Teede- ja Sideminister — Teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kehtestatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» muutmine — RTL, 5, 31

Vastavalt liiklusseaduse (RT 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; 1996, 16, 268; 1997, 86, 1459; 1999, 16, 272) paragrahvi 11 lõikele 3 ja Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1996. a määruse nr 99 «Volituste andmine liiklusseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 1996, 26, 531) punkti 3 alapunktile 4 ja võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1994. a määrusega nr 394 (RT I 1994, 76–78, 1327; 1995, 52, 842; 53, 853; 1996, 79, 1405; 1997, 51, 828; 1998, 100, 1623) kinnitatud «Liikluseeskirja», Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiivi 92/22/EMÜ ning Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiive 96/53/EÜ, 97/27/EÜ, 98/14/EÜ ja määrust 2411/98/EÜ ning vajadust kehtestada trollidele tehnilised nõuded, määran: Muuta teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kehtestamine» (RTL 1998, 278–286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100) kinnitatud sõiduki tehnojärelevalve eeskirja järgmiselt: 1. Muuta eeskirja punkti 4.1 ning sõnastada see järgmiselt: «4.1. nõuded pärast 1. jaanuari 1997. a Eesti riiklikku autoregistrisse kantavale või kantud sõidukile ja pärast 1. jaanuari 1997. a valmistatud trollile vastavalt lisale 1.» 2. Muuta eeskirja punkti 4.2 ning sõnastada see järgmiselt: «4.2. nõuded enne 1. jaanuari 1997. a Eesti riiklikku autoregistrisse kantud sõidukile ja enne 1. jaanuari 1997. a valmistatud trollile vastavalt lisale 2.» 3. Muuta eeskirja lisa 1 peatükki 2 järgmiselt: 3.1. Muuta mõistet «mootorsõiduk» ja sõnastada see järgmiselt: «Mootorsõiduk (Power-driven vehicle) – mootori jõul liikuv sõiduk. Mõiste hõlmab ka elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli.» 3.2. Muuta mõistet «sõiduk» ja sõnastada see järgmiselt: «Sõiduk (Road vehicle) – vähemalt 2-rattaline teel liiklemiseks ettenähtud mootorsõiduk ja selle haagis, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, v.a rööbastel liikuv sõiduk, traktor, liikurmasin ja mootoriga jalgratas.» 3.3. Muuta mõistet «TJV – toodangu järelevalve» ja sõnastada see järgmiselt: «TJV – toodangu järelevalve (Comformity of production) – riikliku tüübikinnituse saanud, Eestis valmistatud või Eestisse maaletoodud sõiduki, selle osa, seadme, süsteemi või varustuse käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimine.» 3.4. Lisada järgmised mõisted ja sõnastada need järgmiselt: «Autorong (Road train) – autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon;»; «Buss (Bus) – üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli;»; «Bussirong (Passenger road train) – bussist ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon;»; «CCD (Clouse-coupling device) – automaatse reguleerimisega haakeseade. Seade, mis automaatselt reguleerib veduki ja selle haagise kerede vahet liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või kerede erinevate kõrguste puhul;»; «Haagis (Towed vehicle) – mootorsõidukiga haakes liikumiseks ettenähtud sõiduk;»; «Kaksikautorong (Double road train) – poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest koostatud autorong;»; «Katalüüsjärelepõleti (Catalytic converter) – seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasi kahjulikke heitmeid nende täiendava põletamise teel;»; «Poolhaagisautorong (Articulated road train) – sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong;»; «Troll (Trolley-bus) – buss, mille veomootor saab elektritoite trolliliinilt;»; «Veduk (Towing vehicle) – mootorsõiduk haagiste veoks;»; «Veoautorong (Road train) – veoautost ja ühest või enamast täis ja/või kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon;»; «Õhkvedrustus (Air suspension) – vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% sõiduki massist kantakse ratastele õhkvedrude kaudu;»; «Õhkvedrustusega võrdsustatud vedrustus (Equivalent suspension to air suspension) – vedrustussüsteem, mis vastab EÜ direktiivi 96/53/EÜ lisas II toodud nõuetele.» 4. Muuta eeskirja lisade 1 ja 2 koodi 102 punkti 1 ning sõnastada järgmiselt: «peab vastama Eestis kehtivate standardite või Viini 1968. a «Teeliikluse konventsiooni» või EÜ liikmesriikide sõidukitel EÜ nõukogu määruse 2411/98/EÜ nõuetele.» 5. Muuta eeskirja lisade 1 ja 2 koodi 110 ning sõnastada järgmiselt: «Kood 110. Tulekustutusvahendid. Nõue: tulekustutusvahendid peavad vastama siseministri kinnitatud tuleohutuseeskirja nõuetele.» 6. Lisada eeskirja lisa 1 koodile 111 punkt 6 järgmise sõnastusega: «EÜ liikmesriigi sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud sõiduki numbrimärgile vastavuses EÜ nõukogu määrusega 2411/98/EÜ.» 7. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 112 järgmiselt: 7.1. Muuta punkti 1 ning sõnastada järgmiselt: «1980. a või hiljem valmistatud M1- ja N1-kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 16/04 või EMÜ direktiivide 77/541/EMÜ, 82/319/EMÜ, 90/628/EMÜ või EÜ direktiivi 96/36/EÜ kohased, täiskasvanu kehaehitusele vastavad turvavööd;»; 7.2. Muuta punkti 9 ning sõnastada järgmiselt: «M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitel peavad olema tabeli 2 kohaselt E-reegli nr 16/04 või EÜ direktiivi 96/36/EÜ kohased turvavööd, mis on kinnitatud E-reegli nr 14/03 või EMÜ direktiivi 82/318/EMÜ nõuete kohaselt;». 8. Muuta eeskirja lisa 2 koodi 113 punkti 3 ning sõnastada järgmiselt: «M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitel peavad olema tabeli 2 kohaselt E-reegli nr 16 kohased turvavööd, mis on kinnitatud E-reegli nr 14 nõuete kohaselt;». 9. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 215 punkti 1 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «kõigil sõidukitel, välja arvatud trollid ja L-kategooria sõidukid, peab olema taga vähemalt üks E-reegli nr 48/01 või EMÜ direktiivide 76/75/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ nõuetele vastav valge numbrituli. L-kategooria sõidukitel peab olema E-reegli nr 53/00 või EMÜ direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastav valge numbrituli.» 10. Muuta eeskirja lisa 2 koodi 215 punkti 1 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «kõigil sõidukitel, välja arvatud trollid, peab olema taga vähemalt üks valmistaja juhendi kohane valge numbrituli;». 11. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 405 punkti 6, asendades arvu «25» arvuga «30». 12. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 601 punkti 5 kahte esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «1994. aastast kuni 1997. aastani valmistatud M1-kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama E-reegli nr 33/00 nõuetele ja alates 1997. valmistamisaastast E-reegli nr 94/00 või EÜ direktiivi 96/79/EÜ nõuetele; tagant otsasõidu korral vastavalt 1994. aastast kuni 1997. aastani valmistatud M1-kategooria sõidukil E-reegli nr 32/02 nõuetele ja alates 1997. valmistamisaastast E-reegli nr 95/00 või EÜ direktiivi 96/27/EÜ nõuetele;». 13. Tunnistada kehtetuks eeskirja lisa 1 koodi 607 punkti 1 ja lisa 2 koodi 625 punkti 1 kolmas lause: «Eeltoodud klaaside katmiseks on keelatud kasutada kilet.» 14. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 612 ning sõnastada järgmiselt: «Kood 612. Istmed, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus. Nõue: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima; 2) iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama valmistaja juhendile ja olema E-sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr 17/06 või e-sertifitseeritud vastavalt direktiivile 74/408/EMÜ, mida on muudetud direktiividega 81/577/EMÜ ja 96/37/EÜ. M2- ja M3-kategooria sõidukite istmed peavad täitma E-reegli nr 80/01 nõudeid ja omama sellekohast sertifikaati. Sõiduki valmistaja soovi kohaselt võib M2-kategooria sõiduki istme kinnitus ja reguleeritavus olla sertifitseeritud ja tunnustatud E-reegli nr 17/06 kohaselt. Kokkupandavad, sõidusuunaga rööbiti või sõitja selja asendiga sõidusuunas paigutatud istmetele eeltoodud reeglid ja direktiivid ei laine. Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm. Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja oma juhendiga. Istme kinnitus sõiduki kere külge peab vastu pidama jõule F = (5000 ±50) × I [N] (F – jõud njuutonites [N] ja I – istekohtade arv istmel), mis on rakendatud 750 mm kõrgusel kinnituskohast.» 15. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 613 punkti 1 ning sõnastada järgmiselt: «leeni vähim kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm. Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. M1-kategooria sõidukil peab olema istme leenile kinnitatav või sellega kokkuehitatud peatugi. Leen peab vastu pidama selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga lööki 200 mm kauguselt.» 16. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 625 punkti 7, lisa 2 koodi 612 punkti 4 ja koodi 1503 punkti 7 ning sõnastada järgmiselt: «lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei tohi ületada 4,0 mm;». 17. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 625 punkti 8, lisa 2 koodi 612 punkti 5 ja koodi 1503 punkti 8 ning sõnastada järgmiselt: «veopoldi ja sadula haardeseadme tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm.» 18. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 626 punkti 4, lisa 2 koodi 613 punkti 4 ja koodi 1504 punkti 4 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «veopoldi ja puksi tööpindade kulumine ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm;». 19. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 905 järgmiselt: 19.1. Lisada punkti 1 lõppu järgmise sõnastusega lause: «Kaksikuks loetakse kaheks ukseks ja kaheks väljapääsuks;»; 19.2. Muuta punkti 3 kolmandat lauset ning sõnastada järgmiselt: «I, II ja III klassi bussil ei tohi väljapääsude arv bussi külgedel, ka ülakorrusel, oluliselt erineda. A ja B klassi bussil peab mõlemal küljel olema vähemalt üks väljapääs.» 20. Muuta eeskirja lisa 1 koodi 909 punkti 2 esimest lauset ning sõnastada järgmiselt: «I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile kergesti kättesaadavas kohas ja vastama järgmistele nõuetele:». 21. Muuta eeskirja lisa 1 ja 2 koodi 1201 punkti 3 ning sõnastada järgmiselt: «Auto ja selle haagise mõõtmete määramine peab toimuma ISO 6122-1978 ja EÜ direktiivi 97/27/EÜ kohaselt (joonis 118). Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud sõiduki mõõtmisel alltoodud tingimustel. Sõiduki pikkus (joonis 118A): · auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele auto ees ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik auto osad, kaasa arvatud ka need, mis ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu puksiirkonksud, kaitserauad jne); · täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita, kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes. Näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja taga; · poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele poolhaagise ees ja taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise äärmise osani antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel. Näiteks 10 800 (7800); · pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi: – klaasipuhasteid ja -pesureid; – esi- või tagatunnusmärke; – tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid; – presendi ohutus- ja kaitsevahendeid; – valgustusseadmeid; – tahavaatepeegleid; – tahavaate abiseadmeid; – õhuvõtu torusid; – astmelaudu; – kummipuhvreid; – tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui 200 mm, tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu; – mootorsõiduki haakeseadmeid; – trolli vooluvõttureid (pantograafe). Sõiduki laius (joonis 118B): · peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade vahelise kaugusena, sh kõik auto väljaulatuvad jäigalt kinnituvad osad (rattarummud, ukse käepidemed, tiivad jne), välja arvatud: – tahavaatepeeglid; – küljeääretule laternad; – rehvi siserõhunäiturid; – suunatule laternad; – elastsed poripõlled; – M2- ja M3-kategooria sõidukite sissetõmbuvad trepid ja kaldteed tingimusel, et need on sõiduasendis ja ei ulatuks sõiduki küljelt välja rohkem kui 10 mm ning kaldteede ette ja taha suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm; servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm; – rehviketid; – teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide välja kummunud küljed; – tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid; – presendi ohutus- ja kaitsevahendid; – valgustusseadmeid; – rehvi vigastuse signaalseadmed; – väljaulatuvate porikaitsesüsteemide painduvad osad. Sõiduki kõrgus (joonis 118C): · peab mõõtma sõiduki tugipinna ja koormata, sõidukorras sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise kaugusena. Kõik jäigalt kinnituvad kereosad peavad jääma nende tasapindade vahele, välja arvatud: – antennid; – tõstetud asendis vooluvõtturid (pantograafid). Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga. Sõiduki baas (joonis 118D): · peab mõõtma sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vahelise kaugusena. Kui vasaku ja parema külje baasid on erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baasi. Kui sõidukil on kolm või rohkem baasi, peab alustama nende märkimist esimesest rattast. Esimese ja viimase ratta vaheline baas on nendevaheliste baaside summa. Sõiduki rööbe (joonis 118E): · peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena. Järgnevalt antud sõiduki mõõtmed on valmistaja poolt ettenähtud tolerantsivälja ülemised hälbed. Tolerantsivälja alumised hälbed on kõik negatiivsed. Kontrollimine: mõõdulindiga.» 22. Muuta eeskirja lisa 1 ja 2 koodi 1202 punkte 2 ja 6 ning sõnastada järgmiselt: «2) täis- ja kesktelghaagis ……12,00 m; 6) veduk haakes poolhaagisega ……16,50 m;» 23. Täiendada eeskirja lisasid 1 ja 2 grupiga 17 järgmises sõnastuses: «Grupp 17. Lisanõuded trollile. Kood 1701. Elektriohutus Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele. Kontrollimine: TÜ – vastavalt elektriohutuse eeskirjale;». 24. Muuta eeskirja lisa 1 lisandust A järgmiselt: 24.1. Lisada punkti 2 tabeli lõppu järgmised uued veerud ja sõnastada järgmiselt: R 105/00 07.05.98 Ohtlike veoste veo sõidukid 16 R 106/00 07.05.98 Agrotraktorite ja nende haagiste õhkrehvid – R 107/00 18.06.98 Suured kahekorruselised bussid 9 R 108/00 23.06.98 Sõiduautode ja nende haagiste taastatud õhkrehvid 5 R 109/00 23.06.98 Tarbesõidukite ja nende haagiste taastatud õhkrehvid 5 24.2. Lisada punkti 3 lõigu «Sihtkasutusega EMÜ direktiivid» tabeli lõppu järgmine uus veerg ja sõnastada järgmiselt: EÜ direktiiv 98/14/EÜ 06.02.1998 Liikmesriikide ühtsed nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele Kogu ulatuses 25. Muuta eeskirja lisa 1 lisanduse B alapunktis B N1-kategooria sõiduki definitsiooni ja sõnastada järgmiselt: «N1-kategooria sõiduk – mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass ei ületa 3,5 t (maastikuautod 2,0 t). Sõitjateruumis ei tohi olla üle kahe istmerea ja sõitjateruum peab olema veoseruumist eraldatud vaheseinaga. Kere võib olla kinnine (furgoon), madel või kombineeritud (osa kerest on kinnine). Mitmeotstarbeline sõiduk loetakse N1-kategooria sõidukiks kui ta täidab järgmisi tingimusi: – istekohtade arv koos juhikohaga ei ole suurem kui kuus, kusjuures istekoht loetakse olemasolevaks, kui istme kinnituskohtadele on vaba juurdepääs ja neid saab kasutada istme kinnitamiseks. Istekohaks ei loeta sellist kohta, mille istme kinnituskohtade kasutamine on füüsiliselt takistatud selliselt (kinnituskohtadele on keevitatud katteplaat, paigaldatud samalaadne osa, seade jne), et tavakasutuses olevate tööriistadega ei ole võimalik muuta istme kinnituskohti kasutuskõlblikeks; – P – (M + N × 68) > N × 68, kus: P = sõiduki täismass [kg]; M = sõiduki tühimass [kg]; N = istmekohtade arv, sh juhiiste; – esimese ja teise istmerea istmete seljatugede vaheline kaugus on 650–850 mm.» Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN