Sotsiaalminister — Sotsiaalministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 140 "Statistilise aastaaruande "Tervishoiualane majandustegevus" aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord" muutmine — RTL, 143, 2164

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160; 2004, 29, 192; 56, 400) § 56 lõike 1 punkti 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 24. detsembri 2003. a määruses nr 140 «Statistilise aastaaruande «Tervishoiualane majandustegevus» aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord» (RTL 2004, 3, 39; 28, 481) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Koos koondaruannetega esitab maavanem Sotsiaalministeeriumile vormikohase aruandekohuslaste nimekirja (lisa 2).»; 3) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: « § 21. Veebipõhine tervishoiualase majandustegevuse statistika kogumise keskkond A-veeb Aruannete esitamiseks kasutatav veebipõhine tervishoiualase majandustegevuse statistika kogumise keskkond A-veeb tehakse §-s 2 nimetatud aruandekohuslasele kättesaadavaks Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel hiljemalt 15. märtsiks.» Minister Marko POMERANTS Kantsler Maarja MÄNDMAA Sotsiaalministri 25. oktoobri 2004. a määruse nr 116 «Sotsiaalministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 140 «Statistilise aastaaruande «Tervishoiualane majandustegevus» aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord» muutmine» lisa 1 Sotsiaalministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 140 «Statistilise aastaaruande «Tervishoiualane majandustegevus» aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord» lisa 1

TERVISHOIUALASE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDE TÄITMISE JUHEND Statistiline aruanne «Tervishoiualane majandustegevus» esitatakse kõikide tervishoiuteenuste osutajate kohta vastavalt osutaja tüübile ja omaniku liigile. Aruandekohustuslased on kõik asutused, mis osutavad tervishoiuteenuseid isegi kui nende põhitegevus pole tervishoid. ARUANDE ESITAJA ÜLDANDMED Kindlasti tuleb täita rida ÄRIREGISTRIKOOD. Samuti tuleb näidata majandusaasta, majandustegevuse alustamise kuupäev, kui asutus alustas tegevust aruandeaastal või märkida, et tegevus puudus. Aruande aadressosa täidetakse A-veebis eraldi. Omaniku liikide jaotus on aluseks asutuste klassifitseerimisele lähtudes nende kapitaliosalusest (häälteenamuse kuuluvusest äriühingus). Avalikku sektorisse liigitatakse äriühing siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on kokku 50% või suurem: 10 – riik, kui riigi kapitaliosalus on äriühingus 50% või suurem; 20 – kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on 50% või suurem. Erasektorisse liigitatakse äriühing juhul, kui Eesti Vabariigil või kohalikul omavalitsusel ei ole äriühingus kapitaliosalust või kui see on alla 50%: 30 – Eesti eraõiguslik isik, kui Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute kapitaliosalus äriühingus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka füüsilisest isikust ettevõtjad; 40 – välismaa eraõiguslik isik, kui välismaa isiku kapitaliosalus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka välismaa äriühingu filiaal. Õiguslik vorm Õiguslikud vormid on käesoleva jaotuse tähenduses kõikide isikute, asutuste ja organisatsioonide ning muude õigusobjektide Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud eksisteerimisvormid. 11 – füüsilisest isikust ettevõtja 12 – talupidamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja 21 – täisühing 22 – usaldusühing 23 – osaühing 24 – aktsiaselts 25 – tulundusühistu 30 – välismaa äriühingu filiaal 40 – sihtasutus 50 – mittetulundusühing 51 – mittetulundusühistu 60 – riiklik üksus 70 – kohaliku omavalitsuse üksus Tervishoiuteenuse osutaja tüüp (mitme teenuse puhul näidata olulisim): Haigla; Perearstiabi; Eriarstiabi; Hambaravi; Kiirabi; Taastusravi; Õendusabi; Labor; Muu (nt verekeskus/teenistus jt). 1. PERSONAL Tabeli ametialade jaotus aluseks on Ametite Klassifikaator, mis põhineb vastavalt rahvusvahelisel klassifikaatoril ISCO-88. Rida 04 – põhitegevuse juht (nt kliinikujuhataja, osakonnajuhataja, peaarst, ravijuht, õendusalajuht). Rida 56 – nt haldusdirektor, majandusosakonna juhataja, peafinantsist, peaökonomist, pearaamatupidaja, personalijuht jt. Rida 59, 61, ...,121 – täitakse ilma residentideta. Rida 60, 62, ...,122 – residendid, näidakse selle eriala real, millele ta spetsialiseerub, sõltumata osakondadest, kus ta töötas. Täidetakse juhul, kui resident saab raha oma töö eest. Rida 165 – mittemeditsiini tippspetsialistid (kõrgharidusega: jurist, raamatupidaja, audiitor, suhtekorraldaja, arhivaar, statistik, ususpetsialist, informaatik, andmebaasi analüütik, tarkvarainsener, programmeerija jm). Rida 166 – mittemeditsiini keskastmespetsialistid (keskeriharidusega: raamatupidaja, arhivaar, raamatukogutöötaja, arvutispetsialist, arvutiseadmete operaator, tarkvara tehnik, süsteemianalüütiku abi, andmebaasi analüütiku abi, laboritehnik, keemiatehnik jm). Rida 168 – kontoriametnikud (sekretär, arvestusametnik, varustus- ja transpordiametnik, statistikakodeerija jm). Rida 169 – klienditeenindajad (telefonioperaator, registratuuri töötaja). Rida 171 – majapidajad ja toitlustusteenindajad (perenaine, kokad, turvamehed jt). Rida 172 – oskustöölised (ehitustööline, mehaanik, lukksepp, tisler, õmbleja jm). Rida 173 – nt katlaoperaator, sõiduautojuht, kiirabiauto juht. Rida 174 – liht- ja abitöölised (koristajad, pesupesija, triikija, nõudepesija, kojamees, transporditööline). Veerg 1 – töötajate arvu kuuluvad isikud, kes töötavad lepingu alusel ja saavad töö eest tasu (kas rahas või loonuspalgana). Märgitakse aastakeskmine töötajate arv täisarvuna. Töötaja, kes töötab suurendatud töökoormusega või teise töölepinguga kohakaasluse alusel sama tööandja juures, arvestatakse ühe isikuna. Veerg 2 – aasta keskmine täidetud ametikohtade arv taandatuna täistööajale (reeglina 40 tundi nädalas). Töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad isikud jaotatakse täis- ja osalise tööajaga töötajateks. Aruandeperioodi lõpul tööandja koosseisu nimekirjas olevaid lapsehoolduspuhkusel viibijaid (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ei arvata täis- ja osaajatöötajate hulka. Täisajatöötaja on isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorra eeskirja järgi. Osaajatöötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga, sõltumata põhikohaga või kohakaaslusega töötamisest; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel «Töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327) § 68 alusel. Töövõtulepinguga töötaja on isik, kellega on sõlmitud töövõtuleping ja kelle töötasult maksab sotsiaalmaksu tööandja. Näide1: Asutuses töötab 3 hambaarsti, kellest 2 täiskoormusega ja 1 veerandkoormusega, veergu 2 läheb arv 2,25; siinjuures pole tähtis, kas puhkus võeti välja või ei, ega ka haiguse tõttu töölt eemal viibimine. Näide 2: Asutuses töötas aasta jooksul keskmiselt taandatuna täistööajale 3,75 perearsti, kuna 3 neist kuulusid asutuse nimekirja ja töötasid täiskoormusega terve aasta, 1 aga tuli asutusse alles II kvartali algusest. Töötajate arvu taandatuna täistööajale leidmiseks aruandeperioodil arvutatakse eraldi täis- ja osatööajaga töötajate keskmine arv aruandeperioodil ja seejärel need arvud summeeritakse. Kuu keskmise töötajate arvu taandatuna täistööajale leidmiseks arvutatakse töötajate (lapsehoolduspuhkusel viibijateta) kogu kalendaarne ajafond päevades ja jagatakse see kalendrikuu päevade arvuga. Kalendaarse ajafondi leidmiseks summeeritakse iga töötaja kõik tööpäevad, puhkepäevad ja töölt puudumise päevad (haiguspäevad, puhkusepäevad jt). Töötajate arv puhkepäevadel ja pühadel loetakse võrdseks puhkepäevale või pühale eelnenud tööpäeva töötajate arvuga. Osaajatöötajad arvestatakse proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks töötaja, kes töötab lepingu järgi 20-tunnise töönädalaga, arvestatakse 0,5-na). Täistööajale taandatud töövõtulepinguga töötajate kuukeskmise arvu leidmisel jagatakse eksperthinnanguga leitud kuu töötundide arv tööajanormiga kuus. Töötajate arvu taandamise näide. Normaaltööaeg ettevõttes – 8 tundi päevas. Leida ettevõtte töötajate keskmine arv kuus, kui ettevõttes töötas: 1.–15. oktoobrini 30 täisajatöötajat, 16.–31. oktoobrini 50 täisajatöötajat, 1.–31. oktoobrini 1 osaajatöötaja 6 tundi päevas – 0,75na, 1.–15. oktoobrini 1 osaajatöötaja 4 tundi päevas – 0,50na, 1.–31. oktoobrini 1 osaajatöötaja 2 tundi päevas – 0,25na. Oktoobrikuu täisajatöötajate keskmine arv: 15 × 30 + 16 × 50 = 40,3 ------------------------ 31 Oktoobrikuu osaajatöötajate keskmine arv: 0,75 × 31 + 0,5 × 15 + 0,25 × 31 = 1,2 -------------------------------------- 31 Töötajate keskmine arv: 40,3 + 1,2 = 41,5 Analoogselt leitakse kõigi kuude täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Aasta keskmise töötajate arvu leidmiseks summeeritakse kuude töötajate keskmised arvud ja jagatakse 12-ga. Täistööajale taandatud töötajate keskmist arvu on võimalik leida ka jagades aastas töötatud tundide arvu ettevõtte tööajanormiga aastas. Veerg 3 – Aastas tegelikult töötatud tundide arv, s.o kogu aasta täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tundide arv. Siia kuuluvad ka lisaks töötatud tunnid (ületunnid). Aga siia ei kuulu tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tunnid (puhkuse ja haiguse aeg jt), samuti lõunavaheajad, tööle tuleku ja töölt mineku aeg jms tööaja koosseisu otseselt mittekuuluv aeg. Veergudesse 4–11 tuleb märkida tasud aasta, mitte kuu kohta. Veerg 4 – põhitöötasu, mis on kindlaks määratud töölepinguga (ajatööpalk, tükitööpalk). Veerg 5 – regulaarne lisatasu ja preemia (aasta jooksul igakuiselt makstav preemia, lisatasu ületundide, õhtuse, öötöö ja puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud). Siia ei kuulu ühekordsed preemiad tähtpäevade puhul, toetus juubeli, sünni, surma jm puhul ja mitteregulaarne lisatasu. Veerg 6 – mitteregulaarne lisatasu (kvartali-, aasta-, jõulupreemia jm mitteregulaarselt makstavad lisatasud). Veerg 7 – tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, tasemekoolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasu ja muude mittetöötatud päevade tasu). Siia ei kuulu tööandja hüvitis haigestumise ja tööõnnetuse puhul. Veerg 8 – tööandja poolt tasutud hüvitis haigestumise või tööõnnetuse puhul. Veerg 9 – loonustasu (tasu tootena või teenusena, tasu töötajatele majutamise ja eluasemega seotud kulutusteks, tööandja auto kasutamine isiklikuks tarbeks, kaudsed toetused oma töötajatele). Veerg 10 – selle hulka ei arvestata puhkusetasu, puhkusetoetust, õppepuhkuse tasu, hüvitisi töölepingu lõpetamise korral, ühekordseid preemiaid (= v4+v5+v6). Veerg 11 – füüsilisest isikust ettevõtja puhul (perearst, hambaarst jne) näidatakse tuluks või töötasuks tuludeklaratsiooni Vorm E (residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu) rida 12. Äriühingu puhul näidatakse töötasuks aastaaruandes esitatud andmete järgi perearstile makstud töötasu ja dividendid. Siinjuures on eelduseks, et nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka äriühing osutavad vaid tervishoiuteenuseid. 2. MAJANDUSTEGEVUS Majandusaasta aruande koostamise aluseks on «Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus» koos aastaaruande lisadega (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953), mille § 4 järgi peetakse raamatupidamisarvestust tekkepõhiselt, ning rahandusministri kehtestatud juhendid. Tekkepõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Järgmiste perioodide eest ettemakstud tulusid ja kulusid ei kajastata aruandeaasta tuluna ega kuluna. Aruannete koostamisel määratakse kindlaks aruandeperioodi tulud ja kulud. Tervishoiualase majandustegevuse aruanne koosneb: tervishoiuasutuse tuludest; tervishoiuasutuse kuludest; majandusaasta tulemist. Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulu – tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Tulem – puhaskasum (-kahjum) – kõigi tulusummade ja kulusummade vahe. Kui asutus ei osuta tervishoiuteenust põhitegevusena ja ei oska täpselt eristada oma tulude ja kulude jaotumist tervishoiuteenuse ja muu teenuse vahel, siis tuleb hinnata tervishoiuteenuse osakaal protsentuaalselt ja täita kõik lahtrid vastavalt osakaalule. 2.1. TULUD – täidetakse tuhandetes kroonides. Arvestatakse majandustehingu toimumisel (tervishoiuasutustes teenuste eest arve väljakirjutamisel). Rida 00 – Eelmise aasta tulu. Rida 01 – Tulud kokku (= read 02+08+15+21+31+34+43+48). Rida 02 – Tulud riigieelarvest (= read 03+04+07). Rida 03 – põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest. Põhivara – maa, rajatised, ehitised; ning meditsiiniaparatuur, masinad, seadmed ja inventar. Rida 04 – raviteenused, taastusravi, hooldusravi jne (≥ read 05+06) Rida 05 – kiirabi tegevuskulud. Rida 06 – ravikindlustuseta isikute raviteenused tasutud riigieelarvest. Rida 07 – teenuseid, mis on mõeldud rahva üldise tervisliku olukorra parandamiseks erinevalt raviteenustest, millega parandatakse tervisehädasid. Rida 08 – osutatud terviseuuringud, protseduurid ja raviteenused (= read 09+ ... +14). Rida 09 – lepinguga/lepinguta ambulatoorne (üld- ja eriarstiabi) ja statsionaarne arstiabi. Siia hulka arvestatakse ka ööpäevaringse valveloleku tasu ravikindlustusega hõlmatud isikutele vältimatu abi osutamiseks (sotsiaalministri 3. märtsi 1998. aasta määruse nr 16 ja 28. detsembri 1998. aasta määruse nr 72 järgi), hambaravi. Rida 10 – ambulatoorne ja statsionaarne hooldusravi. Rida 11 – ambulatoorne, statsionaarne ja sanatoorne taastusravi kehtiva terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja järgi. Rida 12 – vastavalt sotsiaalministri määrusele ja lepingule haigekassaga (sh koolitervishoid). Rida 13 – põhivara sihtfinantseerimine. Põhivara – maa, rajatised, ehitised ning meditsiiniaparatuur, masinad, seadmed ja inventar. Samuti perearstide baasraha, mida võib kasutada nii arvuti kui auto ostuks, aga ka kommunaalkuludeks. Rida 14 – Kõik read Muud täidetakse koos Märkustega. Siia kuulub näiteks 1000 kr lisatasu nimistu kohta, kui perearst on sooritanud perearstieksami. Rida 16 – Tulud omavalitsustest, sh toetused, dotatsioonid (nt vallapoolne majanduslik toetus perearstile). Rida 17 – kui põhivara antakse omavalitsuse poolt tasuta, teha vastav märkus. Rida 18 – raviteenused, taastusravi, hooldusravi jne. Rida 19 – ravikindlustuseta isikute eest tasutud raviteenused omavalitsuse eelarvest. Rida 20 – Toetused tervishoiuasutustest. Rida 21 – kõik ettevõtluse vormid, v.a tervishoiuasutused. Rida 22 – välismaa institutsioonidelt saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine, finantsabi, dotatsioonid. Rida 23, 25, 27 – rahalised annetused, kingitused, dotatsioon mittepõhitegevusele, sponsorsummad. Rida 24 – tasulised teenused sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, honorarid, kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused), k.a med.kooli praktikandile praktikakoha võimaldatud tasu). Rida 26 – füüsilised isikud ( = read 27+ ... +30). Rida 28 – visiiditasu kehtestatud korra järgi. Rida 29 – voodipäevatasu kehtestatud korra järgi. Rida 30 – Muud tasud koos märkustega. Tasulised teenused sotsiaalministri või tervishoiuasutuse kehtestatud tingimuste ja hinnakirja alusel (stomatoloogiline teenus, tervisetõendid, isikute hooldustasud, honorarid, kunstlik viljastus jm tasulised tervishoiuteenused). Rida 32 – asutuse iseseisva struktuuriüksuse koolitusteenus, asutuse töötajate poolt tasutud omaosalus koolitusel. Siin ei arvestata tervishoiuasutuse ruumide rentimist koolituse korraldamiseks. Rida 33 – muud omatulud, nt omatoodanguna vere tootmine, andmete edastamine E-Geenile jm. Rida 35 – immateriaalse põhivara müügi või likvideerimise kasum. Rida 36 – materiaalse põhivara müügi või likvideerimise kasum. Rida 37 – asutuse töötajate toitlustamine, toitlustamine väljapoole, auto ja bussi kasutamine, tervisekeskuse teenused (nt jõusaal, bassein, solaarium) jm. Edasimüügi eesmärgil ostetud ja ilma lisatöötluseta edasimüüdud kaubad (nt kilesussid, telefonikaardid jne). Viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingutingimuste rikkumise eest arvestatud trahvid, viivisetulu (antud asutusele makstava rendi või üüri hilinemise tasu). Rida 38 – igasugune (seadmed, autod, ruumid, garaažid jne) renditulu. Renditulu arvestamise aluseks on leping ja korrektselt vormistatud arve raamatupidamise seaduse alusel. Rida 39 – viivised ostjatele esitatud, kuid tähtajaks tasumata nõuetelt; lepingutingimuste rikkumise eest arvestatud trahvid. Rida 40 – tulu, mis ei ole kajastunud eelmiste perioodide raamatupidamise arvestuses. Rida 44 – intressitulu pikaajalistelt laenudelt, kapitalirendilt, soetatud võlakirjadelt, kaasa arvatud väärtpaberite börsitehingutest saadud tulu, aktsiatelt saadud tulu, erikontolt väljavõetud raha. Rida 45 – pangaintresside tulu, dividendide tulu, kasum lühiajalistelt investeeringutelt jt. Rida 48 – ühekordsed tulud, mis ei ole seotud põhitegevusega ja on oma esinemissageduse poolest haruldased (kindlustushüvitised, kasum ettevõtte struktuuriüksuse müügist jms). 2.2. KULUD – täidetakse tuhandetes kroonides. Rida 49 – Tegevuskulud (= read 50+61+70+72+100+111+117+118+ 129+132). Rida 50 – tooted, pooltooted ja detailid, samuti väikevahendid, instrumendid, mis ei kuulu põhivara hulka (= read 51+53+54). Rida 51 – eraldi reana tuua välja veri ja verepreparaadid. Rida 53 – anestesioloogia ja intensiivravi vahendid, silmamaterjalid, traumatoloogilised ja ortopeedilised vahendid, uroloogilised vahendid, sondid, troakaarkateetrid, nõelad, süstlad, perifeersed veenikanüülid, mandräänid, infusiooni- ja transfusioonisüsteemid, skalpellid ja skalpelliterad, käepidemed, operatsioonivahendid, õmblusmaterjal, kindad, maskid, mütsid, põlled, põetus- ja hooldusvahendid, haavamaterjalid, ligniin, marli, vatt, laborivarustus, abimaterjalid (analüüsitopsid ja karbid, katted, õlid, geelid, pastad, soolad, aparatuuri abivahendid, kummitooted, verekotid, sterilisatsiooni abivahendid jms). Rida 55 – röntgenfilmid, kontrastained, röntgeni kemikaalid. Rida 56 – läätsed, kuuldeaparaadid, südameklapid, oksügeneraatorid, stimulaatorid, endoproteesid, hambaplommid, hamba täitematerjalid jmt. Rida 57 – meditsiiniline gaas, hapnik. Rida 58 – meditsiinilise kuluinventari maksumus on määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas – väheväärtuslik meditsiiniline kuluinventar. Rida 59 – ühekordsed ja väheväärtuslikud meditsiinilised vahendid (ühekordne operatsiooniriietus, mähkmed, linad, kitlid). Rida 60 – EKG paber, sonograafiapaber, pesemis-puhastusvahendid, meditsiinitrükised, blanketid, patareid jm. Rida 61 – Ostetud tööd ja teenused teistest asutustest (read 62+63). Rida 62 – tervishoiuteenused väljastpoolt asutust (ostetud terviseuuringud, protseduurid, analüüsid). Rida 63 – Ostetud mittemeditsiiniteenused (= read 64+ ... +69). Rida 64 – õigusabi, konsultatsioonid, suhtekorraldus. Rida 65 – ostetud raamatupidamis- ja audiitorteenus. Rida 66 – ostetud toitlustusteenus. Rida 67 – ostetud pesu pesemise teenus. Rida 68 – ostetud transporditeenus, taksoteenus. Täitavad ainult FIE-d, kellel on vähem kui 20 töötajat ja kes ei täida Tabelit 3 (Immateriaalse ja materiaalse põhivara liikumine): Rida 70 – Põhivara soetusmaksumus. Rida 71 – sh meditsiiniseadmed. Rida 72 – Majanduskulud (= read 73+74+75+77+82+88+93+94+95+ 96+98). Rida 73 – Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamine: küte, vesi ja kanalisatsioon, elekter, valve ja signalisatsioon, territooriumi korrashoid, muru niitmine, lillede istutamine, lume koristus, prügivedu, remondikulud, kindlustusmaksed, maamaks jm. Rida 75 – Muu inventari kasutusrent: arvuti, bürooinventar, meditsiiniaparatuur, masinad ja seadmed. Siin ei arvestata sõidukite renti. Rida 76 – Med. aparatuuri rent. Rida 78 – Infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist (nt arvutid, välisseadmed). Infotehnoloogia inventari soetus ja rent. Rida 79 – Infotöötlussüsteemi kõik programmid, protseduurid, reeglid ja nendega seotud dokumentatsioon või osa neist (märkus: tarkvara on vaimne looming, mis on sõltumatu kandjast, millele ta on salvestatud). Rida 80 – ostetud infotehnoloogiateenused: installeerimine, konsultatsioon; muud infotehnoloogilised kulud (nt Internet). Rida 81 – arvutustehnika hooldus ja remont. Rida 82 – Varade ja kuluinventari hooldus ja remont (= read 83+ ... + 87). Rida 83 – med. aparatuuri remont ja hooldus. Rida 84 – büroomasinate, seadmete ja muu inventari remont ning hooldus. Rida 85 – bürooinventari, ruumide kuluinventari, ruumitarvikute, mittemeditsiinilise kuluinventari soetus. Rida 86 – haiglariietus, voodipesu, madratsid, padjad jne. Rida 87 – eririietus töösise-eeskirja järgi (personali ameti-eririietus, nt ühekordsed kummikindad jm). Rida 88 – asutuse transpordivahendite ülalpidamine (kütus ja määrdeained, parkimistasud, kindlustusmaksed, isikliku sõiduauto kasutamise kulud, remont, varuosad, kasutusrent, hooldus, tehnoülevaatus, registreerimine). Rida 93 – omatoitlustamine (koos toiduainete maksumuse ja transpordiga), toiduainete keemiline analüüs, toidunõud, kööginõud. Rida 94 – pesu pesemiseks vajalikud kulud oma pesumaja puhul, sisaldab ka pulbrite ja loputusvahendite kulu. Rida 95 – töölähetuste kulu: päevaraha, reisikindlustuskulud, majutuskulud, reisikulud seadustega lubatud piires. Rida 96 – peavad olema määratud tervishoiuasutuse raamatupidamise sise-eeskirjas (vastuvõtukulud, kuulutused, reklaamikulud, tulumaks vastuvõtukuludelt). Rida 97 – sh tehtud rahalised annetused, kingitused, sponsorsummad koos tulumaksuga. Rida 98 – mitmesugused kulud, sh bürookulu, sidekulu (v.a Internet), kantselei-, posti-, lauatelefonide, fakside, mobiiltelefonide kulud, paljundamiskulud, ajalehed, ajakirjad, raamatud, trükised ja muud lühiajalised nõuded. Rida 99 – sh uurimis- ja arendustööprogrammid, mis on suunatud inimeste tervise kaitsele ja parandamisele. Hõlmab uurimis- ja arendustööd, mis on tehtud toiduhügieeni ja toitumise valdkonnas ning samuti uurimis- ja arendustööd, mida tehakse meditsiinilistel eesmärkidel kasutatava kiirguse, biokeemilise muundamise, meditsiiniteabe, ravi ratsionaliseerimise ja farmakoloogia alal (sh ravimkatsed ja laboratooriumiloomade kasvatamine teaduslikel eesmärkidel) ning uurimine, mis on tehtud epidemioloogia, kutsehaiguste tõkestamise ja narkomaania alal. Rida 100 – aruandeperioodil arvestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum ja käibevara allahindlussumma ( = read 101+102+109+110). Rida 103 – hoonete ja elumajade kulum, rajatiste ja ülekandeseadeldiste kulum. Rida 104 – transpordivahendite kulum. Rida 105 – arvutustehnika kulum. Rida 106 – meditsiiniseadmete, majandusinventari, mööbli, bürooinventari kulum. Rida 107 – sellest meditsiiniseadmete kulum. Rida 108 – sh kapitalirendilepinguga omandatud meditsiiniseadmete kulum. Rida 111 – tasu, mida tööandja arvestab kõikidele töötajatele aruandeperioodil tehtud töö eest, kõik arvestatud töötasu liigid (sh toetused, hüvitised, erisoodustused), mis maksustatakse sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga. Rida 112 – aasta jooksul asutuse töötajatele makstud töötasud kokku, s.t palgad, puhkusetasud, preemiad, lõpparved; v.a FIE enda töötasu, sest tema töötasuks on tervishoiuteenuste osutamisest tekkiv aasta tulem (ei pea võrduma t1 v10). Rida 113 – töötasudelt (rea 112 summalt) arvestatud sotsiaalmaks + FIE-l enda eest makstud sotsiaalmaks. Rida 114 – töötasudelt (rea 112 summalt) arvestatud töötuskindlustusmaks (0,5 %). Rida 115 – arvestatakse saamata puhkusepäevade ja keskmise päevatasu alusel. Seisuga 31.12.2004 ülesjäänud PUHKUSEKOHUSTUSE SUMMA KOOS SELLELT ARVESTATUD SOTSIAAL- JA TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSUGA (33,5%); antud reale võib kirjutada ka negatiivse summa. Rida 116 – erisoodustuste kulud koos maksudega. Erisoodustus – kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse seoses töö- või teenusesuhtega. Samuti tööandja poolt makstud stipendiumid ja kantud muud õppekulud, õppeajaks säilitatud töötasu jms. Rida 117 – tervishoiuasutuse töötajate koolitus (sh tasemekoolitus), asutuse iseseisvas struktuurüksuses korraldatud koolitus, koolitus välisriikides jne. Rida 119 – immateriaalse põhivara kahjum müügist, mahakandmisest, likvideerimisest või üleandmisest. Rida 120 – materiaalse põhivara kahjum müügist, mahakandmisest, likvideerimisest või üleandmisest. Rida 127 – kulud vara soetamisest, riigilõiv, pangaülekannete kulu, lootusetud võlad õigusaktide järgi, personali kindlustuskulud, tolliteenused, kapitalirendi sõlmimistasu, ühingute ja liitude liikmemaksude kulu, arstide vastuskindlustuse kulu, kahjum valuutakursside muudatustest jne. Rida 128 – tasutud käibemaks. Rida 130 – intressikulu (sh kapitalirendi e kapitaliliisingu intressitulu). Rida 131 – aktsionäridele ning osanikele makstud dividendidelt makstud, erikontole pandud raha (remondiks, põhivara ostuks kogudes või tagavaraks; puudutab eelkõige FIE-sid), väärtpaberite müügikahjum. Rida 132 – ühekordsed kulud, mis ei ole seotud põhitegevusega. Rida 133 – puhaskasum (-kahjum) – kõigi tulusummade ja kulusummade vahe (= rida 01 – rida 49). FIE-l enda töötasu. 3. IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA LIIKUMINE – täidetakse tuhandetes kroonides. (FIE-d, kellel on vähem kui 20 töötajat, ei pea täitma seda tabelit). Veerud 1, 7 – koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest (kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmise ja projekteerimise väljaminekud). Veerg 2 – aruandeaastal ostetud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest), mis võeti esmakordselt kasutusele Eestis, s.t selles veerus kajastatakse ka põhivara, mis on varem olnud kasutusel teistes riikides. Veerg 3 – ostetud, varem Eestis kasutusel olnud põhivara, põhivara üleshindluse summa, põhivara väärtuse tõus kapitaalremondi või renoveerimise tulemusena, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhivara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta lõpul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea «masinad, seadmed ja inventar» veerus 3 «muud» ja väljaminek rea «transpordivahendid» veerus 6 «muud»). Veerg 4 – aruandeaastal müüdud materiaalne põhivara (ka mitterahaliste sissemaksete, näiteks aktsiate eest) soetusmaksumuses. Veerg 5 – mahakandmisaktiga põhivarast väljaarvatud vara soetusmaksumuses. Veerg 6 – põhivara allahindluse summa, põhivara ümberstruktureerimine (näiteks kui aasta algul oli põhivara klassifitseeritud kui transpordivahend ja aasta jooksul klassifitseeriti ümber masinate ja seadmete alla, siis näidatakse sissetulek rea «masinad, seadmed ja inventar» veerus 3 «muud» ja väljaminek rea «transpordivahendid» veerus 6 «muud»). Veerg 8 – soetusmaksumus aasta lõpul miinus akumuleeritud kulum. Veerg 9 – veerus «Väljaminek: müük» näidata müüdud põhivara müügihinnas ilma käibemaksuta. Rida 01 – immateriaalne põhivara kajastatakse jääkmaksumuses. Rida 03 – Hoone – maapinnaga püsikindlalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumidega ehitis. Rajatis – maapinnaga püsikindlalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone (nt transpordirajatised, torujuhtmed, side- ja elektriliinid). Rida 04 – Maa soetusmaksumus aasta lõpul peab võrduma jääkmaksumusega (veerg 7 = veerg 8). Siin näidatakse ka maa kasutusõigus, samuti kulutused maaparandusele ja maakorraldusele. Rida 05 – kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil. Lisainfo. EV Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 6 «Kinnisvarainvesteeringud» (RTL 2003, 10, 117). Rida 09 – siin näidatakse ka koos riistvaraga soetatud tarkvara. Rida 12 – Kapitalirent on rendileping, mille puhul kõik materiaalse vara omandiõigusega seotud riskid ja tulud kanduvad olulises osas üle rentnikule. Kapitalirendi puhul omandab rentnik rendimaksete eest õiguse materiaalse vara kasutamiseks lepinguga kindlaksmääratud aja jooksul. Kapitalirendi puhul näitab rentnik liisinguobjekti koguväärtuse ilma intressita (summa, millega põhivara arvele võetakse, k.a väljaostumaksete maksmata summa). Väärtust tuleb hakata näitama sellest päevast, kui kaup on tarnitud rentnikule. Kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus näidatakse real 12 ainult üks kord kogu rentimise aja jooksul. Järgmisel aastal näidatakse eelmisel aastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete koguväärtus real 11. Järgnevad nummerdatud punktid juhendavad kapitalirendi kohta käiva rea 12 veergude täitmist: 1. Ei täida, kuna aasta algul pole kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetel soetusmaksumust. 2. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud uute meditsiiniseadmete koguväärtus. 3. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud, varem kusagil mujal kasutuses olnud meditsiiniseadmete (n.ö kasutatud seadmete kapitalirent) koguväärtus. 4. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud samal aastal müüdud seadmed, arvestatuna soetusmaksumuses. 5. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmetest samal aastal mahakantud seadmed (näit hävimise korral), arvestatuna soetusmaksumuses. 6. Aruandeaastal kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete allahindluste summa. 7. = 2.+3.– 4.–5.–6. 8. = 7. – lk 4, rida 119. 9. Veerus 4 näidata müüdud meditsiiniseadmete müügihind ilma käibemaksuta. SA-del ja AS-del palume kapitalirendilepingutega omandatud meditsiiniseadmete puhul rea 12 täitmisel arvestada, et soovime sellel real näha kap. rendiga omandatud med. seadmeid vaid esimesel soetusaastal, mistõttu tuleb nende soetusmaksumus teise bilansiaasta alguses kanda juba reale 11 (med. seadmed) ka siis, kui nende eest kapitalirendi maksmine veel lõppenud pole. Rida 13 – oma tarbeks ehitatavatele, pooleliolevatele objektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Rida 14 – materiaalse põhivara eest hankijatele tehtud ettemaksed (k.a ehitusettevõttele tehtud ettemaksed). 4. PERSONAALARVUTITE KASUTAMINE Töötajate jaotamisel ametirühmadesse kasutatakse tabeli 1 pearühmadesse jaotamise põhimõtteid. Veerg 2 – näidatakse nende töötajate arv, kes regulaarselt kasutas oma töös personaalarvutit (vähemalt üks kord nädalas), kusjuures pole oluline, kas arvuti oli ainult ühe töötaja kasutuses või kasutasid seda mitu töötajat. Veerg 3 – näidatakse veerust 2 nende töötajate arv, kes kasutas vähemalt korra nädalas internetti (info hankimiseks, andmete edastamiseks jne). Rida 31 – asutuses kasutusel olevate personaalarvutite arv aruandeperioodi lõpul sõltumata omandivormist (asutusele kuuluvad, liisitud, laenatud jne). Rida 32 – reast 31 internetiga ühendatud personaalarvutite arv. Internetiühenduse puhul arvestatakse kõiki ühendusviise – sissehelistamine, püsiühendus telefoniliini või kaabel-TV kaudu, traadita internet jne. Kui ühe personaalarvutiga töötas mitu töötajat, on rida 31 väiksem rea 30 veerust 2 ning rida 32 väiksem rea 30 veerust 3. Rida 33 – märgitakse Interneti-ühenduse liik: Modem – arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseks. ISDN (Integrated Services Digital Network) – ühendab ühel kandjal kõne- ja digitaalvõrguteenuseid nii, et klientidele saab pakkuda ühe «traadi» kaudu digitaalseid andmesideteenuseid ja kõneühendusi. xDSL (Digital Subscriber Line) – versioonide perekond, mis toetab andmekiirust 128 Kbps kuni 53 Mbps sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) – asümmeetriline digitaalne abonendiliin. Internetiga kontakteerumise vahend, mis suhtleb otse Internetiteenuseandjaga. Kasutab tavalisi telefoniliine. Kiirus 1,6 kuni 6 Mbps, kui info liigub serveri poolt kasutaja poole. Kui info liigub vastupidises suunas, on maksimaalne kiirus 64 Kbps ehk poole väiksem ISDN kiirusest. SDSL (Symmetric Digital Subscriber Line) – sümmeetriline digitaalne abonendiliin, mis edastab andmeid kiirusega kuni 1,5 Mbps. Rida 34 – Märgitakse asutuste veebilehekülje olemasolu: Veebileht – veebis (WWW) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (kujutised, tekst, hüpertekst, video- ja audiofailid) ja kujunduse. Sotsiaalministri 25. oktoobri 2004. a määruse nr 116 «Sotsiaalministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 140 «Statistilise aastaaruande «Tervishoiualane majandustegevus» aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord» muutmine» lisa 2 Sotsiaalministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 140 «Statistilise aastaaruande «Tervishoiualane majandustegevus» aruandevormi kinnitamine ja esitamise kord» lisa 2

NIMEKIRJA TÄITMISE JUHEND MAAVANEMALE Maavanem esitab koos koondaruandega Sotsiaalministeeriumile aruandekohuslaste nimekirja etteantud vormi järgi Exceli-tabelina. Veerg 1 – Impordikood (A-veeb): kood, mille asutus saab aruande täitmiseks A-veebis. Veerg 2 – Tervishoiuasutuse kood: kood, mille asutus saab ennast Tervishoiuametis registreerides (vastav kord käivitub alates 1. jaanuarist 2005). Ei ole tegevusloa number! Veerg 3 – Äriregistrikood: kood, mille asutus saab ennast Äriregistris registreerides. Veerg 5 – Omaniku liik Avalikku sektorisse liigitatakse äriühing siis, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on kokku 50% või suurem: 10 – riik, kui riigi kapitaliosalus on äriühingus 50% või suurem; 20 – kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on 50% või suurem. Erasektorisse liigitatakse äriühing juhul, kui Eesti Vabariigil või kohalikul omavalitsusel ei ole äriühingus kapitaliosalust või kui see on alla 50%: 30 – Eesti eraõiguslik isik, kui Eesti füüsiliste või juriidiliste isikute kapitaliosalus äriühingus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka füüsilisest isikust ettevõtjad; 40 – välismaa eraõiguslik isik, kui välismaa isiku kapitaliosalus on 50% või suurem. Selle alaliigi alla kantakse ka välismaa äriühingu filiaal. Veerg 6 – Õiguslik vorm Õiguslikud vormid on käesoleva jaotuse tähenduses kõikide isikute, asutuste ja organisatsioonide ning muude õigusobjektide Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud eksisteerimisvormid. 11 – füüsilisest isikust ettevõtja 12 – talupidamisega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja 21 – täisühing 22 – usaldusühing 23 – osaühing 24 – aktsiaselts 25 – tulundusühistu 30 – välismaa äriühingu filiaal 40 – sihtasutus 50 – mittetulundusühing 51 – mittetulundusühistu 60 – riiklik üksus 70 – kohaliku omavalitsuse üksus. Veerg 7 – Teenuseosutaja tüüp: Haigla; Perearstiabi; Eriarstiabi; Hambaravi; Kiirabi; Taastusravi; Õendusabi; Labor; Muu (nt verekeskus/teenistus jt). Veerg 8 – Vald: tegelikult omavalitsusüksuse nimi, mida ei pea kordama aadressis. Veerg 9 – Aadress: asutuste tegutsemisaadress. Veerg 12 – Esitanud 2004 (1/0): 1 – asutus esitas tervishoiualase majandustegevuse aruande ja 0 – ei esitanud. Veerg 13 – Alustas (kuupäev): majandustegevuse alustamise kuupäev, kui asutus alustas tegevust aruandeaastal. Kui tegevus puudus ja muud vajalikud märkused asutuse tegevuse kohta lisada märkuste veergu. Veerg 14 – Lõpetas (kuupäev): majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui asutus lõpetas tegevuse aruandeaastal.