Keskkonnaminister — Pärnu maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine — RTL, 7, 66

Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583; 95, 843) paragrahvi 6 lõike 1 alusel ja Pärnu Maakonna Jahindusnõukogu ettepanekul määran: 1. Kinnitada rendijahipiirkonna suuruseks: 1.1. Are rendijahipiirkond 9970 ha; 1.2. Aruvälja rendijahipiirkond 17 110 ha; 1.3. Audru rendijahipiirkond 6690 ha; 1.4. Halinga rendijahipiirkond 19 080 ha; 1.5. Jõõpre rendijahipiirkond 14 790 ha; 1.6. Kaisma rendijahipiirkond 13 230 ha; 1.7. Kihlepa-Lindi rendijahipiirkond 13 310 ha; 1.8. Kihnu rendijahipiirkond 1683 ha; 1.9. Koonga rendijahipiirkond 18 170 ha; 1.10. Kullipesa rendijahipiirkond 14 710 ha; 1.11. Kurgja rendijahipiirkond 17 480 ha; 1.12. Lõpe rendijahipiirkond 13 140 ha; 1.13. Massiaru rendijahipiirkond 8590 ha; 1.14. Nõmme rendijahipiirkond 11 880 ha; 1.15. Ora rendijahipiirkond 7960 ha; 1.16. Orajõe rendijahipiirkond 17 015 ha; 1.17. Pärnjõe rendijahipiirkond 8720 ha; 1.18. Pööravere rendijahipiirkond 16 130 ha; 1.19. Rahnoja rendijahipiirkond 13 560 ha; 1.20. Sauga rendijahipiirkond 13 600 ha; 1.21. Seliste rendijahipiirkond 8240 ha; 1.22. Suigu rendijahipiirkond 7840 ha; 1.23. Surju rendijahipiirkond 10 680 ha; 1.24. Tahkuranna rendijahipiirkond 17 590 ha; 1.25. Tali rendijahipiirkond 13 490 ha; 1.26. Tihemetsa rendijahipiirkond 9150 ha; 1.27. Tootsi rendijahipiirkond 13 970 ha; 1.28. Tori-Sindi rendijahipiirkond 16 490 ha; 1.29. Tõstamaa rendijahipiirkond 12 900 ha; 1.30. Varbla rendijahipiirkond 10 820 ha; 1.31. Vändra rendijahipiirkond 9620 ha. 2. Kinnitada rendijahipiirkondade piiride kirjeldused (lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 14. septembri 1994. a määrus nr 42 «Pärnu Maakonna rendijahipiirkondade moodustamine». 4. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 3. mai 1995. a määrus nr 22 «Pärnu Maakonna rendijahipiirkondade reorganiseerimine» (RTL 1995, 31, lk 1082). Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Kinnitatud keskkonnaministri 27. detsembri 1999. a määrusega nr 105 RENDIJAHIPIIRKONDADE PIIRIDE KIRJELDUSED 1. Are rendijahipiirkond Are rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Angojalt (Halinga metskonna kvartali 138 loodenurk) ning kulgeb mööda Are valla välispiiri ida suunas 1600 m ristumiseni metsasihiga (endise Tammiste metskonna kvartalite 10/11, 17/18 ja 21/22 vaheline siht), jätkub mööda metsasihti Tootsi–Lavassaare turbaraba raudteeni, läheb mööda raudteed ida suunas 1140 m ristumiseni Pärnu-Jaagupi–Tabria–Suigu maanteega. Raudtee ja maantee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda maanteed Kõresoo ojani, läheb mööda oja Are jõeni ja mööda Are jõge allavoolu Are–Suigu–Tori maanteeni, jätkub mööda maanteed ristumiseni Võlla küla teega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Võlla küla teed Sauga jõeni, ületab jõe ning kulgeb mööda külavaheteed läbi Võlla küla 460 m ristumiseni põlluvaheteega, jätkub mööda põlluvaheteed edela suunas üle Toominga oja Suigu–Lepplaane maanteeni ja mööda maanteed Lepplaane külani. Lepplaane külast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kagusse suunduvat põlluteed ristumiseni Are valla piiriga, läheb mööda Are valla välispiiri Sauga jõeni ning mööda jõge allavoolu 1100 m jõkke suubuva ojani ning jätkub mööda oja lääne suunas ristumiseni Halinga metskonna kvartali 150 sihiga. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Halinga metskonna kvartali 150 põhjasihti kuni sama kvartali eraldise 40 piirini Nurme rabas, jätkub mööda eraldise 40 ida- ja põhjapiiri kuni ristumiseni Halinga metskonna kvartali 140 põhjasihiga, kulgeb mööda kvartali 140 põhjasihti sama kvartali eraldise 7 kirdenurgani ja läheb mööda metsateed 580 m kirde ja 120 m ida-kagu suunas Taidra peakraavini ja mööda peakraavi Elbu ojani (Are valla piirini). Taidra peakraavi suudmest Elbu ojas kulgeb jahipiirkonna piir mööda Are valla välispiiri Halinga metskonna kvartali 138 loodenurka (Angoja). 2. Aruvälja rendijahipiirkond Aruvälja rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Punaoja ja Audru valla piiri ristumiskohast, kulgeb mööda Audru valla välispiiri Nätsi ja Urita peakraavi vahelise kraavini, läheb mööda kraavi ristumiseni Kalli–Koonga maanteega, jätkub mööda Kalli–Koonga maanteed ristumiseni Nederma–Irta maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Nederma–Irta maanteed Koonga–Ahaste maanteeni, jätkub mööda Koonga–Ahaste maanteed Ahaste suunas 1,6 km vasakul pool maanteed oleva põlluni ja kulgeb mööda põllu serva Kiisamaa peakraavini. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Kiisamaa peakraavi Salevere peakraavini, mööda Salevere peakraavi metsasihini ning mööda metsasihti Halinga metskonna kvartali 128 loodenurka. Halinga metskonna kvartali 128 loodenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama kvartali põhjasihti Laisma peakraavini, jätkub mööda Laisma peakraavi Audru valla piirini ning mööda Audru valla välispiiri Oara ojja suubuva kraavini. Kraavisuudmest Oara ojas läheb jahipiirkonna piir mööda Malda oja 2,9 km ristumiseni kraaviga, jätkub mööda kraavi Lihula–Pärnu maanteeni, kulgeb mööda maanteed Kihlepa teeni ning mööda Kihlepa teed Uruste ojani. Tee ja oja ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Uruste oja Audru metskonna kvartali 10 kirdenurka, jätkub mööda kvartali 10 põhjasihti sama metskonna kvartali 8 kagunurgani ning kulgeb mööda kvartali 8 ida- ja põhjasihti kvartali 4 kagunurka. Audru metskonna kvartali 4 kagunurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama kvartali idasihti Punaojani ning läheb mööda Punaoja Audru valla piirini. 3. Audru rendijahipiirkond Audru rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Malda oja suudmest Audru jões ning kulgeb mööda Audru jõge Ridalepa oja suudmeni, läheb mööda oja 150 m ristumiseni kruusateega ning mööda kruusateed Jõõpre–Ridalepa–Lemmetsa maanteeni, jätkub mööda maanteed ristumiseni Nurme–Lihula maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mõttelise sirgena 50 m Sauga jõeni, jätkub mööda Sauga jõge ristumiseni Pärnu linna välispiiriga, läheb mööda linna välispiiri Pärnu laheni ning mööda lahe rannajoont maaparandusobjekti (polder) teeni. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda poldriteed põhja suunas 1500 m põldudevahelise teeni, jätkub mööda põlluvaheteid 1840 m lääne suunas ning 630 m loode suunas ristumiseni Audru–Kihlepa maanteega ning läheb mööda maanteed Kihlepani. Kihlepast kulgeb piir mööda maanteed ristumiseni Lihula–Pärnu maanteega, läheb mööda Lihula–Pärnu maanteed Audru suunas 740 m ristumiseni kirdesuunalise kraavitrassiga, jätkub mööda kraavitrassi Malda ojani ning mööda Malda oja Audru jõeni. 4. Halinga rendijahipiirkond Halinga rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Parasmaa–Avaste–Kausi maantee ning Pärnu ja Rapla maakonna vahelise piiri ristumiskohast ja kulgeb mööda maakondadevahelist piiri Kõverojani, läheb mööda Kõveroja Põldetaguse peakraavini ning mööda peakraavi ristumiseni Roodi–Langerma–Libatse maanteega, jätkub mööda maanteed Tallinn–Pärnu maanteeni Libatses. Libatsest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Tallinn–Pärnu maanteed Pärnu-Jaagupi alevi välispiirini, läheb mööda alevi välispiiri lõuna suunas ristumiseni Valistre teega ning jätkub mööda Valistre teed Angojani (Halinga valla piirini). Angojalt läheb jahipiirkonna piir mööda Halinga valla välispiiri Elbu ojani, jätkub mööda Elbu oja Taidra peakraavini ning mööda peakraavi loode suunas metsateeni ja kulgeb mööda metsateed 120 m lääne-loode ning 580 m edela suunas Halinga metskonna kvartali 140 eraldise 7 kirdenurgani. Halinga metskonna kvartali 140 eraldise 7 kirdenurgast läheb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 140 ja 135 põhjasihti Lavassaare–Vahenurme maanteeni (kvartali 135 loodenurk), jätkub sirgjoonelise pikendusena loode suunas Halinga metskonna kvartalite 35, 37, 133 ja 131 sihtide ristumiskohta (Kõima rabas) ning läheb Kõima rabas mööda kvartali 131 põhjasihti sama kvartali loodenurgani. Halinga metskonna kvartali 131 loodenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mõttelise sirgena põhja suunas üle Kõima raba Pärnu-Jaagupi–Kalli maantee ja Parasmaa–Avaste–Kausi maantee ristumiskohani ja jätkub mööda Parasmaa–Avaste–Kausi maanteed Pärnu ja Rapla maakonna vahelise piirini. 5. Jõõpre rendijahipiirkond Jõõpre rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Halinga metskonna kvartalite 131, 133, 35 ja 37 sihtide ristumiskohast ning kulgeb mõttelise sirgena üle Maima soo Lavassaare–Vahenurme maanteeni (Halinga metskonna kvartali 135 loodenurk), läheb mööda Halinga metskonna kvartalite 135 ja 140 põhjasihti ristumiseni sama metskonna kvartalite 136/137 vahelise sihiga, jätkub mõttelise pikendusena lõuna suunas üle Nurme raba Halinga metskonna kvartali 150 eraldise 17 idanurgani ning läheb edala suunas ristumiseni Audru ja Sauga valla vahelise piiriga (Halinga metskonna kvartali 150 eraldis 34). Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Audru ja Sauga valla vahelist piiri (Sauga jõgi), jätkub 50 m mõttelise sirgena Lemmetsa–Ridalepa–Jõõpre ja Nurme–Lihula maantee ristumiskohani. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Lemmetsa–Ridalepa Jõõpre maanteed Ridalepani ning läheb edela ja loode suunas mööda kruusateed Ridalepa ojani ja mööda oja allavoolu Audru jõeni. Ridalepa oja suudmest Audru jões kulgeb jahipiirkonna piir mööda jõge Malda oja suudmeni, läheb mööda Malda oja Oara oja suudmeni ning mööda Oara oja 4,4 km vastuvoolu ojja suubuva kraavini, jätkub mööda kraavi loode suunas ristumiseni Audru ja Koonga valla vahelise piiriga. Valdadevaheline piir on jahipiirkonna piiriks kraavist Laisma peakraavini. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Laisma peakraavi Halinga metskonna kvartali 128 eraldise 20 kirdenurgani, jätkub mööda peakraavi 1740 m kirdesuunalise kraavitrassini ning kulgeb mööda kraavitrassi ristumiseni Halinga metskonna kvartali 131 läänesihiga. Kraavitrassi ja kvartali 131 läänesihi ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda kvartali 131 läänesihti sama kvartali loodenurka, jätkub mööda kvartalite 131/35 vahelist sihti kvartalite 131, 133, 35 ja 37 sihtide ristumiskohta. 6. Kaisma rendijahipiirkond Kaisma rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pärnu maakonna ning Kaisma ja Halinga valla vahelise piiri ristumiskohast, kulgeb mööda Pärnu maakonna välispiiri ristumiseni Kaisma ja Vändra valla vahelise piiriga, jätkub mööda Kaisma valla välispiiri ristumiseni Halinga metskonna kvartali 115 põhjasihiga. Jahipiirkonna piir läheb mööda Halinga metskonna kvartalite 115 ja 114 põhjasihti Halinga metskonna välispiirini, jätkub mööda metskonna välispiiri Tootsi turbaraba piirini, kulgeb mööda seda Kaisma valla piirini ning mööda Kaisma valla välispiiri Enge jõeni. Mööda Enge jõge läheb jahipiirkonna piir Kaisma Väikejärveni, kulgeb mõttelise pikendusena üle järve Väikejärve suubuva kraavini (Halinga metskonna kvartal 80), jätkub mööda kraavi kvartali 80 idasihini. Kraavi ja Halinga metskonna kvartali 80 idasihi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 80 ja 74 idasihti Kaisma Suurjärveni, jätkub mööda Kaisma Suurjärve lõuna- ja läänekallast Halinga metskonna välispiirini ning mööda metskonna välispiiri Kaisma valla piirini ja läheb mööda Kaisma valla välispiiri ristumiseni Pärnu maakonna piiriga. 7. Kihlepa-Lindi rendijahipiirkond Kihlepa-Lindi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Audru metskonna kvartali 10 loodenurgast, kulgeb mööda sama kvartali põhjasihti Uruste ojani, läheb mööda Uruste oja Ahaste–Kihlepa maanteeni ning jätkub mööda maanteed Kihlepani. Kihlepast läheb jahipiirkonna piir mööda maanteed ristumiseni Tõstamaa–Pärnu maanteega, jätkub mööda Tõstamaa–Pärnu maanteed Pärnu suunas esimese parempoolse põlluvaheteeni, kulgeb mööda põlluvaheteed ümber biotiikide mererannani ning mööda mereranda Kavaru külani. Kavaru külast läheb jahipiirkonna piir mööda külavaheteed Kõpu kirikuni, jätkub mööda külavaheteed kalmistuni ja mööda metsateed Audru metskonna kvartali 241 läänesihini ning kulgeb mööda metsateed Seliste–Kõima maanteeni. Metsatee ja maantee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda maanteed Audru metskonna kvartali 144 kirdenurka. Siitpeale kulgeb piir mööda metsasihti sama metskonna kvartali 95 kagunurka, läheb mööda kvartalite 95 ja 94 sihti kvartali 93 kagunurka, jätkub mööda metsateed Kihlepa–Lepaspää teeni. Jahipiirkonna piir jätkub mööda Kihlepa–Lepaspää teed 700 meetrit maaparandusobjekti piirini, läheb mööda metsaserva peakraavini ja mööda peakraavi Uruste ojani ning kulgeb mööda oja Audru metskonna kvartali 10 loodenurgani. 8. Kihnu rendijahipiirkond Kihnu rendijahipiirkonna moodustab Kihnu saar. 9. Koonga rendijahipiirkond Koonga rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Vaimõisa jõe ning Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piiri ristumiskohast, kulgeb mööda Pärnu maakonna välispiiri ristumiseni Parasmaa–Avaste–Kausi maanteega ning jätkub mööda Parasmaa–Avaste–Kausi maanteed ristumiseni Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda mõttelist sirget üle Kõima raba Halinga metskonna kvartali 131 loodenurka, jätkub mööda Halinga metskonna kvartali 131 läänesihti ristumiseni kraavitrassiga ning kulgeb mööda kraavitrassi 40 meetrit loode, 310 meetrit põhja, 340 meetrit loode ja 960 meetrit edela suunas Laisma peakraavini. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Halinga metskonna kvartali 128 põhjasihti sama kvartali loodenurka, jätkub mööda metsasihti Salevere peakraavini ning mööda Salevere peakraavi ristumiseni Kiisamaa peakraaviga. Kraavide ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Kiisamaa peakraavi põllu servani ning mööda põllu serva ristumiseni Koonga–Ahaste maanteega, jätkub mööda Koonga–Ahaste maanteed ristumiseni Nederma–Irta maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Nederma–Irta maanteed Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteeni, kulgeb mööda Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteed Kalli suunas ristumiseni Urita kraaviga ning läheb mööda Urita kraavi 310 meetrit põhja ja 750 meetrit loode suunas Halinga metskonna kvartali 30 kagunurgani. Kvartali 30 kagunurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda metsasihti sama kvartali läänenurgani, jätkub mööda kirdesuunalist kvartalisihti 590 meetrit ristumiseni kraavitrassiga ning läheb mööda kraavi Vanamõisa jõeni. Kraavi suudmest Vanamõisa jões läheb jahipiirkonna piir mööda Vanamõisa jõge 420 meetrit metsaservani, jätkub mööda metsaserva 505 meetrit kirde ja 500 meetrit edela suunas Munaku-Sauna taluni. Siitpeale kulgeb piir mööda kraavitrassi Lõpe–Veltsa teeni, jätkub mööda teed Veltsa suunas Mihkli–Oiderma–Tarva maanteeni ning mööda maanteed Veltsa suunas Vanamõisa jõeni. Jõe ja maantee ristumiskohast on jahipiirkonna piiriks Vanamõisa jõgi ristumiseni Pärnu maakonna piiriga. 10. Kullipesa rendijahipiirkond Kullipesa rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Sindi oja suudmest Pärnu jões ning kulgeb mööda Sindi oja Pärnu–Tori maanteeni Paikusel, jätkub mööda Paikuse–Seljametsa–Põlendmaa maanteed Pöörikaasiku teeni Põlendmaal, läheb mööda Pöörikaasiku teed Kivinina teeni ning mööda Kivinina teed Taali metskonna kvartali 251 loodenurgani. Kvartali 251 loodenurgast läheb jahipiirkonna piir mööda kvartalite 251, 252 ja 253 põhjasihti ristumiseni Soomaa rahvuspargi piiriga (RT I 1995, 59, 1008; 1999, 69, 672). Soomaa rahvuspargi välispiir on jahipiirkonna piiriks Kilingi-Nõmme riigijahipiirkonna piirini. Jahipiirkonna piir jätkub mööda Kilingi-Nõmme riigijahipiirkonna piiri (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408) Kilingi metskonna kvartaleid 92 ja 93 poolitava metsateeni («baasi tee»), läheb mööda «baasi teed» Kilingi metskonna kvartali 79 lõunasihini ja kulgeb mööda kvartalite 79, 78, 77 ja 76 lõunasihti ning kvartali 76 läänesihti Mudaoja teeni. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Mudaoja teed Kikepera teeni, jätkub mööda teed Tammuru–Kilingi-Nõmme maanteeni ja mööda maanteed Valdimurru teeni ning kulgeb mööda Valdimurru teed Kilingi metskonna kvartali 70 kagunurka. Kvartali 70 kagunurgast läheb piir mööda Kilingi metskonna kvartalite 70 ja 69 lõuna-, Surju metskonna kvartali 121 ida- ja lõuna-, kvartali 120 lõuna-, kvartali 123 ida- ja kvartalite 127 ja 126 põhjasihti Surju–Paikuse maanteeni, jätkub mööda maanteed ristumiseni Vaskrääma raudteejaama teega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Vaskrääma raudteejaama teed endise Tamme metsavahi kordonini (Vaskjõeni), jätkub mööda Vaskjõge tema suudmeni Reiu jões, mööda Reiu jõge tema suudmeni Pärnu jões ning mööda Pärnu jõge Sindi oja suudmeni. 11. Kurgja rendijahipiirkond Kurgja rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Käru jõe ja Pärnu maakonna piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda maakonna välispiiri ristumiseni Suure-Jaani riigijahipiirkonna piiriga (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408), jätkub mööda riigijahipiirkonna piiri ristumiseni Soomaa rahvuspargi piiriga (RT I 1995, 59, 1008; 1999, 69, 672) ning läheb mööda rahvuspargi välispiiri ristumiseni Tori ja Vändra valla vahelise piiriga. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Vändra valla välispiiri Veneojani, jätkub mööda Veneoja 1,8 km ristumiseni taliteega ning läheb mööda taliteed Vändra metskonna kvartali 308 lõunanurgani. Kvartali 308 lõunanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama kvartali läänesihti põhjanurka, jätkub mööda põllu- ja metsaserva elektriliini trassini ja mööda trassi Saaremäe teeni. Elektriliini trassi ja Saaremäe tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Saaremäe teed ristumiseni Kargusaare teega, jätkub mööda Kargusaare teed Pärnu jõeni (endise Võiera koolimajani) ning läheb mööda Pärnu jõge Mustaru suurfarmini. Siitpeale kulgeb piir mööda Mustaru karjateed Juurikaru kõrgepingeliinini trassini (Paemurru talu juures), läheb mööda kõrgepingeliini trassi Käru jõeni ning mööda Käru jõge Pärnu maakonna piirini. 12. Lõpe rendijahipiirkond Lõpe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Väänja talu tee ja Lihula–Pärnu maantee ristumiskohast ning kulgeb mööda taluteed Väänja taluni, jätkub mööda metsaveoteed ristumiseni Lääne ja Pärnu maakonna vahelise piiriga ja läheb mööda maakondadevahelist piiri Vanamõisa jõeni ning mööda jõge ristumiseni Mihkli–Oiderma–Tarva maanteega, kulgeb mööda maanteed ristumiseni Lõpe–Veltsa teega ja läheb mööda Lõpe–Veltsa teed ristumiseni kraavitrassiga. Tee ja kraavitrassi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kraavi Munaku-Sauna taluni, läheb mööda metsaserva Vanamõisa jõeni ning mööda Vanamõisa jõge 420 meetrit kraavi suudmeni ning mööda kraavi Halinga metskonna kvartali 30 läänenurka. Halinga metskonna kvartali 30 läänenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda metsasihti sama metskonna kvartali 30 kagunurgani (Urita kraavini), läheb mööda Urita kraavi ristumiseni Pärnu-Jaagupi–Kalli maanteega, jätkub mööda kraavi ristumiseni Audru valla piiriga ning kulgeb mööda valla välispiiri Punaojani. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Punaoja tema suudmeni Paadrema jões, läheb mööda Paadrema jõge ristumiseni metsateega ning mööda metsateed ristumiseni Lihula–Pärnu maanteega ning jätkub mööda maanteed ristumiseni Väänja talu teega. 13. Massiaru rendijahipiirkond Massiaru rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Häädemeeste–Tõitoja maantee ja endise Ikla–Riiselja raudtee ristumiskohast ning kulgeb mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed ristumiseni Kotisoo teega, jätkub mööda Kotisoo teed Kurvitsa teeni. Teeristist läheb piir mööda Laiksaare metskonna kvartalite 151, 201, 218 ida- ja kvartali 218 lõunasihti Tali maaparandusobjekti piirikraavini, jätkub mööda maaparandusobjekti piirikraavi ristumiseni Laiksaare–Tali maanteega ja kulgeb mööda maanteed Riitsaare teeni. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Riitsaare teed Nigula looduskaitseala piirini (RT I 1995, 91, 1589; 1999, 68, 666) ja kulgeb mööda looduskaitseala välispiiri Tuuliku külani. Tuuliku külast kulgeb piir mööda Massiaru–Tuuliku maanteed ja selle mõttelist pikendust Eesti riigipiirini, jätkub mööda riigipiiri ristumiseni Orajõe metskonna kvartali 241 idasihiga ja läheb mööda sama metskonna kvartalite 241, 224 ida-, 224, 225 lõuna-, 226, 210, 182 ida-, 182, 183 lõuna-, 183, 162, 149 ida-, 113 lõuna- ja ida-, 114 lõuna-, 114, 109 ida-, 109, 108 põhja- ja 77, 66 idasihti ristumiseni Urissaare–Jaagupi maanteega. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda maanteed endise Ikla–Riiselja raudteeni ning mööda raudteed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni. 14. Nõmme rendijahipiirkond Nõmme rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pärnu–Mõisaküla raudtee ja Kilingi-Nõmme linna piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda raudteed ristumiseni Tihemetsa–Lepiste maanteega, jätkub mööda Tihemetsa–Lepiste maanteed ristumiseni Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Kilingi-Nõmme–Kiisa maanteed Kaerasaadu ojani, jätkub mööda oja Pärnu maakonna piirini ning läheb mööda maakonna välispiiri Eesti riigipiirini. Siitpeale jätkub jahipiirkonna piir mööda riigipiiri Jäärja metskonna kvartali 195 edelanurgani, läheb mööda kvartalite 195, 158, 141, 127 ja 117 läänesihti sama metskonna kvartali 108 edelanurgani. Jäärja metskonna kvartali 108 edelanurgast läheb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 108, 106 ja 105 lõunasihti kvartali 105 edelanurgani, jätkub mööda metsasihti lääne suunas Veelikse–Mõisaküla maanteeni ning mööda maanteed ida suunas ristumiseni Suuremetsa teega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Suuremetsa teed ristumiseni Jäärja metskonna kvartali 66 läänesihiga, jätkub mööda metsasihti sama kvartali loodenurgani ning kulgeb mööda kvartalite 65, 64, 63, 62, 61 ja 60 põhjasihti kvartali 56 kagunurgani. Jäärja metskonna kvartali 56 kagunurgast läheb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 56, 55 ja 54 lõunasihti kvartali 54 edelanurgani, jätkub mööda sama kvartali läänesihti Reiu jõeni ning kulgeb mööda Reiu jõge Vaarja maaparandusobjekti põhjapoolse piirikraavini ja mööda kraavi ristumiseni Lodja metskonna kvartali 296 lõunasihiga. Kraavi ja metsasihi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Lodja metskonna kvartalite 296, 303, 304, 305 ja 306 lõunasihti sama metskonna kvartali 306 kagunurgani, jätkub mööda kvartali 306 idasihti Messu kinnistu läänepiirini ning läheb mööda Messu ja Tamme kinnistu läänepiiri Lodja metskonna kvartali 301 edelanurgani. Kvartali 301 edelanurgast kulgeb piir mööda Lodja metskonna kvartalite 301 ja 294 lääne- ja 294 põhjasihti ristumiseni Pikanõmme teega, jätkub mööda Pikanõmme teed ristumiseni Kilingi-Nõmme linna välispiiriga ning kulgeb mööda linna lõunapiiri ristumiseni Pärnu–Mõisaküla raudteega. 15. Ora rendijahipiirkond Ora rendijahipiirkond koosneb kahest lahustükist: Ora ja Kanaküla jahipiirkonnast. Ora jahipiirkonna piir algab Kilingi-Nõmme linna välispiiri ja Pikanõmme tee ristumiskohast ning kulgeb mööda Pikanõmme teed Lodja metskonna kvartali 293 kirdenurgani, läheb mööda sama metskonna kvartalite 293 ja 300 idasihti ristumiseni Tamme kinnistu piiriga, jätkub mööda Tamme ja Messu kinnistu läänepiiri Lodja metskonna kvartali 306 kagunurgani. Lodja metskonna kvartali 306 kagunurgast läheb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 306, 305, 304, 303 ja 296 lõunasihti Vaarja kinnistu põhjapoolse kraavini (kanalini). Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda kraavi Reiu jõeni, jätkub mööda Reiu jõge lõuna suunas Jäärja metskonna kvartali 13 kirdenurgani. Jäärja metskonna kvartali 13 kirdenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 13, 12, 11 ja 10 põhjasihti Tali–Vangu teeni, ületab tee ja läheb mööda riigimetsa välispiiri ristumiseni Kuusiku teega, jätkub mööda Kuusiku teed edela suunas Ura jõeni. Tee ja jõe ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Ura jõge Asuja teeni, jätkub mööda Asuja teed Laiksaare metskonna kvartali 219 edelanurgani ning kvartali 219 edelanurgast mööda kvartalite 219 ja 152 läänesihti ristumiseni Kotisoo teega ja läheb mööda Kotisoo teed Häädemeeste–Tõitoja maanteeni. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed ristumiseni endise Pärnu–Valga maanteega, läheb mööda endist Pärnu–Valga maanteed Kilingi-Nõmme linna piirini ja jätkub mööda linna välispiiri ristumiseni Pikanõmme teega. Kanaküla jahipiirkonna piir algab Kilingi-Nõmme–Viljandi maantee ja Halliste jõe ristumiskohast ning kulgeb mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed ristumiseni Pärnu maakonna piiriga, jätkub mööda maakonna välispiiri Halliste jõeni ning läheb mööda Halliste jõge ristumiseni Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteega. 16. Orajõe rendijahipiirkond Orajõe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Häädemeeste jõe suudmest Liivi lahes ning kulgeb ülesvoolu mööda Häädemeeste jõge ristumiseni Rannametsa–Ikla maanteega, jätkub mööda Rannametsa–Ikla maanteed ristumiseni Häädemeeste–Tõitoja maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Häädemeeste–Tõitoja maanteed ristumiseni endise Riiselja–Ikla raudteega, kulgeb mööda raudteed ristumiseni Jaagupi–Urissaare maanteega. Raudteetammi ja Jaagupi–Urissaare maantee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Orajõe metskonna kvartalite 66, 77 ida-, 108, 109 põhja-, 109, 114 ida-, 114 lõuna-, 113 ida- ja lõuna-, 149, 162, 183 ida-, 183, 182 lõuna-, 182, 210, 226 ida-, 226, 225, 224 lõuna-, 224 ja 241 idasihti Eesti riigipiirini, jätkub mööda riigipiiri Liivi laheni ning mööda mereranda Häädemeeste jõe suudmeni Liivi lahes. 17. Pärnjõe rendijahipiirkond Pärnjõe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pärnu maakonna ning Kaisma ja Vändra valla vahelise piiri ristumiskohast ja kulgeb mööda maakonna piiri Massu jõeni, jätkub mööda Massu jõge Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Kullimaa teeni, läheb mööda Kullimaa teed ristumiseni Paide–Pärnu maanteega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Paide–Pärnu maanteed Aluste maaparandusobjekti teeni Unnastes, jätkub mööda maaparandusobjekti teed Aluste maaparandusobjekti lõunapiirini (piirikraav), läheb mööda piirikraavi ristumiseni Vändra metskonna välispiiriga ning mööda metskonna välispiiri kvartali 71 lõunanurgani. Vändra metskonna kvartali 71 lõunanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mõttelise joonena üle raba lääne suunas sama metskonna kvartali 79 idasihini, jätkub mööda kvartali 79 ida- ja põhjasihti ristumiseni Pärnu–Tallinn raudteega ja läheb mööda raudteed Tallinna suunas ristumiseni Vändra metskonna kvartali 74 põhjasihiga. Raudtee ja metsasihi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kvartali 74 põhja- ja kvartali 67 ida- ja põhjasihti Saapasoo peakraavini, jätkub mööda Saapasoo peakraavi Vändra metskonna kvartali 61 põhjasihini, läheb mööda kvartali 61 põhjasihti ristumiseni Vändra valla piiriga ning mööda valla välispiiri Pärnu maakonna piirini. 18. Pööravere rendijahipiirkond Pööravere rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kõveroja ning Pärnu ja Rapla maakonna vahelise piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda maakondadevahelist piiri ida suunas ristumiseni Halinga valla piiriga (Halinga metskonna kvartali 44 kirdenurk), läheb mööda Halinga valla välispiiri ristumiseni Halinga metskonna kvartali 59 põhjasihiga ja jätkub mööda kvartali 59 põhjasihti Kaisma Suurjärveni ning mööda järve lääne- ja lõunakallast Halinga metskonna kvartali 80 kirdenurka. Kvartali 80 kirdenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama kvartali idasihti ja kraavitrassi Kaisma Väikejärveni, jätkub mõttelise pikendusena üle järve Enge jõeni ning läheb mööda Enge jõge ristumiseni Halinga valla piiriga. Jõe ja valla piiri ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda Halinga valla välispiiri Angojani, jätkub mööda oja Valistre teeni ning mööda teed Pärnu-Jaagupi alevi põhjapiirini ning kulgeb mööda alevi välispiiri Tallinn–Pärnu maanteeni. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Tallinn–Pärnu maanteed Libatseni. Libatsest läheb piir mööda Langerma–Roodi maanteed Põldetaguse peakraavini, jätkub mööda peakraavi Kõverojani ning mööda Kõveroja ristumiseni Pärnu ja Rapla maakonna vahelise piiriga. 19. Rahnoja rendijahipiirkond Rahnoja rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Torist ning kulgeb mööda Pärnu jõge Vändra jõe suudmeni ja läheb mööda Vändra jõge Lindoja piirikraavi suudmeni. Lindoja piirikraavi suudmest Vändra jões kulgeb jahipiirkonna piir mööda Lindoja piirikraavi magistraalkraavini, jätkub mööda magistraalkraavi Rieli talu teeni, läheb mööda Rieli talu teed ristumiseni Vihtra–Vändra maanteega. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda Vihtra–Vändra maanteed Pärnu jõeni, läheb mööda Pärnu jõge endise Võiera koolimajani, jätkub mööda Kargusaare teed Saaremäe teeni ning mööda Saaremäe teed elektriliini trassini. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda metsa ja põlluserva Vändra metskonna idapiirini ja läheb mööda metskonna välispiiri kvartali 308 lõunanurgani. Vändra metskonna kvartali 308 lõunanurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda taliteed Veneoja kraavini, läheb mööda kraavi 1,8 km Tori ja Vändra valla vahelise piirini ning mööda valdadevahelist piiri ristumiseni Soomaa rahvuspargi piiriga (RT I 1995, 59, 1008; 1999, 69, 672). Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Soomaa rahvuspargi välispiiri Tori–Vikersaare maanteeni ning läheb mööda maanteed Torini. 20. Sauga rendijahipiirkond Sauga rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pärnu linna ja Audru valla piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda linna ja valla vahelist piiri endise lennuvälja territooriumini Sauga aleviku juures, jätkub mööda lennuvälja territooriumi välispiiri ristumiseni Audru ja Sauga valla vahelise piiriga (Sauga jõgi) ja läheb mööda valdadevahelist piiri Halinga metskonna kvartali 150 eraldise 34 edelanurgani (Nurme raba). Sama metskonna kvartali 150 eraldise 34 edelanurgast kulgeb jahipiirkonna piir Nurme rabas mööda mõttelist sirget põhja suunas Halinga metskonna kvartali 150 eraldise 17 idanurga (Jõõpre jahipiirkonnas) ja eraldise 40 läänenurga (Sauga jahipiirkonnas) kokkupuutekohta, jätkub mööda kvartali 150 eraldiste 73, 77, 78 ja 81 põhjapiiri ojani (eraldis 81) ning läheb mööda oja kuni suudmeni Audru jões (Audru valla välispiir). Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Audru valla välispiiri ristumiseni Pärnu linna piiriga. 21. Seliste rendijahipiirkond Seliste rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Liivi lahest Tõrvanõmme peakraavi suudmest ning kulgeb mööda Tõrvanõmme peakraavi Audru metskonna kvartali 124 loodenurgani. Kvartali 124 loodenurgast läheb piir mööda metsateed sama metskonna kvartali 127 loodenurgani, jätkub mööda kvartali 127 põhjasihti ja metsasihti Audru metskonna kvartali 96 kagunurgani, kulgeb mööda metsasihti Seliste–Kõima maanteeni (Audru metskonna kvartali 144 kirdenurk). Jahipiirkonna piir jätkub mööda Seliste–Kõima maanteed Audru metskonna kvartali 150 loodenurgani, läheb mööda metsateed sama metskonna kvartali 241 loodenurgani ning kulgeb mööda metsateed kalmistuni. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda külavaheteed Kõpu kirikuni, jätkub mööda külavaheteed mererannani Kavaru külas ning mööda mereranda Tõrvanõmme peakraavi suudmeni Liivi lahes. Rendijahipiirkonna koosseisu kuulub ka Manilaid. 22. Suigu rendijahipiirkond Suigu rendijahpiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kõresoo oja suudmest Are jões ning kulgeb vastuvoolu mööda Kõresoo oja ristumiseni Pärnu-Jaagupi–Tabria–Suigu maanteega, läheb mööda maanteed põhja suunas ristumiseni Tootsi–Lavassaare turbaraba raudteega, jätkub mööda raudteed 1140 meetrit lääne suunas metsasihini (endise Tammiste metskonna kvartalite 21/22, 17/18, 10/11 vaheline siht), läheb mööda metsasihti Are valla piirini ning mööda Are valla välispiiri ületades Pärnu-Jaagupi–Tabria–Suigu maantee ristumiseni Halinga metskonna kvartali 116 lõunasihiga. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda kagusuunalist kraavi 1100 meetrit ristumiseni Are valla piiriga, läheb mööda valla välispiiri ristumiseni Selja–Murru teega ning mööda Selja–Murru teed Tallinn–Pärnu raudteeni. Raudtee ja Selja–Murru tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda raudteed Suigu–Are maanteeni, jätkub mööda maanteed Aasa talu kinnistu kirdenurgani ja läheb mööda Aasa talu kinnistu põhjapiiri ja Taali metskonna kvartalite 13, 12 ja 11 põhjasihti sama metskonna kvartali 11 loodenurgani (Veinimäe teeni). Taali metskonna kvartali 11 loodenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Veinimäe teed Võlla maaparandusobjekti lõunapoolse piirdekraavini, jätkub mööda piirdekraavi kogujakraavini ning mööda kogujakraavi Taali metskonna kvartali 24 loodenurgani (Are valla piirini). Taali metskonna kvartali 24 loodenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Are valla välispiiri ristumiseni Lepplaane teega, jätkub mööda Lepplaane teed ristumiseni Suigu–Lepplaane maanteega Lepplaane külas. Siitpeale läheb piir mööda Suigu–Lepplaane maanteed 1200 meetrit Suigu suunas ristumiseni põlluteega, jätkub mööda põlluteed Võlla külani ja mööda külateed loode suunas ristumiseni Are–Suigu–Tori maanteega ning kulgeb mööda Are–Suigu–Tori maanteed Are jõeni ja vastuvoolu mööda Are jõge Kõresoo oja suudmeni. 23. Surju rendijahipiirkond Surju rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Vaskrääma raudteejaamast Pärnu–Mõisaküla raudteel ning kulgeb mööda teed ristumiseni Paikuse–Surju maanteega, läheb mööda maanteed ristumiseni Surju metskonna kvartali 126 põhjasihiga (metsatee), jätkub mööda metsateed ristumiseni kõrgepingeliini trassiga. Metsatee ja kõrgepingeliini trassi ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda trassi ristumiseni Surju metskonna kvartali 123 põhjasihiga, jätkub mööda kvartalite 123, 124 ja 137 põhjasihti ristumiseni Kilingi metskonna kvartali 86 läänesihiga, läheb mööda kvartali 86 lääne- ja kvartalite 86 ja 87 põhjasihti Valdimurru teeni ning mööda teed Paikuse–Kikepera maanteeni. Teeristist kulgeb jahipiirkonna piir mööda maanteed Paikuse suunas Mudaoja sillani, jätkub mööda metsateed Kilingi metskonna kvartali 75 kirdenurgani ning läheb mööda kvartali 75 ida- ja kvartali 76 lõunasihti ristumiseni Mätliku teega, mööda Mätliku teed endise Kikepera teeni ning mööda Kikepera teed Kilingi metskonna kvartaleid 92 ja 93 poolitava metsateeni («baasi tee»). Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda «baasi teed» Kilingi-Nõmme riigijahipiirkonna piirini (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408) Surju–Saunametsa maanteel ja läheb mööda riigijahipiirkonna välispiiri Surju metskonna kvartali 408 edelanurgani. Kvartali 408 edelanurgast läheb jahipiirkonna piir mööda Surju metskonna kvartalite 408, 391, 387, 377, 367, 357, 346 ja 334 läänesihti Ura jõeni, kulgeb mööda Ura jõge Surju valla piirini, jätkub mööda Surju valla välispiiri Vaskjõeni ning mööda Vaskjõge Vaskrääma raudteejaamani. 24. Tahkuranna rendijahipiirkond Tahkuranna rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Pärnu lahe rannajoone ja Pärnu linna piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda linna välispiiri Reiu jõeni, läheb mööda Reiu jõge ristumiseni Tahkuranna valla piiriga ning jätkub mööda valla välispiiri Ura jõeni ja mööda Ura jõge Surju metskonna kvartali 333 kirdenurgani. Surju metskonna kvartali 333 kirdenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kvartalite 333, 345, 356, 366, 376, 386, 390 ja 407 idasihti ristumiseni Surju ja Lodja metskonna vahelise piiriga, läheb mööda Lodja metskonna kvartalite 6, 7, 8, 9 ja 10 põhjasihti Kilingi-Nõmme riigijahipiirkonna piirini (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408) ning mööda riigijahipiirkonna piiri Liivi laheni. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda Liivi lahe rannajoont ristumiseni Pärnu linna piiriga. 25. Tali rendijahipiirkond Tali rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Asuja–Tali maantee ja Rannametsa jõe ristumiskohast ning kulgeb mööda Rannametsa jõge Laiksaare metskonna kvartali 218 edelanurgani, jätkub mööda sama metskonna kvartalite 218, 219 ja 220 lõunasihti Kõveri ojani ning mööda oja Kuusiku teeni. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Kuusiku teed Lodja metskonna kvartali 109 lõunasihini, jätkub mööda kvartalite 109, 110 ja 111 lõunasihti Jäärja metskonna kvartali 10 loodenurgani. Jäärja metskonna kvartali 10 loodenurgast kulgeb piir mööda sama metskonna kvartalite 10, 11, 12 ja 13 põhjasihti Reiu jõeni, jätkub mööda Reiu jõge Jäärja metskonna kvartali 54 loodenurgani ning läheb mööda kvartali 54 lääne- ja kvartalite 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64 ja 65 põhjasihti kvartali 65 kirdenurgani. Jäärja metskonna kvartali 65 kirdenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama kvartali idasihti Suuremetsa teeni, jätkub mööda teed Veelikse–Mõisaküla maanteeni ning mööda maanteed Jäärja metskonna kvartali 105 edelanurgani. Kvartali 105 edelanurgast läheb piir mööda kvartali 105 lääne- ja lõunasihti, kvartalite 113, 114, 115 ja 116 põhjasihti kvartali 116 kirdenurgani, jätkub mööda kvartalite 116, 126, 140, 157 ja 194 idasihti Eesti riigipiirini ning kulgeb mööda riigipiiri ristumiseni Tuuliku küla teega. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Tuuliku küla teed Massiaru–Tuuliku–Tali maanteeni, jätkub mööda Nigula looduskaitseala välispiiri (RT I 1995, 91, 1589; 1999, 68, 666) Rutsaare teeni ja mööda teed Asuja–Tali maanteeni ning kulgeb mööda Asuja–Tali maanteed Rannametsa jõeni. 26. Tihemetsa rendijahipiirkond Tihemetsa rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Kilingi-Nõmme–Viljandi ja Uulu–Valga maantee ristumiskohast ning kulgeb mööda Kilingi-Nõmme–Viljandi maanteed ristumiseni Halliste jõega Kanakülas, jätkub mööda Halliste jõge ristumiseni Pärnu maakonna piiriga. Halliste jõe ja Pärnu maakonna piiri ristumiskohast läheb jahipiirkonna piir mööda maakonna välispiiri Kaerasaadu ojani, jätkub mööda Kaerasaadu oja ristumiseni Kilingi-Nõmme–Kiisa teega ja kulgeb mööda Kilingi-Nõmme–Kiisa teed ristumiseni Tihemetsa–Lepiste teega. Teeristist läheb jahipiirkonna piir mööda Tihemetsa–Lepiste teed ristumiseni Pärnu–Mõisaküla raudteega, jätkub mööda raudteed ristumiseni Kilingi-Nõmme linna piiriga ning kulgeb mööda linna välispiiri Kilingi-Nõmme–Viljandi ja Uulu–Valga maantee ristumiskohani. 27. Tootsi rendijahipiirkond Tootsi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Torist ning kulgeb mööda Tori–Selja maanteed ristumiseni Pärnu–Vändra maanteega, jätkub loode suunas mööda külavaheteed Tallinn–Pärnu raudteeni ning läheb mööda raudteed Tallinna suunas Selja–Murru teeni. Selja–Murru tee ja raudtee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda teed Tori valla piirini, jätkub mööda Tori valla välispiiri ristumiseni Kaisma valla piiriga ning läheb mööda Kaisma valla välispiiri turbaraba raudteeni ja jätkub mööda kraavi loode suunas Kaisma valla piirini (Halinga metskonna kvartali 116 lõunanurk). Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda Kaisma valla välispiiri ristumiseni Tootsi turbaraba põhjapiiriga, jätkub mööda Tootsi turbaraba põhja- ja kirdepiiri Halinga metskonna piirini ning mööda Halinga metskonna välispiiri kvartali 114 põhjasihini. Jahipiirkonna piir jätkub mööda Halinga metskonna kvartalite 114 ja 115 põhjasihti ristumiseni Vändra metskonna kvartali 61 põhjasihiga, läheb mööda Vändra metskonna kvartali 61 põhjasihti Saapasoo peakraavini ning mööda peakraavi ristumiseni Vändra metskonna kvartali 67 põhjasihiga ja kulgeb mööda kvartali 67 põhja- ja idasihti ning kvartalite 73 ja 74 põhjasihti Tallinn–Pärnu raudteeni. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mööda raudteed Pärnu suunas Vändra metskonna kvartali 79 põhjasihini, jätkub mööda kvartali 79 põhja- ja idasihti kvartali 82 kirdenurgani. Vändra metskonna kvartali 82 kirdenurgast läheb piir mõttelise joonena ida suunas Vändra metskonna piirini, jätkub mööda metskonna välispiiri kirde suunas Aluste maaparandusobjektini ja läheb maaparandusobjekti lõunapiiriks olevat kraavi mööda maaparandusobjekti teeni ja mööda teed Pärnu–Paide maanteeni Unnastes. Unnastest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Pärnu–Paide maanteed Kullimaa teeristini, jätkub mööda Kullimaa teed Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Pärnu jõeni. Vändra jõe suudmest kulgeb jahipiirkonna piir mööda Pärnu jõge Torini. 28. Tori-Sindi rendijahipiirkond Tori-Sindi rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tallinn–Pärnu raudtee ja Are–Suigu maantee ristumiskohast, kulgeb Tallinna suunas mööda raudteed ristumiseni külavaheteega (Pärnu–Tori maantee pikendus) ja läheb mööda külavaheteed Pärnu–Tori maanteeni ning mööda maanteed Torini. Torilt läheb jahipiirkonna piir mööda Tori–Võlli ja Kompusselja–Vireksaare maanteed ristumiseni Taali metskonna kvartali 89 idasihiga, kulgeb mööda kvartali 89 idasihti ristumiseni Soomaa rahvuspargi piiriga (RT I 1995, 59, 1008; 1999, 69, 672) ning jätkub mööda Soomaa rahvuspargi välispiiri Taali metskonna kvartali 244 kagunurgani. Taali metskonna kvartali 244 kagunurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda sama metskonna kvartalite 244, 243 ja 242 lõunasihti Kivinina teeni, jätkub mööda Kivinina teed Pöörikaasiku teeni ning mööda Pöörikaasiku teed Põlendmaani. Põlendmaalt läheb jahipiirkonna piir mööda Põlendmaa–Seljametsa–Paikuse maanteed ristumiseni Pärnu–Tori maanteega, jätkub mööda Pärnu–Tori maanteed Sindi ojani ning mööda Sindi oja Pärnu jõeni. Sindi oja suudmest Pärnu jões kulgeb jahipiirkonna piir mööda Pärnu jõge Tori valla piirini ning läheb mööda valla piiri Taali metskonna kvartali 53 kagunurgani. Taali metskonna kvartali 53 kagunurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda kvartali 53 idasihti ning kvartalite 44, 34 ja 24 läänesihti ning selle mõttelist pikendust Võlla maaparandusobjekti lõunapoolse piirdekraavini ja jätkub mööda piirdekraavi Neinimäe teeni. Piirdekraavi ja Neinimäe tee ristumiskohast kulgeb jahipiirkonna piir mööda Taali metskonna kvartali 11 lääne- ning kvartalite 12 ja 13 põhjasihti Aasa talu kinnistu piiri loodenurgani, jätkub mööda talu põhjapiiri ristumiseni Are–Suigu maanteega ning läheb mööda maanteed Tallinn–Pärnu raudteeni. 29. Tõstamaa rendijahipiirkond Tõstamaa rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Tõrvanõmme peakraavi suudmest Liivi lahes ning kulgeb mööda mereranda ristumiseni Varbla riigijahipiirkonna piiriga (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408), jätkub mööda riigijahipiirkonna välispiiri Punaoja suudmeni Paadremaa jões ning läheb mööda Punaoja Audru metskonna kvartali 4 kirdenurgani. Kvartali 4 kirdenurgast läheb piir mööda sama metskonna kvartali 4 idasihti, kvartali 8 põhja- ja idasihti ning kvartali 10 põhjasihti Audru metskonna kvartali 110 loodenurka. Kvartali 110 loodenurgast läheb jahipiirkonna piir mööda kraavi ja metsaserva Kihlepa–Lepaspää maanteeni, jätkub mööda maanteed 700 m Kihlepa poole ristumiseni metsasihiga ning mööda metsasihti Audru metskonna kvartali 22 kirdenurgani. Kvartali 22 kirdenurgast kulgeb jahipiirkonna piir mööda metsateed sama metskonna kvartali 93 kagunurgani, jätkub mööda metsateed ristumiseni Tõrvanõmme peakraaviga ja läheb mööda peakraavi Liivi laheni. 30. Varbla rendijahipiirkond Varbla rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Küti oja suudmest Liivi lahes ning kulgeb mööda mereranda ristumiseni Pärnu ja Lääne maakonna vahelise piiriga, jätkub mööda maakondadevahelist piiri metsaveoteeni (telemasti lähedal) ja läheb mööda metsaveoteed Väänja taluni. Siitpeale läheb jahipiirkonna piir mööda taluteed ristumiseni Karuse–Kalli maanteega, jätkub mööda maanteed Varbla metskonna kvartalist 9 algava metsateeni ning kulgeb mööda metsateed Paadrema jõeni. Metsatee ja Paadremaa jõe ristumiskohast läheb piir mööda jõge Varbla riigijahipiirkonna piirini (RT I 1994, 50, 848; 1997, 41, 634; 1999, 29, 408), kulgeb mööda riigijahipiirkonna välispiiri Küti ojani ning mööda Küti oja Liivi laheni. 31. Vändra rendijahipiirkond Vändra rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Käru jõe ja Pärnu maakonna piiri ristumiskohast ning kulgeb mööda Käru jõge Juurikaru kõrgepingeliini trassini, jätkub mööda kõrgepingeliini trassi Mustaru karjateeni (Paemurru talu juures), läheb mööda karjateed Mustaru suurfarmini. Siitpeale kulgeb jahipiirkonna piir mõttelise pikendusena 200 m edela suunas Pärnu jõeni, jätkub mööda Pärnu jõge Vihtra–Vändra maanteeni ning läheb mööda maanteed ristumiseni Riieli talu teega. Teeristist läheb piir mööda Riieli talu teed ristumiseni magistraalkraaviga, kulgeb mööda magistraalkraavi Lindoja talu piirikraavini, jätkub mööda talu piirikraavi Vändra jõeni ning mööda Vändra jõge Massu jõe suudmeni. Massu jõe suudmest läheb jahipiirkonna piir mööda Massu jõge Pärnu maakonna piirini ning mööda maakonna välispiiri Käru jõeni.