Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-93-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2004. a kohtuotsus E. N. süüdistusasjas KarS § 202 lg 1 järgi — RT III, 2004, 28, 305
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-93-04 Otsuse kuupäev 21. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi E. N. süüdistusasi KarS § 202 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 2004. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-128/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. N. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. september 2004. a Istungil osalenud isikud E. N. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mariza Lillepea Resolutsioon 1. Jätta Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 2004. a kohtuotsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Välja mõista E. N.lt riigieelarve tuludesse 708 (seitsesada kaheksa) krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Asjaolud ja menetluse käik 1. E. N. tunnistati Lääne-Viru Maakohtu 30. jaanuari 2004. a kohtuotsusega süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastati ta tingimisi karistuse kandmisest katseajaga üks aasta ja kuus kuud ning allutati KarS § 75 lg 1 alusel käitumiskontrollile. 2. Maakohtu otsuse peale esitas E. N. apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda süüditunnistamise ja eitas täielikult oma süüd. Lisaks märkis apellant, et soovib ringkonnakohtu istungist isiklikult osa võtta. Kaitsjat kohtuistungile ta ei soovinud. 3. Viru Ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajaks 30. märtsi 2004. a kell 13.30 ja saatis E. N.le kohtukutse, milles kohustas teda ilmuma kohtuistungile kutses märgitud ajal. E. N. sai kohtukutse isiklikult kätte, mida kinnitas allkirjaga. 30. märtsil 2004. a kell 11.58 sai Viru Ringkonnakohus faksi teel arstitõendi, milles perearst R. U. teatas, et E. N. ei saa tervisliku seisundi halvenemise tõttu 30. märtsil 2004. a kohtuistungil osaleda. Ka apellant teatas kohtule telefoni teel tervise halvenemisest ja palus apellatsioonkaebuse läbivaatamise edasi lükata. Kohus rahuldas selle taotluse ja määras uue istungi ajaks 27. aprilli 2004. a kell 13.30. 4. Kohus kordas E. N.le kohtukutset ning kohustas teda ilmuma kohtuistungile 27. aprillil 2004. a kell 13.30. Samas selgitas kohus, et haigestumise korral tuleb kohtule esitada tõend, mis vastab sotsiaalministri 12. detsembri 2003. a määrusega nr 136 kehtestud «Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korrale» (edaspidi Kord) ja lisas koopia sellest Korrast kutsele. Kohtukutse koos lisaga sai E. N. isiklikult kätte, mida kinnitas allkirjaga. 5. 27. aprillil 2004. a kell 10.37 sai Viru Ringkonnakohus faksi teel E. N. taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks tema tervisliku seisundi tõttu ja perearst R. U. poolt samal päeval väljastatud tõendi selle kohta, et E. N. ei saa kohtuistungil osaleda. Kohtuistungil sedastas kohus, et kohtualune oli teadlik istungi toimumise ajast, kohtule esitatud arstitõend ei vasta aga Korrale ning seetõttu pidas kohus võimalikuks arutada E. N. apellatsioonkaebust tema osavõtuta. 6. Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 2004. a kohtuotsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu 30. jaanuari 2004. a kohtuotsus muutmata ja E. N. apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas E. N. kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu AKKS § 39 lg 3 p 3 mõttes. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud tema juuresolekuõigust. Kohus tegi otsuse tagaselja, arvestamata tema poolt kohtule esitatud avaldust ja arstitõendit. Kassaator selgitab, et 27. aprillil 2004. a, s.o kohtuistungi toimumise päeva hommikul pöördus ta perearsti poole halva enesetunde tõttu. Arst tegi kindlaks, et tema osavõtt samal päeval asetleidvast kohtuistungist ei ole võimalik ning väljastas sellekohase teatise. E. N. leiab, et kuigi arstitõend ei vastanud Korrale, sai kohus enne istungit teada, et ta ei ilmu kohtusse tervislikul põhjusel. 8. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mariza Lillepea esitas kassatsioonkaebusele vastuväited, leides, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ning kooskõlas AKKS § 25 lg 1 p 2 sätetega. Prokurör märgib, et E. N. oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohtule esitatava arstitõendi vorminõuetest. Eeltoodut arvesse võttes oli kohus õigustatud arutama asja kohtualuse osavõtuta. 9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas E. N. kaitsja kassatsioonkaebust, palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokurör palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et arutades kriminaalasja ilma kohtualuse osavõtuta ei rikkunud Viru Ringkonnakohus kriminaalmenetluse seadust. Kassatsioonkaebuses ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil E. N. kaitsja esitatud väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. 11. E. N. apellatsioonkaebuse arutamisel tuli ringkonnakohtul juhinduda kuni 1. juulini 2004. a kehtinud apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikust, mis võimaldas teatud juhtudel arutada ringkonnakohtus kriminaalasju ka kohtualuse osavõtuta. Need juhud loetles AKKS § 25 lg 1, mille p-s 2 sätestatu kohaselt oli kriminaalasja arutamine kohtualuse osavõtuta võimalik ka siis, kui kohtukutse kätte saanud kohtualune jättis kohtuistungile ilmumata. 12. Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 2004. a kohtuistungile E. N. ei ilmunud, kuid leiab, et tervise halvenemise tõttu esines tal istungile mitteilmumiseks piisavalt mõjuv põhjus, mida arvestades tulnuks ringkonnakohtul rahuldada tema taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks. Seoses sellega märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KrMK § 781 lg 2 p 2 luges põhjendatud takistuseks isiku enda haigestumise, mis ei võimaldanud isikul ilmuda kohtusse kutsel märgitud ajal. Sellise takistuse esinemise korral tuli aga isikul KrMK § 781 lg 3 kohaselt esitada menetlejale vastav tõend, mis lisaks andmete sisaldamisele tervisliku seisundi kohta pidi vastama sotsiaalministri kehtestatud nõuetele. Neid nõudeid sisaldas sotsiaalministri 12. detsembri 2003. a määrusega nr 136 kehtestatud «Menetlustoimingutele väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord» (22. detsembri 2003 – 8. juuli 2004 redaktsioon, RTL 2003, 128, 2076). Võrreldes muude arstitõenditega karmistati ja täpsustati selle Korra abil kohtule esitatava arstitõendi vorminõudeid ja väljastamise korda eesmärgiga ära hoida menetluste edasilükkamist menetlusosaliste kohtusse mitteilmumise tõttu formaalsete ja üldsõnaliste arstitõendite alusel. 13. Asja materjalidest nähtuvalt on alates E. N. kohtu alla andmisest 11. augustil 2003. a lükatud menetlemist E. N.st lähtuvatel põhjustel edasi kuuel korral, sellest neljal korral seoses tema tervise halvenemisega (tl 71, 81, 131 ja 141). Saates E. N.le kohtukutse 27. aprilli 2004. a kohtuistungile, selgitas kohus põhjalikult, millistele nõuetele vastav tõend tuleb tal võimaliku haigestumise korral esitada. Samuti lisas kohus kutsele koopia sotsiaalministri 12. detsembri 2003. a määrusega kinnitatud Korrast. E. N., kes oli teadlik nii istungi toimumisest kui ka arstitõendile esitatavatest nõuetest, kohtuistungile ei ilmunud ega esitanud kohtule nõuetekohast tõendit. Seetõttu oli ringkonnakohus õigustatud arutama kriminaalasja kohtualuse osavõtuta. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMSRS § 2 lg-st 3, AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu 27. aprilli 2004. a kohtuotsuse muutmata ja E. N. kassatsioonkaebuse rahuldamata. Hannes KIRIS Eerik KERGANDBERG Lea KIVI