Raamatupidamise Toimkond — Otsuse «Tulumaksuseaduse mõju raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele» muutmine [otsus nr 3-1] — RTL, 16, 206

Otsuse «Tulumaksuseaduse mõju raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele» muutmine Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 18. jaanuari 2000. a otsus nr 3-1 Raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahvi 38 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond otsustab: 1. Lisada otsuse «Tulumaksuseaduse mõju raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele» punkti 6: «Märkus. Äriühing, kes kajastab investeeringut Eestis registreeritud tütar- ja sidusettevõttesse raamatupidamise seaduse paragrahvi 28 lõike 2 kohaselt, arvutab ümber 1998. a raamatupidamise aastaaruande bilansis kajastatud investeeringu summa ja kasumiaruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi või kahjumi, lähtudes käesoleva otsuse punktidest 4–6. Ümberarvutuse aluseks on sidus- ja tütarettevõtte 1999. a raamatupidamise aastaaruande lisades käesoleva otsuse punkti 6 kohaselt esitatud arvestusmeetodi muudatuse mõju.» 2. Avaldada Riigi Teataja Lisas otsuse «Tulumaksuseaduse mõju raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele» terviktekst (juurde lisatud). EV Raamatupidamise Toimkonna esimees Rita ILISSON Kinnitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 12. jaanuari 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 2-1 Muudetud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna 18. jaanuari 2000. a istungi protokollilise otsusega nr 3-1 TULUMAKSUSEADUSE MÕJU RAAMATUPIDAMISARVESTUSELE JA -ARUANDLUSELE Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduse paragrahvi 18 lõike 5 kohaselt seadusest ja heast raamatupidamistavast. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Käesoleva otsuse alusteks on raamatupidamise seaduse paragrahvi 21 lõige 3, paragrahvis 3 sätestatud kohustuse mõiste ja paragrahvi 5 punktis 1 sätestatud majandusüksuse printsiip, mis on kooskõlas IASC käsitlustega. Käesolevast otsusest lähtutakse 1999. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruande koostamisel. 1999. A RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 1. Seoses tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903) vastuvõtmisega muudetakse varasematel aastatel rakendatud arvestusmeetodeid. 2. Üleminekul uuele arvestusmeetodile arvutatakse eelneva aasta näitajad ümber raamatupidamise seaduse paragrahvi 21 lõike 3 kohaselt. Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss. 3. Raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 toodud kohustuse mõistest lähtuvalt ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust 1999. a raamatupidamise aastaaruandes. 4. 1998. a bilansis kajastatud potentsiaalne tulumaksukohustus kajastatakse 1999. aasta korrigeeritud algbilansis omakapitali muudatusena bilansikirjel Eelmiste perioodide jaotamata kasum. Märkus 1. Korrigeeritud bilansi bilansipäevaks on 1998. a aastaaruande bilansipäev. Korrigeeritud bilanssi märgistatakse pealkirjaga Korrigeeritud. Märkus 2. Potentsiaalse tulumaksukohustuse elimineerimist ei kajastata kasumiaruandes tuluna või kuluna. Hindamisaluse muutust kajastatakse tuluna või kuluna edasiulatuvalt. Uuele tulumaksustamise mudelile üleminek ei ole hindamisaluse muutus. 5. 1999. a raamatupidamise aastaaruandes esitatav 1998. a kasumiaruanne hinnatakse ümber. 1998. a kasumiaruandes näidatud potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus elimineeritakse ja kajastatakse 1999. a korrigeeritud bilansi omakapitali kirjel Eelmiste perioodide jaotamata kasum. 1998. a korrigeeritud Aruandeaasta puhaskasumi (-kahjumi) muutust kajastatakse bilansikirjel Aruandeaasta kasum (kahjum). 6. Uue arvestusmeetodi kasutuselevõtu põhjused, ümberarvutuste alused ja summad avatakse aastaaruande lisades raamatupidamise seaduse paragrahvi 21 lõike 3 kohaselt. Eraldi näidatakse arvestusmeetodi muudatuse mõju 1998. a kinnitatud bilansis kajastatud omakapitali kirjetele. Märkus. Äriühing, kes kajastab investeeringut Eestis registreeritud tütar- ja sidusettevõttesse raamatupidamise seaduse paragrahvi 28 lõike 2 kohaselt, arvutab ümber 1998. a raamatupidamise aastaaruande bilansis kajastatud investeeringu summa ja kasumiaruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi või kahjumi, lähtudes käesoleva otsuse punktidest 4–6. Ümberarvutuse aluseks on sidus- ja tütarettevõtte 1999. a raamatupidamise aastaaruande lisades käesoleva otsuse punkti 6 kohaselt esitatud arvestusmeetodi muudatuse mõju. 7. Krediidiasutus, kindlustusandja ja muu raamatupidamiskohustuslane, kelle aktsiad on börsil noteeritud ning kes on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande, kajastab välismaal registreeritud tütarettevõtete potentsiaalset tulumaksukohustust ja -nõuet tavakorras. 8. Äriühing, kes on kohustatud arvutama ja avalikustama P/A näitajat oma aasta- ja vahearuannetes, korrigeerib eelnevatel perioodidel avalikustatud tava ja lahustatud P/A näitajaid ERS 13 Finantsnäitaja – Puhaskasum aktsia kohta – arvutamine ja kajastamine punkti 20 kohaselt. Märkus. Ülaltoodud nõue on vastavuses IAS 33 Earnings per Share (Puhaskasum aktsia kohta) punktis 43 toodud nõudega. 9. Äriühing, kelle poolt enne kehtiva tulumaksuseaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse paragrahvi 32 lõike 2 alusel tasutud tulumaks ei ole täies ulatuses maha arvatud sama seaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust 1999. a tuludeklaratsioonis, kajastab raamatupidamise seaduse paragrahvi 5 punktis 1 toodud majandusüksuse printsiibi kohaselt enammakstud dividendi tulumaksu jääki omakapitali kirjel Eelmiste perioodide jaotamata kasum. Bilansiskeemi kirjeid võib raamatupidamise seaduse paragrahvi 20 lõike 2 kohaselt täiendavalt liigendada. 10. Tulumaksuseaduse paragrahvi 59 lõikes 4 käsitletud edasikantavaid mahaarvamisi ja paragrahvi 60 lõike 2 alusel arvutatud mahaarvatavat tulumaksu ei kirjendata raamatupidamisarvestuses ega kajastata raamatupidamise aastaaruandes, vaid avalikustatakse lisades. RAAMATUPIDAMISARVESTUS JA -ARUANDLUS 2000. A 11. Tulumaksuseaduse paragrahvides 48, 49, 51 ja 52 sätestatud tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kajastatakse kasumiaruande tegevuskulude kirjetel tekkepõhiselt. Märkus. Tulumaksuseaduse paragrahvide 48, 49, 51 ja 52 alusel tekkinud tulumaksukulu ei kajastata finants- või erakorraliste kulude kirjetel. 12. Kasumiaruande kirje Tulumaks jääk 2000. a ja eelolevate aastate raamatupidamise aastaaruandes on 0. 13. Raamatupidamise seaduse paragrahvi 5 punktis 1 toodud majandusüksuse printsiibi kohaselt kajastatakse tulumaksuseaduses sätestatud dividendi tulumaksu omakapitali kirjel Eelmiste perioodide jaotama kasum. Bilansiskeemi kirjeid võib raamatupidamise seaduse paragrahvi 20 lõike 2 kohaselt täiendavalt liigendada. Märkus. Dividendi tulumaks ei ole äriühingu kulu, vaid väljaminek, mis tuleneb aktsiast ja osast tulenevatest õigustest. Analoogiliselt ülaltooduga ei kirjendata oma aktsiate (osadega) sooritatud tehingute tulemust kasumiaruandes, vaid omakapitali kirjetel. Tekkinud kasum või kahjum ei ole äriühingu kasum või kahjum, vaid aktsionäride (osanike) omavaheline ümberjaotus. 14. Dividendi kohustuse ja dividendi tulumaksukohustuse kirjendamise aluseks on äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907) paragrahvide 335 ja 179 kohaselt vastuvõetud kasumi jaotamise otsus. Märkus 1. Dividendi tulumaksukohustust kirjendatakse kasumi jaotamise otsuse alusel vaatamata sellele, et kohustus maksta dividendi tulumaksu tekib tulumaksuseaduse paragrahvi 50 lõike 1 kohaselt dividendi väljamaksmisel ja tasumise kohustus tekib tulumaksuseaduse paragrahvi 54 kohaselt järgneva kalendrikuu kümnendal kuupäeval. Märkus 2. Eelisaktsiatest tulenevat dividendikohustust ja dividendi tulumaksukohustust käsitletakse analoogiliselt lähtuvalt äriseadustiku paragrahvi 238 lõikest 3. 15. Tulumaksuseaduse paragrahvi 50 lõigete 3–6 alusel tulumaksuga maksustatud kasumieraldised ei ole seotud aktsiatest ja osadest tulenevate õigustega. Kasumieraldistega seonduvat tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tegevuskulude kirjetel. Märkus. Kasumieraldistega kaasnevat tulumaksu ei kajastata finants- või erakorraliste kulude kirjetel. 16. Äriühing, kellel on üle kantud tulumaksu mahaarvamise õigus vastavalt paragrahvi 60 lõigetele 3–5, ei kirjenda raamatupidamisarvestuses ega kajasta raamatupidamise aastaaruandes dividendi maksja poolt koostatud tõendis näidatud ülekantud tulumaksu summat. Ülekantud tulumaksu mahaarvamise õigus avatakse lisades. 17. Hea raamatupidamistava põhineb IASC põhimõtetel, standarditel ja soovitustel: a. IAS 32 Financial Instruments (Finantsinstrumendid) on kohaldatav; IAS 32 punkti 21 ja näite A18 kohaselt tekib kasumi jaotamise kohustus dividendi väljakuulutamisel. IAS 32 käsitlus tuleneb kohustuse mõistest. b. IAS 12 Income Taxes (Tulumaksud) juhindumine on välistatud; IAS 12 käsitleb tulumaksuga seonduva potentsiaalse tulumaksukohustuse ja -nõude kajastamist. Tulumaks on defineeritud kui maksed, millega maksustatakse äriühingu maksustatavat kasumit. IAS 12 punkti 3 kohaselt ei käsitle standard dividendi maksmisega seonduvate maksude kajastamist. IAS 12 ei laiene 1. jaanuaril 2000. a jõustunud tulumaksuseadusega kehtestatud tulumaksu arvestuspõhimõtetele. c. IAS 37 Provisions (Eraldised) ei ole kohaldatav dividendi tulumaksu kajastamisel. IAS 37 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibil. Eraldisega kaasneb kulu. Dividendi tulumaks ei ole äriühingu kulu. IAS 37 punkti 41 kohaselt ei sisalda eraldise maksumus eraldisega seondavaid makse ega potentsiaalset tulumaksukohustust. Dividendi tulumaksukohustust ei kajastata eraldisena.