Vabariigi Valitsus — Riigivara erastamisprogrammi kinnitamine 2000. aastaks — RTL, 12, 132

«Erastamisseaduse» (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 31, 411) paragrahvi 12 lõike 2 alusel kinnitada «Riigivara erastamisprogramm 2000. aastaks» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a korraldusega nr 13-k RIIGIVARA ERASTAMISPROGRAMM 2000. AASTAKS 1. Erastamisagentuuri põhiülesanded riigivara erastamise korraldamisel: 1) erastatud äriühingute ja ettevõtete tegevuseks vajaliku maa erastamine; 2) osalemine infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute erastamiseks ettevalmistamisel ja erastamisel; 3) erastamisnimekirjadesse kantud riigivara erastamise lõpuleviimine 2000. aasta jooksul; 4) sõlmitud erastamislepingute täitmise kontroll. 2. Erastamise prioriteetsed valdkonnad: 1) erastatud äriühingute ja ettevõtete tegevuseks vajaliku maa erastamine; 2) erastamisnimekirja kinnitatud riigivara erastamine; 3) Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1996. a korraldusega nr 854-k «Võõrandatavate aktsiate nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 74, 1324; 82, 1474; 1997, 82, 1402 ja 1403) võõrandatavate äriühingute nimekirja kinnitatud aktsiate ja osade erastamise lõpuleviimine Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses. 3. Erinevates majandusharudes kasutatavad põhilised erastamisviisid: 1) eelläbirääkimistega ühe- ja kaheetapiline pakkumine infrastruktuuri- ja teiste olulisi ettevõtteid omavate äriühingute aktsiate erastamisel; 2) avalik enampakkumine äriühingute aktsiate, osade ja üksikute varade erastamisel; 3) laiemat huvi pakkuvate äriühingute aktsiate müük. 4. Erastatavate ettevõtete restruktureerimise ja saneerimise üldpõhimõtted: 1) infrastruktuuri ettevõtteid omavate riigi äriühingute restruktureerimise eesmärgiks on osutatavate teenuste hinnakujunduse läbipaistvuse tagamine, konkurentsi tekkeks eelduste loomine, majandusliku efektiivsuse tõstmine; 2) riigi äriühingute aktsiakapitali suurendamise vajaduse erastamisel otsustab Erastamisagentuur, arvestades investeeringute vajadust, ostuhuvi ning aktsiakapitali tehtava rahalise sissemakse ja/või ostuhinna mõju ettevõtte arengule ja tema poolt osutatavate teenuste hinnale ja konkurentsivõimele. 5. Äriühingute ja ettevõtete erastamine 1) Erastamisagentuuril viia lõpule erastamisnimekirjadesse kinnitatud äriühingute ja ettevõtete erastamine, sealhulgas: – ASi Eesti Raudtee enamusaktsiate (51%–66%) erastamine strateegilisele investorile. Sätestatavate lisatingimustena tagada investeeringud raudteeinfrastruktuuri, et suurendada selle läbilaske- ja konkurentsivõimet. ASi Eesti Raudtee pikaajaline arengukava ja sellest lähtuv erastamismudel töötatakse välja koostöös rahvusvaheliste kogemustega nõustajaga. ASi Eesti Raudtee erastamismudel peab tagama infrastruktuuri valdava erastatud ettevõtte majandusliku huvi infrastruktuuri investeerimise vastu. ASi Eesti Raudtee erastamismudel peab tagama ka võimaluse kaasata erastamisjärgselt raudteeinfrastruktuuri investeeringuteks Euroopa Liidu vastavate abi-, garantii- ja laenuprogrammide raha. ASi Eesti Raudtee ei restruktureerita enne nõustajalt soovituste saamist. ASi Eesti Raudtee erastamise nõustaja peab soovituste väljatöötamisel lähtuma Euroopa Liidu raudtee-eeskirjadest niivõrd, kuivõrd need on kohustusliku iseloomuga. Erinevate operaatorettevõtjate vaba juurdepääsu tagamisel raudteeinfrastruktuurile lähtutakse olemasolevast jaotusest ning nõustaja esitab ettepanekud jaotusprintsiipide kohta investeeringute tulemusena tekkiva täiendava läbilaskevõime jaotamiseks. Raudtee läbilaskevõime jaotamisprintsiipide väljatöötamisel tuleb lähtuda kehtivast «Raudteeseadusest» (RT I 1999, 29, 405) (vajadusel kaaluda seaduse muutmist) ning Euroopa konkurentsireeglitest. Planeerida ASi Eesti Raudtee erastamiskonkursi väljakuulutamine 2000. aasta aprilliks, et erastada ASi Eesti Raudtee aktsiad ülalnimetatud ulatuses 2000. aasta jooksul. – Edelaraudtee ASi aktsiate erastamise lõpuleviimine; – ASi Tarmeko 34% aktsiate erastamine aktsiate avaliku müügi korras; – muude 1999. aastal alustatud varade erastamise lõpuleviimine; 2) Erastamisagentuuril korraldada järgmiste objektide erastamisnimekirja kinnitamine ja erastamine: – AS Tartu Lennujaam; – osalus Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse ASis; – OÜ Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut; – osalus ASis Baltscan; – Ühiselu ASile renditud riigivara; – Hansa Auto ASile renditud riigivara; – osalus Rahva Raamatu ASis; 3) Erastamisagentuuril korraldada Vabariigi Valitsuse poolt määratud juhtudel selle riigivara, sealhulgas ASi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus müük, mille vahetuks korraldajaks määratakse «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) alusel Erastamisagentuur. 6. Keskkonnaohtlike objektide erastamise erisused Erastamisagentuuril tagada olulisemate objektide kohta keskkonnauuringute tegemine, mille käigus selgitatakse välja: – olemasoleva tootmise mõju keskkonnale; – jääkreostuse tase; – keskkonnakahjustuste kõrvaldamise võimalused; – äriühingu vastutus juba tekitatud või tekkida võiva keskkonnareostuse eest. Keskkonnakaitseliselt olulisemate äriühingute erastamisel kaasata Keskkonnaministeeriumi spetsialiste ja sõltumatuid keskkonnaeksperte vastavate lisatingimuste määramisele ja sätestamisele erastamisprotsessis. 7. Erastamisväärtpaberite kasutamise ulatus erinevate objektide erastamisel Omandireformi kulude ja sihtotstarbeliste fondide jätkuvaks finantseerimiseks näha ette, et üldjuhul vähemalt pool ostuhinnast tasutakse rahas. Suuremas ulatuses võib erastamisväärtpaberitega tasumise õigust rakendada vähemusaktsiate avalikul müügil. Äriühingute puhul, kus Erastamisagentuurile jääb erastatud äriühingu võlgade tasumine vastavalt ostu-müügilepingule, võib erastamisväärtpaberite kasutusõigust mitte kohaldada või kohaldada seda nimetatust väiksemas ulatuses. 8. Majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud Konkurentsi ja erapooletuse tagamiseks üldjuhul erastamise õigustatud subjektide ringi mitte piirata. Nende äriühingute aktsiate või osade erastamisel, mille puhul on vaja arvestada pakkujate senist tegevust ja usaldusväärsust, rakendada vajadusel kaheetapilist eelläbirääkimistega pakkumist. 9. Erastamine «Erastamisseaduse» paragrahvi 32 alusel «Erastamisseaduse» paragrahvi 32 alusel erastamise otsustab Vabariigi Valitsus vajadusel eraldi. 10. Erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted Lisatingimuste kehtestamise eesmärgiks on ostja äriplaani suunamine üldiste huvide paremale arvestamisele. Lisatingimusteks eelläbirääkimistega pakkumisel või avalikul enampakkumisel võivad olla: – äriplaan (koos finantseerimise, tööhõive, kasutatava tehnoloogia, keskkonnaalaste meetmete jms äranäitamisega); – investeeringute suurus; – töökohtade arv; – teenuste hulk ja kvaliteet ning kättesaadavus; – tegevuse jätkamise kohustus; – keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamine ja keskkonnaohutuse tagamine; – muud tingimused. Majandusminister Mihkel PÄRNOJA