Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruse nr 42 "Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid" muutmine — RTL, 138, 2119
Statutory Text (1 Articles)
Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276) § 28 lõike 2 ning «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004, 27, 180; 30, 206; 41, 276; 56, 404) § 48 lõike 1 alusel. Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruses nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid muutmine» (RTL 2003, 92, 1372) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning koolieelse lasteasutuse ja kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid»; 2) määruse preambulis asendatakse sõnad «§ 25» sõnadega «§ 25 lõike 2»; 3) paragrahvi 1 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Määrus reguleerib õppe- ja kasvatustegevuse üle riikliku järelevalve läbiviimise korda koolis ja lasteasutuses ning sätestab kooli ja lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid.»; 4) paragrahvi 8 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kompleksset järelevalvet teostatakse vähemalt üks kord kuue aasta jooksul. Õppeasutuse hindamisel lähtub järelevalve teostaja õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidest, mis on kooli puhul esitatud käesoleva määruse lisas 1 ja lasteasutuse puhul lisas 4.»; 5) määrust täiendatakse lisaga 4 järgmises sõnastuses: «Haridus- ja teadusministri 31. juuli 2003. a määruse nr 42 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord ning koolieelse lasteasutuse ja kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid» lisa 4 (Kehtestatud haridus- ja teadusministri 22. oktoobri 2004. a määrusega nr 55) KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE NING JUHTIMISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMISE KRITEERIUMID Strateegiline juhtimine Arengukava Arengukava määrab lasteasutuse visiooni lapse arengust lähtuvalt Arengukava määrab lasteasutuse strateegilised eesmärgid Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad strateegiliste eesmärkide saavutamist Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteasutus sisehindamise tulemustest Aasta tegevuskava Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise Aasta tegevuskava kavandamisel lähtub lasteasutus sisehindamise tulemustest Sisehindamine Sisehindamine tagab lasteasutuse eesmärgistatud tegevuse Sisehindamise käigus analüüsib lasteasutus õppeasutuse põhitegevuste tulemuslikkust Lasteasutuse juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid Sisekontroll tagab lasteasutuse õiguspärase tegevuse Sisekontroll tagab lasteasutuse ressursside otstarbeka kasutamise Sisehindamise tulemused on aluseks lasteasutuse tegevuse parendamisel Personali juhtimine ja koostöö Personali arendamine Personali juhendamine toetab töötajate arengut Pedagoogid on kutsealaselt pädevad Lasteasutuse personali täienduskoolituse kavandamine tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest Lasteasutus hindab täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust Lasteasutusel on toimiv personali tunnustamissüsteem Koostöö Pedagoogiline personal osaleb lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel Lastevanemad osalevad lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on süsteemne Kasvukeskkonna kujundamine Turvalisus Lasteasutuse personal on kujundanud lasteasutuses vaimselt turvalise kasvukeskkonna Lasteasutuse personal on kujundanud lasteasutuses füüsiliselt turvalise kasvukeskkonna Ruumid ja maa-ala Kasvukeskkond on esteetiline Kasvukeskkond on valikuid võimaldav Kasvukeskkonna kujundamisel on arvestatud laste vanuse, huvide ja individuaalsete vajadustega Lastele on loodud võimalused loovmänguks Lastele on loodud võimalused tegutseda väikestes gruppides ja individuaalselt Õpivõimaluste mitme- kesistamine Arenguliselt sobivad õppevahendid on lastele kättesaadavad Metoodilised õppematerjalid on süstematiseeritud Lasteasutuses on loodud pedagoogidele võimalused IT-vahendite kasutamiseks õppe- ja kasvatustegevuste ettevalmistamisel Õpetamine, kasvatamine, õppimine Lasteasutuse õppekava Õppekava on koostatud lasteasutuse eesmärkidest lähtuvalt Õppekava kajastab lasteasutuse eripära Õppekava arendamisel lähtub lasteasutus õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist Rühmade õppe- ja kasvatus- tegevuse planeerimine Rühmade tegevuskavade koostamisel on pedagoogid lähtunud laste eripärast Rühmade nädalakavades on tagatud õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade integratsioon Õpetamine, kasvatamine, õppimine Pedagoogid lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel laste individuaalsusest Pedagoogid lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel laste arengust Pedagoogid loovad lastele võimalused õppima õppimiseks Pedagoogid innustavad lapsi koostööle Pedagoogid selgitavad lastele ühiskonnas väljakujunenud väärtusi ja norme Pedagoogid toetavad laste mängu Pedagoogid analüüsivad laste arengut Pedagoogid annavad laste arengust tagasisidet lastevanematele Laste toetamine Laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Lasteasutuses on toimiv laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem Laste toetamine Lasteasutuses rakendatud tugisüsteemid toetavad laste arengut Lastele on kättesaadav spetsialisti nõustamine Lastevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine Lasteasutus lähtub tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist Haridustulemus Koolivalmidus Koolieelikud saavutavad koolivalmiduse Koostöö sidusgruppidega toetab lapse sujuvat üleminekut lasteaiast kooli Minister Toivo MAIMETS Kantsler Jaan KALLAS