Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-67-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2004. a kohtuotsus Sergei Malovi kaebuses Tallinna Politseiprefektuuri toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, toimingu sooritamiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks — RT III, 28, 300

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-67-04 Otsuse kuupäev 25. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Sergei Malovi kaebus Tallinna Politseiprefektuuri toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, toimingu sooritamiseks kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/186/04 Menetluse alus Riigikohtus Sergei Malovi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Sergei Malovi kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-757/ 2003 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/186/04. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. S. Malov taotles politseiteenistuse seaduse (PolTS ) § 211 lg 1 ja § 51 lg 6 alusel väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks. Tallinna Politseiprefektuur väljastas S. Malovile 10. juunil 2002 teatise nr TL4-4.12/31906, millel kajastati tema politseiteenistuse staaži ja teenistuses oldud ajavahemikke. Samuti märgiti: «Politseiametniku pensioni arvestamisel soovib pensioni taotleja võtta aluseks politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha, kriminaalpolitsei inspektori ametikoha, millele käesoleval ajal vastab politseiinspektori ametikoht 2. palgaaste kuupalgamääraga 5250 krooni.» Tallinna Pensioniameti II pensioniosakonna otsusega määrati S. Malovile alates 7. juunist 2002 politseiametniku pension eluaegselt suurusega 3150 krooni kuus. 2. Kaebuses halduskohtule palus S. Malov tunnistada õigusvastaseks Tallinna Politseiprefektuuri toiming (teatise väljastamine politseiteenistuse staaži ja pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga kohta) ning välja maksta saamata jäänud pension. Kaebuse kohaselt tulnuks tema pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalgana märkida abikomissari, mitte inspektori ametikoha palk. Kaebaja leiab, et tal oli õigus valida, kas ta soovib pensioni arvutamist viimase ametikoha või viimase viie teenistuses oldud aasta hulgast valitud ametikoha ametipalga järgi. Samuti leidis kaebaja, et tal on PolTS § 211 lg-s 1 ette nähtud pikkusega staaž abikomissari ametikohal. 3. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-757/2003 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Tallinna Politseiprefektuuri teatis on kooskõlas politseiteenistuse seadusega ja siseministri 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 ning selle teatise alusel on õigesti arvutatud pension S. Malovi viimasest politseiametniku (inspektori) ametipalgast. Kohus leidis, et PolTS § 21 1 lg 1 sätestab selgelt ja üheselt mõistetavalt, et pensioni saamiseks viie viimase teenistusaasta seast soodsama ametipalgaga perioodi valimisel peab politseiametnik olema sellel ametikohal teeninud, st reaalselt ametiülesandeid täitnud vähemalt 12 kuud järjest. Kui seadusandja oleks ka selle sätte kohaldamisel silmas pidanud, et 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini teenistuses oldud aega arvestatakse sooduskorras nagu politseiteenistuse staaži, oleks seadusandja ka sätestanud, et valitud soodsaima ametipalgaga ametikohal on nõutav vähemalt 12 kuu pikkune politseiteenistuse staaž. 4. Apellatsioonkaebuses palus S. Malov tühistada halduskohtu otsus ning taotles, et vastustaja vormistaks tema pensioni ümberarvutamisega seonduvad dokumendid ümber abikomissari ametipalgast lähtudes ja hüvitaks saamata jäänud osa politseiametniku pensionist. 5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. aprilli 2004. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muudeti halduskohtu otsust põhjenduste osas. Ringkonnakohus esitas oma otsuses S. Malovi taotluste tõlgenduse, mille kohaselt soovis kaebaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Tallinna Politseiprefektuuri teatise väljastamise toimingu, kohustaks Põhja Politseiprefektuuri väljastama S. Malovile uue teatise lähtuvalt abikomissari ametipalgast ja hüvitama tekitatud kahju (saamata jäänud osa pensionist). Ringkonnakohus leidis: 1) pensioni taotlejal on õigus valida pensioni ümberarvutamise aluseks olev ametipalk. Teatise väljastaja peab hoolitsema, et teatises sisalduvad faktilised andmed oleksid õiged, kuid ta ei saa võtta endale otsustusõigust selle üle, milline on pensioni arvutamise alus; 2) vaidlustatud teatise väljastamise toiming on õigusvastane. Vastustaja oleks pidanud teatisel märkima nii andmed politseiametniku soovitud ametikoha ja teatise väljastamise ajal sellele vastava ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta kui ka taotleja politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha ning teatise väljastamise ajal sellele vastava ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta. Sel juhul oleks teatisel olnud õigesti kajastatud taotleja soov valitud ametikoha kohta ja samas ka esitatud pensioniametile pensioni määramise otsustamiseks vajalikud faktilised asjaolud; 3) õige on halduskohtu järeldus, et pensioni arvutamise aluseks saab olla vaid politseiametniku ametikoha ametipalk, mitte Eesti NSV miilitsajaoskonna ülema ametipalk; 4) õige on halduskohtu järeldus, et S. Malovil ei ole PolTS § 211 lg 1 alusel õigust politseiametniku pensionile abikomissari ametikoha järgi. Selle ametikoha ametipalga alusel saanuks pensioni arvutada, kui see oleks olnud S. Malovi viimane ametikoht või kui ta oleks sel ametikohal teenistuses olnud vähemalt 12 kuud järjest; 5) vaidlustatud toiming on küll õigusvastane, kuid kaebaja pole seetõttu, et tema soovi pensioni arvutamise aluseks võetava ametikoha kajastamisel arvestati ebaõigesti, saanud politseiametniku pensioni seaduses ettenähtust vähem. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata kohustamisnõue; 6) kaebuse esitaja on saanud politseiametniku pensioni õigesti, lähtudes tema viimase ametikoha ametipalgast. Seetõttu tuleb rahuldamata jätta kahju hüvitamise nõue. Menetlusosaliste põhjendused riigikohtus 6. Kassatsioonkaebuses taotleb S. Malov ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldataks tema kaebus. Kassaator leiab, et PolTS § 211 lg 1 järgi on tal õigus politseiametniku pensioni arvutamise aluseks valida kas viimase ametikoha ametipalk või talle soodsaim periood viimase viie aasta hulgast. Kassaator on soovinud talle politseiametniku pensioni arvutamist abikomissari ametipalgast lähtuvalt. Kassaatori arvates on tal olemas selles sättes nõutav vähemalt 12 kuu pikkune staaž abikomissari ametikohal, kuna tema teenistus abikomissarina langeb perioodi, mil PolTS § 212 lg 4 kohaselt arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna politseiteenistuse staa ñi hulka sooduskorras kolmekordselt. Politseiprefektuuris keelduti vormistamast dokumente abikomissari ametikoha ja -palga kohta ega selgitatud, miks pensioni maksmine abikomissari ametikoha järgi ei ole võimalik. Kassaatori väitel oleks tal võimalus pensioni arvutamise aluseks valida ka Eesti NSV miilitsajaoskonna ülema ametikoha palk. 7. Põhja Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses leitakse, et kassaatorile ei ole võimalik arvutada politseiametniku pensioni abikomissari ametikoha järgi, kuna ta ei ole sellel ametikohal teenistuses olnud ega reaalselt ametiülesandeid täitnud vähemalt 12 kuud järjest. Vastustaja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et teatis pidanuks kajastama isiku tahet, kuid uue teatise vormistamine ei muudaks vaidluse lõpptulemust. Kassaatorile on pension arvutatud õigesti ja talle ei ole kahju tekitatud. 8. Tallinna Pensioniameti kirjalikus vastuses leitakse, et S. Malovile on politseiametniku pension määratud Tallinna Politseiprefektuuri teatise alusel ja kooskõlas seadusega. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 9. S. Malov on taotlenud Tallinna Politseiprefektuuri toimingu (teatise väljastamine tema pensioniõigusliku staaži kohta ja ametipalga kohta, mille ta soovib võtta aluseks varem määratud pensioni ümberarvutamisel politseiametniku pensioniks) õigusvastaseks tunnistamist, uue teatise väljastamiseks kohustamist ja kahju hüvitamist. Tekkinud kahju seisneb S. Malovi väitel vähem makstud pensionis, kuna politseiametniku pensioni arvutamisel on aluseks võetud ebaõige ametipalk. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et S. Malov oleks vaidlustanud väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise politseiametniku pensioniks. 10. Käesoleva kohtuasja läbivaatamisel võtab kolleegium esmalt seisukoha vaidlustatud toimingu (teatise väljastamine) õiguspärasuse kohta (I) ja seejärel küsimuses, kas S. Malovile pensioni määramisel on aluseks võetud õige ametipalk (II). I. 11. Politseiteenistuse seaduse (PolTS) §-s 211 sätestatakse isiku õigus saada politseiametniku pensioni. PolTS § 21 1 lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Siseministri 8. jaanuari 2002. a määrusega nr 6 on kinnitatud «Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord» ( Kord). Korra § 4 p 1 kohaselt on üheks politseiametniku pensioni taotlemise täiendavaks dokumendiks politseiasutuse teatis politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta. Nimetatud määruse lisas nr 1 on kehtestatud selle teatise vorm. 12. Ringkonnakohus on tunnistanud vaidlustatud toimingu õigusvastaseks. Kohus leidis, et pensioni taotlejal on õigus valida pensioni ümberarvutamise aluseks olev ametipalk ning teatise väljastaja peab hoolitsema, et teatises sisalduvad faktilised andmed oleksid õiged, kuid ta ei saa võtta endale otsustusõigust selle üle, milline on pensioni arvutamise alus. Sarnasele seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium 6. mai 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-04 (RT III 2004, 13, 164), märkides, et PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tuleneb isiku õigus valida periood, mille ametipalgast lähtutakse tema politseiametniku pensioni arvutamisel, kuid nimetatud sätetest ei tulene politseiasutuse kohustus ise sellist politseiametnikule soodsamat perioodi välja selgitada ega ka politseiasutuse õigust keelduda isiku soovitud perioodi kohta teatise väljastamisest isegi juhul, kui isiku valik tundub olevat ebasoodne. Käesoleva vaidluse lahendamisel on ringkonnakohus leidnud, et vastustaja oleks pidanud teatisel märkima nii andmed politseiametniku soovitud ametikoha ja teatise väljastamise ajal sellele vastava ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta kui ka taotleja politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha ning teatise väljastamise ajal sellele vastava ametikoha, palgaastme ja ametipalga kohta. Sel juhul oleks ringkonnakohtu arvates teatisel olnud õigesti kajastatud taotleja soov valitud ametikoha kohta ja samas ka esitatud pensioniametile pensioni määramise otsustamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Osundatud Riigikohtu otsuses leidis kolleegium ka: «Haldusorgan peab oma tegevuses juhinduma seaduslikkuse põhimõttest. Politseiametniku pensioni määramiseks ja ümberarvutamiseks väljastatav vormikohane teatis peab sisaldama tõest ja seaduslikku informatsiooni. Tegemist on ühe dokumendiga kogumist, mille alusel Pensioniamet määrab kindlaks politseiametniku pensioni suuruse. Seega ei ole haldusorganil (politseiasutusel) õigust märkida teatises politseiteenistuse staaži ja politseiametniku ametipalga kohta isiku taotlusel sellist perioodi või ametipalka, mis ei saa olla aluseks pensioni määramisel ja pensioni suuruse arvutamisel.» 13. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et politseiprefektuuril teatise väljastajana ei ole õigust otsustada selle üle, milline ametipalk peaks olema pensioni arvutamise aluseks. Kahtluse korral, millist ametipalka on võimalik pensioni arvutamise aluseks valida, tuleb tõepoolest pidada otstarbekaks ringkonnakohtu seisukohta, et haldusorgan (politseiprefektuur), kellel pole õigust otsustada pensioni määramise ja arvutamise üle, vaid kelle pädevuses on üksnes vormikohase tõendi väljastamine, millel kajastuvad õiged ja seaduslikud andmed, pidanuks teatisele märkima andmed nii isiku soovitud ametikoha ja sellele vastava ametipalga kui ka taotleja viimase politseiteenistuse ametikoha ja ametipalga kohta. Nagu kolleegium märkis ka juba 6. mai 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-04, ei loo teatises politseiametniku ametipalga suuruse märkimine veel isikule õigust saada politseiametniku pensioni sellest ametipalgast arvutatuna. Pensioniamet peab pensioni määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja pensioni määramiseks esitatud dokumentide kogumist. II. 14. Ringkonnakohus, tunnistades vaidlustatud toimingu küll õigusvastaseks, leidis, et kuna kaebuse esitaja on saanud politseiametniku pensioni õigesti, lähtudes tema viimase ametikoha ametipalgast, tuleb rahuldamata jätta käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise ja kohustamisnõue. Selleks, et hinnata kahju hüvitamise ja kohustamisnõude rahuldamata jätmise õigsust, analüüsib kolleegium ringkonnakohtu järeldust, et S. Malovile politseiametniku pensioni määramisel on aluseks võetud õige ametipalk. 15. PolTS § 51 lg 6 sätestab, et isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991. aasta 1. märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab sama seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele. PolTS § 211 lg-s 1 on sätestatud vanuse- ja staažinõue politseiametniku pensioni saamiseks. PolTS § 51 lg-st 6 tuleneb täiendav tingimus, et isikule peab olema varem määratud riiklik pension. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et S. Malovile oli määratud väljateenitud aastate pension, samuti selle üle, et S. Malov vastab PolTS §-s 211 sätestatud tingimustele, mis annab talle õiguse taotleda varem määratud pensioni ümberarvutamist politseiametniku pensioniks. 16. Asjas on tuvastatud, et S. Malov teenis abikomissari ametikohal 1. märtsist 1991 kuni 16. detsembrini 1991. a. 1991. aasta detsembris jäi ta väljateenitud aastate pensionile ja naasis 1. detsembril 1992. a politseiteenistusse kriminaalpolitsei inspektori ametikohale, kus ta teenis 13. juunini 1994. a. Ringkonnakohus leidis, et seoses politseiteenistusse tagasipöördumisega ei ole abikomissari ametikoht S. Malovi viimane ametikoht politseiteenistuses ning tal polnud võimalik valida ka abikomissari ametikohta kui tema jaoks soodsaimat ametikohta viimase viie teenistusaasta hulgast, kuna ta polnud sel ametikohal teenistuses olnud vähemalt 12 kuud järjest. Seega leidis kohus, et S. Malovile on õigesti arvutatud politseiametniku pension lähtuvalt tema viimasest ametikohast politseiteenistuses, s.o inspektori ametikohast. Riigikohtu halduskolleegium selle järeldusega ei nõustu. 17. Politseiteenistuse seadus sätestab küll tingimused, millele isik peab vastama, et talle saaks PolTS § 51 lg 6 alusel varem määratud riiklikku pensionit ümber arvutada, kuid ei reguleeri, millisest politseiametniku ametipalgast tuleks pensioni ümberarvutamisel lähtuda. PolTS § 211 lg-test 1 ja 2 tulenevalt arvutatakse politseiametniku pension tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Kolleegium leiab, et PolTS § 211 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud valikuvõimalus politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga osas on kohaldatav ka varem määratud pensioni ümberarvutamisel politseiametniku pensioniks. 18. Isiku jaoks, kes on politseiteenistusest lahkunud ja kellele on määratud riiklik pension, kuid kes on hiljem politseiteenistusse naasnud, on varem määratud pensioni ümberarvutamisel politseiametniku pensioniks aluseks võetava ametipalga valikul põhimõtteliselt kolm võimalust. Pensioni võidakse arvutada: 1) teenistuskäigus viimase ametikoha järgi või 2) teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või 3) selle ametikoha ametipalga järgi, millelt isik läks pensionile. 19. Eeltoodud põhjustel on ekslik kohtute seisukoht, et S. Malovile politseipensioni arvutamisel polnud võimalik aluseks võtta abikomissari ametikoha palka. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kohtutel tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda kolleegiumi seisukohtadest politseiametniku pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga valiku kohta. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD