Sotsiaalminister — Lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramine — RTL, 6, 59

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803) paragrahvi 6 lõike 4 ja paragrahvi 7 lõike 2 alusel lapse puude raskusastme ja tekkimise aja ning 16-aastase ja vanema inimese puude raskusastme määramiseks. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Puude teevad kindlaks ning selle raskusastme ja tekkimise aja määravad inimese elukoha järgsed Sotsiaalkindlustusameti vaegurluse ekspertiisi komisjonid (edaspidi VEKid). 2. peatükk EKSPERTIISI SUUNAMINE § 2. Inimese suunab ekspertiisi tema raviarst. § 3. Ekspertiisi suunamiseks täidab raviarst saatekirja. § 4. Puude raskusastme või tekkimise aja muutmiseks või muudel põhjustel võib inimese korduvasse ekspertiisi suunata enne taasläbivaatuse tähtaja saabumist. § 5. Raviarst esitab saatekirja või saadab selle postiga VEKile. § 6. Puude raskusastme määramisel loetakse puude raskusastme määramise päevaks saatekirja VEKile esitamise päev. Saatekirja postiga saatmisel loetakse esitamise päevaks kirja lähtekoha postitempli kuupäev. § 7. Kui VEKile esitatud saatekiri on ebapiisavalt või puudulikult vormistatud, taotleb VEK raviarstilt selle täiendamist. Puude raskusastme esmakordsel määramisel loetakse sel juhul saatekirja esitamise päevaks täiendavate andmete VEKile esitamise päev. 3. peatükk PUUDE RASKUSASTME MÄÄRAMINE § 8. Puude raskusastme määramisel võtab ekspertiis arvesse kõiki inimesel esinevaid haigusi ja vigastusi. § 9. Puude raskusaste määratakse protsentides nulliga lõppeva arvuna, kusjuures 30, 40, 50 või 60 protsenti loetakse keskmiseks puudeks, 70 või 80 protsenti loetakse raskeks puudeks ja 90 või 100 protsenti loetakse sügavaks puudeks. § 10. Inimese haigustele ja vigastustele vastavad protsendimäärad on toodud käesoleva määruse lisas. § 11. Mitme haiguse või vigastuse samaaegsel esinemisel ei ole puude üldine raskusaste üksikute protsentide summa. Puude üldise raskusastme määramisel lähtutakse kõrgeimast üksikule haigusele või vigastusele vastavast protsendist, mida puude üldise raskusastme leidmiseks võib korrutada koefitsiendiga kuni 1,5 vastavalt sellele, mil määral inimesel esinevad haigused ja vigastused üksteist võimendavad. 4. peatükk PUUDE TEKKIMISE AJA MÄÄRAMINE § 12. VEKil on õigus määrata puude tekkimise aeg ja puude raskusaste tagantjärele, kuid kokku mitte enam kui kolm aastat. 5. peatükk PUUDE RASKUSASTME KESTUSE MÄÄRAMINE § 13. Puude raskusastet võib määrata: 1) pooleks aastaks; 2) üheks aastaks; 3) kaheks aastaks; 4) kolmeks aastaks. § 14. Puude raskusastme määramisel annab VEK inimesele taasläbivaatuse tähtaja. § 15. Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub VEK haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning sotsiaalse rehabiliteerimise võimalustest. 6. peatükk EKSPERTIISI TULEMUSTEST TEATAMINE § 16. Puude raskusastme ja tekkimise aja määramisel saadab VEK puudega inimesele kolme tööpäeva jooksul kirjaliku otsuse. Inimest, kellel puuet ei tuvastatud ja puude raskusastet ei määratud, informeeritakse kirjalikult kolme tööpäeva jooksul puude raskusastme mittemääramisest. 7. peatükk EDASIKAEBAMISE KORD VEKI OTSUSEGA MITTENÕUSTUMISEL § 17. Kui inimene või tema seaduslik esindaja ei ole VEKi otsusega nõus, on tal õigus pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast kirjaliku kaebusega Sotsiaalkindlustusameti juures oleva sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni poole. § 18. Sotsiaaltoetuste vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on inimesel või tema seaduslikul esindajal õigus pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast halduskohtu poole. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Lisa sotsiaalministri 2. detsembri 1999. a määruse nr 77 juurde HAIGUSTELE JA VIGASTUSTELE VASTAVAD PROTSENDIMÄÄRAD LAPSE PUUDE RASKUSASTME NING 16-AASTASE JA VANEMA INIMESE PUUDE RASKUSASTME MÄÄRAMISEKS 1. Pea ja nägu Tüsistusteta paranenud koljuluude murrud 0 Ajukolju väikesed katmata ja suuremad kaetud defektid 0–10 Olulise luudefektiga (sealhulgas moonutavad) ajukolju vigastused peaaju funktsioonihäireta 30 Näokolju defektid: • kergekujulised 10 • suuremad, häirivad defektid 20–50 Näopiirkonna tundehäired: • kerged 0–10 • tugevasti väljendunud 20–30 Näopiirkonna neuralgia (näiteks kolmiknärvi neuralgia): • kerge (harva, kerged valud) 0–10 • keskmise raskusega (sageli, kerged kuni keskmise raskusega valud, mis vallanduvad tühise ärritaja tõttu) 20–40 • raske (mitu korda kuus vallanduvad tugevad hood) 50–60 • eriti raske (pidev valu või valuhood mitu korda nädalas) 70–80 Migreen: • kerge kulg (hood keskmiselt üks kord kuus) 0–10 • keskmise raskusega kulg (hood mitu korda kuus kestusega üks kuni mitu päeva) 20–40 • raske kulg (pikka aega kestvad hood, tugevasti väljendunud kaasnähtudega – nägemishäired, tserebraalsed koldenähud – , hoogude vahelised pausid kestavad vaid mõne päeva 50–60 Näonärvi perifeerne halvatus: • ühepoolne kosmeetiliselt vähe häiriv parees 0–10 • väljendunud parees või kontraktuurid 20–30 • täielik halvatus või moondav kontraktuur 40 • mõlemapoolne täielik halvatus 50 2. Närvisüsteem ja psüühika Peaaju kahjustused Ajukahjustatuiks loetakse puuetega inimesed, kelle aju on saanud kahjustuse kas embrüonaalse arengu käigus või hiljem välistegurite (haigus, mürgistus, verevarustushäire) tõttu. Seejuures peavad orgaanilised muutused ajus olema tõestatavad. Peaaju kahjustust loetakse tõestatuks, kui orgaanilist kahjustust saab tuvastada ka pärast ägeda toimefaasi möödumist. Vähesed vaevused 20 Väljendunud vaevused 30–70 Ajuvapustuse järgsed mööduvad vegetatiivsed häired (taaspöörduvad ja morfoloogiliselt mittetõestatavad peaaju funktsioonihäired) 10–20 Ajukahjustus psüühiliste häiretega: • kerged psüühikahäired (igapäevategevuses vähe väljendunud) 30–40 • keskmise raskusega psüühikahäired (selgesti väljendunud) 50–60 • rasked psüühikahäired (takistavad oluliselt igapäevast toimetulekut) 70–100 Tsentraalsed vegetatiivsed häired ajukahjustuse väljendusena (näiteks une ja ärkveloleku rütmi häired, vasomotoorse regulatsiooni häired, higi- eritamise häired): • kerged 30 • keskmise raskusega, võivad esineda ka üksikud teadvusekaotuse hood 40 • sagedad krambihood, märkimisväärse toimega üldseisundile 50 Spinotserebellaarse lokalisatsiooniga koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired, olenevalt häirete ulatusest (ka kõndimis- ja seismisraskused) 30–100 Kognitiivsete häiretega ajukahjustus (näiteks apraksia, afaasia, agnoosia): • kergekujuline (näiteks jääkafaasia) 30–40 • keskmise raskusega (näiteks afaasia selgete kommunikatsioonihäiretega) 30–80 • rasked (näiteks täielik afaasia) 90–100 Tserebraalse päritoluga osalised ja täielikud halvatused: • jäsemete kerged jääkhalvatused ja toonusehäired 30–40 • käe või jala hemipleegia 50–100 Parkinsonism: • ühe- või mõlemapoolselt esinevad vähesed liikumishäired, aeglustumine; tasakaal häiritud ei ole 30–40 • väljendunud liikumis- ja tasakaaluhäired, ebakindlus keha pööramisel, tugev aeglustumine 50–70 • raske liikumishäire kuni liikumisvõimetuseni 80–100 Teised ekstrapüramidaalsed sündroomid 30–70 Epilepsia: • hood väga harva, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood enam kui aastapikkuste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste vahedega 40 • hood harva, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega 50–60 • hood keskmise sagedusega, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vahedega 60–80 • hood sagedad, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete või multifokaalsete hoogudega või väikesed ja lihtfokaalsed hood iga päev 90–100 Narkolepsia olenevalt väljenduslikkusest ja sümptoomide kombinatsioonidest 40–100 Peaaju kasvajad: Healoomuste kasvajate (meningioom, neurinoom) eemaldamise järgselt määratakse protsendimäär jääknähtude järgi. Pahaloomused kasvajad 50–100 Tuumor eemaldati varases staadiumis ja kliinilised nähud on tagasihoidlikud 50 Protsent määratakse paranemise ooteajaks (kokku kuni viieks aastaks). Vaimse arengu piiratus Kognitiivsed häired: • kergekujulised 0–20 • keskmise raskusega, kui kaasuvad kontsentreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired 30–60 • tugevasti väljendunud vaimsete võimete piiratus intelligentsi mahajäämusega 70–100 Lapseeas algavad psüühilised haigused Autistlik sündroom: • kerge vorm 50–80 • raske vorm 90–100 Muud emotsionaalsed ja psühhosotsiaalsed häired (käitumishäired) kestvate väljendunud kohanemisraskustega 50–80 Skisofreenia ja afektiivsed psühhoosid Üle poole aasta kestev psühhoos floriidses staadiumis, olenevalt sotsiaalse kohanemisvõime kadumisest 50–100 Skisofreeniline residuaalseisund (näiteks kontsentratsiooni- võime häire, kontaktinõrkus jm) • väheste ja üksikute jääknähtudega, sotsiaalsete kohanemisraskusteta 10–20 • kergete sotsiaalsete kohanemisraskustega 30–40 • keskmise raskusega kohanemishäiretega 50–70 • tugevakujuliste sotsiaalsete kohanemisraskustega 80–100 Afektiivne psühhoos, suhteliselt lühikese kestvusega, kuid korduvate faasidega: • 1 kuni 2 faasi aastas, mitmenädalase kestvusega, olenevalt iseloomust ja tugevusest 30–50 • sagedamad faasid mitmenädalase kestvusega 60–100 Paranemise ooteaeg (2 aastat) pikka aega kestnud psühhootiliste episoodide raugedes: • enne on olnud palju maanilisi või maanilis-depressiivseid hooge 50 • muudel juhtudel 30 Neuroosid, isiksusehäired, psühhotraumade jääknähud Kerged psüühilised või psühhovegetatiivsed häired 0–20 Tugevamad olulised häired taju- ja tunnetusvõimes (näiteks väljendunud depressioon, hüpohondria, asteenia, foobiad, haigustunnetuse ebakõla, somatoformsed häired 30–40 Rasked häired 50–100 Seljaaju kahjustused Seljaaju kaelaosa mittetäielik kerge kahjustus väheste mõlemapoolsete motoorsete ja sensoorsete ärajäämanähtudega, kui kusepõie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30–60 Seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala funktsioonihäirega. Kusepõie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad 30–60 Seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala osalise halvatusega, kusepõie ja pärasoole funktsioonihäiretega 60–80 Seljaaju kaelaosa mittetäielik kahjustus mõlema käe ja jala väljendunud osalise halvatusega, kusepõie ja pärasoole funktsioonihäiretega 100 Seljaaju täielik läbilõikesündroom tetrapleegiaga, kusepõie ja pärasoole funktsioonihäiretega 100 Hulgiskleroos Protsendimäär kujuneb kõigepealt tserebraalsete ja spinaalsete ärajäämanähtude alusel. Lisaks arvestatakse kliinilise kulu aktiivsust. 40–100 Polüneuropaatiad Motoorikahäirete korral on protsent sama nagu perifeersete närvide vigas- tuse korral. Lülisambalõhestus Protsent sõltub seljaaju ja peaaju kahjustuse ulatusest. 3. Silmad Nägemispuude alla kuuluvad kõik nägemisvõime häired. Hindamisel arvestatakse korrektsiooniga nägemisteravust ja muutusi vaateväljas ning nägemisväljas. Selle kõrval arvestatakse ka muid nägemisvõimet halven- davaid seisundeid (ärritusseisundid, pisaratevool). Nägemisteravuse langusest tulenevat protsenti loetakse tabelist. Protsentide tabel nägemisteravuse järgi VS PS 1,0 0,8 0,63 0,5 0,4 0,32 0,25 0,2 0,16 0,1 0,08 0,05 0,02 0 5/5 5/6 5/8 5/10 5/12 5/15 5/20 5/25 5/30 5/50 1/12 1/20 1/50 0 1,0 5/5 0 0 0 5 5 10 10 10 15 20 20 25 25 30 0,8 5/6 0 0 5 5 10 10 10 15 20 20 25 30 30 30 0,63 5/8 0 5 10 10 10 10 15 20 20 25 30 30 30 40 0,5 5/10 5 5 10 10 10 15 20 20 25 30 30 35 40 40 0,4 5/12 5 10 10 10 20 20 25 25 30 30 35 40 50 50 0,32 5/15 10 10 10 15 20 30 30 30 40 40 40 50 50 50 0,25 5/20 10 10 15 20 25 30 40 40 40 50 50 50 60 60 0,2 5/25 10 15 20 20 25 30 40 50 50 50 60 60 70 70 0,16 5/30 15 20 20 25 30 40 40 50 60 60 60 70 80 80 0,1 5/50 20 20 25 30 30 40 50 50 60 70 70 80 90 90 0,08 1/12 20 25 30 30 35 40 50 60 60 70 80 90 90 90 0,05 1/20 25 30 30 35 40 50 50 60 70 80 90 100 100 100 0,02 1/50 25 30 30 40 50 50 60 70 80 90 90 100 100 100 0 0 30 30 40 40 50 50 60 70 80 90 90 100 100 100 Ühe silma kaotus koos kestva, ravile allumatu silmakoopa- põletikuga 40 Läätsetus ühes silmas (korrigeeritud intraokulaarse või kontaktläätsega): • nägemisteravus on 0,4 ja rohkem 10 • nägemisteravus on 0,1 kuni 0,4 (v.a) 20 • nägemisteravus on alla 0,1 30 Läätsetus mõlemas silmas: tabelis olevale protsendile liidetakse 10%. Prillide kasutamisel arvestatakse nende talutavust. Kui korrektsiooni ei saa kasutada, määratakse protsent jääknägemisteravuse järgi. Silmalihaste halvatus, strabism, kui ühe silma peab katma, et vältida topeltnägemist 30 Kui normaalse binokulaarse nägemise puhul esineb diploopia vaid vaatevälja üksikutes osades 20 Kui diploopia kaob (harjutakse topeltnägemisega) 10 Kui lisanduvad täiendavad, nägemisteravust piiravad häired (näiteks amblioopia), arvestatakse neid protsendi määramisel. Lau täielik halvatus, silma ei saa sulgeda 30 Lau osaline halvatus 10–20 Lau väärasetus, pisarateede sulgus pisaravooluga: • ühepoolselt 0–10 • mõlemapoolselt 10–20 Poole või veerandi vaateväljast täielik väljalangemine: • homonüümne hemianoopia 40 • bitemporaalne hemianoopia 30 • binasaalne hemianoopia: kahe silmaga nägemine säilinud 10 kahe silmaga nägemine puudub 30 • homonüümne kvadrantanoopia: • ülal 20 • all 30 Vaatevälja alumise poole täielik väljalangemine mõlemas silmas 60 Ühe külgmise vaateväljapoole täielik väljalangemine, kui teine silm on pime 60–70 Kui vaatevälja väljalangus on osaline, on ka protsent madalam Vaatevälja ahenemine: Kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teises silmas vaateväli on normaalne: • kuni 10 º-ni keskpunktist 10 • kuni 5 º-ni keskpunktist 30 Kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teine silm puudub: • 50 º-ni keskpunktist 40 • 30 0-ni keskpunktist 60 • 10 º-ni keskpunktist 90 • 5 º-ni keskpunktist 100 Kontsentriline ahenemine mõlemas silmas: • 50 º-ni keskpunktist 10 • 30 º-ni keskpunktist 30 • 10 º-ni keskpunktist 70 • 5 º-ni keskpunktist 100 Mõlema silma skotoom 50 0-lises vaatevälja osas allpool horisontaalset meridiaani: • vaateväljast on välja langenud vähemalt 1/3 20 • vaateväljast on välja langenud vähemalt 2/3 50 Ühe silma puududes on skotoomist tingitud protsent vastavalt suurem. Värvitaju puudumine 0 Kanapimedus 0–10 Silmahaiguste (glaukoom, võrkkesta haigused jt) puhul sõltub protsent eeskätt nägemisvõime langusest (nägemisteravus, vaateväli). Protsent on kõrgem, kui nägemishälvetele lisanduvad muud kahjustused. Ooteaeg (viis aastat) pahaloomuliste kasvajate (melanoom, retinoblastoom) eemaldamise järgselt: • kui kasvaja piirdus silmaga (ka enukleatsiooni korral) 50 • kasvaja laiema ulatuse puhul 80 4. Kuulmis- ja tasakaaluelundid Protsendi määramisel lähtutakse kuulmisteravuse langusest, mis tehakse kindlaks ilma kuuldeaparaadita toonaudiomeetrial ning hinnatakse vasta- vate tabelite alusel. Kuulmiskao määramine protsentides toonaudiomeetrial: Kuulmiskadu 500 Hz 1000 Hz 2000 Hz 4000 Hz 10 0 0 0 0 15 2 3 2 1 20 3 5 5 2 25 4 8 7 4 30 6 10 9 5 35 8 13 11 6 40 9 16 13 7 45 11 18 16 8 50 12 21 18 9 55 14 24 20 10 60 15 26 23 11 65 17 29 25 12 70 18 32 27 13 75 19 32 28 14 80 19 33 29 14 80 ja enam 20 35 30 15 Puude protsent mõlema kõrva kuulmiskadu arvestades (vertikaalteljel parem kõrv, horisontaalteljel vasak kõrv): 0–20 0 0 10 10 20 20 20–40 0 20 20 20 30 30 40–60 10 20 30 30 40 40 60–80 10 20 30 50 50 50 80–95 20 30 40 50 70 70 100 20 30 40 50 70 80 0–20 20–40 40–60 60–80 80–95 100 Kui kuulmishäiretele lisanduvad muud häired (kumin kõrvus, tasakaalu- häired) võib protsent olla kõrgem. Tasakaaluhäired: • ilma oluliste tagajärgedeta (kaebused puuduvad, mõnel juhul esineb tavaliste koormuste juures ebakindlustunne, suurematel koormustel ebakindlustunne, vähene pearinglus, erakorraliste koormuste puhul ebakindlustunne pearinglusega, kõndimis- ja seismiskatsul nimetamisväärseid kõrvalekaldeid ei sedastata) 0–10 • kergete haigusnähtudega (igapäevastel koormustel kerge ebakindlustunne, vähene pearinglus, kerged kõrvalekalded seisu- ja kõndimiskatsul) 20 • keskmise raskusega haigusnähtudega (ebakindlustunne, pearinglus juba igapäevastel koormustel, tugev pearinglus vegetatiivsete nähtudega nagu iiveldus ja oksendamine suurematel ja erakorralistel koormustel, selged kõrvalekaldumised seisu- ja kõndimiskatsul juba madalatel koormustel) 30–40 • raskete haigusnähtudega (tugev pearinglus, ebakindlus, kõndimis- ja seismisraskused juba valges ning igapäevaste koormuste juures, osaliselt vajab kõndimisel abi) 50–70 • ei suuda seista ega kõndida toetaja abita 50–70 Kõrvade kumisemine: • oluliste psüühikahäireteta 0–10 • suurenenud psühhovegetatiivse labiilsusega 20 • märkimisväärsete tunnetuslike ja kognitiivsete häiretega (nt väljendunud depressioon) 30–40 • raskete psüühiliste häiretega ja sotsiaalsete kohanemisraskustega 50–70 Ménière’i tõbi: • üks kuni kaks hoogu aastas 0–10 • sagedamad hood, olenevalt raskusastmest 20–40 • rasked hood, mitu korda kuus 50 Kaasnevaid püsivaid kuulmishäireid ja kõrvade kumisemist hinnatakse täiendavalt. Krooniline keskkõrvapõletik: • eritiseta või mööduva sekretsiooniga 0 • ühepoolselt püsiva või mõlemapoolselt ajutise sekretsiooniga 10 • püsiva mõlemapoolse mädaeritusega 20 Radikaaloperatsiooni õõs: • ärritusnähtudeta 0 • ketendus ja püsisekretsioon ühepoolselt 10 • mõlemapoolselt 20 Ühe kõrvalesta kaotus 20 Mõlema kõrvalesta kaotus 30 5. Nina Nina täielik kaotus 50 Nina osaline kaotus, sadulnina, kosmeetiliselt vähe häiriv 10 Raske moonutav defekt 20–30 Oseen 20–40 Ninakäikude ahenemine: • ühepoolselt, olenevalt hingamistakistuse suurusest 0–10 • mõlemapoolselt, kerge kuni keskmise hingamistakistusega 10 • mõlemapoolselt, raske hingamistakistusega 20 Krooniline sinuiit: • kergekujuline, oluliste kõrval- ja järelnähtudeta 0–10 • raskekujuline, püsiva mädaeritusega, kolmiknärvi ärritusnähtudega, polüüpide tekkega 20–40 Lõhnatundlikkuse täielik kaotus koos maitsmistundlikkuse häiretega 15 Maitsmistundlikkuse kaotus 10 6. Suuõõs, neel, ülemised hingamisteed Lõualuude, liigeste ja suuõõne pehmete kudede (kaasa arvatud keel ja süljenäärmed) vigastuste ja haiguste jääknähte hinnatakse nende mõju järgi kõne-, mälumis- ja neelamisfunktsioonile. Eraldi hinnatakse vigastustest tekkinud näodefekte. Huuledefekt püsiva süljevooluga 20–30 Väline süljefistul: • vähene sekretsioon 10 • muud 20 Süljeerituse häire (suurenenud süljevoolus, suukuivus) 0–20 Keeledefekti, armistumise või halvatuse puhune raske funktsioonihäire, olenevalt artikulatsioonihäire ulatusest 30–50 Suu avamine ja söömine on takistatud (lõikehammaste vahe 5–25 mm) 20–40 Saab süüa vaid vedelat toitu, kaasneb artikulatsioonihäire 50 Alalõua osaline defekt lõdva pseudoartroosiga: • mälumise ja artikulatsiooni olulise häireta 0–10 • mälumise ja artikulatsiooni väljendunud häirega 20–50 Ülalõualuu defekt: • olulise kosmeetilise ja funktsioonihäireta 0–10 • tugevasti moonutav defekt, ninaõõne ja kõrvalkoobaste kahjustusega (koorikute teke, püsiv sekretsioon) 20–40 Hammaste ulatuslik kaotus (poole aasta möödudes, ebapiisavalt proteesitud) 10–20 Alveolaarjätke märkimisväärne defekt, olulise proteesiga mittekompenseeritava funktsioonihäirega 20 Laialdane igemedefekt hästi sobiva proteesiga 30 Igemedefekt pole proteesitav (söömisfunktsiooni häire) 50 Huule-, lõualuu-, igeme- ja suulaelõhe lastel: • isoleeritud täielik huulelõhe kuni üks aasta pärast operatsiooni, olenevalt joomisetakistusest, mõjust miimikalihastele ja artikulatsioonihäiretest 30–50 • huule-, lõualuulõhe esmase ravi lõpuni 1 aasta pärast operatsiooni 60–70 • kuni lõualuulõhe sulgumiseni (8.–12. eluaastal) 50 • huule- lõualuu-, igemelõhe esmase ravi lõpuni (tavaliselt viiendal eluaastal), arvesse võttes kaasnevat kuulmishäiret ja ninahingamise häireid 100 • kuni lõualuulõhe sulgumiseni (8.–12. eluaastal) 50 • täielik igeme-, suulaelõhe ilma lõualuulõheta, kuni esmase ravi lõpuni viiendal eluaastal 100 • isoleeritud suulaelõhe, submukoosne igemelõhe, kuni ravi lõpuni olenevalt artikulatsioonihäire raskusest 0–30 Kaasnevate kuulmishäirete puhul on protsent kõrgem. Kui raviperiood on lõppenud, määratakse protsent püsimajäänud funktsioonihäirete alusel. Neelamishäired: • olulise söömistakistuseta 0–10 • söömistakistusega, söömisaja pikenemine 20–40 • toidu sage aspireerimine, halvenenud toitumisseisund, vähenenud jõuvarud 50–70 Kõri puudumine (larüngektoomia): • hea asendushääl, üldfunktsiooni häirivad nähud puuduvad 70 • muudel juhtudel 80 Pahaloomuse kasvaja tõttu larüngektomeeritud haigele viieaastase ooteaja vältel 100 Kõri resektsiooni järgselt, olenevalt kõnevõimest, füüsilisest funktsioonivõimest 20–50 Pahaloomuse kasvaja tõttu tehtud resektsiooni järel viieaastaseks ooteajaks: • kui kasvaja eemaldati varases staadiumis (T1N0 M 0) 50–60 • muudel juhtudel 80 Trahheostoom: • ärritusnähtudeta või väheste ärritusnähtudega (trahheiit, bronhiit), hääl on selge 40 • oluliste ärritusnähtudega ja häälefunktsiooni häiretega, kuni kõnevõime kaoni (näiteks raskete kõrimuutuste puhul) 50–80 Trahheaalstenoos ilma trahheostoomiata. Protsent määratakse kopsude funktsioonihäirete järgi. Funktsionaalsed ja orgaanilised häälehäired (näiteks häälepaeltehalvatus): • normaalne hääl 0–10 • püsivalt kähe hääl 20–30 • saab rääkida ainult sosinal 40 • täielik hääletus 50 Hingamistakistust hinnatakse nagu kopsufunktsiooni häireid. Artikulatsioonihäired halvatustest või muutustest suuõõnes, neelus: • kõne üldiselt arusaadav 10 • kõne raskesti arusaadav 20–40 • kõne pole arusaadav 50 Kogelemine: • kerge 0 • keskmise raskusega 10–20 • püsiv, raske, kaasneb žestikuleerimine 30–40 • kõne pole arusaadav 50 7. Rindkere, alumised hingamisteed, kopsud Roiete, rinnaku, rangluude murrud ja defektid: • funktsioonihäireta paranenud, olenevalt defekti ulatusest 0–10 • roidedefektid pleuraliidetega, oluliste funktsioonihäireteta 0–10 • laialdased moonutavad defektid 20 Pleura armistumine ja liited oluliste funktsioonihäireteta 0–10 Võõrkeha kopsus või rindkere seinas on tüsistusteta paranenud 0 Krooniline bronhiit (kahel või enamal järjestikku aastal iga-aastaselt vähemalt 3 kuud köha ja rögaeritus) 0–10 Bronhoektaasiatõbi, kopsufunktsioon püsivalt piiratud ei ole: • kerge vorm (sümptomiteta intervallid kestavad mitu kuud, vähene köha ja rögaeritus) 0–10 • raske vorm (tugev, pea lakkamatu köha, rögaeritus, sagedad ägenemised) 20–30 Pneumokonioosid (näiteks silikoos, asbestoos, kopsufunktsiooni olulise häireta 0–10 Hingamiselundite haigused (näiteks pleuraliited, krooniline obstruktiivne bronhiit, bronhoektaasiatõbi, kopsuemfüseem, pneumokonioosid, kopsu- fibroos, mitteaktiivne kopsutuberkuloos) kopsufunktsiooni püsiva piiranguga: • kerges astmes – düspnoe tekib keskmise raskusega koormuse puhul, näiteks kiirel kõndimisel (5–6 km/h), keskmise raskusega füüsilise tööga; kopsufunktsiooni proovid on kuni 1/3 võrra normist madalamad, vere gaasisisaldus on normis 20–40 • keskmise raskusega – düspnoe tekib igapäevaste, kergete koormuste puhul (jalutamine kiirusega 3–4 km/h, ühe korruse võrra trepist tõustes, kerge füüsiline töö); kopsufunktsiooni proovid on normist kuni 2/3 võrra madalamad, esineb osaline respiratoorne puudulikkus 50–70 • raskes astmes – düspnoe esineb kergetel koormustel ja ka rahuolekus, kopsufunktsiooni proovid on üle 2/3 normist madalamad, esineb täielik hingamispuudulikkus 80–100 Kopsutransplantatsiooni järgselt on ravitulemuste ooteajaks kaks aastat 100 Edaspidise soodsa kulu juures immuunsupressiivse ravi ajaks 70 Pahaloomuse kopsukasvaja eemaldamise järgselt ravitulemuste ooteajaks vähemalt viieks aastaks 80 Kui kaasneb kopsufunktsiooni keskmise raskusega või raske häire 90–100 Kui on tegemist väikerakulise bronhiaalkartsinoomi või mesotelioomiga 100 Bronhiaalastma kopsufunktsiooni püsiva languseta: • hüperreaktiivsus harvade (sesoonsete) ja kergete hoogudega 0–20 • hüperreaktiivsus, sagedate (mitu korda kuus ) ja raskete hoogudega 30–40 • hüperreaktiivsus raskete hoogude seeriatega 50 Kui kopsufunktsioon on püsivalt langenud, on protsent kõrgem. Bronhiaalastma lastel: • kergekujuline (harvad, sesoonsed hood, bronhiite esineb kuni kuue nädala vältel aastas, püsivat hingamisfunktsiooni langust ei esine) 20–40 • keskmise raskusega (hüperreaktiivsus sagedate ja raskete hoogudega, kopsufunktsiooni kergekujuline või keskmise raskusega häire, 2–3 kuud aastas põeb bronhiite) 50–70 • raskekujuline (raskete hoogude seeriad, hingamisfunktsiooni tugevakujuline langus, bronhiite põeb aastas üle kolme kuu) 80–100 Obstruktiivne või segavormi uneapnoe sündroom (laboratoorselt tõestatud); • püsivat nasaalset hapniku inhalatsiooni ei vaja 0–10 • vajab püsivat hapniku inhalatsiooni 20 • hapniku inhalatsiooni ei saa teha 50 Tuberkuloos Tuberkuloosse pleuriidi puhul määratakse protsendimäär jääknähtude alusel. Kopsutuberkuloos: • nakkusohtlik (üle kuue kuu kestnud) 100 • mitte nakkusohtlik, kopsufunktsiooni häireid ei esine 0 • kopsufunktsiooni häirete korral määravad need protsendi suuruse. Kopsuvälise tuberkuloosi protsent määratakse samadel põhimõtetel. Sarkoidoos Haiguse kroonilise kulu puhul, kui kahjustatud organite funktsioon oluliselt alanenud ei ole 30 Funktsioonihäirete lisandumine tõstab protsendimäära. 8. Süda ja vereringe Südamehaigused (südameklappide puudulikkus, koronaarpuudulikkus, kardiomüopaatia, kaasasündinud südamerikked jt) • Olulise jõudluspiiranguta (puudulikkusenähud, nagu rinnaangiin, hingeldus puuduvad) isegi tavalisest suurema koormuse puhul (väga kiire kõnd – 7–8 km/h, raske kehaline töö). Ergomeetrilistel uuringutel vaevusi ei teki. Lastel ja imikutel ei teki funktsioonipiiranguid, hingeldust, higistamist siputamisel, roomamisel, jooksmisel, trepist tõustes 0–10 • Jõudluspiirangud tekivad keskmiste koormuste puhul (näiteks forsseeritud kõndimine – 5–6 km/h, keskmise raskusega füüsiline töö). Lastel ja imikutel esinevad imemisraskused, kerge higistamine, kerge tahhü- ja düspnoe, kerge tsüanoos, organite paisunähte ei esine. Patoloogiline leid ja vaevused tekivad ergomeetrilisel koormusel 1 W/kg 20–40 • Jõudluspiirangud juba igapäevaste kergete koormuste puhul, näiteks jalutuskäik (3–4 km/h), ühe korruse võrra trepist tõustes, kerge füüsiline töö. Lastel ja imikutel tugevakujulised imemisraskused, tugev higistamine, tahhü- ja düspnoe, tsüanoos, esinevad retsidiveeruvad pulmonaalsed infektsioonid, kardiaalsete põhjustega arenguhäired. Patoloogiline leid ja vaevused tekivad ergomeetrilisel uurimisel koormusel 0,75 W/kg 50–70 • Kui kaasnevad mööduvad rasked dekompensatsiooninähud 80 • Jõudluspiirangud juba rahuolekus (rahuoleku puudulikkusenähud). Lastel ja imikutel esinevad hüpokseemiahood, selged paisunähud, kardiaalne düstroofia 90–100 Südameoperatsioonide järel oleneb protsendimäär säilinud jõudlusest. Südameklapi proteesimise järgne seisund 30–70 Südamelihase infarkti järgne protsendimäär oleneb säilinud jõudlusest. Südame siirdamise järel ravitulemuste ooteaeg (kaks aastat) 100 Edaspidi, ka soodsa paranemistulemuse juures 70–100 Võõrkeha südamelihases või südamepaunas, mis reaktsiooni ei anna 0 Kui kaasnevad funktsioonihäired, määrab protsendi nende raskus. Rütmihäired: Protsendimäär oleneb südame säilinud funktsioonivõimest. Hoogudena esinevad hemodünaamika seisukohalt olulised rütmihäired (näiteks paroksüsmaalne tahhükardia), olenevalt hoogude sagedusest, kestvusest ja subjektiivsest reaktsioonist: • kui kestvat südame jõudluspiirangut ei esine 10–30 • kui esinevad südame puudulikkusenähud, hinnatakse neid vastavalt raskusele • kardiostimulaatori implantatsioon 10 • defibrillaatori implantatsioon, vähemalt 50 • ventrikulaarsed tahhükardiad esinedes lapseeas, ilma defibrillaatori implantatsioonita 60 Veresoonte haigused Arterite oblitereerivad haigused, alajäsemete arterite sulgus (ka pärast rekanaliseerivaid operatsioone): • esineb piisav tsirkulatsioonitase, perifeersed pulsid jalgadel puuduvad, kaebusi pole või on need tagasihoidlikud (tuimustunne sääremarjas ja pöias kiirelt kõndides), ühe- või mõlemapoolselt 0–10 • veretsirkulatsioon on piiratud (claudicatio intermittens) II staadium • valuvaba kõndimine tasasel maal üle 500 m, ühe- või mõlemapoolselt 20 • valuvaba kõndimine 100–500 m, ühe või mõlemapoolselt 30–40 • 50–100 m, ühe- või mõlemapoolselt 50–60 • alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) • ühepoolselt 80 • mõlemapoolselt 90–100 Arterite sulgusel ülajäsemetel määratakse protsendimäär kaebuste ja funktsioonihäirete ulatuse järgi. Kirurgiliste operatsioonide järel suurtel veresoontel (proteesi implantatsioon), kui vereringehäire on täielikult kompenseeritud, pikaajaline antikoagulantravi 20 Arteriovenoossed fistulid: protsent sõltub südame ja perifeerse vereringe hemodünaamika seisundist. Aneurüsmid (olenevalt asukohast ja suurusest): • lokaalsete funktsioonihäireteta ja ilma koormusepiiranguta 0–10 • lokaalsed funktsioonihäired puuduvad või on kergekujulised, üldine koormusvõime on piiratud 20–40 Suured aneurüsmid: vähemalt 40 Varikoos (tüsistusteta) 0 Krooniline veenipuudulikkus (näiteks varikoosi puhul), posttrombootiline sündroom: • vähese koormusest sõltuva tursega, haavandid puuduvad, olulisi venoosse paisu nähte ei esine, ühe- või mõlemapoolselt 0–10 • märkimisväärne turse, sageli (mitu korda aastas) retsidiveeruvad põletikud, ühe- või mõlemapoolselt 20–30 • kroonilised retsidiveeruvad haavandid, olenevalt retsidiivide sagedusest ja ulatusest ühe- või kahepoolselt 30–50 Lümfödeem: • ühel jäsemel olulise funktsioonihäireta, vajalik on rõhksideme kandmine 0–10 • jäseme ümbermõõt on suurenenud 3 cm ja enam; olenevalt funktsioonihäireist 20–40 • haigestunud jäseme kasutusvõime on piiratud, olenevalt häire raskusest 50–70 • haigestunud jäse on funktsioonivõimetu 80 Hüpertensioon: • kerge vorm, funktsioonihäired puuduvad või on kerged (kerged muutused silmapõhjas) 0–10 • keskmise raskusega, esinevad organkahjustused (silmapõhjas fundus hypertonicus I–II, vasaku südamepoole hüpertroofia, proteinuuria), diastoolne rõhk ravist sõltumata korduvalt üle 100 mm Hg, olenevalt funktsioonihäirete ulatusest 20–40 • raske vorm, kahjustusnähud paljudes organites (rasked muutused silmapõhjas, südame- ja neerufunktsiooni ning aju verevarustuse häired, olenevalt raskusest 50–100 • maliigne hüpertensioon, diastoolne rõhk on pidevalt üle 130 mm Hg, esineb fundus hypertonicus III–IV (papilli ödeem, veenipais, eksudaadid, verevalumid, arterite suured muutused silmapõhjas, protsessi on kaasatud süda, neerud, peaaju) 100 Funktsionaalne kardiovaskulaarne sündroom (näiteks ortostaatiline regu- latsioonihäire): • kergete vaevustega 0 • suurema vaevustega, kollapsikalduvusega 10–20 9. Seedetrakt Söögitoruhaigused Venitusdivertiikul (olenevalt suurusest ja vaevustest) 0–10 Pulsioondivertiikul (survedivertiikul): • olulise neelamistakistuseta, olenevalt suurusest ja vaevustest 0–10 • märkimisväärse neelamistakistusega, olenevalt üldseisundist 20–40 Söögitoru funktsionaalne stenoos: • oluliste neelamishäireteta 0–10 • väljendunud neelamishäirega 20–40 • väljendunud toitumise- ja jõudluse vaegusega, sage toidu aspireerimine 50–70 Söögitoru orgaaniline stenoos (kaasasündinud, söövitustest, armidest, peptiline striktuur): • olulise neelamistakistuseta, olenevalt suurusest ja vaevustest 0–10 • väljendunud neelamishäiretega, olenevalt raskusest (piirangud toidu vormis, pikenenud söömise aeg) 20–40 • üldine jõuvarude ja toitumisseisundi märkimisväärne langus 50–70 Söögitoru refluks, püsivate vaevustega (olenevalt raskusest) 10–30 Söögitoru pahaloomuse kasvaja eemaldamise järgselt ravitulemuste ooteajaks (viis aastat) 80–100 Söögitoru protees. Protsent oleneb jääknähtudest (neelamishäired, refluks, armid), vähemalt 20 Mao- ja soolehaigused Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid (kroonilised retsidiveeruvad haavandid): • retsidiivid 2–3-aastase vahega 0–10 • sagedamad retsidiivid, jõu- ja toitumisseisundi langus 20–30 • väljendunud tüsistused (nt püloruse stenoos), jõu- ja toitumisseisundi tugev langus 40–50 Selektiivse proksimaalse vagotoomia järgselt on vajadus protsenti määrata vaid siis, kui püsivad operatsioonijärgsed soolehäired või muud põhihaiguse tüsistused. Krooniline gastriit (histoloogiliselt on tõestatud muutused mao limaskestas) 0–10 Funktsionaalne düspepsia 0–10 Maoresektsioon, hästi funktsioneeriv gastroenteroanastomoos (olenevalt vaevustest) 0–10 Püsivate vaevustega (dumpingsündroom, retsidiveeruv ulcus jejuni pepticum) 20–40 Mao totaalne eemaldamine: • jõu- ja toitumisseisundi languseta (olenevalt vaevustest) 20–30 • jõu ja toitumisseisundi langusega või tüsistustega 40–50 Pahaloomuse maokasvaja eemaldamise järgselt on ooteaeg: • kaks aastat, kui maokartsinoom eemaldati varases järgus 50 • viis aastat kõikide muude pahaloomuste maokasvajate eemaldamise järel, olenevalt haiguse staadiumist ja üldseisundist 80–100 Kroonilised soolehäired (irritaabel sool, divertikuloos, divertikuliit, soole resektsioon): • oluliste vaevusteta ja sümptomiteta 0–10 • sagedate, tihti retsidiveeruvate ja püsivate sümptomitega (diarröa, spasmid) 20–30 • jõu ja toitumisseisundi väljendunud langus 40–50 Kaasasündinud motoorikahäired sooles: • oluliste kasvu- ja arenguhäireteta 10–20 • väheste kasvu- ja arenguhäiretega 30–40 • keskmise raskusega kasvu- ja arenguhäiretega 50 • raskete kasvu- ja arenguhäiretega 60–70 Lapseea lühikese soole sündroom: • keskmise raskusega kasvu- ja arenguhäiretega 50–60 • raskete kasvu- ja arenguhäiretega (näiteks vajadusel kunstlikult toita) 70–100 Ultseroosne koliit, Crohni tõbi: • tagasihoidlike sümptomite (vähesed vaevused, jõu- ja toitumusseisund pole kahjustatud või on häired vähesed, harva diarröa) 10–20 • keskmise raskusega haigusnähud (vaevused sageli retsidiveeruvad, püsivad pikka aega, jõu- ja toitumusseisund on mõõdukalt langenud, sage diarröa) 30–40 • raskete tagajärgedega (püsivad või sageli retsidiveeruvad väljendunud haigusnähud, jõud ja toitumusseisund on märkimisväärselt langenud, sage kõhulahtisus (päevane, öösiti)) 50–60 • väga raske kuluga (sageli retsidiveeruvad või alalised rasked vaevused, jõu- ja toitumusseisund on tugevasti langenud, tugev aneemia) 70–80 Tsöliaakia (infantilismus intestinalis): • dieetravil ilma oluliste tagajärgedeta 20 Pahaloomuste soolekasvajate eemaldamise järgselt ooteajaks: • kaheks aastaks pärast pahaloomulise jämesooletuumori eemaldamist varases staadiumis või piirdunud soolekartsinoidide puhul 50 • anus praeternaturalis (mis pole rajatud ajutiseks) 70–80 • viieks aastaks, pärast muude sooletuumorite eemaldamist või hilisemas staadiumis 80–100 • rajatud anus praeternaturalis 100 Kõhukelme liited: • oluliste haigusnähtudeta 0–10 • väljendunud soolepassaaži häired 20–30 • sageli korduvate iileuse nähtudega 40–50 Hemorroidid: • oluliste vaevusteta, vähene veritsemisekalduvus 0–10 • sageli retsidiveeruvate põletikega, tromboseerumised, tugevamad verejooksud 20 Pärasoole väljalangus: • väike, hästi reponeeritav 0–10 • muud 20–40 Päraku sulgurlihase nõrkus: • tahtmatu defekatsioon tekib harva, suurtel pingutustel 10 • sagedamini, üldiselt siiski kontrollitav 20–40 • täielik inkontinents 50–80 Pärakuümbruse fistul: • ajuti vähene eritus 10 • muud 20–30 Anus praeternaturalis: • hästi hooldatav 50 • muud (näiteks stenoos, retraktsioon, prolaps, armid, ebasobiv paiknemine, kõhuseinasong) 60–80 Maksa, sapiteede ja kõhunäärme haigused Krooniline mitteprogresseeruv hepatiit (krooniline persisteeriv hepatiit) 20 Krooniline progresseruv hepatiit 30 • vähene põletikuline aktiivsus 30 • mõõdukas põletikuline aktiivsus 40 • tugev põletikuline aktiivsus (olenevalt funktsioonihäirete ulatusest) 50–70 Maksafibroos (tüsistusteta) 0–10 Maksatsirroos kompenseeritud: • mitteaktiivne 30 • väheaktiivne 40 • aktiivne 50 • dekompenseeritud (astsiit, portaalse paisu nähud, hepaatiline entsefalopaatia 60–100 Rasvmaks ilma mesenhüümireaktsioonita 0–10 Toksiline maksakahjustus: protsent määratakse protsessi aktiivsuse ja kulu järgi analoogselt kroonilisele hepatiidile ja maksatsirroosile. Tsirkulatoorne maksakahjustus (v. portae tromboos): protsent on analoogne protsendiga dekompenseeritud maksatsirrosi puhul. Maksaresektsiooni järel on protsent olenev funktsioonihäirete ulatusest. Primaarse pahaloomuse maksakasvaja eemaldamise järel esimese viie aasta jooksul 100 Maksasiirdamise järgselt kaheaastase ooteaja jooksul 100 Edaspidiseks, soodsa kulu puhul, määratakse, immuunsupressivravi ajaks vähemalt 60 Primaarne biliaartsirroos, primaarne skleroseeriv kolangiit: protsendimäär on analoogne kroonilise hepatiidi või maksatsirroosi puhusega. Sapipõie ja sapiteede haigused (sapikivid, krooniline retsidiveeruv põletik): • koolikud mitmekuulise vahega; põletikud mitmeaastase vahega 0–10 • sagedamad koolikud ja põletikud, vaevused ka hoogude vaheajal 20–30 • kauakestvate põletike või tüsistustega 40–50 Kaasasündinud intra- ja ekstrahepaatilised sapitranspordi häired (nt intra-, ekstrahepaatiline sapiteede atreesia), ainevahetushaigused: • funktsioonihäireteta ja vaevusteta 0–10 • vaevustega (koolikud, rasvatalumatus, pruritus), maksa- tsirroosita 20–40 • maksatsirroosiga 50 • dekompenseeritud maksatsirroosiga 60–70 Sapipõis eemaldatud: • olulisi häireid pole 0 • vaevused püsivad – protsent määratakse nagu sapiteede haiguste puhul. Sapipõie, sapiteede või papilli pahaloomuse kasvaja eemaldamise järel määratakse viieaastaseks ooteajaks: • sapipõie ja sapiteede tuumori puhul 100 • papillituumori puhul 80 Pankrease kroonilised ekskretoorse funktsiooni häired, olenevalt nende mõjust üldseisundile, valude sagedusest ja tugevusest: • oluliste vaevusteta, jõu- ja toitumusseisund pole kannatanud 0–10 • mõõdukad vaevused, mõõdukas jõuvarude ja toitumisseisundi langus 20–40 • rasked vaevused, seedimata rasvast rikas roe, jõuvarude ja toitumisseisundi tugev langus 50–80 Pankrease täielikust või osalisest eemaldamisest tulenevaid funkt- sioonihäireid (diabetes mellitus, osteopaatia), sapiteede kroonilist põletikku, maoresektsiooni või põrna eemaldamist hinnatakse eraldi. Pankreas pahaloomuse kasvaja eemaldamise järgselt on esimesel viiel aastal ravitulemuste ooteajal protsendimääraks 100 10. Songad Kubeme- ja reiesong, olenevalt suurusest ja reponeeritavusest: • ühe- või mõlemapoolsest 0–10 • koormusvõime tugevakujuline langus 20 Nabasong või linea alba song 0–10 Armisong kõhul, kõhuseina kaasasündinud songad ja defektid: • olulise funktsioonihäireta, olenevalt ulatusest 0–10 • kõhuseina laialdase lõtvusega, puuduva või tugevasti piiratud kõhupressiga 20 • tüsistustega kõhuõõne organite poolt (mööduvad passaažihäired) 20–30 • sagedased iileuse nähud 40–50 Kõhuseina väga suurte kaasasündinud defektide korral, mis tugevasti mõjutavad rindkere- ja kõhuõõneorganite talitust, võidakse määrata ka kõrgem protsendimäär. Diafragmaalherniad (kaasa arvatud diafragma relaksatsioon): • paraösofageaalhernia 0–10 • muud väikesed diafragmaalsongad, olulise funktsioonihäireta 0–10 • suuremad diafragmaalsongad, olenevalt funktsioonihäire ulatusest 20–30 Kaasasündinud vahelihase defektid, siseelundite väärpaiknemisega rinnaõõnes (eventratio diaphragmatica) ja kopsude arenguhäiretega: • kopsufunktsiooni mõõdukas langus 40 • tugevam langus, olenevalt funktsioonihäire ulatusest 50–100 11. Neerud ja kuseteed Neerukahjustused Ühe neeru kaotus, puudumine või funktsiooni lakkamine, kui teine neer on terve 25 Neeru väärarengud (karikate laienemine ureeterisuudme stenoosi korral, neeru hüpoplaasia neerutsüstid, tsüstneer, kaasasündinud vaagenneer), nefroptoos: • oluliste kaebusteta ja ilma funktsioonipiiranguta 0–10 • vaevuste ja funktsioonipiirangute olemasolul 20–30 Neerukivitõbi, neerufunktsiooni häireta: • mitmekuulise vahega neerukoolikud 0–10 • sagedamini, vaheajal esinevad üksikud vaevused ja kuseteede infektsioonid 20–30 Neerukahjustused ilma neerufunktsiooni languseta (nt glomerulopaatiad, tubulointerstitsiaalsed nefropaatiad, vaskulaarsed nefropaatiad), vaevusteta, kuid esineb patoloogiline uriinileid (valk, erütrotsüüdid, leukotsüüdid) 0–10 Neerukahjustused neerufunktsiooni languseta, kuid esineb: • retsidiveeruv makrohematuuria (olenevalt esinemissagedusest) 10–30 • nefrootiline sündroom • kompenseeritud (turseteta) 20–30 • dekompenseeritud (tursed) 40–50 • süsteemhaiguste puhul, kui on vaja teha immunosupressiivset ravi 50 Ühe neeru kaotus, kui teine neer on kahjustatud (patoloogiline uriinileid), kuid neerufunktsioon on täielik 30 Neerukahjustused neerufunktsiooni langusega Kreatiniinkliirensi vähenemine 50–80 ml/min, kui seerumi kreatiniini väärtused jäävad normi piiridesse, ei ole alust protsenti määrata. Neerufunktsiooni langus: • kergekujuline (seerumkreatiniin on alla 2 mg/dl, üldseisund pole oluliselt häiritud, töövõime pole piiratud) 20–30 • seerumkreatiniini väärtused püsivalt 2–4 mg/dl, üldseisund kergelt häiritud, kerged piirangud töövõime suhtes 40 • keskmise raskusega (seerumkreatiniini väärtused on püsivalt 4–8 mg/dl, üldseisund häiritud, töövõime mõõdukalt piiratud 50–70 • raskekujuline (seerumkreatiniini väärtused on püsivalt üle 8 mg/dl, üldseisund tugevasti häiritud, töövõime oluliselt piiratud; lapsed ei suuda osaleda koolitöös 80–100 Ühe neeru kaotus või puudumine, kui teise neeru funktsioon on langenud: • kergekujuliselt 40–50 • keskmise raskusega 60–80 • raskekujuliselt 90–100 Esineb kestva dialüüsi vajadus (hemodialüüs, peritoneaaldialüüs) 100 Pärast neerutransplantatsiooni on ravitulemuste ooteajaks kaks aastat ja protsent 100 Selle järel sõltub protsendimäär funktsioonihäirete raskusest. Kui samal ajal jätkub immuunsupressiivne ravi, on protsendimäär 50–100 Pärast pahaloomuse neerukasvaja eemaldamist on ooteaeg kaks aastat ja protsent • hüpernefroomi eemaldamise järel staadiumis T1N0M0 (Grading G1) 50 • neeruvaagna tuumori eemaldamise järel staadiumis TAN0M0 (Grading G1) 50 ooteaeg viis aastat • hüpernefroomi eemaldamine koos nefrektoomiaga staadiumis T1 (Grading2) T2N0M0 60 hilisemates staadiumides, vähemalt 80 • neeruvaagna tuumori eemaldamise järel koos neeru ja kusejuhaga staadiumis T1–2 N0M0 60 hilisemates staadiumides 80–100 Kuseteede haigused Kuseteede krooniline põletik (eriti krooniline tsüstiit): • kergekujuline (olulisi urineerimishäireid ei ole) 0–10 • raskem vorm (väljendunud ja sagedad urineerimishäired) 20–40 • krooniline tsüstiit kortspõiega (maht alla 100 ml, põietenesmid) 50–70 • põie tühjendamishäire (ka ureetra stenoos) on: kergekujuline (mõõdukas jääkuriin) 10 raskem; on vaja põit tühjendada kateetriga, kasutada regulaatorit; jääkuriini on palju, urineerimine valulik 20–40 on vajadus reeglipärase kateteriseerimise, püsikateetri, suprapuubilise tsüstostoomi, uriinikoguja kasutamiseks 50 Pahaloomuse põietuumori eemaldamise järel on ravitulemuste ooteaeg: • kaks aastat, kui tuumor eemaldati varases staadiumis, TA1N0M0, kusepõis jäi alles 50 • viis aastat, kui tuumor eemaldati staadiumis Tis 50 • staadiumis T2–3aN0M0 60 • põis eemaldatud, kusejuha ümber istutatud 80 • muudes kaugelearenenud staadiumides 100 Uriinipidamatus: • kergekujuline, esineb ainult pingutustel, näiteks stressiin- kontinentsi I aste 0–10 • esineb nii päeval kui öösiti (stressiinkontinentsi II–III aste) 20–40 • täielik uriinipidamatus 50 • kui samal ajal hooldamistingimused on halvad 60–70 Hästifunktsioneeriv sfinkteri protees 20 Kusitiuuris kusiti esiosas uriinipidamatusega 10 Kuseteede-soolefistul, kui pärakusulgur funktsioneerib; gaasi ja rooja eritub kusiti kaudu 30–50 Kunstlik uriinijuha soolde (neerufunktsioon ei ole häiritud) 30 Kunstlik uriinijuha nahapinnale heade hooldamistingimuste juures 50 • tüsistused (stenoos, retraktsioon, tihendusprobleemid) 60–80 Kunstlik põis küllaldase mahutavusega, ilma uriinipeetuse ja tühjendamishäireteta 30 12. Meessuguelundid Suguti täielik kaotus 50 Suguti osaline kaotus: Sugutiluku osaline kaotus 10 Sugutiluku täielik kaotus 20 Suguti osaline kaotus muus osas 30–40 Pärast suguti pahaloomuste kasvajate eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat, selle vältel: • kui tuumor eemaldati varases staadiumis T1–2N0M0 koos suguti osalise eemaldamisega 50 • suguti täieliku eemaldamisega 50 • corpora cavernosa täieliku eemaldamisega 80 • eemaldamine hilisstaadiumis 90–100 Ühe munandi alaareng, atroofia või kaotus, kui teine munand on terve 0 Mõlema munandi atroofia kõrgemas vanuses (pärast 70 a) 10 Muud, sõltuvalt hormoonpeegli tasakaalustamisest substitutsioonraviga enne kehalise arengu ea lõppu (kasvueas) 20–30 Mõlema munandimanuse kaotus või atroofia (või sigitamisvõimetus – impotentia generandi) 0 • nooremas fertiilses eas 20 • impotents, mis ravile ei allu ning pole tingitud vanadusest 20 Hydrocele, varicocele 0–10 Pärast pahaloomuse munandikasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg kaks aastat, seminoomi või muu pahaloomuse tuumori eemaldamise järel staadiumis T1–2N0M0 50 viis aastat, seminoomi eemaldamise järel staadiumis T1–2N1M0 või T3N0M0 50 mitteseminomatoosse tuumori eemaldamise järel staadiumis T1–2N1M0 või T3N0M0 60 muudel juhtudel 80 Eesnäärme krooniline bakteriaalne põletik või abakteriaalne prostatopaatia: • oluliste urineerimishäireteta 0–10 • püsivalude ja urineerimishäiretega 20 Prostata adenoom Protsent määratakse olenevalt kusepõie tühjendamihäiretest ja mõjust neerufunktsioonile Pärast pahaloomuse eesnäärmekasvaja eemaldamist on ravitulemuste oote- aeg kaks aastat • kui tuumor eemaldati staadiumis T1a N0M0 (Grading G1) 50 viis aastat, kui eemaldati staadiumis T1a (Grading alates G2-st) T1b–2NoMo 50 • kui eemaldati muudes kaugelearenenud staadiumides 80–100 Maliigne eesnäärmekasvaja ravi ei vaja 50 Saab püsivalt hormoonravi 60–100 13. Naissuguelundid Rinnanäärme eemaldamine: • ühepoolselt 30 • mõlemapoolselt 40 rinnanäärme segment- või kvadrantresektsioon 0–20 Rinnanäärme plastilised operatsioonid rinna asendamiseks proteesiga pärast mastektoomiat, olenevalt tulemustest (nt kapslifibroos, proteesi dislokat- sioon, asümmeetria): • ühepoolselt 10–30 • mõlemapoolselt 20–40 Rinnanäärme autoplastika puhul on protsendimäär madalam Pärast rinnanäärme pahaloomuse kasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (erand ca in situ). Sellel ajal on protsendimäär, kui • kasvaja eemaldati staadiumis T1–2pNoMo 50 • kasvaja eemaldati staadiumis T1–2 pN1Mo 60 • muudes staadiumides 80–100 Kui operatsioonijärgne seisund või ravimenetlused nõuavad kõrgemat protsendimäära, tuleb seda rakendada. Emakakaotus ja steriilsus 0 • noores, fertiilses eas 20 Erakorraliste psühhoreaktiivsete häirete lisandudes protsenti suurendatakse. Pärast pahaloomuse emakakasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg (v.a Ca in situ) kaks aastat emakakaela tuumorieemaldamise järgselt (mikrokartsinoom) staadiumis T1aNoMo 50 emakakeha kasvaja eemaldamise järel varajases staadiumis (Grading G1, infiltratsioon müomeetriumi seesmises kolmandikus viis aastat 50 emakakaela tuumori eemaldamise järgselt: staadiumis T1b–2aNxMo 50 staadiumis T2b NxMo 60 muudel juhtudel 70 Emakakeha tuumori eemaldamise järgselt • staadiumisT1NxMo (Grading G2–3), infiltratsioon väljapoole müomeetriumi seesmist kolmandikku 50 • staadiumis T2NxMo 60 • muudel juhtudel 80 Ühe munasarja kaotus 0 Mõlema munasarja kaotus, arenematus või funktsioneerimast lakkamine mittefertiilses eas ning olulise mõjuta hormonaalsele tasakaalule 10 • fertiilses eas või kui substitutsioonraviga hormonaalset tasakaalu ei saavuta 20–30 • kasvueas, enne kehalise küpsuse saavutamist, sõltuvalt hormonaalse puude kompenseeritusest 20–40 Erakorralistest psühhoreaktiivsetest häiretest tingitud protsendi kasvu hinnatakse täiendavalt. Pahaloomuse adnekstuumori eemaldamise järel on ravitulemuste ooteaeg viieks aastat ja protsendimäär • kui tuumor eemaldati staadiumis T1NxMo 50 • hilisemates staadiumides 80 Adnekside ja parameetriumi krooniliste retsidiveeruvate põletike puhul, olenevalt nähtude ulatusest ja toimekombinatsioonidest (liited, kroonilised valud, suguühteprobleemid) 10–40 Endometrioos: •kergekujuline (kitsalt piirdunud, kaebused puuduvad või on vähesed 0–10 •keskmise raskusega 20–40 •raskekujuline (üleminek naaberorganeile, suured vaevused, üldseisundi halvenemine, steriilsus) 50–60 Tupefistulid: • urovaginaalne 50–60 • rektovaginaalne 60–70 • urorektovaginaalne 100 Kui fistulist tingitud funktsioonihäire on tühine, on protsent madalam. Tupeseina vaje, prolapsus vaginae, prolapsus uteri: • uriinipidamatust ei esine või esineb kergekujuline pidamatus 0–10 • uriinipidamatus sagemini, esinevad prolapsist tingitud vaevused 20–40 • täielik uriinipidamatus 50–60 • täielik uriinipidamatus ebasoodsate hooldamistingimuste juures 70 Tupe tagumise seina isoleeritud prolaps: • kergete roojamishäiretega 0–10 • tugevamate funktsioonihäiretega (vt 26.10) Tupe ja emaka aplaasia, plastilise operatsioonita, pärast 14 a vanuseks saamist (k.a steriilsus) 40 Craurosis vulvae: • kerge aste (kaebused puuduvad või on vähesed) 0–10 • mõõdukas aste (väljendunud kaebused, sekundaarnähud puuduvad) 20–30 • tugevakujuline (tugevad vaevused, sekundaarnähud alluvad ravile halvasti) 40 Vulva täielik eemaldamine 40 Pärast pahaloomuse kasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (v.a Ca in situ) ja protsendimäär, kui • kasvaja eemaldati staadiumis T1NoMo 60 • muudel juhtudel 80 Pahaloomuse häbemekasvaja eemaldamise järel on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (v.a Ca in situ) • kui eemaldati staadiumis T1–2 NoMo 50 • muudel juhtudel 80 14. Ainevahetus, sisesekretsioon Diabetes mellitus: • kupeeritav ainult dieediga, ilma suhkrutreguleeriva medikat- sioonita, või kupeeritav dieedi ja oraalsete antidiabeetikumidega (biguaniidühendid), mis üksi hüpoglükeemiat ei tekita 10 • piisavalt kupeeritav dieediga ja sulfaniilurea preparaatidega (ka teiste oraalsete antidiabeetikumide lisamisel) 20 • piisavalt kupeeritav dieedi, oraalsete antidiabeetikumide ja täiendavalt insuliiniga 30 • dieedi ja insuliinraviga hästi kupeeritav 40 • raskesti kupeeritav (sageli lastel), ka juhuslike tugevakujuliste hüpoglükeemiate teke 50 Raskekujulisi organmanifestatsioone, tugevakujuliste hüpoglükeemiate teket hinnatakse eraldi Podagra Protsendi määramisel tuleb arvestada haigestunud liigeste funkt- sioonipiirangute ulatust, valusid, haigushoogude sagedust ja raskust Rasvaainevahetushaigus Protsendi määrab tüsistuste ja kaasuvate haiguste ulatus 30 Alimentaarne rasvtõbi, adipositas Adipositas üksi ei ole aluseks protsendi määramiseks. Fenüülketoonuuria: • ilma selgesti väljendunud kahjustusnähtudeta lapseeas, kuni 16. eluaasta lõpuni 30 • selle järel, kui on vaja dieedipidamist jätkata 10 Kui esinevad ajukahjustuse nähud, sõltub protsendimäär esmajoones vaimse arengu peetuse ja muude jääknähtude (paroksüsmid) ulatusest Mukovistsidoos (tsüstiline fibroos) Raviga on aktiivsus, areng ja toitumine eakohane 20 Ravi foonil on aktiivsus ja kopsufunktsioon kergelt pidurdatud, areng ja toitumine veel eakohane 30–40 Aktiivsus ja kopsufunktsioon on tugevasti piiratud, sageli kasvu- ja arenguhäired 50–60 Rasked ja ülirasked aktiivsuse, kopsufunktsiooni ja toitumisseisundi häired 70–100 Kilpnäärmehaigused Mitteopereeritud struuma puhul määratakse protsent funktsionaalsete tagajärgede järgi. Pärast pahaloomuse kilpnäärmekasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat. Selleks ajaks määratakse protsendiks, kui • eemaldati papillaarne või follikulaarne tuumor, mis ei haara lümfisõlmi 50 • muudel juhtudel 80 Kui kasvaja eemaldamise järgselt organkahjustuste jääknähud on 50 või enam, suurendatakse vastavalt ooteaja üldist protsendimäära Tetaania On hästi ravitav, seetõttu kestvaid funktsioonihäireid reeglina ei teki. Neerupealise koore krooniline puudulikkus (Addison sündroom). On hästi ravile alluv, seetõttu jäävaid funktsioonihäireid reeglina ei teki. Harvu funktsioonihäireid hinnatakse analoogselt teiste, samasuguste häiretega. Cushingi sündroom Protsendimäär tuleneb lihasnõrkusest ja kaasnähtude esinemisest teiste organsüsteemide poolt (hüpertoonia, südamepuudulikkus, suhkurdiabeet, osteoporoos, psüühikahäired). Porfüüria Erütropoeetiline porfüüria Hepaatilised porfüüriad: • äge intermitteeruv porfüüria 30 • porphyria cutanea tarda, oluliste häireteta 10 15. Veri, vereloomeorganid. Immuunsüsteem Põrna eemaldamine: • varases lapseeas, enne kaheksa-aastaseks saamist 20 • hilisemas eas 10 Harva esinevate komplikatsioonide (näiteks tromboosid) puhul on protsendi- määr kõrgem. Hodgkini tõbi Staadium I–III • pikaajalise (üle kuue kuu kestva ) ravi ajal, olenevalt üldseisundist 60–100 • täieliku remissiooni korral ravitulemuste ooteajaks kolmeks aastaks 50 • ooteaja lõppedes määravad protsendi organkahjustuse jääknähud Staadium IIIb–IV • ravi lõpuni 100 • ooteajaks (kolm aastat) 60 • ooteaja lõppedes on määravad organkahjustuste jääknähud Non-Hodgkin lümfoom Krooniline lümfaatiline leukeemia ja muud generaliseerunud vähemaliigsed Non-Hodgkin lümfoomid • kergete haigusnähtudega (oluliste kaebusteta, üldnähud puuduvad, ravi ei vaja, ei progresseeru) 30–40 • mõõdukad haigusnähud (vajavad ravi) 50–70 • raskete nähtude, progresseeruva kuluga (raske aneemia, trombotsütopeenia, retsidiveeruvad infektsioonid, põrn tugevasti suurenenud) 80–100 Lokaliseeritud vähemaliigne Non-Hodgkin lümfoom • täieliku remissiooni puhul (tuumor eemaldatud), kolmeaastaseks ooteajaks 50 Pärast seda on mõõtuandvaks organkahjustuste jääknähud Pahaloomune Non-Hodgkin lümfoom • ravi lõpuni 100 • seejärel, täieliku remissiooni korral 80 Ooteaja järel on määravad organkahjustuste jääknähud Plasmotsütoom (müeloom) • vähesed häired, üldseisund püsib hea, vaevusi, sümptomaatilise ravi vajadust, olulist progresseerumist ei esine 30–40 • mõõdukad häired, vajab ravi 50–70 • tugevakujulised häired (raske aneemia, tugevad valud, neerufunktsioon langenud) 80–100 Krooniline müeloidne leukeemia • krooniline faas, olenevalt üldseisundist, põrna suurenemise ulatusest 50–80 • äge faas (aktseleratsioon) 100 Muud kroonilised, müeloproliferatiivsed haigused (polycythaemia vera, essentsiaalne trombotsütopeenia, osteomüeloskleroos) • vähesed häired, ei vaja sümptomaatilist ravi 10–20 • mõõdukad häired, vajab ravi 30–40 • rasked häired (mõõdukas aneemia, vähene trombotsütopeenia) 50–70 • eriti rasked nähud (raske aneemia, trombotsütopeenia, põrn tugevasti suurenenud, kalduvus veritsusele ja tromboosile) 80–100 Ägedad leukeemiad • ravi lõpuni 100 • seejärel kolmeaastaseks ooteajaks 60 Müeloplastilised sündroomid • väheste häiretega (kompenseeritud, üldseisundi häireta) 10–20 • mõõdukate häiretega (üksikute transfusioonide vajadus) 30–40 • raskete häiretega (transfusioonivajadus pidevalt, retsidiveeruvad infektsioonid) 50–80 • eriti raske (pidev transfusioonivajadus, sagedased infektsioonid, veritsusvalmidus, leukeemiline transformatsioon) 100 Aplastiline aneemia (panmüelopaatia), agranulotsütoos Protsendimäär on analoogne müeloplastilisele sündroomile. Luuüdi või vererakkude transplantatsiooni järel määratakse protsent põhihaiguse raskuse järgi Luuüdisiirde järel jääb kolmeaastasel ravitulemuste ooteajal protsent samaks 100 Pärast seda tuleneb protsendimäär organkahjustuste jääknähtude raskusest, ei ole aga alla 30 Aneemiad Sümptomaatilised aneemiad (nt rauavaegusaneemia, vitamiinsõltuvad aneemiad) on reeglina mööduva iseloomuga ja ravile hästi alluvad Ravile allumatud aneemiad (nt teatavad hemolüütilised aneemiad, talasseemia, erütrotsüütide ensüümdefektid) • kerged (kompenseeritud, üldseisundi oluliste häireteta) 0–10 • mõõdukad (üksikute transfusioonide vajadus) 20–40 • rasked (transfusioonide püsiv vajadus) 50–70 Organtüsistusi hinnatakse täiendavalt. Hemofiilia ja plasmaatilised veritsushaigused (olenevalt veritsuskalduvuse raskusest): • kerge vorm – antihemofiilse globuliini (AHG) jääkaktiivsus on üle 5% 20 • keskmise raskusega vorm, harva veritsus, AHG jääkaktiivsus 1–5% 30–40 • mitu korda aastas tugev veritsus 50–80 • raske vorm, AHG on alla 1% 80–100 Veritsuse tulemusena tekkinud tüsistused arvestatakse eraldi. Muud veritsused: • oluliste jääknähtudeta 10 • mõõdukate jääknähtudega 20–40 • raskete jääknähtudega (tugev verejooks ka kerge trauma puhul) 50–70 • püsiv, kliiniliselt manifestne veritsusele kalduvus (spontaansed verejooksud, eluohtlike verejooksude oht) 80–100 Antikoagulantidega ravi ajal (nt südameklapi, veresoonte- proteesid, trombofiilia) määratakse protsent põhihaiguse järgi. Kui põhihaiguse järgi enam protsenti ei määrata, antikoagulant- ravi jätkamine on aga vajalik, määratakse protsendiks, nagu teistegi veritsushaiguste puhul 10 Immuunpuudulikkus Humoraalse ja tsellulaarse kaitse kaasasündinud defekt (nt adenosiinde- saminaasidefekt, DIGeorge´i sündroom, permanentne B-rakkude defekt, septiline granulomatoos): • kliiniliste sümptoomideta 0 • vaatamata ravile esineb kõrgenenud nakkusvastuvõtlikkus, ei esine aga mingeid ebatavalisi nakkushaigusi 20–40 • kõrgenenud nakkusvastuvõtlikkus, ka ebatavalistele nakkushaigustele, 1–2 korda aastas 50 Veelgi raskema kulu puhul määratakse ka vastavalt veel kõrgem protsent. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (HIV nakatumine): • HIV kandlus kliiniliste nähtudeta 10 • HIV haigusnähtudega (vähene jõu langus-lümfadenopaatia sündroom) 30–40 • tugevam jõu langus 50–70 • AIDS täielik kliiniline pilt 100 16. Nahk Nahahaiguste puhul protsendi määramisel on oluline diagnoos, leviku ulatus, paiknemine, toime üldseisundile, kaasuvad nähud (sügelemine, eksudatsioon, põletustunne, ebameeldiv lõhn), retsidiivide sagedus ja haiglaravi vajadus. Armid võivad oma leviku ja olemuse (skleroseerumine, hõrenemine, kootumine), asukoha, toime poolest rohkem või vähem häirida. Põletuste ja söövituste järel tekkivad armid häirivad naha kaitse- ja tunnetusfunktsiooni. Nende häirete raskus määrabki protsendimäära suuruse. Olulised on moonded, võides põhjustada raskusi töötegemisel, ebameeldivust suhtlemisel. Eriti kehtib see näonaha defektide suhtes. Ekseem Kontaktekseemid (nt irritatiivne ja allergiline kontaktekseem, millel on piiratud levik • kuni kaks korda aastas mõnenädalase kestvusega 0–10 • muud 20–30 Atoopiline ekseem (neurodermitis constitutionalis), «endogeenne ekseem» on kitsalt piiratud eelispaiknemiskohtadega • kuni kaks korda aastas mõne nädala kestev 0–10 • pikema kestvusega 20–30 • generaliseerunud nahakahjustusega, eriti näopiirkonnas 40 • vajab mitu korda aastas haiglaravi või sellega võrreldavat intensiivset ambulatoorset ravi 50 Teiste organite kaasamine, eriti atoopiasündroomi puhul (nt allergiline astma, allergiline riniit või konjunktiviit) kõrgendab protsendimäära. Seborroiline ekseem • kitsapiiriline levik ainult eelispaikades 0–10 • muu, sõltuvalt ulatusest 20–30 krooniline retsidiveeruv urtikaaria (Quincke ödeem) • harva, kuni kaks korda aastas tekkiv, haiguse tekkepõhjusi, või allergeene on kerge vältida 0–10 • sagedamini esinevad haigushood, tekkepõhjusi ja allergeene on raske vältida 20–30 • raske, krooniline aastatepikkune kulg 40–50 Teiste organsüsteemide kaasumine (nt seedetrakt või vereringe) kõrgendab protsendimäära. Acne vulgaris • kerge, kuni keskmise raskusega kulg 0–10 • raskekujuline, üksikute abstsesside ja sõlmede tekkega ja vastava kosmeetilise efektiga 20–30 Acne conglobata • eelispaikadega piirdunud, sageli abstsesse ja fistuleid tekitav kulg põhjustab funktsioonihäireid sõltuvalt asukohast 30–40 • rasked vormid retsidiveeruvate mädaste, armistuvate aksillaarsete ja ingvinaalsete abstsessidega (acne triade), ja kui lisaks kaasub ka pilodinaalsiinus (acne tetrade) vähemalt 50 Rosacea (acne rosacea), rhinophyma • kitsalt piiritletud levik, vähe häiriv 0–10 • laialdane levik, moonutav 20–30 Sidekoe autoimmuunsete haiguste puhused nahamuutused (nt lupus erythe- matodes, dermatomyositis, progresseeruv süsteemne sklerodermia) • kitsalt piiritletud levik eelispaiknemiskohtades 0–10 • piirdub üldiselt eelispaiknemiskohtadega, kuid levik ka laialdasem; olenevalt kosmeetilisest efektist 20–40 • eelispaiknemiskohtade piire ületavad nahamuutused, ka haavandumised 50–70 Jäsemete liikumispiirangute ja teiste elundite funktsioonihäirete kaasumisel on protsendimäär kõrgem. Villilised nahahaigused (nt pemphigus, pemfigoidid): • kitsalt piiritletud ulatusega naha- ja limaskestade haigusprotsess 10 • laiema ulatusega juhud 20–40 • naha- ja limaskestade generaliseerunud haigestumine 50–80 Kaugelearenenud juhtudel, üldseisundi raskete häirete korral on protsendi- määr veel kõrgem Psoriasis vulgaris: • ainuüksi predilektsioonipaikadega (v.a juustega peaosa) piirduv 0–10 • laialdasem levik, kuid haigusevabad vaheajad kestavad mitu kuud 20 • kauakestev, laialdase levikuga haigusjuht, või väga tugev lokaalne protsess (nt kätel) 30–50 Kaasuv küüntekahjustus (küünevall hävib), kui ka liigeste ja lülisamba haigusnähtude kaasumine kõrgendab protsendimäära Erütrodermiad: • haigusprotsessi vähese intensiivsusega 40 • haigusprotsess on intensiivsem, kuid hea üldseisund püsib 50–60 • tugevam toime üldseisundile 70–80 Ihtüoos • kerge vorm, kehatüvel ja jäsemeil valdavalt piiritletud haigusprotsess naha kuivuse ja mõõduka ketendusega 0–10 • keskmise raskusega; kehatüvel ja jäsemeil valdavalt piirdunud tugevama ketenduse ja värvimuutusega haigusprotsess 20–40 • raske vorm – tugevakujuline ketendus kogu kehal, eriti liigestekohtadel ja näos 50–80 Mükoosid: • piirdunud protsess 0–10 • kõikide sõrmede ja varvaste küüsi haarav protsess küünevalli hävinemisega 20 Siseelundite kaasuvat kahjustust arvestatakse süsteemmükooside puhul eraldi. Krooniline retsidiveeruv roospõletik: • püsiva lümfödeemita 10 • muus, olenevalt lümfödeemi ulatusest 20–40 Krooniline retsidiveeruv herpes (herpes simplex): • piiratud levik; kuni kolm retsidiivi aastas 0–10 • laialdasem levik, sagedasemad retsidiivid 20 Täielik juuste väljalangus, puuduvad ka kulmud ja ripsmed 30 Erakorralisi psühhoreaktiivseid seisundeid hinnatakse eraldi. Naevus-protsent määratakse ainult kosmeetilise, moonutava toime puhul Pigmentatsioonihäired (nt vitiligo) kätel või näol: • vähene 10 • laialdane 20 muudel kehaosadel 0 Erakorralisi psühhoreaktiivseid seisundeid hinnatakse eraldi. Pärast pahaloomuse nahakasvaja eemaldamist on ravitulemuste ooteaeg viis aastat (välja arvatud väike basaalrakuline kartsinoom, Bowen´i tõbi, melanoma in situ) ooteajaks määratakse protsent • melanoomi eemaldamise järgselt staadiumis Ia(pT1–2NoMo, või teiste nahakasvajate eemaldamisel) staadiumis pT1–2NoMo 50 • muudes staadiumides 80 Kui pärast kasvaja eemaldamist organkahjustuste protsendimäär ületab 50, tuleb ooteajal määratavat protsenti tõsta. 17. Tugi- ja liikumisaparaat. Reumaatilised haigused Protsent tugi- ja liikumisaparaadi kaasasündinud ja omandatud haiguste puhul määratakse peamiselt funktsioonihäirete raskuse järgi (liikumis- takistus, koormusvõime langus) ja teiste organsüsteemide kaasamise ulatuse järgi. Tavapärased vaevused on seejuures juba arvesse võetud. Erakorraliselt tugevaid valusid arvestatakse täiendavalt. Valu tõttu piiratud liikuvus võib olla raskem jäikusest. Rühihäirete ja liigeste degeneratiivsete muutuste puhul (artroosid, osteokondroosid) võetakse arvesse ka liigeste turset, lihaspinget, kontraktuure ja atroofiaid. Objektiivselt (nt röntgenoloogiliselt) kinnitatud muutused üksi ei anna alust protsendi määramiseks. Ka teostatud operatsioonid (meniskil, ligamentidel, sünovektoomia jt) ei ole iseenesest aluseks protsendi määramiseks. Kapseldunud, vaevusi mittepõhjustavate võõrkehade puhul protsenti ei määrata. Pehmete kudede vigastuste puhul mõjutab protsendimäära suurust funktsioonide piiratus ning toime vere- ja lümfiringesüsteemile. Fastsia- vigastuste puhul võivad esineda lihasrebendid, mis küll harva protsendi määramist nõuavad. Põletikulis-reumaatiliste haiguste puhul oleneb haiguse raskusaste orgaa- niliste ja funktsionaalsete häirete kõrval, nende toimest üldseisundile, teiste organsüsteemide kaasahaaratusest. Öeldu kehtib ka kollagenooside ja vasku- liitide suhtes. Väljendunud osteopeeniliste haiguste (osteoporoos, osteopeenia hormonaal- setest häiretest, gastrointestinaalsed resorptsioonihäired, neerukahjus- tused) puhul sõltub protsendimäär esmajoones funktsioonipiirangute ja valude olemasolust. Ainuüksi mõõtetehniliselt kindlaksmääratud luude mineraalainevahetuse häired ei anna alust protsendi määramiseks. Põletikulis-reumaatilised liigeste ja lülisamba haigused (nt Bechterew´i tõbi): • kergete vaevustega, kuid oluliste funktsioonihäireteta 10 • kerged haigusnähud (kerged vaevused ja funktsioonipiirangud, olenevalt liigesekahjustuse tüübist ja ulatusest; haigusprotsessi aktiivsus on madal 20–40 • keskmise raskusega haiguspilt, funktsioonipiirangud ja vaevused on püsivad, ravile allub halvasti 50–70 • rasked, pöördumatud funktsioonihäired, kiire progresseerumine 80–100 Enam kui kuus kuud kestnud agressiivse ravi tagajärgi tuleb vajadusel täiendavalt hinnata. Kollagenoosid (süsteemne lupus erythematodes, progressiiv-süsteemne skleroos, polümüosiit/dermatomüosiit). Vaskuliidid (panarteriitis nodosa, hiidrakuline arteriit, polymyalgia rheumatica) Mõlema hindamise aluseks on organkahjustuse ulatus, kui ka muutused üldseisundis. Agressiivse ravimise ajaks, mis kestab üle kuue kuu kõrgete kortisooniannuste ja tsütostaatikutega ei tohiks protsendimäär langeda alla 50 Ka mittepõletikuliste pehmete kudede haiguste puhul (nt sidekoe geneesi kaasasündinud arenguhäire nn fibromüalgia sündroom) arvestatakse organkahjustuse iseloomu ja ulatust, aga ka mõju üldseisundile. Krooniline osteomüeliit Protsendi määramisel on oluline protsessi lokalisatsioon, leviku ulatus ning sellest tulenevad funktsioonihäired, protsessi aktiivsus, mõju üldseisundile ja tüsistused (amüloidoos, aneemia) Kui haigus kulgeb hoogudena, määratakse keskmine protsent. Vaibunud osteomüeliit (inaktiivsus vähemalt viis aastat) 0–10 Krooniline osteomüeliit: • kerge aste, protsess kitsalt piirdunud, vähene aktiivsus, vähene mädaeritus vähemalt 20 • keskmise raskusega (laialdane protsess, sage või püsiv mäda- eritus, protsessi aktiivsust kinnitavad laboriandmed), vähemalt 50 • raske aste (sagedased rasked retsidiivid kehatemperatuuri tõusuga), kudede tugev turse mädaeritus, sekvestrite eraldu- mine, laboriandmed kinnitava protsessi aktiivsust vähemalt 70 Olulist paranemist ja protsessi rahunemist võib tuvastada siis, kui mitu aastat kestnud protsessi järel kaks aastat või aastakümneid kestnud protsessi järel viis aastat enam mädaeritust pole olnud ja ka muud andmed (röntgen, labor) enam aktiivsust ei kinnita. Seejuures vähendatakse protsendimäära esmalt 20–30 protsenti. 2–4 aastaks määratakse veel üks ravitulemuste ooteaeg ja alles selle järel arvestatakse ainult jääkseisundit. Lihaste haigused Protsendi määramisel lähtutakse järgmistest funktsioonihäiretest • lihasnõrkus, kiire väsimine, ebakindlus 20–40 • keskmise raskusega (süvenevad liigeskontraktuurid ja moonded). Lamades tõusta ei suuda, ei suuda tõusta trepil 50–80 • rasked haigusnähud (seismis- ja kõndimisvõimetuseni, käte kasutamisvõimetuseni välja) 90–100 Täiendavalt tuleb mõnede lihashaiguste puhul arvestada nende mõju siseelundeile (kopsu-südamefunktsiooni langus rindkeremoonde tõttu), aga ka silmalihastele, neelamis- ja kõnehäiretele (nt müasteenia puhul). Kääbuskasv • pikkus pärast kasvuea lõppu 130–140 cm 30–40 • — " — 120–130 cm 50 alla 120 cm on protsendimäär veel suurem. Lisaks arvestatakse kääbuskasvuga kaasuvaid nähte, nagu keha- proportsioonide ebakõla, jäsemete moondeid, liigeste funktsioonihäireid, lihaste funktsioone ja staatikat, neuroloogilisi häireid, meeleelundite piiran- guid, endokriinseid häireid ja erakorralisi psühhoreaktiivseid seisundeid. (vt 18.8)G Gigantism Hiidkasv ei anna iseenesest alust protsendi määramiseks. Ka psühho- reaktiivsele seisundile tuleb osutada erilist tähelepanu. Lülisambavaevused Kaasasündinud ja omandatud dorsopaatiate puhul (kaasa arvatud diski patoloogia, Scheuermanni tõbi, spondülolistees, spinaalkanali ahenemine, postdiskotoomiasündroom) on primaarseks liikumishäired, lülisamba- moonded ja ebastabiilsus kui ka kahjustatud piirkonna ulatus. Ebastabiilsus tähendab kahe lüli vahelist ebanormaalset liikuvust normaalse füsioloogilise koormuse juures ja selle tulemusena kahjustusi pehmetes kudedes. Niinimetatud lülisambasündroom (õla-käe sündroom, lumbaal- sündroom, ishialgia kui ka teised närvide ja lihaste ärritusseisundid võivad esineda nii instabiilsuse kui ka spinaalkanali või lülidevaheliste avade kitsenemise puhul. Krooniliste retsidiveeruvate diskussündroomide hinda- misel on eriline tähtsus anamneesil ja kliinilisel leiul pika vaatlusaja vältel. Remissioonifaasis võivad nähud olla väga tagasihoidlikud. Lülisamba kahjustused: • liikumispiirangute või instabiliteedita 0 • vähesed funktsioonihäired, lülisamba deformatsioon, retsidiveeruvad või püsivad liikumispiirangud või mittestabiilsus on kergekujulised, esinevad harvad või lühiajalised kerged lülisambasündroomid 10 • keskmise raskusega funktsioonihäire lülisamba ühes lõigus, (deformatsioon, sageli retsidiveeruv või püsiv liikumispiirang või keskmise raskusega instabiliteet, sageli retsidiveeruv ja päevi püsiv lülisambasündroom 20 • raskete funktsionaalsete häiretega lülisamba ühes lõigus (deformatsioon, sageli retsidiveeruv või püsiv raskekujuline liikumispiiratus või mittestabiilsus, sageli retsidiveeruv ja nädalaid kestev väljendunud lülisambasündroom) 30 • keskmise raskusega kuni raskete funktsioonihäiretega lülisamba kahes lõigus 40 • eriti raskete funktsioonihäiretega (näiteks lülisamba suure osa jäigastumine; kestev fikseerimine tugikorsetiga, lülisamba kolme lõiku fikseeriv korsett (Milwaukee korsett)), raskekujuline skolioos (alates 70º Cobb´i järgi) 50–70 • raskekujuline koormusetalumatus, kuni kõndimis- ja seismisvõimetuseni 80–100 Närvijuurte pitsumisest kui ka spinaalkanali ahenemisest tulenevaid funktsioonihäireid, aga ka mõju siseelunditele (näiteks hingamisfunktsiooni häired) tuleb täiendavalt hinnata. Erakorralise valusündroomi puhul võib ka ilma neuroloogiliste ärajäämanähtudeta (näiteks postdiskotoomiasündroom) protsendimäär ületada 30 Neuroloogilise klaudikatsiooni kulg on vaskulaarsega võrreldes soodsam. Vaagnakahjustused: • funktsioonihäireta 0 • kergekujulised funktsioonihäired (vaagnavööde on stabiilne, muutused sakroiliakaalliigeses) 10 • keskmise raskusega funktsioonihäired (vaagnavööde on ebastabiilne, kaasa arvatud sekundaarne artroos) 20 • raskete funktsioonihäirete ja deformatsioonidega 30–40 Neuroloogilised, günekoloogilised ja uroloogilised funktsioonihäired kui ka muutused puusaliigestes hinnatakse eraldi. Jäsemete kahjustused Kahjustuse raskust võrreldakse vastava jäseme kaotusega. Mõnel juhul võib funktsioonihäire säilunud jäseme korral olla suurem kui jäseme kaotuse puhul. Jäsemekaotuse puhul on määrav köndi ja lähemate liigeste seisund. Eba- sobiva köndi, selle haigusseisundite, liigeste funktsioonihäirete puhul tuleb protsendimäära 10% võrra tõsta, olenemata sellest, kas haige proteesi kannab või mitte. Proteesid, ortoosid ja muud abivahendid kergendavad amputatsiooni või funktsioonihäire korral puude korvamist. Protsendimäära sellega seoses ei vähendata. Artrooside ekspertiisi käsitleti eespool. Eba- liigestest loetakse pingul ebaliiges lõdvast soodsamaks. Habituaalsetel luksatsioonidel hinnatakse pärast funktsioonihäiret ka nihestuste esinemise sagedust. Liigeste endoproteeside puhul on oluline säilunud liikumisvõime ja koormustaluvus. Heade tulemuste puhul arvestatakse: • puusaliiges ühepoolselt 20 • puusaliiges mõlemapoolselt 40 • põlveliiges ühepoolselt 30 • põlveliiges mõlemapoolselt 50 Teiste suurte liigeste endoproteeside protsendimäära arvestatakse analoogselt põlveproteesile. Aseptiline nekroos: • reieluukaela nekroos (nt Perthes´i tõbi) koormusest vabastamise ajaks 70 • kuuluu pehmumus, vajaliku immobilisatsiooni ajaks 30 Pärast seda sõltub protsendimäär funktsioonihäirete ulatusest. Ülajäseme kahjustused • mõlema käsivarre või labakäe kaotus 100 • ühe käe ja ühe jala kaotus 100 • käe amputatsioon õlaliigeses, või väga lühike könt (collum chirurgicumi kõrgusel) 80 • käsivarre amputatsioon õlavarres või küünarliigeses 70 • küünarvarre amputatsioon 50 • küünarvarre lühike könt (kuni 7 cm) 60 • labakäe kaotus 50 • õlaliigese jäikus soodsas seisus, õlavöötme hea liikuvuse juures (soodsaks loetakse jäikust 45º abduktsioonis ja kergelt ette tõstetuna) 30 • ebasoodsas seisus jäigastunud õlaliiges või õlavöötme piiratud liikuvus 40–50 • liikumispiiratus õlaliigeses (koos õlavöötmega) saab kätt tõsta kuni 120º, vastava rotatsiooni ja abduktsioonipiiranguga 10 • saab kätt tõsta kuni 90º, vastava rotatsiooni ja abduktsioonipiiranguga 20 Õlaliigese ebastabiilsus: • mõõdukas – luksatsioon esineb harva, üheaastase ja pikema intervalliga 10 • keskmise raskusega – luksatsioonid sagemini 20–30 • raskekujuline – «lotendav liiges», ka püsiluksatsioon 40 Rangluu ebaliiges: • pingul 0–10 • lõtv 20 Käsivarre lühenemine kuni 4 cm, liigestes liikuvus vaba 0 Õlavarre pseudoartroos: • pingul 20 • lõtv 40 M. biceps pika kõõluse rebend 0–10 Küünarliigese anküloos koos pöördliikuvuse kaoga: • soodsas seisus (painutusseis 80–100º, keskmises pronatsiooniseisus) 30 • ebasoodsas seisus 40–50 Küünarliigese kontraktuur: • kergekujuline (sirutus-painutus 0–30–120º, küünarvarre pöördliikuvus on vaba) 0–10 • raske (sirutuskontraktuur, piiratud on ka küünarvarre pöördliikuvus) 20–30 Küünarvarre pöördliikuvuse isoleeritud kontraktuur: • soodsas seisus (keskmine pronatsiooniseis) 10 • ebasobivas seisus 20 • ekstreemses supinatsiooniseisus 30 Küünarvarre pseudoartroos: • pingul 20 • lõtv 40 • isoleeritud küünar- või kodarluu pseudoartroos 10–20 Randmeliigese jäikus: • soodsas (kerge dorsaalfleksioon) seisus 20 • ebasoodsas asendis 30 Randmeliigese kontraktuur: • kergekujuline (sirutus-painutus kuni 30–0–40º) 0–10 • rasked 20–30 Karpaalluude või metakarpaalluude mittekonsolideerunud luumurrud või luksatsioonid: • sekundaarse funktsioonihäirega 10–30 Pöidla ühe liigese anküloos soodsas asendis 0–10 Pöidla mõlema liigese ja karpo-metakarpaalliigese anküloos soodsas asendis 20 Ühe sõrme jäikus soodsas asendis (kerge painutusseis) 0–10 Sõrme tugevakujuline sirutus- või painutuskontraktuur võib olla häirivam kui sõrme kaotus. Pöidla küüslüli amputatsioon 0 Pöidla küüslüli ja osa põhilülist amputatsioon 10 Pöidla kaotus 25 Mõlema pöidla kaotus 40 Ühe pöidla kaotus koos metakarpaalluuga 30 Ühe sõrme kaotus, ka koos metakarpaalluu osaga 10 Kahe sõrme kaotus, kaasa arvatud pöial 30 II+III või II+IV 30 Muud 25 Kolme sõrme kaotus koos pöidlaga 40 II+III+IV 40 Muud 30 Nelja sõrme kaotus koos pöidlaga 50 Muud 40 II–V sõrme kaotus mõlemal käel 80 Kõikide sõrmede kaotus ühel käel 50 Mõlemal käel kõikide sõrmede kaotus 100 Ülaltoodud protsendimäärad kehtivad sõrmede selliste amputatsioonide pu- huks kui köndid on korras. Üksikute falangide amputatsioonil tuleb protsen- dimäära alandada, köndi halva seisukorra puhul aga tõsta. Amputatsioonid interfalangeaalliigestes võivad anda pehmete kudedega halvasti kaetud, puutumistundlikke könte. Sõrmede tundlikkusehäired, eriti pöidlal ja nimetissõrmel võivad käe kasutamisvõimet oluliselt piirata. Närvivigastused (täielik): • õlapõimik 80 • ülemine õlapõimik 50 • alumine õlapõimik 60 • n. axillaris 30 • n. thoracicus longus 20 • n. musculocutaneus 20 • n. radialis, kogu närv 30 • n. radialis, kesk- või distaalne osa 20 • n. ulnaris 30 • n. medianus, proksimaalselt 40 • — " — distaalselt 30 • nn. radialis et axillaris 50 • nn. radialis et ulnaris 50 • nn. radialis et medianus 50 • nn. ulnaris et medianus 50 • nn. radialis, ulnaris et medianus küünarvarrepiirkonnas 60 Troofikahäireid hinnatakse täiendavalt. Närvide osalise vigastuse puhul on protsendimäär madalam. Alajäsemete vigastused Mõlema reie amputatsioon 100 Ühe reie, teise sääre amputatsioon 100 Ühe jala ja ühe käe kaotus 100 Ühe jala kaotus puusaliigesest, või väga lühike reiekönt (amputatsioon trochanter minori kõrgusel) 80 Ühe jala amputatsioon reiest (ka Gritt´i operatsioon) 70 Vajadus kogu jalga koormusest vabastada (nt vaagnale toetuv immobilisatsioon) 70 Sääre amputatsioon, kui könt ja liigesed on funktsioonikõlbulikud 50 Vajadus säärt immobiliseerida (nt sääreluu ülaotsa murd) 50 Amputatsioon säärest; köndi ja liigeste funktsioon on halb 60 Mõlema sääre amputatsioon: 80 • ühel pool on ebasobiv könt 90 • mõlemad köndid ebasobivad 100 Jalapöia amputatsioon: • Pirogovi järgi ühepoolselt 40 • Pirogovi järgi mõlemapoolselt 70 • Choparti järgi ühepoolselt, hea könt 30 • — " — püstpöid 30–50 • Choparti järgi mõlemapoolselt 60 • Lisfranci järgi või metakarpaalluude kõrgusel Sharpi järgi • Ühepoolselt, hea könt 30 • Ühepoolselt, ebasobiv pöia asend 30–40 • Mõlemapoolselt 50 Ühe varba kaotus 0 Suurvarba kaotus 10 Suurvarba kaotus koos metatarsaalluu pähikuga 20 II–V või I–III varba kaotus 10 Ühe jala kõikide varvaste kaotus 20 Mõlema jala kõikide varvaste kaotus 30 Mõlema puusaliigese jäikus olenevalt asendist 80–100 Ühe puusaliigese jäikus soodsas asendis (ca 10º abduktsioonis, keskmises rotatsioonis ja kerges painutusseisus) 40 • ebasoodsas tugevas abduktsiooni, adduktsiooni või painutusseisus 50–60 Puusaliigese kontraktuur: • kergekujuline (sirutus-painutus 0–10–90º, mõõdukas rotatsiooni ja abduktsioonipiiratus) • ühepoolselt 10–20 • mõlemapoolselt 20–30 •keskmise raskusega (sirutus-painutus on kuni 0–30–90º, vastava rotat- siooni ja abduktsioonipiiratusega • ühepoolselt 30 • mõlemapoolselt 50 • tugevakujuline • ühepoolselt 40 • mõlemapoolselt 60–100 Puusaliigese düsplaasia (kaasa arvatud nn kaasasündinud nihestus): • täieliku immobilisatsiooni ajaks 100 • seejärel kuni abduktsiooniharjutuste lõpuni 50 Ravi lõppedes ja ravimata juhtudel määratakse protsent ebastabiilsuse ja funktsioonihäirete järgi Puusaliigese resektsioon olenevalt funktsioonihäirete ulatusest 50–80 Naksuv puus 0–10 Jala lühenemine: • kuni 2,5 cm 0 • 2,5 kuni 4 cm 10 • 4 kuni 6 cm 20 • üle 6 cm vähemalt 30 Reieluu ebaliiges: • pingul 50 • lõtv 70 Fastsiarebend (lihasesong) reiel 0–10 Mõlema põlveliigese anküloos 80 Ühe põlveliigese anküloos: • soodsas asendis (painutusseis 10–15º) 30 • ebasoodsas asendis 40–60 Põlveliigese ebastabiilsus: • lihastega kompenseeritav 10 • ainult osaliselt kompenseeritav (ebakindel kõnnak) 20 Põlvekedra murd: • luuliselt konsolideerumata, kuid sirutusfunktsiooni häireta 10 • — " — sirutusfunktsiooni häirega 20–40 Põlvekedra habituaalne luksatsioon: • harva (üheaastase ja pikema vaheajaga) 0–10 • sagedamini 20 Liikuvus põlveliigeses on piiratud: • kergekujuliselt (sirutus-painutus 0–0–90º) – ühepoolselt) 0–10 • mõlemapoolselt 10–20 • keskmise raskusega (sirutus-painutus 0–10–90º) ühepoolselt 20 • mõlemapoolselt 40 • raskekujuline (sirutus-painutus 0–30–90º) ühepoolselt 30 mõlemapoolselt 50 Põlveliigese kõhre märkimisväärsed kahjustused (patella kondromalaatsia II–IV staadium) Püsivate ärritusnähtudega: • ühepoolselt liikumispiiranguta 10–30 • ühepoolselt liikumispiiranguga 20–40 Sääreluu ebaliiges: • pingul 20–30 • lõtv 40–50 Pindluu resektsioon või ebaliiges 0–10 Ülemise hüppeliigese jäikus soodsas (5–15º plantaarfleksioon) asendis 20 Alumise hüppeliigese jäikus soodsas keskasendis 10 Ülemise ja alumise hüppeliigese jäikus: • soodsas asendis 30 • ebasoodsas asendis 40 Liikumistakistus ülemises hüppeliigeses on • vähene 0 • liikuvus 0–0–30º 10 • raskekujuline 20 Liikumistakistus alumises hüppeliigeses 0–10 Komppöid, olenevalt funktsioonihäirete ulatusest: • ühepoolselt 20–40 • mõlemapoolselt 30–60 Jala muud moonded (pes planus, pes excavatus, pes valgus) oluliste staatikahäireteta 0 Staatikahäired on kerged 10 • tugevad 20 Ühe jala kõikide varvaste jäikus: • soodsas asendis 10 • ebasoodsas asendis 20 Varvaste (v.a suur varvas) jäikus või kõverdumine Suure varba liigeste kontraktuur • soodsas asendis 0–10 • ebasoodsas asendis (nt plantaarfleksioon põhiliigeses üle 10º) 20 Suured armid ja koedefektid kannapiirkonnas ja jalatallal: • väheste funktsioonihäiretega 10 • tugevakujuliste funktsioonihäiretega 20–30 Närvide vigastus (täielik): Plexus lumbosacralis 80 n. glutaeus superior 20 n. glutaeus inferior 20 n. cutaneus femoralis lateralis 10 n. femoralis 40 n. ischiadicus proksimaalselt 60 • distaalselt (vigastatud nn. peronaeus communis ja tibialis) 50 • n. peronaeus communis või profundus 30 • n. peronaeus superficialis 20 • n. tibialis 30 Troofikahäireid arvestatakse lisana. Närvide osalise kahjustuse puhul on protsendimäär madalam. Üks jalg on täielikult funktsioonivõimetu 80