulude artiklitest (v.a asutuse eelarve artikkel 10) moodustatud töötasukulu ühe summana kokku, jaotatuna teenistujate/töötajate põhi- ja ametigruppide järgi. 86. Veeru 4 ridadele 30, 31 ja 32 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. 87. Real 31 tuuakse eraldi välja ajutiste lepinguliste töötajate koosseisus oma asutuse koosseisulised teenistujad/töötajad ja tabelis 1A näidatakse töötasukulu, mis on neile arvestatud lepinguliste tööde eest. 88. Tabeli 1A täitmisel tuleb arvestada teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi (analoogiliselt tabelis 1 toodud jaotusega). Tabeli 1A veergu 4 kantakse asutuse koosseisuliste teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. Tabeli 1A rida 31E = tabeli 1 rida 31 Kui tabelis 1 ei ole võimalik välja tuua teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi, siis tuuakse teenistujate/töötajate arv ning töötasukulud välja ühe reana, reale «Kokku» aruande vastavas alajaotuses (read 5, 11, 15, 23, 28). 89. Tabelis 2 näidatakse eraldi ridadel kõik asutuse töötasukulud eelarve tegevuskulude erinevatest artiklitest (v.a asutuse eelarve artikkel 10). Tabeli 1 rea 39 veerg 5 = tabeli 2 rea 60 veerg 6 Eelarveväliste tulude arvelt töötasukulude jaotuse aruanne (lisa 11) 90. Lisas 11 näidatakse töötasukulu eelarveväliste tulude arvelt. 91. Veergu 4 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul eelarveväliste tulude arvelt töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. 92. Veeru 4 ridadele 30, 31 ja 32 kantakse teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. 93. Real 31 tuuakse eraldi välja ajutiste lepinguliste töötajate koosseisus oma asutuse koosseisulised teenistujad/töötajad ja tabelis 1A näidatakse töötasukulu, mis on arvestatud neile lepinguliste tööde eest. 94. Tabeli 1A täitmisel tuleb arvestada teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi (analoogiliselt tabelis 1 toodud jaotusega). Tabeli 1A veergu 4 kantakse asutuse koosseisuliste teenistujate/töötajate arv, kellele on arvestatud aasta jooksul lepinguliste tööde eest töötasu, kusjuures personaalselt arvestatakse iga töötaja üks kord, olenemata perioodide arvust või pikkusest, mille jooksul töötasu maksti. Tabeli 1A rida 31E = tabeli 1 rida 31 95. Rea 39 veerus 5 toodud summa peab kajastama kõiki töötasukulusid, mille katteallikaks on tulud majandustegevusest (konto 31), asutustelt (konto 32), toetused asutustelt (konto 35) ning juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt (konto 37). 96. Kui tabelis 1 ei ole võimalik välja tuua teenistujate/töötajate jaotust põhi- ja ametigruppide järgi, siis tuuakse teenistujate/töötajate arv ning töötasukulud välja ühe reana, reale «Kokku» aruande vastavas alajaotuses (read 5, 11, 15, 23, 28). Tabeli 1 rea 39 veerg 5 = tabeli 2 rea 55 veerg 5. Riigi ametiasutuse töötasukulu kokku (konto 60) = lisa 9 rea 32 veerg 9 + lisa 11 tabeli 1 rea 39 veerg 5 + lisa 18 tabeli 1 rea 39 veerg 5. 97. Valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele ja muudele eelarvelistele asutustele on täitmiseks aastaaruande lisad «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja muude eelarveliste asutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne» (lisa 10), «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused ning rakenduskõrgkoolid) (lisa 10-H), «Töötasukulu aruanne eelarve kuluartiklite järgi (v.a asutuse eelarve artikkel 10)» (lisa 18), «Eelarveväliste tulude arvelt töötasukulu jaotuse aruanne» (lisa 11). Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja muude eelarveliste asutuste koosseisude ja töötasukulude aruanne (lisa 10) 98. Lisas 10 näidatakse asutusele ainult riigieelarvest eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele. 99. Artikkel 13 «Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse reale 32 veergu 9 ühe summana. 100. Artikkel 15 «Hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse reale 33 veergu 9 ühe summana. Rida 30 on võrdne rida 1 + rida 4 + rida 16 + rida 26 summaga. 101. Real 34 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku, kus rea 34 veerg 9 (veergude 10 kuni 15 summa) = eelarve art 10. Pedagoogilised töötajad (lisa 10-H) 102. Lisa 10-H «Pedagoogilised töötajad» osas näidatakse ainult need töötajad, kelle töötasustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. aasta määrus nr 12 «Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide pedagoogide ja juhtide töötasustamise alused 1999. aastal» (RT I 1999, 5, 75; 8, 130; 40, 489). 103. Artikkel 13 «Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu» – kulud kantakse reale 67 veergu 9 ühe summana. 104. Artikkel 15 «Hädaabitööde töötasu» – kulud kantakse reale 70 veergu 9 ühe summana. 105. Artikkel 19 «Muud töötasuliigid» alajaotus 193 «emeriiditasu» – kulud kantakse reale 68 veergu 9 ühe summana. 106. Artikkel 19 «Muud töötasuliigid» alajaotus 195 «akadeemikutasu» – kulud kantakse reale 69 veergu 9 ühe summana. 107. Rida 65 on võrdne rida 1 + rida 36 + rida 39 + rida 51 + rida 61 summaga. 108. Real 71 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku, kus rea 71 veerg 9 (veergude 10 kuni 15 summa) = eelarve art 10. Juhised lisa 18 täitmiseks on samasugused kui punktis 3.11. Juhised lisa 11 täitmiseks on samasugused kui punktis 3.12. Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse töötasukulu kokku (konto 60) = lisa 10 rea 34 veerg 9 + lisa 11 tabeli 1 rea 39 veerg 5 + lisa 18 tabeli 1 rea 39 veerg 5. Valitsusasutuse hallatava riigiasutuse – põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ning rakenduskõrgkooli töötasukulu kokku (konto 60) = lisa 10-H rea 71 veerg 9 + lisa 11 tabeli 1 rea 39 veerg 5 + lisa 18 tabeli 1 rea 39 veerg 5. Kohalike omavalitsuste ja nende hallatavate asutuste koosseisude aruanded 109. Kohalike omavalitsuste 1999. aasta eelarve täitmise aastaaruande lisad 12, 13, 14, 15 ja 17 esitatakse eesmärgil, et võrrelda ja analüüsida 1999. aastal tehtud kulutuste tulemuslikkust administratiivse- (osa), funktsionaalse (ptk) ja majandusliku sisu järgi (art) ning kõrvutada eelmiste aastate tulemustega. Lisa 12 – Valla- ja linnavolikogu koosseisude aruanne Lisa 13 – Kohalike omavalitsuste ametiasutuste koosseisude aruanne Lisa 14 – Kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisude aruanne Lisa 15 – Lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruanne Lisa 16 – Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruanne Lisa 17 – Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruanne. 110. Lisade 12, 13, 14, 15 ja 16 plaaninäitajad täidetakse asutuse kinnitatud alaeelarve järgi. 111. Keskmised kontingendinäitajad arvutatakse otsearvestuse teel. Laste (õpilased, üliõpilased), klasside, rühmade, huviringide, haigevoodite, töötajate ametikohtade jt aasta keskmine arv saadakse vastava näitaja kalendripäevade (kalendrikuude keskmiste) nimestikulise arvu liitmise ja saadud summa jagamise teel kalendripäevade (kalendrikuude) arvuga. 112. Lisade 12, 13, 14, 15 ja 16 koondaruanded koostatakse eelarvete klassifikaatori vastava osa iga peatüki kohta. 113. Omavalitsuste aastaaruande lisade 12, 13, ja 14 7. veeru «Töötasud kokku» ja veergude 8, 9, 10 ja 12 näitajad peava olema võrdsed eelarve täitmise koondaruande näitajatega. Valla- ja linnavolikogu koosseisude aruanne (lisa 12) 114. Lisa 12 esitatakse volikogude koosseisude ja töötasude kohta (osa 270, ptk 01). Kohalike omavalitsuste ametiasutuste koosseisude aruanne (lisa 13) 115. Lisa 13 esitatakse valla- ja linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste, valimiste ja reformikulude (osa 270, ptk 02, 04, 10, 12) ning kohalike omavalitsuse haldusasutuste kohta, kus esineb avalikku teenistust (näiteks osa 273, ptk 01; osa 275, ptk 01 jne). Ametikohtade jaotuse aluseks on Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrus nr 50 «Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine» (RT I 1996, 16, 272). Kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisude aruanne (lisa 14) 116. Lisa 14 esitatakse omavalitsusasutuste koosseisude ja töötasude kohta (ei ole avalikku teenistust). Ridadel 22 kuni 27 näidatakse juurdemaksed kohalikust eelarvest riigieelarvest finantseeritavatele ametikohtadele. Lasteaedade, koolide ja teiste haridusasutuste kontingendi aruanne (lisa 15) 117. Lisa 15 aruande koostavad ja esitavad lasteaiad, alg- ja põhikoolid, gümnaasiumid, täiskasvanute gümnaasiumid (ptk 14), erikoolid, sanatoorsed ja teised internaatkoolid, hälviklastekoolid, huvikoolid, rahvuskoolid teistes riikides, erakoolid, kes saavad toetust eelarvest, ja muud õpilaskontingenti omavad haridusasutused. 118. Rea 6 «Laste, õpilaste arv» täidavad kõik õppe- ja kasvatusasutused ning huvikoolid. 119. Rea 12 «Õpilaste arv internaadis» (ühiselamus) täidavad koolid internaadis elavate õpilaste kohta, internaatkoolid ja hälviklastekoolid kasvandike kohta. 120. Rea 14 «Õpilaste arve pikapäevarühmades» täidavad koolid, internaatkoolid ja hälviklaste koolid koduskäivate õpilaste pikapäevarühmade kohta. 121. Real 16 «Klasside, rühmade, huviringide arv» näitavad koolid, internaatkoolid, hälviklastekoolid – klasside arvu; lasteaiad – rühmade arvu; huvikoolid – ringide arvu. Kutseõppeasutuste, kõrg- ja ülikoolide (täiskasvanute koolitusasutuste) kontingendi aruanne (lisa 16) 122. Lisa 16 aruandevormi esitavad kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja täiskasvanute koolitusasutused. Eelarveliste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutuste kontingendi aruanne (lisa 17) 123. Lisa 17 aruande koostavad ja esitavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused. 124. Real 2 näidatakse voodikohtade arvuna kõik olemasolevad voodikohad sõltumata nende täituvusest. 125. Real 3 näidatakse voodipäevade (toidupäevade arvuna päevade arv, mille jooksul hoolealused või haiged viibisid asutuses ööpäevaringselt. Juhul kui hoolealused või haiged kuulusid toitlustamisele üks kord päevas, on vajalik nende isikute arv ja toidupäevade arv aastaaruande tegevuskirjelduses eraldi näidata. Voodipäevad ja toidupäevad esitatakse plaani ja aasta tegeliku arvuna ilma perioodi lõpu seisuta. 126. Real 4 näidatakse hoolealuste ja haigete arvuna aruandeperioodil asutuses ravil või hooldusel olnud haigete või hoolealuste arv. Kui asutuses on osa hoolealuseid ainult päevasel hooldused, siis näidatakse tegevuskirjelduses nende arv üldisest arvust eraldi ja märgitakse, milline arv on lisal (s.o kas kokku või ainult ööpäevasel hooldusel olevad). Kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisu ja töötasukulu aruanne (lisa 19) 127. Lisa 19 on täitmiseks kohalike omavalitsuste ametiasutuste hallatavate asutuste (põhikoolid ja gümnaasiumid) pedagoogilisele personalile ja seal näidatakse asutusele ainult riigieelarvest eraldatud töötasuvahendite (artikkel 10) kasutamist vastavalt palgaelementidele. 128. Lisa 19 «Pedagoogilised töötajad» osas näidatakse ainult need töötajad, kelle töötasustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. aasta määrus nr 12 «Põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide pedagoogide ja juhtide töötasustamise alused 1999. aastal» (RT I 1999, 5, 75; 8, 130; 40, 489). 129. Veerus 8 «Kaalutud keskmine palgaaste» – arvutatakse kaalutud keskmise näitaja arvutamise matemaatilise põhireegli järgi, kusjuures töötajate arv on kooskõlas veerus 6 esitatud arvuga. Kaalutud keskmine palgaaste esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Rida 29 on võrdne rida 1 + rida 2 + rida 3 + rida 4 + rida 11 + rida 17 + rida 23 summaga. 130. Real 29 on asutuse töötasuvahendite jaotus palgaelementideks kokku, kus Rea 29 veerg 9 (veergude 10 kuni 15 summa) = eelarve art 10. IV. TEGEVUSKIRJELDUS 131. Tegevuskirjelduses antakse üldiseloomustus asutuse aruandeaasta finantstegevusele. 1) Selgitatakse nõuete ja kohustuste tekkepõhjusi ja tekkimise aega ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete sisu. 2) Näidatakse aruandeaastal välisabi korras saadud toetuste ja kingituste summad, samuti muud annetatud kapitali kontole arvelevõetud või tasuta üleantud varad. 3) Aruandeaastal kasutamata eelarvelised assigneeringud, mille kasutamise luba uuel eelarveaastal rahandusministrilt taotletakse, näidatakse tegevuskirjelduses eelarve klassifikaatori alajaotuste lõikes järgmiselt: aasta eelarve kassakulu kasutamata jääk. 4) Iseloomustatakse infotehnoloogia vahendite kasutamise taset raamatupidamises ning kasutatavaid raamatupidamisprogramme. 5) Selgitatakse ka käesolevas eeskirjas nõutud aruandevorme iseloomustavaid andmeid (viidates vastavale lisale).