Vabariigi Valitsus — Teehoiutööde tehnoloogianõuded — RTL, 15, 203

NB! Kehtetu - RTL 2004, 65, 1088 - jõust. 29.05.2004 Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831) paragrahvi 30 lõike 2 alusel kinnitada: 1. «Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise tehnoloogianõuded» (lisatud). 2. «Asfaldist katendikihtide ehitamise tehnoloogianõuded» (lisatud). 3. «Pindamistööde tehnoloogianõuded» (lisatud). 4. «Talihoolde tehnoloogianõuded» (lisatud). Minister Toivo JÜRGENSON Asekantsler kantsleri ülesannetes Tõnu NAESTEMA Kinnitatud teede- ja sideministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 70 STABILISEERITUD KATENDIKIHTIDE EHITAMISE TEHNOLOOGIANÕUDED I. KATENDIKIHTIDE STABILISEERIMISE LIIGID JA NENDE KASUTUSALA 1. Peenendatud teekatendi ja kivimaterjali omaduste parandamist sobivalt valitud kivimaterjali ja sideaine lisamisega teekatendi kandevõime suurendamiseks ning ilmastikukindluse ja tasasuse parandamiseks, nimetatakse katendikihtide stabiliseerimiseks (edaspidi stabiliseerimine). Sõltuvalt kasutatavast sideainest eristatakse bituumen-, tsement- ja kompleksstabiliseerimist. 2. Stabiliseerida võib kohapeal või segusõlmes segades. Esimesel juhul segatakse ka sideaine stabiliseeritavasse kihti otse teel, kasutades teefreesi või liikursegistit. Kohapeal segamine on suhteliselt odav, kuid valminud segu koostis ja omadused on ebaühtlased, mistõttu seda kasutatakse madala klassi teede aluste või katete ehitamiseks või taastamiseks. 3. Segusõlmes segatud segu koostis on täpselt doseeritav ja omadused stabiilsed, mistõttu seda kasutatakse suure liikluskoormusega teede ehitamisel või remondil ja ka madalaklassilistel teedel, kui see on majanduslikult otstarbekas. 4. Uue katendikihi ehitamisel valitakse stabiliseerimisviis lähtudes vajalikust kandevõimest ja majanduslikest kaalutlustest. Remondil tuleb arvestada olemasoleva katendi materjalide omadusi ja katendikihtide purunemise põhjusi, milleks võivad olla mulde vähene kandevõime ja külmakindlus, ebasobiv niiskusrežiim, suur liikluskoormus ja ehitusvead. 5. Võrreldes sidumata kandekihiga on stabiliseeritud kandekihil järgmised eelised: 1) kui olemasoleva katendikihi materjalid on stabiliseerimiseks kõlblikud, on võimalik säästa materjale; 2) stabiliseerides sõiduraja kaupa pole vaja korraldada ümbersõite; 3) tee «punane joon» ei tõuse või tõuseb vähe. 6. Tsemendi ja põlevkivituhaga stabiliseeritud jäigad kandekihid on suure kandevõimega, kuid neis võivad tekkida kivinemisel või temperatuuri muutumisel kahanemispraod, mille vältimine muudab konstruktsiooni kalliks. Samuti vajavad nad paindepingete vähendamiseks tugevat alust. 7. Bituumeniga stabiliseeritud kihtidel on hea vee- ja ilmastikukindlus ning nad taluvad hästi temperatuurimuutusi. 8. Komplekselt tsemendi ja bituumenemulsiooniga stabiliseeritud kihid on võrreldes mineraalse sideainega stabiliseeritud kihtidega elastsemad ja väiksema kandevõimega, sobides seega eriti vanade asfaltkihtide taastamiseks. 9. Teekatendi segude projekteerimiseks ja katsetamiseks kehtestatakse eraldi nõuded. 10. Segude kvaliteedinäitajad peavad vastama projektis esitatud ja ehitusjärelevalve korras sätestatud nõuetele. II. BITUUMENSTABILISEERIMINE 11. Bituumenstabiliseerimise sideained võivad olla bituumenemulsioon, vedel või vedeldatud naftabituumen, vahtbituumen ja põlevkivibituumen. 12. Bituumenemulsioonidest kasutatakse keskmise kiirusega lagunevat emulsiooni BE-65M (baasbituumeni penetratsioon 100–900), mis ei tohi laguneda pumpamise või soojendamise ajal. Bituumenemulsioon ei tohi jäätuda. Sobivaim töötamise õhutemperatuur on üle +10 °C. Emulsioon katab kivimaterjali, eriti suuremaid terasid vahtbituumenist paremini. 13. Uue kivimaterjali või sidumata aluste ümbertöötamiseks valitakse sideaine viskoossus liiklussagedusest ja välistemperatuurist lähtudes. Vanade asfaltkatete taastamiseks valitakse vedelam bituumen pehmendamaks vanas kattes kõvenenud bituumenit. Pehmenemine kulgeb aeglaselt, kusjuures uue lisatud bituumeni viskoossus suureneb ja segu töödeldavus halveneb. Vedelbituumeniga stabiliseeritud asfaltkatted tuleb paigaldada ja tihendada kiiresti (vähemalt ühe ööpäeva jooksul pärast segamist). 14. Vahtbituumen saadakse, surudes vähemalt 150 °C-ni kuumutatud bituumenisse vett ja lastes seda normaalrõhul paisuda. Bituumeni maht kasvab vahustumise tõttu 15–20-kordseks. Vahu maht väheneb kiiresti, olles 25 sekundi pärast ainult pool maksimaalsest. Seetõttu peab vahtbituumenit kivimaterjaliga segama väga kiiresti kuni sideaine moodustab veel õhukese kile, kattes hästi külma ja niiske kivimaterjali peenosiseid. Vahtbituumenit ei saa teha vedelast ja vedeldatud bituumenist, mille kuumutustemperatuur on alla 150 °C. 15. Katteks stabiliseeritava kruusa, killustiku või asfaltkatte kivimaterjali klass peab vastama Eesti Asfaldiliidu Standardi AL ST 1 (edaspidi AL ST 1) kivimaterjalide kvaliteedinõuetele ja skeleti terakoostis AL ST 1 mustsegude terakoostise nõuetele. 16. Aluseks stabiliseeritava olemasoleva kruusa, killustiku või asfaltkatte kivimi klassi ei kontrollita, eeldades selle vastavust ehitusajal kehtinud normidele. Skeleti terakoostis peab vastama järgneva tabeli 1 nõuetele. Tabel 1 Bituumenstabiliseeritud aluste terakoostis Sõela ava, mm Läbib sõela (% kivimaterjali massist) BS 32 BS 16 min. maks. min. maks. 64 100 32 71 20 57 100 100 16 51 92 90 12 45 84 80 8 36 68 63 100 6 32 62 56 91 4 26 51 45 79 2 19 39 32 62 1 14 31 23 48 0,5 11 25 16 37 0,25 9 21 12 29 0,125 7 18 9 22 0,063 6 16 6 16 Jämedateraline segu BS 32 sobib eelkõige vedelbituumeni või emulsiooniga, vähem vahtbituumeniga töötlemiseks. 17. Aluseks stabiliseeritava uue kruusa, killustiku ja liiva omadused peavad vastama AL ST 1 kivimaterjali nõuetele. Liiklussageduse korral alla 500 auto ööpäevas võib kasutada kivimaterjale, mille purustatavus silindris on kuni 35% ja kuluvus riiultrumlis kuni 60%. Alla 0,063 mm osiste fraktsioonis ei tohi saviosiste sisaldus ületada 1/3. 18. Enne stabiliseerimise algust peab olema korda tehtud muldkeha, s.t kaevatud kraavid, asendatud kõlbmatu pinnas või tõstetud muldkeha «punast joont», eemaldatud peenardelt orgaanilised osised ja teepind pühitud. Stabiliseerida ei või, kui sellega pole võimalik kõrvaldada tee lagunemise põhjust. 19. Kohapeal stabiliseerimine võib toimuda ühe või kahe freesimisega. Tööetapid on järgmised: 1) ühe freesimise puhul – täiendava kivimaterjali lisamine teele, profileerimine, freesimine koos sideaine lisamisega, profileerimine, vee lisamine, tihendamine; 2) kahe freesimise puhul – freesimine, profileerimine, kerge rullimine, täiendava kivimaterjali lisamine, freesimine koos sideaine lisamisega, profileerimine, vee lisamine, tihendamine. 20. Tehases segamisel on tööetapid järgmised: freesimine, freesipuru vedu tehasesse, segu valmistamine, vedu teele, laotamine, rullimine. Kui vana katend kobestatakse ja kaevandatakse ekskavaatoriga, tuleb enne segu valmistamist asfaldimurd purustada ja sõeluda. 21. Kohapeal segades doseeritakse kivimaterjal laotades seda ühtlase kihina tee pinnale. Väga ebatasase tee puhul ei või kasutada ühekordset freesimist, mis ei taga kivimaterjali ühtlast koostist. 22. Sideaine lisatakse freesi segisti bituumenimõõtjaga, mis tagab ettenähtud sideaine koguse pinnaühiku kohta. 23. Olemasoleva katte kivimaterjali koostist ja bituumenisisaldust on tööde ajal raske hinnata, mistõttu materjalide eeluuringud on väga tähtsad. Enne tööde algust peavad olema tehtud materjaliuuringud vastavalt segude projekteerimise ja katsetamise nõuetele. Nõutav katteproovide võtmise sagedus eeluuringuks on tabelis 2. Tabel 2 Katteproovide võtmise sagedus eeluuringuks Töödeldava lõigu pikkus, m Proovide vahekaugus, m kuni 1000 500 1001–2500 700 2501–3500 800 üle 3500 1000 Lisaks võetakse proovid kohtadest, kus väliste tunnuste põhjal võib eeldada kihtide omaduste muutumist. 24. Eelfreesimise ülesanne on homogeniseerida stabiliseeritav kiht segades vana katendikihi kivimaterjalid vähemalt stabiliseeritava kihi sügavuselt. Selleks kasutatakse asfaldifreesi. Alt üles freesiva rootoriga freesil peab tingimata olema tugiplaat ja piisav mass (vähemalt 20 t) vältimaks suurte tükkide tekkimist. Aluses olevad üle 100 mm läbimõõduga kivid ja rullimisel terveks jäänud suured tükid tuleb välja korjata, kui segistil pole eelpurustit. 25. Stabiliseerimisfreesi jõudlus ja segamiskvaliteet sõltuvad segisti rootori läbimõõdust, piide arvust (vähemalt 60 tk/m), rootori pöörlemiskiirusest ja freesi töökiirusest. Freesi töökiirus peab olema alla 10 m/min, rootori pöörlemiskiirus vähemalt 100 p/min ja trumli läbimõõt piide otstelt mõõdetuna üle 1 m. Freesil peab olema piisav võimsusvaru, et teekatendi kõvemad kohad ei aeglustaks oluliselt töökiirust ja et freesimissügavust ei oleks vaja neis kohtades vähendada. 26. Vahtbituumeniga stabiliseeritud värske segu on peaaegu sama värvi kivimaterjaliga. Bituumenemulsiooniga stabiliseeritud kiht on pruunikas. Mõlemal juhul muutub kihi pind kõvenedes tumedamaks. Hästisegatud materjal on ühtlase välimusega, peenosised on seotud sideainega, kuid suuremad terad on, eriti vahtbituumeni puhul, sideainega katmata. 27. Põik- ja pikivuukides segatakse koos järgmise ribaga 10–15 cm ulatuses ka varem stabiliseeritud kihti. Kõrvuti ribade töövuugid tuleb vahetuse lõpul lõpetada ühel joonel. 28. Stabiliseeritud kiht ei tohi enne kuivamist külmuda, et jää ei rikuks tekkinud sidemeid. Tugeva vihma korral tuleb töö katkestada. 29. Stabiliseeritud kiht laotatakse freesi laotusseadmega, asfaldilaoturiga või profileeritakse teehöövliga. Teehöövliga laotades tihendatakse stabiliseeritud kihti pneumorulli 1–2 käiguga ja seejärel profileeritakse kogu riba laius, vältides materjali fraktsioneerumist ja kihi paksuse olulist muutumist. Segusõlmes stabiliseeritud materjal laotatakse asfaldilaoturiga ja täiendavat profileerimist pole vaja. 30. Stabiliseeritud ja tasandatud kiht tihendatakse 28 t pneumo- või vähemalt 5 t vibrorulliga. Vajalik käikude arv määratakse kindlaks proovirullimisega. Stabiliseeritud kiht peab olema tihe, ühtlane ja pealispind õige profiiliga. Vee eemaldamisel kihi tugevus suureneb, saavutades lõpliku tugevuse mõne kuu möödudes. 31. Vältimaks värske stabiliseeritud aluskihi purunemist ei avata liiklust varem kui kaks tundi pärast rullimise lõppu ja piiratakse liikluskiirust (kuni 60 km/h) kuni katte ehitamiseni. Kate ehitatakse lahtisest materjalist puhastatud pinnale võimalikult kiiresti, kuid mitte enne vaba vee sisalduse vähenemist kuni kahe protsendini. Sõltuvalt ilmadest kulub kuivamiseks 7–14 päeva. Stabiliseeritud alustel peab olema vähemalt 4 cm paksune asfaltkate. III. TSEMENTSTABILISEERIMINE 32. Sideaineks kasutatakse ehitustsementi, mis vastab Eesti Standardi EVS 635 «Tsement. Harilike tsementide koostis, spetsifikaadid, vastavuskriteeriumid ja vastavushindamine» või «Segutsement» nõuetele. 33. Katte rajamiseks tuleb kasutada normaalselt kivinevat portland- või portlandpõlevkivitsementi tugevusklassiga 42,5 või 52,5. Aluses tuleb kasutada Eesti Standardile EVS 766 «Hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikaadid ja vastavuskriteeriumid» vastavat sideainet HRB 32,5E. 34. Kasutatava tsemendi testimine pole nõutav. 35. Tsemendiga ja hüdraulilise teesideainega on võimalik stabiliseerida kõiki kivimaterjale. 36. Tsementstabiliseerimiseks enamsobivad materjalid on purustatud kruus, ridakillustik, killustik-liiva segu, killustik-kruusliiva segu, kruusliiv ja freesitud katendimaterjal. 37. Kattes on kivimaterjali maksimaalne terasuurus 16 mm, aluse ülakihis 32 mm ja alakihis 64 mm. 38. Kivimaterjali terakoostis peab vastama tabelis 3 toodud nõuetele. Sobivam on kasutada koostist A (seguris valmistatava segu puhul A1) saavutamaks suurimat tihedust ja tugevust vähima tsemendikuluga. Kui stabiliseeritava materjali terakoostis ei vasta tabeli näitajatele, on tsemendi kulu vähendamiseks otstarbekas lisada puuduvat fraktsiooni. Tabel 3 Kivimaterjali terakoostis Sõela ava, mm Läbib sõela (% kivimaterjali massist) A A1 B min. maks. min. maks. min. maks. 64 100 100 100 32 80 90 100 80 16 60 100 70 83 60 100 8 45 80 53 68 45 94 4 33 64 40 55 33 85 2 24 50 30 44 24 76 1 18 40 23 36 18 64 0,5 13 31 17 29 13 51 0,25 10 24 13 24 10 41 0,125 7 19 10 19 7 33 0,063 5 15 8 15 5 27 39. Kivimaterjali alla 0,5 mm fraktsiooni plastsusarv ei tohi olla üle 12. 40. Kivimaterjali huumusesisaldus peab vastama 0–II klassi nõuetele (PANK 2106). 41. Killustik või kruuskillustik peab vastama vähemalt IV tugevusklassi (AL ST 1) nõuetele. IV tugevusklassi nõrkadest kivimaterjalidest võib valmistada kuni 16 mm jämedusega segu. 42. Sobivaim on kasutada joogivett (EVS 663). 43. Vesi ei tohi sisaldada klooriiooni (Cl–) üle 0,03%. Erandjuhtudel on lubatud merevee kasutamine. 44. Vesi ei tohi sisaldada huumust. 45. Tsementstabiliseeritud katendeid võib ehitada alates mulde sulamisest ja tööd on soovitav lõpetada enne 15. septembrit, et tagada vähemalt +5 °C kivinemistemperatuuri. Tugeva vihma korral tuleb tööd katkestada. 46. Tsementstabiliseeritud teekatendi võib rajada nõuetekohaselt ehitatud külmakindlale muldele. 47. Tsementstabiliseeritud kihi paksus tihendatult peab olema vähemalt 15 cm. Stabiliseeritud kihi suurim paksus on määratud segamiseks, laotamiseks ja tihendamiseks kasutatavate seadmete parameetritega. Seega on stabiliseeritud kihi paksus tihendatult kuni 20 cm. 48. Suurtel, vastutusrikastel objektidel kasutatakse seguris valmistatud segu, mille kivimaterjali terakoostist, tsementi ja vett saab täpselt doseerida ja segu kvaliteet on ühtlasem. 49. Segurid on pidev- ja tsükkeltoimega. Sobivamad on tsükkeltoimega segurid, millel on küll väiksem jõudlus, kuid täpsem doseerimine. Soovitav on kasutada sundsegamist. 50. Tehniliselt ja majanduslikult paremate tulemuste saavutamiseks on vajalik: 1) seguri suur tootlikkus (üle 100 t tunnis); 2) töötamiskindlus ja täpsus materjalide doseerimisel; 3) tootmisprotsessi automaatne või poolautomaatne juhtimine. 51. Materjalid doseeritakse kaaluliselt (täpsusega kuni 2,0%) või vastava täpsusega mahuliste mõõteseadmetega. Soovitav segamisaeg on 45–60 s. Kui kivimaterjalis on üle 10% peenosiseid, tuleb segamisaega kontrollida proovisegul. 52. Segu veetakse teele kallurautodega, mille koorem on niiskuse säilitamiseks plastikaadiga kaetud. Segu laotatakse tugevasti kastetud aluspinnale asfaldi- või spetsiaallaoturiga või mõne muu mehaanilise laoturiga. Laoturilt nõutakse: 1) ühtlast õõtsumisvaba ja peatusteta liikumist; 2) suurt massi, et laoturi asend ei muutuks toitepunkri täitmisel; 3) segu ühtlast põiksuunalist jagunemist; 4) küllaldast eeltihendamist. 53. Teelsegamine sobib rohkem väikeste töömahtude puhul ja aluste rajamisel. Teelsegamine võimaldab kasutada üleskobestatud kattematerjale. Teel segatud segu tugevus on kivimaterjali ja tsemendi vahekorra kõikumisest tingituna ebaühtlane. 54. Olemasoleva katendi pindmise kihi kasutamisel see kobestatakse ja profileeritakse ning segatakse juurdelisatava kivimaterjaliga. Üle 100 mm läbimõõduga kivid ja kattetükid tuleb välja korjata. 55. Tsement laotatakse korraga kogu töödeldava lõigu pinnale. Tsemendilaoturi doseerimisseade peab võimaldama tsementi laotada ühtlase kihina. Korraga võib tsementi laotada lõigule, millel jõutakse segamine ja tihendamine lõpetada kahe tunni jooksul. 56. Segamiseks võib kasutada ainult selleks ette nähtud masinaid. Segatakse ettenähtud paksuses kihina, nii et segu välimus ühtlustuks. Vesi lisatakse ja doseeritakse segamise käigus segamisfreesiga. 57. Laoturiga maha pandud eeltihendatud segu tihendatakse valts-, vibro- või pneumorulliga vastavalt kontrollrullimise tulemustele. Tihendamine tuleb lõpetada tsemendi passis märgitud tardumisaja jooksul. 58. Teel segamisel tuleb segu esmalt tihendada pneumorulliga. Pärast 2–3 rullikäiku tasandatakse ja profileeritakse pind kergelt teehöövliga, kusjuures tuleb vältida kihi paksuse muutmist. Suuremate ebatasasuste kõrvaldamiseks kobestatakse kihi pind 30–40 mm sügavuselt, tasandatakse ja tihendatakse. Stabiliseeritud kihi järeltihendamisel võib kasutada nii vibro- kui valtsrulli. Tihendamisel ei tohi materjali niiskus erineda laboratoorselt määratud optimaalsest niiskusest üle 1%. 59. Kahanemispragude vältimiseks hoitakse tsementstabiliseeritud kihti vähemalt seitse päeva piisavalt niiskena. Kastmise asemel võib kihi katta 24 tunni jooksul bituumenemulsiooniga. 60. Liikluse võib avada kihi ehitamisele järgneval päeval, kui materjali tugevus on vähemalt 2 MPa. Kohalike defektide tekke vältimiseks on soovitav kohe rajada peale kate või pinnata emulsiooniga. IV. KOMPLEKSSTABILISEERIMINE TSEMENDI JA BITUUMENEMULSIOONIGA 61. Kompleksstabiliseerimisel kasutatakse koos hüdraulilist ja orgaanilist sideainet. Hüdrauliline sideaine on EVS 635 või EVS 766 nõuetele vastav sideaine. Orgaanilise sideainena kasutatakse keskmise kiirusega lagunevat bituumenemulsiooni BE65M, mille baasbituumeni penetratsioon on sõltuvalt olemasoleva katte sideainest 100–900. Uue või sidumata kivimaterjali kompleksstabiliseerimisel kasutatakse baasbituumenit penetratsiooniga 70–160. 62. Bituumenemulsioon ei tohi külmuda ega pumpamise ajal laguneda. Töö ajal peab õhutemperatuur olema üle +5 °C, kusjuures emulsioon peab olema enne segamist jahtunud vähemalt +30 °C-ni. 63. Kivimaterjalina kasutatakse liiva, kruusa või killustiku segu ja ka kobestatud seotud ja sidumata katendikihte. Kasutatavad kivimaterjalid peavad vastama tsemendiga stabiliseeritud kivimaterjalile esitatavatele nõuetele. Olemasoleva katendi kivimaterjalidele lisanõudeid ei esitata. Uue kivimaterjali ja freesipuru nõutav terakoostis on tabelis 4. 64. Bituumenit sisaldav freesipuru kuivatatakse vähemalt 10 °C pehmenemistäpist madalamal temperatuuril ja sõelutakse. Freesipuru bituumenisisaldus määratakse vastavalt PANK 4102-le. Tabel 4 Kompleksstabiliseeritud segu terakoostis Sõela ava, mm Läbi sõela (% kivimaterjali massist) KS-32 KS-64 min. maks. min. maks. 64 100 45 100 100 32 90 69 92 20 71 100 55 78 16 62 90 48 72 12 55 83 42 65 8 42 70 32 57 4 28 54 22 44 2 19 41 14 34 1 12 31 9 26 0,5 7 23 6 20 0,25 4 16 3 15 0,125 2 11 1 10 0,063 0 7 0 7 65. Enne stabiliseerimise algust peab olema korda tehtud muldkeha, s.t kaevatud kraavid, eemaldatud kõlbmatu pinnas või tõstetud muldkeha kõrgust, eemaldatud peenardelt orgaanilised osised ja teepind pühitud. Stabiliseerida ei või, kui sellega pole võimalik kõrvaldada tee lagunemise põhjust. 66. Kohapeal stabiliseerimine võib toimuda ühe või kahe freesimisega. Tööetapid on järgmised: 1) ühe freesimise puhul – täiendava kivimaterjali lisamine teele, profileerimine, freesimine koos vee ja sideainete lisamisega, profileerimine ja tihendamine; 2) kahe freesimise puhul – freesimine, profileerimine, kerge rullimine, täiendava kivimaterjali lisamine, freesimine koos vee ja sideainete lisamisega, profileerimine ja tihendamine. 67. Seguris segamisel on tööetapid järgmised: freesimine, freesipuru vedu seguri juurde, segu valmistamine, vedu teele, laotamine ja rullimine. Kui vana katend kobestatakse ja kaevandatakse ekskavaatoriga, tuleb stabiliseeritav materjal purustada ja sõeluda. 68. Kohapeal segades doseeritakse kivimaterjal, laotades seda ühtlase kihina tee pinnale. Väga ebatasase tee puhul ei või kasutada ühekordset freesimist, mis ei taga kivimaterjali ühtlast koostist. Eraldi segutrumliga stabiliseerimismasinail on kivimaterjali vastuvõtu ja doseerimisseade, mis reguleerib lisatava kivimaterjali kogust. 69. Tsemendi kogus doseeritakse tsemendi laotamisega ühtlaselt pinnaühiku kohta või segatult veega suspensiooniks. Viimasel juhul peab stabiliseerimismasinal olema vee ja tsemendi segamis- ja doseerimisseade. Emulsiooni doseeritakse segisti dosaatoriga. 70. Vajalike uuringute ulatus määratakse analoogselt bituumenstabiliseerimise tehnoloogianõuetega. 71. Eelfreesimine ja segamine toimub samuti kui bituumenstabiliseerimisel. Kvaliteetsem segu saadakse liikursegistis, mis kasutab eelfreesitud materjali ning millel on kivimaterjali ja sideainete doseerimisseade ning sundsegur. 72. Põik- ja pikivuukides segatakse koos järgmise ribaga umbes 10 cm ulatuses ka varem stabiliseeritud kihti. Soovitav on kõrvuti olevad ribad töödelda võimalikult lühikese vaheaja järel. Kõrvuti ribade töövuugid tuleb vahetuse lõpul lõpetada ühel joonel. 73. Kompleksstabiliseeritud materjal on homogeense välimusega, värskelt pruunikashall, kuivanult tumehall. 74. Stabiliseeritud kiht ei tohi järsult kuivada ega külmuda enne 28-päevast kivinemist. Tugeva vihma korral, kui segu veesisaldus ületab projekteeritud väärtust, tuleb töö katkestada. 75. Stabiliseeritud kiht laotatakse freesi või seguri laotusseadmega või profileeritakse teehöövliga. Teehöövliga laotades tihendatakse stabiliseeritud kihti pneumorulli või kerge valtsrulli 1–2 käiguga ja seejärel profileeritakse uuesti hoolikalt, vältides materjali fraktsioneerumist ja kihi paksuse muutumist. 76. Stabiliseeritud ja tasandatud kiht tihendatakse 10–15-tonnise vibro- või pneumorulliga. Vibrorulli käikude ja sõidusuuna vahetamise ajal peab vibraator olema välja lülitatud. Rullimist alustatakse raja madalamast servast, iga järgmine käik peab eelmist katma ja liikumissuunda tuleb muuta eri kohtades. Vajalik käikude arv määratakse kindlaks proovirullimisega. Stabiliseeritud kiht peab olema tihe, ühtlane ja pealispind õige profiiliga. Kihi tugevus suureneb vastavalt tsemendi kivinemisele ja saavutab projekteeritud tugevuse pärast ühe kuu möödumist. 77. Stabiliseeritud kihi purunemise vältimiseks tuleb värske kihiga tee liikluseks sulgeda üheks päevaks. Nädala pärast kaetakse stabiliseeritud alus asfalt- või mustkattega. Pinnatud kompleksstabiliseeritud kihti võib kasutada ka kattena. Kinnitatud teede- ja sideministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 70 ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE TEHNOLOOGIANÕUDED I. ÜLDOSA Asfaltsegud on AL ST 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (näiteks sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST 1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST 1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. Segu retsept sisaldab järgmisi andmeid: –segu valmistaja; –segu koostis ja sõelkõver; –kivimaterjalide liik, päritolu ja kvaliteedinäitajad; –sideaine mark, tarnija ja kvaliteedinäitajad; –lisandite nimetus; –katsesegu mahumass ja poorsused. Asfaltsegude ja nendest ehitatud katete kvaliteedinäitajad peavad vastama projektis esitatud ja ehitusjärelevalve korras sätestatud nõuetele. II. ASFALTSEGUD 1. Asfaltbetoonsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega sundsegamisega segurites, mis peavad võimaldama toota retseptile vastavat püsivate omadustega segu. 2. Kivimaterjalid peavad olema ladustatud liikide ja fraktsioonide kaupa. Nende segunemise vältimiseks rajatakse kivimaterjali kuhilate vahele vaheseinad või jäetakse vaba läbipääs. Fraktsioneerumise vähendamiseks tuleb materjal ladustada kuhilasse 1 m paksuste kihtidena. 3. Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites liikide kaupa. 4. Fillerit hoitakse silos või punkris niiskuse eest kaitstuna. 5. Iga üheaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Kivimaterjalid ja filler doseeritakse segurisse kaalumisega, sideainet võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Kivimaterjali, filleri ja sideaine kaalude ja toiteseadmete täpsus võib kõikuda 3% vastava materjali massist. Kergasfaltbetooni kivimaterjali dosaatorite täpsus võib kõikuda 5% kogu kivimaterjali massist. 6. Valmissegu kaalutakse täpsusega 2%. Kaalude puudumisel arvutatakse segu mass lähtematerjalide osamasside summana. 7. Kivimaterjal kuivatatakse ja kuumutatakse ühtlaselt. Kuivatustrumlis kasutatav kütteõli ei tohi segusse sattuda. Sobivam on kasutada gaasi. 8. Kuivatatud kivimaterjal tuleb sõeluda vähemalt kolme fraktsiooni. Asfaltbetooni segur peab olema varustatud efektiivsete tolmupüüduritega. Tolmupüüdurite tolm tuleb eemaldada või kasutada asfaltsegus vastavalt segu retseptile. 9. Segu segamisaeg peab olema küllaldane kivimaterjali terade sideainega katmiseks ning segu ühtlaseks muutmiseks. Sideaine katab eelkõige kivimaterjali peenosised (filler, peenliiv) ja seejärel jämedamad terad. Suure fillerisisalduse puhul võivad filleri terad klompuda ja jämedamad terad jääda paljaks. Segamisaja pikendamisest pole sel juhul kasu, vaid filler tuleb lisada umbes 5 s pärast bituumeni lisamist. 10. Segu ei tohi segamise ajal ega kogumispunkrisse või veokisse laadimisel fraktsioneeruda. Segu soovitav langemiskõrgus veoki kasti on alla 1,5 m. 11. Tsükkeltoimesegureid ei või üle koormata ega segada ka segukoguseid, mis on väiksemad kui 20% seguri mahust. Kui veoki kandevõime on väiksem seguri ühe segu massist, tuleb korraga segada auto koorma suurused seguportsjonid, mille suurust ei ole soovitav sageli muuta. 12. Asfaltbetoonsegude segamistemperatuur valitakse vastavuses sideaine sitkusele (tabel 1). Normaalsetes töötingimustes valitakse tabelis olevate väärtuste keskmine. Tabel 1 Asfaltbetoonsegude segamistemperatuurid Bituumeni mark Segamistemperatuur °C B 50/70 145–175 B 70/100 140–170 B 100/150 135–165 B 160/220 130–160 B 250/330 125–155 B 330/430 115–155 B 500/650 110–150 B 650/900 110–140 B 1000/2000 40–120 B 2000/4000 50–120 B 4000/8000 110–140 B 8000/16000 110–150 BV 3000/6000 50–110 13. Katte ülakihi asfaltbetoonsegusid ei või hoida kogumispunkris üle kahe tunni. 14. Pindaktiivsete lisandite kasutamisel tuleb lähtuda nende kasutusjuhendis lubatud temperatuuridest. 15. Segu koostis peab olema püsiv, komponentide tegelik sisaldus segus tohib erineda projekteeritud retseptis kehtestatust tabelis 2 lubatud piires. Tabel 2 Segu komponentide lubatavad hälbed Segu koostisosad Lubatud üksikproovi piirhälbed, massi % tihe ja poorne asfaltbetoon kergasfaltbetoon ja mustsegu Sideaine ±0,4/0,5 ±0,5/0,6 Kivimaterjal alla 0,063 mm ±2 ±3 alla 0,5 mm ±4/5 ±5/6 alla 2 või 4 mm ±5/6 ±6/7 alla 8 või 12 mm ±6/7 ±7/8 Märkus. Murru lugejas on tehasest ja nimetajas laoturi tagant tihendamata kihist võetud proovile lubatavad hälbed. II. MUSTSEGUDE VALMISTAMINE 16. Mustsegusid võib segada sund- või vabasegamisega seguris. Seguri mustsegud segatakse soojalt või külmalt statsionaarses või liikurseguris ja on paigaldatavad ka külmalt. 17. Kivimaterjali kuivatamine või soojendamine on otstarbekas, kui 0,063 mm avaga sõela läbib üle 6% kivimaterjalist või niiskus on üle 3%. Kivimaterjal soojendatakse 60–90 °C-ni. 18. Mustsegu segamistemperatuur sõltub kasutatava sideaine viskoossusest (tabel 3). Tabel 3 Mustsegude segamistemperatuurid Sideaine mark Kinemaatiline viskoossus 60 °C juures, mm2/s Tingviskoossus 60 °C juures, viskosimeeter avaga 5 mm, s Tingviskoossus 50 °C juures, viskosimeeter avaga 4 mm, s Segamistemperatuur, °C Naftabituumen: B 1000/2000 1000–2000 45–90 – 40–120 B 2000/4000 2000–4000 90–180 – 50–120 BV 3000/6000 3000–6000 130–300 – 50–110 Põlevkivibituumen: PB-1 340–800 15–35 – 20–80 PB-2 800–1600 36–70 – 60–80 PB-3 1600–3000 71–130 – 80–100 Bituumenemulsioon BE 60 M – – 8–20 20–70 BE 60 M 2000 – – 8–20 20–70 BE 60 M 5000 – – 10–25 20–70 19. Kui mustsegu ei paigaldata kohe teele, vaid säilitatakse pikaajaliseks kasutamiseks, siis valmis segu jahutatakse kuni 30 °C-ni ringilaadimisega laos. Esimese viie ööpäeva jooksul on soovitavaks ladustamiskõrguseks kuni kolm meetrit. Hiljem võib mustsegu olla kuni kahe meetri paksuses kihis. 20. Vedeldatud bituumenit sisaldavaid mustsegusid saab säilitada kaetud laos kuni kuus kuud, põlevkivibituumeneid või emulsioone sisaldavaid segusid kuni neli kuud. 21. Külma ja niiske kivimaterjali korral võib sideainena kasutada vedelast bituumenist valmistatud mõõduka kiirusega lagunevat emulsiooni. Tavaliselt on bituumeni kinemaatiline viskoossus 1000–3000 mm 2/s 60 °C juures. Ladustatavas või väikese liiklussagedusega teedel kasutatavas segus võib emulsioon olla valmistatud ka vedelamast bituumenist. 22. Mustsegus kasutatav kivimaterjal peab vastama AL ST 1 nõuetele. Võib kasutada asfaltkatte puru, kuid enamasti tuleb seda vääristada uue killustiku või purustatud kruusaga. Kattepuru suurim tera võib olla läbimõõduga kuni 20 mm. Asfaltkate peab olema freesitud nii, et freesipuru ei sisaldaks suuri tükke. Selleks peaks freesitava katte allosa jääma mõne sentimeetri paksuselt terveks. Suured tükid tekivad katte lagunenud kohtades ja äärtel. Vajaduse korral tuleb freesipuru sõeluda või täiendavalt purustada. 23. Külm kivimaterjal segatakse sideainega teefreesi või mõne muu sobiva masina abil. Kui materjali niiskus bituumeniga segamisel on üle 4% massist või emulsiooniga segades üle 7% massist, tuleb kivimaterjali segades kuivatada. Vee sidumiseks võib kivimaterjalisse lisada lupja või põlevkivituhka, kusjuures peenosiste sisaldus ei tohi tõusta üle AL ST 1 lubatu. 24. Teel segamiseks kasutatava vedeldatud naftabituumeni tingviskoossus C560 võib olla 30–70 s ja põlevkivibituumenil 20–60 s, kusjuures suuremaid väärtusi kasutatakse õhutemperatuuril üle 15 °C. Emulsioonina kasutatakse mõõduka kiirusega lagunevat bituumenemulsiooni. 25. Freesiga segades doseeritakse sideaine freesi dosaatoriga ja segatakse ühe käiguga. Vedeldatud naftabituumeni ja vedela põlevkivibituumeni kasutamisel koos asfaldipuruga tuleb mustsegu paigaldada 1–2 päeva jooksul. Põlevkivibituumeniga segatud uus kivimaterjal võib vallis seista kuni üks kuu. 26. Asfaltsegu veoki kast peab olema puhas. Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. Sobivamad on kumera põhjaga kallurid. 27. Segu jahtumise aeglustamiseks tuleb kasutada võimalikult suure kandevõimega veokeid ja koorem pealt kinni katta. 8–10 t kandevõimega soojustamata kastiga kalluris jahtub segu ligikaudu järgmiselt: Õhutemperatuur Jahtumiskiirus, °C/tunnis +15 °C 2 +5 °C 4 0 °C 6 28. Segu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale, mille kõrgused, kalded ja tasasus on kontrollitud ning nõuetekohased. Kui segu paigaldatakse vanale kattele, siis tuleb löökaugud parandada, katte pinnale tõusnud bituumeniga kohad kõrvaldada ja lahtised praod täita. Projektkõrguste, kallete ja tasasuste lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist sobiva seguga tasandada. Aluse kvaliteedi eest vastutab sõltuvalt lepingutingimustest tööandja või töövõtja. 29. Katte pealmisi kihte ei või laotada õhutemperatuuril alla +5 °C ja aluskihte õhutemperatuuril alla 0 °C. Tööd tuleb kavandada nii, et laotamine toimuks soodsal ilmastikuperioodil. 30. Katendikihtide ühendamiseks on vajalik asfaltbetoon- ja mustkatte aluskihti kruntida vedela või vedeldatud bituumeni või bituumenemulsiooniga BE 50 R. Sideaine tuleb valida nii, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade katete ülekatmisel. Kruntimisbituumeni vedeldamiseks kasutatud lahusti ja emulsiooni vesi peavad enne järgmise kihi laotamist olema välja aurunud. Krundi soovitatavad kulunormid on järgmised: BV 3000/6000, B 2000/4000, B 4000/8000, PB-3, PB-4 0,2–0,3 l/m2 BE 60 M 2000, BE 60 M 5000 0,15–0,25 l/m2 BE 50 R 0,2–0,4 l/m2 31. Kuni kolm päeva varem laotatud asfaltbetoonalust ei krundita. 32. Asfaltbetoonsegu laotatakse laoturiga. Käsitsi laotatakse asfaltbetoonsegu ainult erandkorras, väikesemahuliste tööde puhul. Laotamine peab toimuma ühtlases tempos, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ei tekiks vaheaegu. 33. Seguris valmistatud mustsegu laotatakse asfaldilaoturiga, mille tihendusplaat on käivitatud. Erandjuhul võib kasutada teehöövlit. Freesiga segatud mustsegu võib olla paigaldatud freesi laotusseadmega või puistatud valli. Vallis olevat freesisegu või teehöövliga segatud mustsegu võib laotada, laadides selle asfaldilaoturisse või planeerides teehöövliga. Teehöövliga laotades peab piisava tasasuse saamiseks laotatav lõik olema võimalikult pikk, soovitatavalt üle 500 m. 34. Laoturi punkris ei tohi kuuma segu temperatuur olla üle 10 °C madalam seda liiki segu madalamast lubatud segamistemperatuurist. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis enne selle tühjendamist laoturisse. 35. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piki- ja põikvuukide tegemisele. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Kui varem laotatud paani serva kalle on vähem kui 3:1, tuleb serv vertikaalseks või kaldega 1:1 lõigata. Kõige parem on paane ühendada kuumalt, kasutades mitut laoturit. 36. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt soojendada või sitke bituumeniga kruntida. Vedela bituumeniga valmistatud külmade segude vuuke ei krundita. 37. Kui paigaldamine katkeb nii kauaks, et segu võib jahtuda alla lubatud temperatuuri, tuleb laotur tühjendada ja teha põikvuuk. Põikvuuk tehakse sirge ja risti sõidurajaga. Paigaldamise jätkamiseks tuleb juba paigaldatud paani otsast eemaldada nii palju segu, et kate tuleks jätku kohalt tasane ja ühtlase kvaliteediga. 38. Pikivuuk tuleks paigutada sõiduradade eraldusjoonele, et vähendada vuugile tulevat liikluskoormust. Mitmekihilise katendi puhul tuleb eri kihtide jätke üksteise suhtes nihutada vähemalt 30 cm võrra. Kahepoolse kaldega kaherealise sõidutee katte ja aluse pikivuuk võib olla teineteise suhtes nihutatud 10 cm. 39. Tihendamise tulemusena peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega libedaid kohti. 40. Laoturi vibroplaat annab 85–92% Marshalli tihedusest. Edasi tihendatakse katet valts- või pneumorullidega. Rullid ja nende hulk tuleb valida nii, et kiht oleks normikohaselt tihendatud enne segu jahtumist. Rullimist alustatakse niipea, kui paigaldatud kihi temperatuur seda võimaldab (tabel 4). Segu ei tohi rulli ees nihkuda ega moodustada lainet. Halb on nii ala- kui ka ületihendamine, mistõttu tihendamise käiku tuleb kiirmeetodil pidevalt kontrollida ja vajadust mööda korrigeerida. 41. Pikemate seisakute puhul peab laotur sõitma eemale võimaldamaks laotatud kihti rullida. Lubatud seisaku pikkus sõltub ilmast ja kihi paksusest, jaheda ilmaga jahtuvad õhemad kihid mõne minutiga. 42. 8–22-tonnised pneumorullid on mõeldud segu esialgseks plastseks kokkusurumiseks. Tihendus mõjub 6–10 cm sügavusele. 8–22-tonniseid pneumorulle võib kasutada aluste kõikide kihtide tihendamiseks. Kattekihtide tihendamiseks pneumorulle ei kasutata. Tuleb jälgida, et suure bituumenisisaldusega vähepoorsete segude tihendamisel kõrgel temperatuuril suure rullikäikude arvu puhul ei tõuseks asfaltmört pinnale. Algkareduse parandamiseks puistatakse sellisele kuumale pinnale sõelmeid (terasuurus 2–4 mm) 1–2 kg/m2 . 43. Üle 7-tonniseid tandemrulle kasutatakse esialgseks tihendamiseks ja kuni 8 cm paksuste kihtide põhitihendamiseks. Tandem-vibrorulliga võib põhitihendada 8–18 cm paksuseid kihte. Vibrorullid võivad tekitada õhukestes või jahtunud kihtides struktuurimuutusi ja pinna ebatasasusi, mille tulemusel kihtidevahelised sidemed rikutakse ja võivad tekkida praod. Sellepärast vibrorulli 4–8 cm paksuse asfaltkihi puhul ei kasutada. 44. 10–12-tonniseid kolmerattalisi rulle kasutatakse kuni 10 cm paksuste kihtide põhitihendamiseks. Nendega tihendatakse ka vuugi kohad. Vuugi esialgsel tihendamisel peab rull liikuma piki vuuki, s.o põikvuuk tihendatakse põiki teed. 45. Rullid peavad liikuma sujuvalt ega tohi peatuda veel lõplikult tihendamata kihil ega muudes kohtades, kus rull võib rikkuda teekatet. Vibrorullide vibraator tuleb peatumise või sõidusuuna muutmise ajal välja lülitada. Iga järgmine rulli käik peab umbes 30 cm ulatuses eelmist katma. Jälge peab vahetama jahtunud osal. 46. Bituumensegude rullimist alustatakse paani äärelt, emulsioonisegude rullimist keskelt. Pärast esimest 2–3 rullimiskäiku kontrollitakse põikkallet ja tasasust. 47. Segu kleepumise vältimiseks rulli valtsidele tuleb neid veega või erilahusega niisutada. Keelatud on kasutada diislikütust, petrooli või muid bituumenit lahustavaid või segumaterjali kahjustavaid vedelikke. 48. Kuumade asfaltsegude rullimisel tuleb arvestada, et suure sisehõõrdega kandilise terastikuga ja vähese sideaine sisaldusega segud on raskesti tihendatavad. Tihendamist soodustab kõrgem temperatuur, soe ja kuiv ilm. Niiske, jahe ja tuuline ilm jahutavad segu, mistõttu jaheda ilmaga ei saa tihendada õhukesi kihte. 49. Tihendamine lõpetatakse enne kihi jahtumist alla soovitatava temperatuuri (tabel 4). Tabel 4 Soovitatavad rullimistemperatuurid Bituumeni penetratsioon Rullimise alg- ja lõpptemperatuur, °C eeltihendus põhitihendus 50 155–105 110–75 80 150–95 100–65 120 145–90 95–60 200 140–85 90–55 300 130–80 85–50 50. Mustsegud tihendatakse 5–8-tonniste rullide 3–5 korduskäiguga ja seejärel raskete rullide 15–18 korduskäiguga. Rullida võib ka pneumorulliga, viimane tihendamine tehakse silevaltsrulliga. Lõplikult tiheneb mustkate liikluse all. Projektikohane tihedus saadakse umbes kuu möödudes. 51. Rullimisel poorseks jäänud kohad kõrvaldatakse jahtumata kattest, täidetakse laoturi punkrist võetud seguga ja rullitakse tasaseks. III. ASFALTKATETE REGENEREERIMINE 52. Asfaltkatete regenereerimine on nende esialgsete omaduste taastamine. Selleks on järgmised võimalused: 1) asfaldi korduvkasutamine – teekate freesitakse külmalt või soojalt ning segatakse segusõlmes vajaliku kivimaterjali ja sideaine lisandiga. Segu paigaldatakse teele nagu tavaline asfaltsegu; 2) asfaldi kuumtöötlus liikurseguris (ART) – teekate freesitakse külmalt, segatakse teel liikurseguris kuumalt, lisades kivimaterjali ja sideainet ning paigaldatakse; 3) asfaltkatete kuumtaastamine – teekate soojendatakse, freesitakse, vajaduse korral lisatakse kohapeal segurisse kivimaterjal ja sideaine ning paigaldatakse. Asfaldi korduvkasutamine 53. Asfaltdipuru, sisaldades vananenud sideainet ja erineva terakoostisega kivimaterjali, võib olla asfaltsegu tooraine. Ilmastiku ja liikluse mõjul on sideaine aja jooksul vananenud ja kivimaterjal purunenud. Lisaks sellele peeneneb kivimaterjal ka freesimise ajal. 54. Lisandite valimisel tuleb arvestada järgmist: 1) segu koostis ja omadused peavad vastama AL ST 1 nõuetele; 2) lisatav bituumen tuleb valida nii, et uue ja vana bituumeni segu viskoossus vastaks AL ST 1 nõuetele; 3) asfaldipuru kivimaterjali terakoostis määratakse ekstraheerimise ja sõelumise teel. 55. Asfaldipuru korduvkasutamiseks kohaldatud seguris kuumutatakse uut kivimaterjali, milles salvestatud soojus peab kuumutama ümbertöödeldava vana asfaldi vajaliku temperatuurini. Uue kivimaterjali vajalik temperatuur määratakse lähtudes asfaldipuru protsendist asfaldi kogumassis ja asfaldipuru niiskusesisaldusest. Tabel 5 Uue kivimaterjali vajalik kuumutustemperatuur °C (segamistemperatuur 155 °C) Asfaldipuru kogus, % asfaldi kogumassist Asfaldipuru niiskus, massi % Uue kivimaterjali vajalik temperatuur, °C 10 3 182 10 6 194 20 3 215 20 6 244 30 3 256 30 6 296 56. Asfaldipuru võidakse anda tsükkeltoimega seguri kuumelevaatorisse, kaalueelsesse punkrisse või vahetult segurisse. Esimesel juhul on lihtne eraldada veeauru ja ka soojenemise aeg on piisavalt pikk. 57. Pidevtoimega pärivooluga trummelsegurid võimaldavad kasutada kuni 20% vana materjali. Suuremate koguste ja eriti suure niiskusega kivimaterjali ja vana asfaldi puhul võib bituumen laguneda. Parema kvaliteedi annavad vastuvooluga kahekordse seinaga trummelsegurid, mis võimaldavad vana asfalti kasutada kuni 50%. 58. Korduvkasutatavat asfaltsegu transporditakse, laotatakse ja tihendatakse nagu vastavat marki uut asfaltsegu. 59. Asfaldipuru % asfaltsegu kogumassist määratakse projektis. Asfaldipuru kuumtöötlus liikurseguris (ART-asphalt recycling travel plant) 60. Asfaldipuru kuumtöötlus liikurseguris on katte regenereerimise meetod, mille puhul töödeldav kiht freesitakse külmalt, kuumutatakse, segatakse ning paigaldatakse kohapeal. 61. Lisatav kivimaterjal laotatakse teele. Kivimaterjali terakoostis ning kogus valitakse arvestades ümberformeeritava katte terakoostist ja selle muutust freesimise ajal. Seega on vaja sageli määrata freespuru koostist. Ühe-kahe killustikufraktsiooni lisamisega õnnestub tavaliselt segu liiki suurendada ühe terasuuruse võrra (näiteks TAB 12 I muuta TAB 16 I). 62. Kivimaterjal peab vastama AL ST 1 nõuetele. 63. Kate freesitakse vajaliku sügavuseni ja freesipuru lastakse valli. Valli läbimärgumist peab vältima. 64. Segu segamiseks korjatakse freespuru ja uue kivimaterjali vall kuumutustrumlisse. Sama masin pühib aluspinna ja imeb ka kogutud tolmu kuumutustrumlisse. 65. Materjal kuumutatakse segamiseks vajaliku temperatuurini (vt asfaltbetoonsegude valmistamine). Erinevalt uue asfaltsegu valmistamisest ei kuumutata siin kivimaterjali, vaid kivimaterjali ja asfaldipuru segu, milles on suur osa kivimaterjalist bituumeniga kaetud. Järelikult ei anta soojus mitte kivimaterjalilt sideainele vaid sideainelt kivimaterjalile. Seega on sideaine ülekuumenemise oht väga suur, mida peab töö käigus silmas pidama. 66. Lisatava sideaine viskoossus ja kogus valitakse nii, et valmissegus olev bituumen vastaks AL ST 1 nõuetele. Bituumeni segu viskoossus arvutatakse teekatendi segude projekteerimise ja katsetamise nõuete kohaselt. Lisatava bituumeni kogus sõltub eelkõige lisatava kivimaterjali kogusest, vähemal määral vana sideaine omadustest. 67. Alus krunditakse seadme sideainelaoturiga. 68. Segu laotatakse ja tihendatakse nagu uut asfaltsegu. 69. Asfaldipuru kuumtöötlus liikurseguris võimaldab ümberformeerida suvalise paksusega kattekihti. Praktiliselt piirdutakse olemasolevate asfaltkatete paksustega (4–6 cm). 70. Põlevkivibituumeniga valmistatud või pinnatud katete ümberformeerimisel on bituumeni ülekuumenemise oht väga suur. Mingil juhul ei tohi kuumutustemperatuur olla üle 130 °C. Asfaltkatete kuumtaastamine 71. Asfaltkatte kuumtaastamine seisneb remonti vajava katte ülessoojendamises ja ümbertöötlemises. 72. Kuumtasandamine (reshape) hõlmab olemasoleva deformeerunud katte pinna soojendamist, tasandamist ja tihendamist uut materjali lisamata. Kuivõrd segu koostist ei parandata, ei kõrvaldata kuumtasandamisega katte deformatsioonide tekkepõhjusi. Kuumtasandamisel võib töödeldava kihi paksus olla kuni 3 cm. 73. Ülekattega kuumtasandamine (repave) erineb eelmisest sellepoolest, et jahtumata kuumtasanduskihile laotatakse õhuke kiht uut segu ja rullitakse korraga. Uus asfaldikiht laotatakse kas sama seadmega (kui see on võimalik) või vahetult tasandusmasina järel liikuva asfaldilaoturiga. Lisatava uue segu paksus on 1–2 cm (25–50 kg/m 2). Saavutatakse uue ja vana kihi väga hea ühendus ning oluliselt paranevad katte pinna omadused. 74. Katte taassegamisel (remix) soojendatud kate freesitakse, segatakse uue asfaldiga ja paigaldatakse. Katte taassegamisel on võimalik muuta asfaldi koostist. 75. Katte ülekattega taassegamisel laotatakse jahtumata segukihile enne tihendamist täiendavalt 25–50 kg/m2 uut, kvaliteetset asfaltbetooni. 76. Asfaltkatete kuumtaastamisel kasutatakse infrapunakuumuteid. Nende tekitatav temperatuur on palju kõrgem bituumenile lubatud temperatuurist. Tuleb jälgida, et kuumutatava pinna temperatuur ei oleks naftabituumeniga katetel üle 200 °C ja põlevkivibituumenitel üle 150 °C. Katte pinnalt allapoole väheneb temperatuur kiiresti. Sügavkuumutuseks ei tule suurendada pinna temperatuuri, vaid kuumutusaega. Selleks kasutatakse vajaduse korral kahte üksteise järel liikuvat kuumutit. 77. Vältimaks bituumeni ülekuumenemist on optimaalseks kuumutussügavuseks 3–4 cm, mis on kuumtaastamise maksimaalpaksus. 5 cm-ne töötlemissügavus saadakse kaheastmelise protsessiga, kus esimene agregaat soojendab ja freesib katte pealiskihi, teine korjab freesitud kihi, soojendab aluse, freesib selle, segab ja laotab. 78. Soojendatava riba laius peab olema vähemalt 10 cm freesitava riba laiusest suurem. 79. Lisatava sideaine mark valitakse arvestades olemasolevas kattes oleva sideaine ja kavatsetava katte omadusi. Tiheda, poorse ja kergasfaltbetooni puhul peab uue ja vana bituumeni segu vastama AL ST 1 nõuetele. Uue bituumenina kasutatakse sitket bituumenit penetratsiooniga 100–400, sõltuvalt olemasoleva katte bituumeni penetratsioonist. Konkreetne uue bituumeni mark määratakse teekatendi segude projekteerimise ja katsetamise nõuete kohaselt. 80. Mustkatete kuumtaastamisel võib kasutada vedelat bituumenit (näiteks põlevkivibituumen PB-1–PB-3) või bituumenemulsiooni. Katet soojendatakse eelnevalt kuni 50–70 °C. Segu temperatuur paigaldamise järel peab olema üle 30 °C. 81. Terakoostise parandamiseks tuleb lisada killustikku 30–100 kg/m2. Suuremate koguste lisamisel pikeneb segamisaeg ja halveneb oluliselt segu homogeensus ning kuumtaastamine muutub ebaratsionaalseks. Lisatava kivimaterjali terakoostis valitakse nii, et see koos olemasoleva katte kivimaterjalidega vastaks valitud asfaldisegu nõuetele. 82. Kuumtaastatud asfaldisegud laotatakse ja tihendatakse nagu vastavad uued asfaldisegud. Rullid peavad olema vahetult laoturi taga, et segu ei jahtuks. Kõigepealt rullitakse jätkud, et ühendada tihedalt uue ja veel sooja vana katte servad. Liikluse võib avada umbes kaks tundi pärast katte tihendamist. 83. Kuumtaastatud alustele ja katetele kehtivad kõik vastavate asfaltkatete kvaliteedinõuded. Kinnitatud teede- ja sideministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 70 PINDAMISTÖÖDE TEHNOLOOGIANÕUDED 1. Pindamist kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks, heleda killustiku kasutamise korral ka teepinna valguspeegelduse võime parandamiseks. 2. Olenevalt teekatte pinnast ja teekatte tüübist võib kasutada ühe- või kahekordset pindamist. Pindamise tsükkel koosneb teekatte harjamisest, sideaine valamisest, kivimaterjali laotamisest, rullimisest ja teekatte järelharjamisest. 3. Sideaineks kasutatavad bituumenid või emulsioonid peavad vastama AL ST 1 bituumensideainete kvaliteedinõuetele. On lubatud kasutada ka teiste riikide standarditele vastavaid pindamiseks ette nähtud sideaineid. 4. Pindamise sideaineks sobivad bituumenemulsioonid BE65M, BE65R ja BE60M/5000, põlevkivibituumenid PB-3, PB-4 ja PB-5, vedeldatatud naftabituumen BV3000/6000, vedel naftabituumen B1000/2000, sitke naftabituumen penetratsiooniga 200–300. 5. Põlevkivibituumenite PB-4 ja PB-5 viskoossuse lubatav hälve tellitust võib olla vastavalt kuni C560 kuni 25 s ja C1060 kuni 3 s. 6. Kivimaterjalide tugevusomadused peavad vastama AL ST 1 kivimaterjalide kvaliteedinõuetele. Kokkuleppel tellija ja töövõtja vahel võib kasutada ka teiste riikide standarditele vastavaid kivimaterjale. 7. Killustik võib olla eelnevalt töödeldud bituumeniga (mustkillustik). Mustkillustiku terad ei tohi kokku kleepuda ja bituumen peab jaotuma killustiku pinnale ühtlaselt. Puistamisel peab killustik pudenema terakaupa. 8. Killustikufraktsiooni terakoostis peab olema järgmine: Sõela ava (mm) 0,5d d 0,5 (d+D) D 1,4D Katsemeetod läbib sõela (massi %) 5 10 20–70 >90 100 pr EN 933-1 Tabelis on d kivimaterjali väikseim ja D suurim mõõt. 9. Enne pindamistööde alustamist: 1) peab olema määratud kasutatava sideaine ja kivimaterjali kvaliteedinäitajad ja need fikseeritud katseprotokolliga; 2) tuleb kontrollida kõigi kasutatavate sideainete ja kivimaterjalide vahelist naket TIE 309-93 alusel; 3) tuleb parandada kõik katte defektid (augud, praod, roopad, poorsed kohad jne). Teekatte pind puhastatakse tolmust ja prahist vahetult pindamise eel. Tehtud parandused ja puhastustööd vaatavad tellija ja töövõtja üle ning annavad kvaliteetse töö korral pindamiseks loa. 10. Materjalide orienteeruv kulu on järgmine: Pindamisviis Kiht Killustiku- fraktsioon Orienteeruvad kulunormid Bituumen, l/m2 Emulsioonid*, l/m2 Killustik, l/m2 Ühekordne pindamine fraktsioneeritud killustikuga 1 4–8 1,10 1,00 8 1 8–12 1,40 1,20 12 1 12–16 1,70 1,50 14 Kahekordne pindamine fraktsioneeritud killustikuga 1 12–16 1,40 1,20 15 1 8–12 1,20 1,10 12 2 4–8 1,10 1,00 9 Ühekordne pindamine mustkillustikuga 1 4–8 0,85 – 8 1 8–12 1,10 – 12 1 12–16 1,30 – 14 Ühekordne pindamine ridakillustikuga 1 0–12 1,50 1,30 12 Ühekordne pindamine ridakillustikuga 1 0–16 1,80 1,60 15 *Arvestatuna emulsioonis sisalduvale bituumenile. Materjalide konkreetne kulu täpsustatakse vastavalt käesolevate nõuete lisale 1, arvestades pinnatava teekatte, sideaine ja kivimaterjali omadusi ning liiklussagedust. Lisas 1 on parandused väljendatud protsentides ja need summeeritakse. Kui parandus on üle 20%, tuleb valida teistsugune pindamisviis või pindamisest loobuda. Materjalide kulunormid kirjutatakse pindamistööde päeviku (lisa 2) materjalide kulu veeru lugejasse (nimetajasse kirjutatakse tegelik kulu) ning töövõtja ja tellija kinnitavad kulunormid oma allkirjadega. 11. Gudronaatorid peavad võimaldama laotada sideainet täpsusega ±0,15 l/m2 ja killustikulaoturid killustikku täpsusega ±2 l/m2 ettenähtud kulunormist. 12. Teekatte ja õhu temperatuur ei tohi langeda pindamise ajal alla ALST 1 esitatud väärtusi. 13. Kivimaterjal laotatakse vahetult sideaine valamise järel. Kivimaterjali puistur peab liikuma laotatud kivimaterjali kihil või valatud sideaine kõrval. Kivimaterjal peab kukkuma vabalt teepinnale, kuid ei tohi seal veereda. 14. Kohtades, kus ei ole võimalik kivimaterjali mehaaniliselt laotada, tehakse töö käsitsi. Masinatöö väiksemad vead (killustiku liig- või puudujääk, sideainega katmata kohad) parandatakse. 15. Kivimaterjal rullitakse kohe pärast laotamist pneumorulli vähemalt kolme korduskäiguga sõiduradadel ja kuue korduskäiguga tee teljel. Rulli kiirus ei tohi emulsiooni kasutamisel ületada 15 km/h ja bituumeni kasutamise korral 20 km/h. Kui rull kisub pindamiskihist killustikuterasid välja, tuleb kiirust vähendada. Metallvaltsidega rulli võib kasutada erandjuhul pehmete katete pindamisel, kusjuures tuleb jälgida, et kivimaterjali terad ei puruneks valtside all. Kivimaterjali ja sideaine heaks ühinemiseks tuleb eriti hoolikalt rullida need kohad, mis jäävad ilma hilisemast järeltihendamisest liikluse mõjul. 16. Pindamise jätkukohad peavad olema sama tasased kui ülejäänud pindamine. Vuukide juures ei tohi olla ülekatet ega katmata kohti. 17. Pindamiskihi formeerumise ajal piiratakse sõidukiirust ühe nädala jooksul. Vahetult pindamise järel on tohib sõita kiirusega 30 km/h, mida suurendatakse vastavalt pindamiskihi tihenemisele. Kiiruspiirangu kõrvaldamise eel harjatakse teelt lahtine killustik, hoidudes pindamiskihi kahjustamisest. 18. Kahekordsel pindamisel on tööoperatsioonid analoogsed ühekordse pindamisega. 19. Töövõtja on kohustatud koristama üleliigse kivimaterjali ja parandama ilmnenud vead tööde lõpetamisele järgneva nädala jooksul. 20. Liikluse korraldamine pindamistööde ajal toimub teede- ja sideministri määrusega kehtestatud korras. Liikluse korraldamine nii tööde ajal kui tööde lõpetamisele järgneva nädala jooksul on töövõtja kohustus. 21. Kvaliteedi kontrollimisel tuleb juhinduda ehitusjärelevalve korrast, teekatendi segude projekteerimise ja katsetamise nõuetest ja AL ST 1-st. 22. Tööde käigus kontrollitakse katte seisundit, ilmastikutingimusi, materjali kulunorme, katte ja õhu temperatuuri, sideaine ja kivimaterjali laotamise ühtlust. Andmed kantakse pindamistööde päevikusse. 23. Pinnatud katte pind peab visuaalsel hinnangul olema ühtlase struktuuriga ja tasane. Kivimaterjalide terad peavad olema tihedalt üksteise kõrval. Katte pinnal ei tohi olla vahelejätmisi ega liigse bituumeniga kohti. Kui bituumen on siiski tõusnud katte pinnale, tuleb see katta liiva või sõelmetega. 24. Sideaine ja kivimaterjali naket kontrollitakse vähemalt üks kord vahetuses. Vajadusel lisatakse bituumenile naket parandavaid pindaktiivseid aineid. 25. Kasutatud sideainest võetakse vähemalt üks proov vahetuses. Töövõtja peab proovi säilitama vähemalt üks aasta (välja arvatud juhul, kui seda on vaja varem katsetada). Lisa 1 «Pindamistööde tehnoloogianõuete» juurde SIDEAINE KULUNORMIDE PARANDUSED Parameetrid Ühekordne pindamine Kahekordne pindamine 1. kiht 2. kiht Liiklus- sagedus 2-rajalisel teel autot ööpäevas 1 üle 3000 –12 –12 2 1500–3000 –10 –8 –8 3 1000–1500 –5 –5 –5 4 500–1000 0 0 0 5 250–500 +10 +5 +5 6 250 +12 +10 +10 Keskkond 1 väga päikeseline –5 –5 –5 2 päikeseline –2 –2 –2 3 tavaline 0 0 0 4 varjuline +3 +3 +3 5 väga varjuline +10 +10 +10 Pikiprofiil 1 sirge, tasane 0 0 0 2 sirge, tõus –5 –5 –5 3 looklev, tasane +2 +2 +2 4 looklev, tõus –2 –2 –2 Aluse seisukord 1 vähe bituumenit ja väga kare +18 +15 +3 2 vähe bituumenit ja kare +12 +10 2 3 vähe bituumenit ja sile +6 +5 +1 4 lihvitud 0 0 0 5 kalduvus bituumeni tõusmiseks pinnale –5 –5 –1 6 bituumen on tõusnud pinnale –10 –10 –2 Pindamise aeg 1 mai–juuli 0 0 0 2 august +5 +5 +5 Sideaine 1 vedel- ja vedeldatud bituumen +4 +4 +4 2 põlevkivibituumen +6 +6 +6 3 sitke bituumen 0 0 0 4 bituumenemulsioon BE65 +6 +6 +6 5 bituumenemulsioon BE69 0 0 0 Tera- koostis 1 normaalne 0 0 0 2 peenem –5 –4 –2 3 jämedam +5 +4 +2 Plaatjus 1 normaalne 0 0 0 2 plaatjus > 15% –4 –4 –2 3 plaatjus 10% +4 +4 +2 Piirkond 1 soe –4 –4 –4 2 mõõdukas 0 0 0 3 jahe +4 +4 +4 Aluse kõvadus 1 väga pehme –5 –5 0 2 pehme –2 –2 0 3 keskmine 0 0 0 4 kõva +3 +3 0 5 väga kõva +7 +7 0 Aluse tihedus 1 poorne +5 +5 0 2 tihe 0 0 0 Lisa 2 «Pindamistööde tehnoloogianõuete» juurde

Kinnitatud teede- ja sideministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 70 TALIHOOLDE TEHNOLOOGIANÕUDED I. TEEDE ETTEVALMISTAMINE TALVEKS Sügisel tasandatakse teepeenrad ja puhastatakse nõlvad ning teemaa. Kruusateed tuleb profileerida nii, et põikkalded vastaksid kruusateede seisundinõuetele. Teedel, kus ei ole paigaldatud statsionaarseid tähisposte, on soovitav kasutada teeäärte ja lumekoristust segavate takistuste tähistamiseks markiire. Markiir valmistatakse plastmassist või puidust läbimõõduga 2–4 cm ja varustatakse 5 cm laiuse helkiva elemendiga. Markiiri kõrgus peab olema 1,0–1,5 meetrit teepinnast ja helkiv element markiiril vastavalt 1,0 meetri kõrgusel teepinnast. Markiirid paigaldada 50–100-meetrise vahekaugusega. II. LUMETÕRJE Lumetõrje eesmärk on lumesaju või tuisu tõttu halvenenud sõidetavuse, tee laiuse, lumevallide kõrgusest põhjustatud nähtavuspiiride taastamine nõutava tasemeni lumetõrjemasinatega (autosahk, teehöövel, buldooser jne), samuti tuisu mõju vähendamiseks ennetavalt passiivsete tuisukaitserajatiste (lumevallid, lumeväravad) tegemine või paigaldamine. Lumetõrje jaguneb: –lume, lörtsi või soola-lumesegu eemaldamine sõiduteelt, teepeenardelt ja muudelt teerajatistelt; –lumevallide madaldamine, suurte vallide korral ka nende külgsuunaline teisaldamine; –lume laadimine ja äravedu; –passiivsete tuisukaitserajatiste tegemine; –sildade, autobussipeatuste ja muude teerajatiste lumest puhastamine (sh käsitsi). Lumetõrjemasinatel kasutatakse järgmisi sahatüüpe: –ühepoolne metallteraga esisahk; –ühepoolne kummiteraga esisahk (lörtsisahk); –pööratav esisahk metall- või kummiteraga; –külgsahk metall- või kummiteraga (sahkamislaiuse suurendamiseks); –alussahk (tera); –kahepoolne metallteraga esisahk; –teleskoopsahk (sahkamislaiuse suurendamiseks); –lumetiib; –kombineeritud sahad (kaksikterasahal metalltera taga kummitera jne); –lumestopp-seade (mahasõitude puhastamiseks); –rootorlumesahk (lumepuhur). Lumetõrjel on soovitav kasutada vastavalt tee laiusele kahte-kolme lumetõrjemasinat järjestikku 100–200 m vahega, et puhastada lumest korraga kogu sõidurada. Lumetõrje autosahkadega on kiirem, samuti ei jäta autosahad teepeenrale suurt valli, mis võib tuisu korral olla lume kogunemise põhjuseks teele. Lumesaju või tuisu ajal tuleb alustada lume või lörtsi eemaldamist lume- või lörtsikihi kriitilise paksuse (tabel 1) ületamisel. Tuisukaitsevallid rajatakse lagedale alale 10–20 m kaugusele teest. Lumi veetakse ära juhul, kui muude võtetega ei ole võimalik tee seisundinõudeid täita. Tänavatel ei tohi lund lükata sõiduteelt kõnniteele. Tabel 1 Lumekihi kriitiline paksus lumesaju ajal Tee seisunditase Koheva lume kriitiline paksus sõidujälgede vahel Märja lume (lörtsi) kriitiline paksus sõidujälgede vahel 4 3 cm 2 cm 3 5 cm 3 cm 2 10 cm 6 cm 1 ei määrata ei määrata III. LIBEDUSETÕRJE Libedusetõrje eesmärk on sõidutee katte haardeteguri suurendamine. Libedusetõrje jaguneb: –teekatte ennetav soolatamine soolalahuse, niisutatud või kuiva soolaga. Ennetav soolatamine teostatakse 1–6 tundi enne võimaliku libeduse teket; –jäite või lume tõttu libedaks muutunud teepinnale soolalahuse või soola puistamine; –teepinna haardeteguri suurendamine puistematerjalide puistamisega teele; –lume- või jääkattega teepinna haardeteguri suurendamine mehhaaniliste vahendite kasutamisega teel (võrk-, jää-, tappterad). Libedusetõrjel kasutatakse lumetõrjemasinatele paigaldatud või haagitud lisaseadmeid: –paak (mahuti) doseerimisseadmetega teepinna töötlemiseks soolalahusega; –soolapuistur kuiva või niisutatud soolaga puistamiseks; –puistematerjalide puistur; –võrk-, jää- või tappterad teepinna mehhaaniliseks töötlemiseks. Sooladena kasutatakse naatriumkloriidi (NaCl), magneesiumkloriidi (MgCl 2) ja kaltsiumkloriidi (CaCl2). Libedusetõrje soolad peavad vastama järgmistele tehnilistele näitajatele: 1) terakoostis peab olema 0,25–4,0 mm. Peenemaid osiseid kui 0,25 mm ja jämedamaid osiseid kui 4,0 mm ei või olla üle 10% soolamassist; 2) niiskussisaldus laos võib olla kuni 1,5%; 3) lahustumatu jääk 20 °C vees võib olla kuni 0,7%; 4) kloriidide sisaldus peab olema vähemalt 97%; 5) paakumise vältimiseks peab olema lisatud paakumisvastast lisandit. Soola sõelkõvera väli

20–25% soolalahus (NaCl) on kõige sobivam õhukese jää või härmatise korral ja ennetavaks libedusetõrjeks (tabel 2). Lahust ei või kasutada paksu koristamata lumekihi ja kinnisõidetud lume puhul, samuti jäite puhul, millest kate ei paista läbi. Soolalahuse kasutamise peamisteks eelisteks on operatiivsus ja soola vähene kulu ühekordsel soolatamisel. Paakauto lubatud liikumiskiirus soolatamisel ei tohi ületada 70 km/h. Kui katte temperatuur on alla –5 °C, kasutatakse lahuse asemel niisutatud soola (tabel 3). Soola lendumise vältimiseks õhukeeriste mõjul ei tohi puisturi liikumiskiirus ületada niisutatud soola puistamisel 40 km/h ja kuiva soola puistamisel 30 km/h. Soolalahuse kogus soola niisutamiseks peab olema vähemalt 80 liitrit 1 m 3 soola kohta. NaCl efektiivsus väheneb oluliselt õhutemperatuuril alla –7 °C. Kloriidide kasutamine kõnniteel ja jalakäijate teel on keelatud. Tabel 2 Soovitatavad 25% soolalahuse (NaCl) kogused ml/m2 või l/km 7,5 m laiusel sõiduteel Õhutempe-ratuur, °C Pärast lume sahkamist Pärast lörtsi sahkamist Jäite puhul ml/m2 l/km ml/m2 l/km ml/m2 l/km 0 kuni –2 20–40 150–300 20–40 150–300 5–20 40–50 –2 kuni –4 40–50 300–375 40–160 300–1200 20–40 150–300 –4 kuni –7 50–60 375–450 – – 40–60 300–450 Ennetaval soolatamisel on soolalahuse kogused 5–20 ml/m2 ehk 40–150 l/km. Tabel 3 Soovitatavad niisutatud soola (NaCl) kogused g/m2 või kg/km 7,5 m laiusel sõiduteel Õhutempe- ratuur, °C Pärast lumekoristust Pärast lörtsikoristust Jäite puhul g/m2 kg/km g/m2 kg/km g/m2 kg/km 0 kuni –2 10–20 75–150 10–20 75–150 2–5 15–40 –2 kuni –4 10–20 75–150 20–30 150–225 5–10 40–75 –4 kuni –7 20–40 150–300 30–50 225–375 10–20 75–150 –7 kuni –10 40–60 300–450 50–70 375–525 20–30 150–225 Ennetava soolatamise kogused on 5–15 g/m2 ehk 40–120 kg/km. Kuiva soola kasutamisel suureneb soola kogus kuni 25%. Kuni –12 °C õhutemperatuurini on võimalik NaCl toimeefekti suurendada, kui seda niisutada CaCl2 lahusega. –12 °C kuni –18 °C juures võib kasutada libedusetõrjeks ainult CaCl2. Alla –18 °C võib kasutada ainult puistematerjale. Puistematerjalidena kasutatakse libedusetõrjel liiva, sõelmeid, sõelutud või purustatud kruusa ja killustikku. Puistematerjalidel on lubatud maksimaalne tera läbimõõt 8 mm. Külmumise vältimiseks ja terade paremaks püsimiseks teel võib segada puistematerjali sisse soola. Soovitavaks puistekoguseks on 0,2–0,6 m3/km, järskudel tõusudel, ristmikel ja muudel liiklusohtlikel kohtadel 0,6–1,2 m3/km. Lumekattega teede töötlemisel võrk-, jää- ja tappteradega kaasneb tee haardeteguri suurenemine ja puistematerjalide parem püsimine teel. IV. LUMEKATTEGA TEEDE TASANDAMINE Lumekattega teede tasandamise eesmärk on kinnisõidetud lumest tekkinud ebatasasuste likvideerimine ja lumekatte paksuse vähendamine teel. Teepinna tasandamiseks, lume- või jääkihi paksuse vähendamiseks kasutatakse teehöövlit või alussahaga veoautot. Soovitav on kasutada võrk-, jää- või tappterasid, kuna nende terade kasutamisel saavutatakse lisaks tasandamisele ka teepinna haardeteguri suurenemine.