Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 139, 2141

(õ) 21.05.2009 11.20 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; 2004, 12, 80; RT III 2004, 1, 1) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. P. (sünd 19.12.1972) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos menetlusse 9. oktoobril 2002. a. Menetluse käigus tuvastati, et V. P-d on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ning tema karistatus ei ole kustunud. 23. augustil 2002. a mõistis Tallinna Linnakohus V. P. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 30, 176; 32, 189; 44, 284; 64, 390; 56, 350) § 139 lõike 2 punktide 1 ja 3 (salajane vargus) alusel ning karistas teda 2500 krooni suuruse rahatrahviga. 22. detsembril 2003. a mõistis Tallinna Linnakohus V. P. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1, 2, 3 (salajane vargus), § 2072 lõike 1 (tulirelva helisummuti või öösihiku ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edasiandmine), § 186 (isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimine) ja «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401) § 64 (liitkaristuse mõistmine) alusel ning karistas teda 2 aasta ja 2 kuu ning 27 päeva pikkuse vabadusekaotusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 23. juuli 2004. a kirjaga nr 15.2-20/27656 V. P-d teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolne arvamus ning vastuväited. V. P. leiab oma 20. augustil 2004. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas, et on ülekohtune talle mitte anda Eesti kodakondsust, esitamata seejuures õiguslikku tähendust omavaid vastuväiteid. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 31 omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punktide 4 ja 7 kohaselt kustutatakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed registrist ning kantakse üle arhiivi, kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse ja sundlõpetamise otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat ja kui kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. V. P-d karistati 23. augustil 2002. a 2500 krooni suuruse rahatrahviga ja 22. detsembril 2003. a karistati teda vabadusekaotusega 2 aastat ja 2 kuud ning 27 päeva ja tema karistuse kandmine loeti seoses eelvangistuses viibimisega kantuks 4. oktoobril 2000. a. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» § 26 lõikele 5 katkeb tähtaeg, kui isik paneb enne karistusandmete kustumise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seega on V. P. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda V. P-le Eesti kodakondsust, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest ja tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. P-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.