Sotsiaalminister — Rehabilitatsiooniteenuste finantseerimine 2000. aastal — RTL, 13, 145

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 8 ja seaduse «2000. aasta riigieelarve» (RT I 2000, 1, 1) osa 141 ptk 35 alusel riigieelarves puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuste finantseerimiseks ettenähtud vahendite kasutamiseks. § 1. Riigieelarve vahenditest kaetakse puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuste kulud nende parema kehalise, vaimse, intellektuaalse, psüühilise või sotsiaalse taseme saavutamiseks ja hoidmiseks ning neile suurema iseseisvuse ja toimetuleku võimaldamiseks. § 2. Riigieelarve vahenditest kaetakse esmajärjekorras puuetega laste rehabilitatsioonikulud ja nende puuetega inimeste rehabilitatsioonikulud, kellel rehabilitatsiooni tulemusena on võimalik töötada või märkimisväärselt suuremat iseseisvust saavutada. § 3. Riigieelarvest finantseeritakse järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid (v.a puuetega inimeste ülalpidamiskulud): 1) isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani koostamine puuetega lastele; 2) sotsiaalpsühholoogiline nõustamine (sh puuetega laste pereliikmete nõustamine ja esmainvaliidistunute kriisinõustamine); 3) toimetulekutreening ja nõustamine puudega inimese või esmainvaliidistunu eluga kohandamiseks ja toetamiseks; 4) meditsiinilist rehabilitatsiooni toetavad puude spetsiifikale vastavad teenused, välja arvatud taastusravi. § 4. 2000. a riigieelarve osa 141 ptk 35 alt ei finantseerita hoolekande- või tervishoiuasutustes viibivate puuetega inimeste rehabilitatsiooniteenuste kulusid. § 5. Isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani koostamise õigus on sotsiaalministri määrusega kinnitatud rehabilitatsiooniasutustel. § 6. Rehabilitatsiooniteenuseid võivad osutada juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirja- või põhimäärusejärgne tegevus on puuetega inimeste rehabiliteerimine ja kes kasutavad rehabilitatsiooniteenuse osutamisel vastava eriharidusega spetsialiste. § 7. Rehabilitatsiooniteenuste ostmisega seotud kulude, s.o lepingute sõlmimine jne, katmiseks eraldab Sotsiaalministeerium rahalised vahendid maavalitsustele ja Tallinna Linnavalitsusele, arvestades elanike ja puuetega inimeste arvu. § 8. Sotsiaalministeerium jätab selleks otstarbeks ettenähtud rahalistest vahenditest 20% reservfondi, mille kasutamiseks teeb sotsiaalministrile ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjon. § 9. Maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus otsustavad määruse paragrahvis 3 toodud rehabilitatsiooniteenuste finantseerimise vastavalt oma vajadustele kooskõlastatult kohalike puuetega inimeste kodadega. § 10. Maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus võivad kehtestada puudega inimese enda poolt makstava osa suuruse rehabilitatsiooniteenuse eest tasumisel. § 11. Maavanemad ja Tallinna linnapea sõlmivad rehabilitatsiooniteenust osutavate juriidiliste isikute või asutustega lepingud, mille alusel toimub teenuste eest tasumine vastavalt esitatud arvetele. Arvega koos esitatakse aruanne, milles on ära toodud ka teenust kasutanud isikute andmed (nimi, isikukood, elukoht). § 12. Riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite kasutamise kohta esitavad maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus Sotsiaalministeeriumile kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks kvartaalse aruande, milles näidatakse osutatud teenuste loetelu summeerituna asutuste kaupa, teenuse saajate arv, tundide arv, tunnihind, isiku omaosaluse suurus. § 13. Maavalitsustel, Tallinna Linnavalitsusel ja Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida rehabilitatsiooniteenust osutavate asutuste tööd ja teha omapoolseid ettepanekuid teenuse kvaliteedi parandamiseks, lepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV