Riigikohtu üldkogu — 3-3-1-29-04 Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a kohtotsus Helmut Pikmetsa kaebuses Põhja Politseiprefektuuri 31. detsembri 2003. a toimingu ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 15. jaanuari 2004. a määruse peale — RT III, 2004, 28, 298

RIIGIKOHTU ÜLDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-29-04 Otsuse kuupäev 25. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu, Peeter Vaher Kohtuasi Helmut Pikmetsa kaebus Põhja Politseiprefektuuri 31. detsembri 2003. a toimingu ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 15. jaanuari 2004. a määruse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. märtsi 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3/575/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Helmut Pikmetsa erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. september 2004. a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Helmut Pikmets, õiguskantsleri esindaja nõunik Aare Reenumägi ja justiitsministri esindaja Liina Lust Resolutsioon Jätta Helmut Pikmetsa erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna politseinooreminspektor Sten Sabbo koostas 31. detsembril 2003 H. Pikmetsale väärteoprotokolli liiklusseaduse (LS) § 74 22 alusel lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Väärteoprotokolli koostamisel võeti H. Pikmetsalt ära juhiluba ning väljastati ajutine juhiluba. H. Pikmets esitas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonnale taotluse juhiloa tagastamiseks, mis jäeti rahuldamata 15. jaanuari 2004. a määrusega. 2. 21. jaanuaril 2004 karistati H. Pikmetsa eelnimetatud rikkumise eest LS § 7422 alusel rahatrahviga. H. Pikmets vaidlustas selle otsuse Tallinna Linnakohtus. 3. 16. veebruaril 2004 esitas H. Pikmets kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada õigusvastaseks Harju Politseiprefektuuri politseinooreminspektor S. Sabbo toiming, millega võeti kaebajalt ära juhiluba; tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna määrus, millega jäeti rahuldamata H. Pikmetsa taotlus temale juhiloa tagastamiseks; teha Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonnale ettekirjutus juhiloa tagastamiseks; tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 58 lg 3 ja LS § 411 lg 1 ja lg 2. 4. Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2004. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Kohus leidis, et juhiloa äravõtmise toimingu ja väärteomenetluses kaebaja taotluse rahuldamata jätmise peale saab kaevata maa- ja linnakohtule. Nimetatud määruse peale esitas H. Pikmets 9. märtsil 2004 erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. märtsi 2004. a määrusega erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et politseiametnik võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära protokolli koostamisega alanud väärteomenetluse käigus. VTMS § 74 lg 1 p 14 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis. Käesolevas asjas on väärteomenetluses 21. jaanuaril 2004 tehtud otsus, milles sisaldub ka otsustus äravõetud juhiloa kohta. Viimasest nähtub, et juhiluba edastatakse väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse peatamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt saab kaebaja väärteoasja kohtuvälise menetleja otsust juhiloa ARK-le edastamise kohta vaidlustada väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisel maa- ja linnakohtus. Selle asja lahendamisel saab kohus kontrollida ka kaebaja osutatud LS § 411 ja VTMS § 58 lg 3 vastuolu põhiseadusega. 6. Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a määruse peale esitas H. Pikmets erikaebuse Riigikohtusse. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2004. a kohtumääruse ja Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2004. a kohtumääruse tühistamist ning asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse. 7. Riigikohtu halduskolleegium andis 22. juuni 2004. a määrusega HMKS § 70 lg 1 p 2 alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule. Halduskolleegium leidis, et LS §-s 411 ning VTMS § 58 lg-s 3 sätestatu seoses juhiloa äravõtmisega ning ajutise juhiloa väljastamisega ei ole piisavalt selge seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, sealhulgas pädeva kohtu määramiseks. Halduskolleegium leidis samuti, et Riigikohtu üldkogu saab asja läbivaatamisel kontrollida, kas LS §-s 411 sätestatud piirang on kooskõlas põhiseadusega või piirab ebaproportsionaalselt põhiõigusi. Menetlusosaliste seisukohad 8. Erikaebuse esitaja leiab, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse ja põhjendab seda asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja teinud põhistatud määrust, mis oleks väärteomenetluses vaidlustatav. Ka vaidlustamise võimalikkusel ei taga VTMS (§-d 76, 78, 79) tõhusat kaitset. Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja poolt ARK-le juhiloa edastamist, kuna selline toiming tehakse pärast väärteoasjas otsuse jõustumist. Kaebaja vaidlustas vastustaja tegevuse (toimingu), mis seisnes juhiloa asendamises ajutise juhiloaga. Erikaebuse esitaja leiab, et LS § 41 1 ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ajutise juhiloa andmisega kaotab isik õiguse juhtida mootorsõidukit välisriigis. Tegemist on piiranguga, mis riivab PS §-s 34 sätestatud liikumisvabaduse põhimõtet. Selline piirang ei ole mingilgi määral õigustatud ega demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Samuti rikub LS § 411 õigusselguse põhimõtet, süütuse presumptsiooni ning võrdsuspõhiõigust. 9. Vastustaja, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond ei esitanud Riigikohtule seisukohta selle kohta, milline kohus on pädev kaebust läbi vaatama. Vastustaja on seisukohal, et LS §-s 41 1 sätestatud ajutise juhiloa väljaandmisega seonduv ei piira isiku õigusi sellises ulatuses, et tegemist oleks põhiseaduses sätestatud põhiõiguste riivega. Tegemist on vajaliku meetmega õiguskorra tagamiseks. 10. Õiguskantsler ei võtnud seisukohta küsimuses, milline on antud asjas pädev kohus. Õiguskantsler leiab, et Riigikohtu menetluses oleva vaidluse lahendamiseks ei ole võimalik analüüsida LS § 41 1 põhiseaduspärasust, sest tegemist ei ole antud asjas asjassepuutuva õigusaktiga. Riigikohus ei ole erikaebe korras esitatud kaebuse läbivaatamisel pädev võtma seisukohta lahendatavate materiaalõiguslike küsimuste osas. Selleks puuduvad halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 52 lg-st 1 tulenevad menetluslikud eeldused, milleks on ringkonnakohtu otsus, kus kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, ja selle peale esitatud kassatsioonkaebus. Riigikohtu halduskolleegium andis asja läbivaatamiseks üldkogule HKMS § 70 lg 1 punkti 2 alusel, mitte HKMS § 70 lg 11 alusel. Riigikohus ei peaks LS § 411 põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama H. Pikmetsa kaebuse menetlusse võtmise küsimust teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral. 11. Riigikogu ei võtnud seisukohta pädeva kohtu osas. Riigikogu õiguskomisjon leidis, et LS § 411 eesmärgiks on tagada liiklusalaste õiguserikkumiste sujuv ja viivitusteta menetlemine, sh menetlusaluse isiku ilmumine menetleja juurde. 12. Justiitsminister ei võtnud seisukohta pädeva kohtu osas. Justiitsminister leidis, et LS § 411 ei ole kooskõlas põhiseadusega. Justiitsminister leiab, et probleemne on eelkõige sõiduki juhtimise ajutise loa kehtivuse ruumiline piirang, mille kohaselt kehtib ajutine luba üksnes Eestis. See piirang võib oluliselt riivata õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning ettevõtlusvabaduse teostamist. Juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise eesmärk on see, et juhtimisõiguse hilisema peatamise korral ei saaks isiku valdusesse jääda juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samas saaks haldusorgani otsuse täitmist tagada ka sunnirahaga, mis oleks isiku õigusi märgatavalt vähem piirav kui juhiloa asendamine ajutise juhiloaga. Justiitsminister leiab, et ajutise juhiloa andmine võib viia ka võrdsuspõhiõiguse rikkumiseni. Samuti ei ole piirang kooskõlas süütuse presumptsiooniga. Vaidlustatud õigusaktid 13. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) sätestab: «§ 411. Ajutise juhiloa väljaandmine (1) Väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära juhiluba ja antakse äravõetud juhiloa asemele sõiduki juhtimise ajutine luba. (2) Ajutine juhiluba kehtib üksnes Eestis 30 päeva jooksul. Väärteo kohtuväline menetleja pikendab loa kehtivust kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Ajutise loa vormi kehtestab siseminister.» Väärteomenetluse seadustik (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätestab: «§ 58. Väärteomenetluse alustamine […] (3) Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele.» Riigikohtu üldkogu seisukoht I. 14. Riigikohtu halduskolleegium andis 22. juuni 2004. a määrusega H. Pikmetsa erikaebuse HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel lahendamiseks Riigikohtu üldkogule seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks. 15. Kuna halduskolleegiumi määrus on tehtud erikaebemenetluses, mille esemeks on kohtu pädevuse küsimus, peab üldkogu otsustama, kas H. Pikmetsa kaebuse läbivaatamine on halduskohtu või maa- või linnakohu pädevuses. Kahtlust ei ole selles, et politseiametnik võtab juhiloa ära avalik-õigusliku suhte raames. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, v.a juhul, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 3 lg 2). Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamise korda kuni väärteoasjas otsuse tegemiseni reguleerivad VTMS §-d 76–80, millest tulenevalt kohtuvälise menetleja, s.o politseiametniku väärteomenetluse seadustikule tuginev tegevus on vaidlustatav maa- või linnakohtus. 16. Küsimus, kas juhiluba võetakse ära haldus- või väärteomenetluses, tõusetub seetõttu, et juhiloa äravõtmist reguleerivad paralleelselt VTMS § 58 lg 3 ja LS § 411 , s.o väärteo- ja haldusmenetluse norm. Lisaks tuleb arvestada politseiametniku n-ö dualistliku iseloomuga – tegemist on üheaegselt liiklusjärelvalvet teostava ametiisikuga ja väärteoasjade kohtuvälise menetlejaga. Määramaks, kas tegemist on väärteo- või haldusmenetluse toiminguga, tuleb välja selgitada, kumb eelnimetatud normidest on käsitatav volitusnormina juhiloa äravõtmiseks. Erinevalt VTMS § 58 lõikest 3 ei sätesta LS § 41 1 lg 1 isikut, kellel on õigus juhiluba ära võtta. Seega tuleneb politseiametniku volitus juhiloa äravõtmiseks VTMS § 58 lg-st 3, mis annab vastava õiguse väärteoasja menetlevale ametiisikule, kes peab võtma loa ära viivitamatult pärast väärteomenetluse alustamist. Äravõetud juhiluba lisatakse väärteoasja materjalidele. Ka Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt on tõendatud, et politseiametnik võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära alanud väärteomenetluse käigus. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et juhiluba edastatakse loa väljaandnud asutusele kohtuvälise menetleja või kohtu karistamisotsuse alusel. Kohtuväline menetleja või kohus peab vastavalt VTMS § 74 lg 1 p-le 14 ja § 111 p-le 7 otsuses märkima asitõenditega või muude äravõetud esemetega (sh juhiloaga) toimimise viisi. Sama kehtib juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus lõpetab väärteoasjas menetluse – sellisel juhul tagastatakse luba kohtuvälise menetleja määruse või kohtuotsuse alusel menetlusalusele isikule ilma seda loa väljaandnud asutusele edastamata. 17. Juhiluba võetakse ära LS § 413 lg-te 1–8 alusel juhtimisõiguse peatamise tagamiseks. Viimase puhul on tegemist ühe või mitme seaduses sätestatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest kohaldatava karistusliku iseloomuga meetmega. Juhtimisõiguse peatab juhiloa väljaandnud asutus väärteomenetluses tehtud karistamisotsuse alusel. Seejuures selgitatakse rikkumise asjaolud ja isiku süü välja väärteomenetluses, juhiloa väljaandnud asutus lähtub seevastu LS § 413 lg-te 1–8 kohaselt üksnes karistamise faktist. Sellisena on juhtimisõiguse peatamine seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest karistamisega kaasnev automaatne järelm. Kuigi juhtimisõiguse peatamine on iseenesest haldusakt, moodustab selle andmiseks läbiviidav menetlus väärteomenetlusega ühtse terviku (vt Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-10-04, p 23 – RT III 2004, 28, 297). 18. Suur osa juhtimisõiguse peatamiseks vajalikust menetlusest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) toimub väärteomenetluses. Menetlusökonoomika seisukohalt on põhjendatud seadusandja valitud lahendus, mille kohaselt ka juhtimisõiguse peatamise tagamine antakse väärteoasja kohtuvälisele menetlejale, s.o isikule, kes tuvastab rikkumise asjaolud. 19. Enne väärteoasjas otsuse tegemist on juhiloa äravõtmine kohtuvälise menetleja ametniku poolt seetõttu vaidlustatav VTMS §-des 76–80 sätestatud korras. VTMS § 76 lg 1 sätestab: «(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.» Kohtuvälise menetleja juht lahendab kaebuse VTMS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaselt viie päeva jooksul kirjalikus menetluses määrusega. Kohtuvälise menetleja juhil on õigus jätta kaebus rahuldamata, rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist või tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 78 lg 2 sätestab: «Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule.» Maa- või linnakohtunik vaatab kaebuse läbi viie päeva jooksul selle saamisest. Kaebuse saanud kohtul on VTMS § 79 lg 4 kohaselt õigus määrus või menetlustoiming peatada. Kaebust lahendades on kohtul õigus kõrvaldada õiguse rikkumine, tühistades määruse või peatades toimingu, või kui rikkumise kõrvaldamine ei ole võimalik, tunnistada isiku õiguste rikkumist. Üldkogu leiab, et kirjeldatud menetlus tagab lähtuvalt lühikestest menetlustähtaegadest ja kohtuvälise menetleja juhi või kohtu pädevusest lahendi tegemisel puudutatud isiku õiguste kiire ja piisava kaitse. 20. Kaebuse esitaja on lisaks juhiloa äravõtmisele vaidlustanud ajutise juhiloa väljaandamise, mida VTMS § 58 lg 3 ei reguleeri. Ajutise juhiloa andmine on aga lahutamatult seotud juhiloa äravõtmisega. Juhul kui isikult ei võetaks ära juhiluba, puuduks vajadus ajutise juhiloa väljaandmiseks. Nii juhiloa äravõtmine kui ajutise juhiloa andmine teenivad ka üht menetluslikku eesmärki. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsele, mis eeldab kaebuse läbivaatamist võimalikult lihtsa ja kiire kohtupidamise kaudu. Ajutise juhiloa andmise iseseisev vaidlustamine halduskohtumenetluses oleks põhjendamatu, mistõttu juhiloa äravõtmist ja ajutise juhiloa väljaandmist tuleb vaidlustada koos maa- või linnakohtus. II. 21. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Asjassepuutuvad on normid, mis on vaidluse lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus nr 3-4-1-10-00 – RT III 2001, 1, 1, p 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 – RT III 2002, 28, 308, p 15). 22. Üldkogu leiab, et kohtupädevus ei sõltu sellest, kas norm, mis näeb ette juhiloa äravõtmise, on põhiseadusega kooskõlas või mitte, mistõttu LS § 411 ei ole asjassepuutuv norm (vt Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-77-03 – RT III 2004, 13, 159, p 25). Küsimust, kas juhiloa äravõtmine rikub isiku põhiõigusi, saaks lahendada üksnes kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Märt RASK Tõnu ANTON Jüri ILVEST Peeter JEROFEJEV Henn JÕKS Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS Lea KIVI Indrek KOOLMEISTER Ants KULL Villu KÕVE Lea LAARMAA Julia LAFFRANQUE Jaak LUIK Jüri PÕLD Harri SALMANN Tambet TAMPUU Peeter VAHER Kohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus, millega on ühinenud kohtunikud Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann Riigikohtu üldkogu enamus on leidnud, et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine on väärteomenetluse toiming. Sellise järeldusega ei saa nõustuda järgmistel põhjustel: 1. LS § 411 lõigetest 1 ja 2 koostoimes VTMS § 58 lg-ga 3 tuleneb, et isikult, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust asjas, mis vastavalt LS §-le 41 3 võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise, võtab juhiloa ära kohtuvälise menetleja ametnik. LS §-st 411 võib järeldada, et sellisel juhul annab isikule ka ajutise juhiloa kohtuvälise menetleja ametnik, kuigi sellist kohtuvälise menetleja volitust väärteomenetluse seadustik ei sisalda. Leian, et ühe või teise ülesande täitmine kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei ole piisav selleks, et määrata, millises menetluskorras nimetatud toiming tuleb sooritada. Toimingu olemuslik kuuluvus haldus- või väärteomenetlusse sõltub mitte niivõrd sellest, millises staatuses ametnik (politseiametnik kohtuvälise menetleja ametnikuna või liiklusjärelevalvet teostava isikuna) seda sooritab, vaid esmalt sellest, millise menetluse eesmärki vastav toiming teenib. Juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine saab olla väärteomenetlustoiminguks juhul, kui ta teenib väärteomenetluse eesmärke. Üldkogu enamus ei ole näidanud, milliseid väärteomenetluse eesmärke juhiloa äravõtmine ning ajutise juhiloa väljastamine teenib. LS §-st 411 tulenevalt on juhiloa äravõtmise eesmärgiks tagada LS § 413 alusel vastu võetava juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmine. Juhtimisõiguse peatamine ei toimu aga väärteoasjas, vaid on võimalik Autoregistrikeskuse otsusega pärast väärteoasjas tehtud karistusotsuse jõustumist, s.o pärast väärteomenetlust. Mööndes võimalust sooritada karistusõiguslikus menetluses toiminguid, mis ei teeni väärteoasja lahendamist, eirab üldkogu enamus olulist menetluslikku põhinõuet, mille kohaselt karistusõigusliku menetluse toimingud peavad olema vajalikud antud asja lahendamiseks. 2. Riigikohtu üldkogu enamus on kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 leidnud, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 alusel on väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm ning moodustab seetõttu väärteomenetlusega ühtse terviku. Leian, et ajalisest järgnevusest või ka põhjuslikust seosest ei saa teha järeldust, et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine kuulub menetlusse, kus lahendatakse konkreetset väärteoasja. Süüteo eest isiku karistamise õiguslikud tagajärjed võivad avalduda väga erinevates eluvaldkondades. Sellised õiguslikud tagajärjed võivad olla ka haldusõiguslikud. Ei seadus ega ka praktika pole selliste tagajärgede üle otsustamist senini lugenud süüteomenetluseks. Kuigi LS § 41 3 alusel juhtimisõiguse peatamine on karistusliku iseloomuga, ei kohaldata ka seda sunnivahendit väärteomenetluses. Liiklusseadus on nimetatud sunnivahendi kohaldamiseks sätestanud eraldi haldusõigusliku menetluskorra (LS § 41, § 413 lg 10). Nendes menetlusõiguslikes aspektides, mis ei ole sätestatud viidatud paragrahvides, tuleb aga vastavalt LS § 1 lg-le 2 kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid. Seega ei teeni juhiloa äravõtmine väärteomenetluse eesmärke. 3. Riigikohtu üldkogu enamuse seisukoht ei ole kooskõlas ka eelosundatud lahendi (nr 3-4-1-10-04) seisukohtadega. Selles lahendis pidas üldkogu enamus võimalikuks käsitleda väärteomenetlusena või selle osana juhtimisõiguse peatamise menetlust, mille viib läbi haldusorgan, kellel pole seadusega antud väärteomenetleja volitusi, kusjuures LS §-s 413 ettenähtud karistusliku haldussanktsiooni kohaldamine ja vastav menetlus on ette nähtud liiklusseaduses, mitte aga väärteomenetluse seadustikus. Käesolevas asjas on menetluse liigi üle otsustamisel peetud aga määravaks menetlust läbi viiva organi staatust ning seadust, milles sisaldub vastav volitusnorm. Meelevaldselt valitud formaalsete tunnuste alusel toimingu kuuluvuse üle otsustamine on kaasa toonud lahendite ilmse vastuolu. 4. Riigikohtu üldkogu on jätnud käsitlemata küsimuse, kas juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine rikub isiku õigusi. Riigikohtu üldkogu enamus on nentinud, et juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise põhiseaduspärasuse küsimust saaks lahendada üksnes kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Sellise seisukoha tõttu minetab H. Pikmets võimaluse kohtulikuks kaitseks. Kui juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine oleks väärteomenetluse toiming, saaks selle vaidlustada maa- ja linnakohtus VTMS §-s 78 sätestatud alustel ja korras. Selle kaebuse esitamine on aga võimalik üksnes väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemiseni VTMS § 78 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Indrek KOOLMEISTER Tõnu ANTON Julia LAFFRANQUE Jüri PÕLD Harri SALMANN