Põltsamaa Vallavolikogu — Põltsamaa valla arengukava 2004-2012 muutmine — KO, 231, 2038

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 7 ja § 37 lõigetele 3 ja 4, Põltsamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa Vallavolikogu 22. oktoobri 2004. a määrusega nr 26 vastuvõetud Põltsamaa valla arengukava 2004–2012 uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 4. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Meelis KALJUSTE Põltsamaa Vallavolikogu 30. septembri 2004. a määruse nr 41 lisa PÕLTSAMAA VALLA ARENGUKAVA 2004–2012 1. Sissejuhatus Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2004–2012. Arengukava on dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Põltsamaa valla arengukava on visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline kokkulepe. Arengukava koosneb kolmest osast: hetkeolukorra kirjeldus, pikemaajalised eesmärgid ja tegevuskava. Põltsamaa valla arengukava eesmärk on kujundada valla elukeskkonda nii, et tagada tegutsemisruum igale Põltsamaa valla elanikule, kasvatada valla potentsiaali olla suurepärane elu- ja tööpaik ning suurendada elanikkonna juurdekasvu. Eesmärgi täitmiseks on arengukava koostamisel kaasatud eri huvigruppide esindajad. Arengukava koostamise protsessi paremaks juhtimiseks on moodustatud juhtgrupp, kuhu kuuluvad eri valdkondade esindajad. Esindajate eestvedamisel viidi läbi hariduse, kultuuri, spordi, raamatukogude, majanduse, sotsiaalhoolekande, infrastruktuuride ja keskkonna teemagruppide koosolekud. Kokku peeti 30 teemagrupi koosolekut, kus osales umbes 60 inimest. Koosolekutel arutleti konkreetsete valdkondade probleemide üle, pandi paika eesmärgid ning tegevuskava. Arengukava tutvustati rahvakoosolekutel Eskus, Lustiveres, Adaveres ja Kamaris, kus osales 100 inimest. Käesolev dokument on valminud paljude tublide vallaelanike ühistööna, olles eelduseks meie kodukandi arengule ja elujõule. Tegemist on dokumendiga, mis peaks puudutama kõiki valla elanikke. Seetõttu on oluline, et arengukavas oleks arvestatud kõigi ettepanekutega, mis ühel või teisel moel aitavad parandada elukvaliteeti Põltsamaa vallas. Areng on dünaamiline ja muutuv protsess, mistõttu vajab arengukava pidevat muutmist ja parandamist. Jätkuvalt on teretulnud kõik head mõtted ja ettepanekud, mis Teil, hea lugeja, vallavalitsusele pakkuda on. 2. Põhimõisted Arengueesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav ja reaalselt elluviidav. SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths «tugevused», weaknesses «nõrkused», opportunities «võimalused», threats «ohud») algustähtedest. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon – kohaliku omavalitsuse ideaalne tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. Lühendid ÜE – üldine eesmärk AE – alameesmärk Ü – ülesanded 3. Põltsamaa valla olukorra kirjeldus 3.1. Üldandmed 3.1.1. Geograafiline asend Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis Jõgevamaal ümber Põltsamaa linna (vt joonis 1). Valda katab tihe teedevõrk. Valla piirinaabriteks on Pajusi ja Puurmani vald, Viljandi maakonna Kolga-Jaani ja Kõo vald ning Järvamaa Imavere ja Koigi vald. Läbivatest teedest olulisim on põhja-lõunasuunaline Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ning Jõgeva–Põltsamaa, Põltsamaa–Võhma ja Viljandi–Põltsamaa maantee.

Joonis 1. Jõgevamaa omavalitsused 3.1.2. Asustus Põltsamaa valla pindala on 416,9 km2 (vt joonis 2) ja 16.09.2004. a seisuga oli vallas 4517 elanikku. Asustuse tihedus on 10,8 in/km2 kohta.

Joonis 2. Põltsamaa vald Põltsamaa vallas on 28 küla ja 2 alevikku. Suuremad keskused – Adavere, Lustivere, Kamari ja Esku – paiknevad hajusalt ümber Põltsamaa linna (vt tabel 1). Suure elanike arvuga eritüüpi külad on Võisiku ja Väike-Kamari, kus on põhiosas ajutised elanikud (ravialused, õppurid). Tabel 1. Põltsamaa valla asulate elanike arvu muutus Asula 1994 1997 2000 2003 2004 Asula 1994 1997 2000 2003 2004 Adavere 726 747 707 705 693 Nõmavere 79 94 100 111 97 Alastvere 56 63 65 57 56 Pauastvere 138 151 150 156 156 Annikvere 98 97 89 87 83 Pilu 55 52 57 52 47 Esku 436 458 466 427 416 Pudivere 52 53 51 52 51 Kaavere 67 68 70 63 64 Puduküla 33 42 57 59 56 Kablaküla 48 53 51 40 45 Puiatu 84 72 59 75 75 Kaliküla 72 76 75 72 69 Rõstla 66 74 70 70 73 Kalme 105 109 105 107 103 Räsna 21 32 21 15 11 Kamari 252 241 212 211 191 Sulustvere 110 100 106 102 92 Kuningamäe 86 87 82 83 85 Tõrenurme 54 64 56 63 56 Lebavere 37 41 42 46 50 Umbusi 147 142 130 127 125 Lustivere 478 469 487 452 457 Vitsjärve 62 65 64 52 54 Mõhküla 99 96 94 109 97 Võhmanõmme 159 168 179 185 180 Mällikvere 146 137 163 170 172 Võisiku 571 579 560 542 482 Neanurme 129 153 136 139 132 Väike-Kamari 723 540 291 270 264 KOKKU 5189 5123 4795 4697 4517 3.1.3. Rahvastik Põltsamaa piirkond on üks Kesk-Eesti tihedamini asustatud ja stabiilsema rahvaarvuga piirkondi. Vallas on viimase kümne aasta jooksul rahvastik vähenenud keskmiselt 13%, sh viimase aasta jooksul 3% (vt joonis 3).

Joonis 3. Rahvaarvu muutus Põltsamaa vallas elas 16.09.2004. a seisuga 4517 elanikku, kellest 2251 on mehed ja 2266 naised. Neist Võisiku Hooldekodus elab 319 (2003. aastal 350) inimest. Tabel 2. Põltsamaa valla elanike muutus vanuse ja soo järgi 2003 2004 Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Muutus % 0–5 151 150 301 110 129 239 –20,6 6–10 141 168 309 133 115 248 –19,7 11–15 223 179 402 191 179 370 –8,0 16–20 208 141 349 218 174 392 12,3 21–25 156 152 308 181 130 311 1,0 26–30 157 138 295 149 122 271 –8,1 31–35 194 150 344 168 127 295 –14,2 36–40 175 149 324 174 149 323 –0,3 41–45 179 167 346 187 159 346 0,0 46–50 170 158 328 149 154 303 –7,6 51–55 139 132 271 148 153 301 11,1 56–60 104 127 231 101 120 221 –4,3 61–65 115 139 254 127 143 270 6,3 66–70 96 114 210 89 118 207 –1,4 71–75 69 118 187 62 107 169 –9,6 76–80 34 94 128 42 88 130 1,6 81+ 18 92 110 22 99 121 10,0 KOKKU 2329 2368 4697 2251 2266 4517 –3,0 Alaealisi (kuni 15-aastaseid) oli Põltsamaa vallas 16.09.2004 seisuga 857 ehk 19% (2003. a 21,5%) elanikkonnast, tööealisi elanikke (16–63-aastaseid) 2925 ehk 64,7 (2003. a 63,2%) elanikkonnast (vt joonis 4). Pensioniealised elanikud (64-aastased ja vanemad) moodustasid 16,3% (2003. a 15,3%) valla elanikkonnast (735).

Joonis 4. Põltsamaa valla vanusepüramiid (16.09.2004. a) 3.2. Ajalooline areng Põltsamaa vallal ja linnal on pikk ajalugu ja mitmekesine minevik: muinasaegne pisimaakond, Liivimaa ordu kindlus alates 1272. aastast, õitsev kultuuri- ja tööstuskeskus 18. sajandi viimasel veerandil, eesti rahvusliku liikumise kolle ärkamisajal jne. Põltsamaale on nime andnud ümbruskonna suured ja iidsed põllud. Põltsamaal on asunud kuningriigi keskus. Liivimaa Kuningriik eksisteeris 1570–1578. aastani. Tekkis see Vene tsaari Ivan IV soovil, kuningatrooni pälvis Holsteini hertsog Magnus. Kuulsusetu kuningriigi lõpp saabus 1578. aastal. Põltsamaa vald hõlmab endise Viljandi maakonna põhjaosa, Põltsamaa ja Lustivere valla. 1950.–1963. aastal oli Põltsamaa iseseisev rajoon. 1963. a moodustati Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee rajooni liitmise teel Jõgeva rajoon. Põltsamaa vald taasloodi 1991. a endise Põltsamaa külanõukogu piirides. Vallamaja asub Põltsamaa linnas. 3.3. Looduskeskkond Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (Põltsamaa Graniit OÜ). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3. Savikihi paksus on 3,5 m. Suurimaks reostusallikaks piirkonnas on põllumajanduses kasutatavad väetised. Põhjavee reostuse vastu on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alvarid ja karstialad ning alad, kus pinnasekihi paksus on alla 2 m. Põltsamaa regiooni põllumajandusmaad on valdavalt sellistel aladel. Regiooni veevarud olid tugevalt reostunud kolhoosiaja lõpuks, viimasel ajal on olukord mõnevõrra paranenud, kuna väetiste kasutamine on vähenenud. Põltsamaa valla mullastik kuulub vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44). Kõige viljakamad on Pauastvere küla (kuni 62 punkti) ja Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Domineerivad leostunud ja leetjad kamarkarbonaatsed mullad ning nõrgalt leetunud kamarmullad. Põltsamaa valla territooriumil asub osa Alam-Pedja looduskaitsealast (9888 ha). Metsaga on kaetud umbes 44% valla maa-alast. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. Haruldasi linnuliike esindab must toonekurg, merikotkas. Suurem soomassiiv on Umbusi raba (ca 70 km2). Põltsamaa valla jõed kuuluvad Peipsi alamvesikonda. Suurima jõena voolab jõena läbi valla Põltsamaa jõgi (135 km), väiksemad jõed on Pedja lisajõed Umbusi (34 km), Pikknurme (35 km) ja Neanurme (18 km). Vallas ei leidu looduslikke järvi, küll aga on jõgedele rajatud paisjärvi, suuremad on Kamari ja Võisiku paisjärv. Puhkealana kasutatakse peamiselt Põltsamaa jõe ümbrust. Puhkeotstarbelised maa-alad on ka Võisiku mõisakompleksi ümbrus ja Lustivere asulas Umbusi jõgi. Puhkeala on ka Mandri-Eesti keskpunkti ümbritsev ala, mis on rikas muinsus- ja looduskaitseobjektide poolest. Põltsamaa linna tagamaana ja ka valla elanike jaoks on oluline piirkond Kuningamäe, kus asuvad kardirada ning ümbruskonna parim kelgu- ja suusamägi. Tähelepanu väärivad mõisapargid ja vana hiiekoht Mandri-Eesti keskpunktiga. Oluline rekreatsiooniressurss on suured rabad ja metsad. Jäätmemajandus. Umbusis asuv prügila suleti augustis 2003. Toimub rekultiveerimine. Jäätmemajanduse parandamiseks tehakse koostööd ümberkaudsete kohalike omavalitsustega. Selleks on 39 omavalitsust ühinenud Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusesse. Momendil veetakse prügi Väätsa ja Torma prügilasse. Loomisel on piirkondlik jäätmejaam. 3.4. Sotsiaalne infrastruktuur 3.4.1. Haridus Põltsamaa vallas asuvad järgmised haridusasutused: • Adavere Põhikool – 146 õpilast ja 16 õpetajat (2003. a 155 õpilast, 14 õpetajat). Adavere Põhikool asub Adavere mõisahoones ja koolile mõeldud juurdeehituses. Kool juures endise lasteaia ruumides avati 2004. aastal õpilaskodu. Õpilaskodus elab 10 õpilast, töötab sotsiaalpedagoog, kasvataja ja 3 abikasvatajat. • Lustivere Põhikool – 127 õpilast ja 14 õpetajat (2003. a 148 õpilast). Kooli juures asuvas ettevalmistusrühmas käib 27 last, töötab 2 õpetajat ja 2 õpetaja abi. Ettevalmistusrühma ruumides tehti 2004. a põhjalik remont. • Esku Lasteaed-Algkool – 6-klassiline, kus on 73 õpilast ja 9 õpetajat. Lasteaias on 46 last, 4 õpetajat ja 2 õpetaja abi. Aastal 2004 liideti Esku Lasteaed-Algkooliga Kamari Lasteaed ja Kamari Algkool. Endise Kamari kooli ja lasteaia ruumides tehti 2004. aasta suvel remont ning seal jätkavad õpinguid 14 õpilast (1.–4. klass, liitklass) ja 13 lasteaialast 1õpetaja ja 2 lasteaiaõpetaja juhendamisel. • Adavere Lasteaaed «Naksitrallid» – 42 last, 3 õpetajat ja 3 õpetaja abi. Lasteaed asub Adavere mõisahoones koos Adavere Põhikooliga. Hoones on lasteaiaks sobilikud ruumid ümber ehitatud 2002. aastal. Lasteaias on kolm rühma. • Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool – 540 õpilast (2003. a 430 õpilast). Koolis on tasemel baasid ja õppekabinetid, oma raamatukogu ja spordirajatised (saal, staadion, jõusaal, aeroobikasaal). Töökojas viiakse läbi Lustivere Põhikooli ja Esku Lasteaed-Algkooli poiste tööõpetuse tunde. Raamatukogu ja spordirajatisi saavad kasutada ka ümberkaudsed elanikud. Kooli baasil korraldatakse mitmeid seminare ja kursusi täiskasvanutele ning töötutele. Võimalik on õppida kodu- ja talumajanduse, koka, ehitaja, autoremondilukksepa, müüja, müügiesindaja/-assistendi, kelner/ettekandja ja sotsiaalhooldaja erialal. Kooli ruumid asuvad ajaloolises Aleksandrikooli hoones. Koostööd tehakse soomlaste, sakslaste, rootslaste, austerlaste, lätlaste ja prantslastega. Tabel 3. Päevakoolis õppijad Õppijaid 6–15 16–19 20–24 25–... Väljaspool valda Neist linnades 1997 1176 648 396 126 6 416 367 2000 1057 628 279 140 10 609 564 2003 1110 619 258 180 53 640 450 2004 1104 590 240 274 Seoses sündimuse vähenemisega väheneb pidevalt lasteaialaste ja esimestesse klassidesse astujate arv (vt tabel 4). Tabel 4. Kooli minevate laste arv Sünniaasta Läheb kooli Kokku Lustivere piirkond Adavere piirkond Kamari piirkond Esku piirkond Põltsamaa piirkond 1998 2005 45 8 8 4 14 11 1999 2006 53 15 12 4 17 5 2000 2007 52 14 11 7 9 11 2001 2008 48 8 11 6 14 9 2002 2009 42 4 14 4 8 12 2003 2010 27 5 4 2 9 7 Tabelist 4 on näha, et 2003. aastal on toimunud sündivuse hüppeline langus, mistõttu 2010. aastal läheb kooli oluliselt vähem lapsi kui lähiaastatel. 3.4.2. Kultuur Põltsamaa valla kultuurielu toimub Lustiveres, Adaveres, Eskus, Kamaris, Võisikul ja Umbusis. Korraldatakse mitmeid traditsioonilisi üritusi, milleks on külapäevad, jaanituled, koolialguse tähistamine ja aastalõpupeod. Eskus on kujunenud tavaks viia läbi perepiknik kevadel ja sügisel. Lustiveres peetakse kord kuus kohviõhtu, kord kvartalis eakate peoõhtu, vaheldumisi üle aasta peetakse Lustiveres rahvatantsupidu ja perepäeva. Adaveres toimub igal aastal mõisa perepäev, isadepäev, jüriöö jooks ja volbripäev. Kamaris viiakse läbi perespordipäev, vabariigi aastapäeva aktus, tiigikontsert ja isadepäev. Võisikul tähistakse vastlapäeva, kadri- ja mardipäeva, emadepäeva, viiakse läbi pensionäride pidu ja talvel autode jäärajasõit. Lustivere Kultuurimaja tegutseb alates 1937. aastast ning taas pärast tulekahju 1988. aastast. Kultuurimajas tegutsevad mitmed ringid, korraldatakse läbi kooli ja lasteaia üritusi ning külapidusid. Lustiveres tegutseb aktiivselt ka külaselts, kelle eestvedamisel on hangitud mitmeid vaba aja sisustamiseks tarvilikke asju (atraktsioonid laste mänguväljakule, jõusaali sisseseaded, rahvariided). Adaveres veab kohalikku kultuurielu Adavere Mõisa Selts. Tegevus toimub Adavere Põhikooli ruumides. Eskus toimub kultuuriline tegevus 2004. aasta sügisel loodud Esku Külaseltsi ja kooli baasil. Kamari Haridusselts, kus on 43 liiget, tunnistati 2001. aastal parimaks MTÜ-ks Jõgevamaal. Seltsi hoogne tegevus ei ole raugenud. Välja on antud raamat Kamari külaelust (2004), korraldatud mitmesuguseid üritusi eri huvigruppidele. Selts tegutseb Kamari kooli ruumides, käsitöötuba asub elumaja korteris. Umbusis ja Kablakülas toimub seltsielu loodava külaseltsi aktiivi eestvedamisel. Korraldatud on heakorratalguid, jõuluõhtu ning laste töö- ja puhkelaager. Võisikul tegutseb Võisiku-Kundrussaare Küla Selts «EWA», kus on 35 liiget. Seltsil on ruumid, mida soovitakse edaspidi remontida ja laiendada. Korraldatakse eri üritusi ja tehakse koostöös Võisiku Hooldekodu ja teiste külade esindajatega. Vaatamisväärsused, ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Põltsamaa vallas on kolm mõisat: Adavere, Lustivere ja Võisiku mõis, mille juurde kuuluvad ka mõisapargid, mis vajavad aga kohati korrastamist. Arhitektuuriliselt ja ajalooliselt on väga väärtuslik Aleksandrikooli hoone Kaarlimõisas. Olulised vaatamisväärsused on veel von Bockide matmispaik Võisikul, Mandri-Eesti keskpunkt ja Kalmemägi Kalme külas. Kuningamäel asus trükikoda, kus trükiti Eesti esimene ajakiri «Lühhike Õppetus». Võhmanõmme külas asub K. H. Hermanni sünnikoht. Looduskaitseobjektidest on huvitavamad Suur rändrahn ja Moori kivi. Silmailu pakub roosiaed. Kirikuid Põltsamaa vallas ei ole, kuid Põltsamaa linnas asuvad Apostliku Õigeusu Kirik, Niguliste kirik, kus korraldatakse kontserte, näitusi, organiseeritakse sotsiaalabi. Lisaks on kaks palvelat: adventistide ja Jordani koguduse omad. Kalmistutest on Põltsamaa linna ja Kuningamäe surnuaed, kuhu maetakse peamiselt Võisiku Hooldekodu asukaid. Lisaks on ajaloolised surnuaiad, kuhu enam ei maeta – Kundrussaare surnuaed asub Võisiku mõisa ligidal. Säilinud on Timotheus Eberhard von Bock’i matmispaik. Lisaks on Kalmekülas Stackelbergide matmispaik koos kabeliga. 3.4.3. Raamatukogud Põltsamaa vallas asuvad järgmised raamatukogud: • Adavere Raamatukogu (asutatud 1898. aastal) asub alates 2002. aasta sügisest Adavere mõisa häärberis. Teeninduspiirkonnas on veidi üle 1200 elaniku. 2003. aastal oli registreeritud 464 lugejat, neist lapsi 171. Laenutusi oli 14 778, sh lastele 4637. Teavikuid on raamatukogus 12 867. • Lustivere Raamatukogu sai 2004. aastal omale uued remonditud ja avarad ruumid Lustivere Põhikooliga ühte hoonesse. Aastal 2003 oli raamatukogul 322 lugejat, neist lapsi 126. Laenutusi oli 9648, neist lastele 1385. • Esku Raamatukogu asub Esku külas 3-korruselise korterelamu 1. korrusel 4-toalises korteris. Talveperioodil, kui päevane külastatavus on 35–45 inimest, jäävad ruumid kitsaks. Kevadel ja suvel on külastatavus madalam, keskmiselt 15–20 inimest päevas. Teeninduspiirkonnas on 750 inimest. Lugejaid on 302, neist lapsi 107. Laenutuste arv 2003. aastal oli 9852, sellest lastele 5873. • Kamari koolimaja ruumides asub infotuba, kus on võimalik kasutada internetti, lugeda ajalehti-ajakirju ja laenutada raamatuid, mis tuuakse Adavere Raamatukogust. • Umbusis asub lugemistuba, mille püsikasutajaid on üle kahekümne. Lugemistoa ruumides korraldatakse pühapäevakooli üritusi ja külatundi. Alates 1994. a ilmub kaks korda nädalas Põltsamaa piirkonna ajaleht «Vali Uudised». 3.4.4. Sport Kehakultuuri ja sporditöö on rahuldaval tasemel Adaveres, Lustiveres, Kamaris, Võisikul ja Eskus. Spordielu veab spordijuht spordiklubist «Tervis». Tema ülesanneteks on valla spordielu koordineerimine ja valla esindusvõistkondade komplekteerimine omavalitsuste vahelisteks võistlusteks. Suuremates piirkondades on oma aktivistid, kes spordielu edendavad. Aastast 2004 on tööl haridus- ja kultuurinõunik, kelle töövaldkonnaks on ka sport. Kõige enam tegeletakse vallas jalgpalli ja võrkpalliga. Paljud tegelevad ka lihtsalt tervisespordiga – ujumise, jalgrattasõidu, lauatennise, aeroobika, maadluse, suusatamise ning uisutamisega. Spordirajatised • võimlad – Adavere (36x18 m), Lustivere (9x18m), Esku (9x12m), Põltsamaa KPK • staadionid – Lustivere, Adavere, Kamari (spordiväljak), Põltsamaa KPK, Esku (2004.a-st ka staadionimaja) • jõusaal – Põltsamaa KPK, Võisiku Hooldekodu, Lustivere • kelgumäed – Esku, Lustivere, Kuningamäe, Adavere, Kamari • uisuväljakud – Adavere, Kamari, Võisiku • väliväljakud – võrkpall, rahvastepall, kurn, tennis, korvpall, jalgpall • tervise-, jooksu- ja suusarajad – Adaveres, Lustiveres, Kamaris, Eskus, Väike-Kamaris, Kuningamäel. 3.4.5. Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid Piirkonda teenindab viis perearsti, kelle praksised asuvad Põltsamaa linnas. Vallas kohapeal on esimese astme arstiabi kättesaadav Adaveres, kus töötab perearst ning avatud on apteek. Teise astme arstiabi on kättesaadav Jõgeva ja Tartu haiglas. 3.4.6. Sotsiaalhoolekandesüsteem Põltsamaa sotsiaalhoolekande korraldamine on Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalabi osakonna haldusalas. Osakonna tegevus on suunatud probleemide lahendamisele inimsuhetes ning inimeste nõustamisele, suurendamaks nende heaolu. Aidatakse kaasa inimeste ühiskonnas toimetuleku ja osalemisvõime paranemisele, riiklike sotsiaalhoolekande programmide läbiviimisele. Lisaks tegeletakse Põltsamaa valla sotsiaalregistri pidamise ja osakonna haldusalas olevate hoolekandeasutuste töö koordineerimisega. Osakonna tegevuste hulka kuuluvad veel puuetega isikute, eakate ja laste hoolekanne, sh lastekaitse, hoolduse korraldamine perekonnas, järelvalve teostamine hooldaja tegevuse üle ning eestkosteasutuste töö korraldamine. Sotsiaalabi osakonna koosseis: sotsiaalabi osakonna juhataja, sotsiaalhoolekande spetsialist, lastekaitse- ja noorsootöö spetsialist, 4 hooldustöötajat, kes aitavad inimest nende koduses keskkonnas toime tulla, varjupaiga majapidaja, kes korraldab tööd varjupaigas. Laste hoolekanne Laste arv Põltsamaa vallas on pidavalt vähenenud. Kuni 6-aastaseid lapsi oli 16.09.2004. a seisuga 288, s.o 6,4% (2003. a 7,4%) elanike üldarvust. Nende päevahoid on korraldatud Adavere Lasteaias «Naksitrallid», Esku Lasteaed-Algkoolis ja Lustivere Põhikooli juures asuvas alushariduse rühmas. Alaealisi ehk alla 18-aastaseid oli vallas 1092 ehk 24% (2003. a 24,7%) valla elanikest. Laste ja lastega perede hoolekande korraldamiseks ja lastele arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks on kohaliku omavalitsuse ülesandeks toetada last ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikute ning asjaomaste asutustega, töötada välja ja viia ellu arendavaid ja kaitsvaid sihtprogramme ja projekte, vajaduse korral määrata lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna, korraldada lapse eestkostet ning aidata korraldada lapsendamist. Laste ja lastega perede hoolekandealast tegevust koordineerib Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalabi osakond, kus töötab lastekaitse ja noorsootöö spetsialist. Lastekaitse ülesanneteks on esmane nõustamine laste hooldamise, kasvatamise ja pereprobleemides, vanemliku hoolitsuseta laste elu korraldamine (vt tabel 6), lapsele hooldus- või eestkostepere leidmine, lapse suunamine lastekodusse, õpilaskodusse ning koostöö tegemine nende asutustega. Lisaks erikoolidest ja lastekodudest ellu astunud noorte elu korraldamine ning lapsi puudutavates küsimustes vaidluste lahendamisele kaasa aitamine. Tabel 6. Vanemliku hoolitsuseta lapsed ja vanemaõiguseta jäetud lapsed Vanemliku hoolitsuseta lapsed Vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsed 2001 2002 2003 2001 2002 2003 Jõgeva maakond Kokku 32 36 27 6 6 5 Poisid 12 20 12 4 3 1 Tüdrukud 20 16 15 2 3 4 Põltsamaa vald Kokku 13 14 3 1 0 3 Poisid 6 6 1 1 0 0 Tüdrukud 7 8 2 0 0 3 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekanne Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab vallavalitsus puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks looma võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, rehabilitatsiooni, õpetuse ja tõlketeenusega. Lisaks looma koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks, sobitama koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja looma rakenduskeskusi. Vaja on veel korraldada invatransporti, tagada puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse, määrata vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja ja korraldada eestkostet ning seadma hooldust. Tabel 5. Erivajadustega inimesed ja muud riskigrupid 1998 2003 2004 Lapsed vanuses 0–15 1070 1012 857 Puuetega inimesed Sügav 66 83 70 Raske 469 254 228 Keskmine 72 176 219 Lapsed 13 28 34 KOKKU 620 541 551 Vanurid (64 ja vanemad) 933 721 Töövõimetus- ja ennetähtaegse pensioni saajad 276 Toitjakaotuspensioni saajad 56 Töötud, pikaajalised töötud ja lapsi kodus hooldavad vanemad 105 + 335 167+334 116+42+ Puuetega inimeste hooldajad 175 Puuetega laste hooldajad 23 Vanemahüvitise saajad 24 Võisiku Hooldekodu on erihooldekodu (vaimuhaigete ja raskete vaimsete puuetega inimeste hooldekodu), mis asub Võisiku külas. Finantseeritakse riigieelarvest ja klientide pensionist. Pakub hooldusteenust 319-le psüühilise erivajadusega kliendile. Asutus töötab alates 1926. aastast. Veel pakub hooldekodu päevakeskuse (igapäevaelu toetamise) teenust 25 kliendile. Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasaaitamiseks neile harjumuspärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks peab vallavalitsus tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest looma võimalused odavamaks toitlustamiseks, tagama osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse ja looma võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks, samuti looma võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks ning tagama hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel. Pensioniealised elanikud (64-aastased ja vanemad) moodustavad 16% valla elanikkonnast. Vanurite hooldus on lahendatud koduhoolduse kaudu. Vallas töötab pidevalt 4 sotsiaalhooldajat. Lustivere Hooldekodu on üldtüüpi hooldekodu, mis asub Lustivere külas. Osaliselt finantseeritakse riigieelarvest. Töötab 1992. aasta detsembrist Lustivere mõisas. Oktoobris 2000 reorganiseeriti hooldekodu mittetulundusühinguks Lustivere Hooldekodu. Asutajad on Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi vald. Töötajaid on Lustivere Hooldekodus 27 ja hoolealuseid 66 (2003. aasta seisuga). Lustivere Hooldekodu võtab vanureid vastu üle kogu Eesti. Toimetulekuraskustega isikute hoolekanne Toimetulekuraskustes isikute sotsiaalhoolekande alane tegevus on suunatud põhiliselt abivajajatele minimaalse sissetuleku tagamisele ning nende iseseisva toimetuleku ja tööga hõivatuse toetamisele. Põltsamaa vallas oli 2003. aasta 1. jaanuari seisuga tööealisi elanikke 63,2% elanikkonnast. Kokku oli töötajaid 1600, neist väljaspool valda töötas 281.

Joonis 5. Töötute arv Põltsamaa vallas aastate lõikes Põltsamaa valla töötuse määr 01.01.2004. a seisuga on 7,4%. Töötute arv on alates 2001. a vähenenud. Toimetulekutoetus on aastate lõikes summaliselt vähenenud, kuid lastega perede osakaal toimetulekutoetuse saajate hulgas suurenenud seoses sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega, mille alusel peretoetusi ei arvata alates 01.01.2003. a toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse minevate sissetulekute hulka. Sotsiaaltoetused ja -teenused Põltsamaa valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused on: toetus koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumiseks, lapse sünni-, kooli-, tervise-, matuse-, erakorraline, kriisi- ja ühekordne toetus. Sihtotstarbelised toetused on toimetuleku- ja täiendav toimetulekutoetus. Lisaks on sponsorluse korras eraldatud toetused. Põltsamaa vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenused: sotsiaalnõustamine, hooldamine perekonnas, koduhooldusteenus, hooldamine hoolekandeasutuses (v.a turvakodud ja varjupaigad), soodustusega eluasemeteenus (sotsiaalkorter Adaveres ja varjupaik Lustiveres), soodustusega päevakeskuse teenus, soodustusega sotsiaaltransport, abivahendite rentimise teenus (turvahäll, -tool, kargud), eakate eneseabirühm ja hädaabitööd. Väljastpoolt Põltsamaa valda ostetakse järgmisi teenuseid: hooldamine turvakodudes, pereteraapia, sõltuvushäirete ravi ja rehabilitatsioon, tööturuteenused (teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks, tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks). 3.5. Tehniline infrastruktuur 3.5.1. Teed, liiklus ja ühistransport Valda läbivatest teedest suurimad on Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Viljandi–Põltsamaa maantee. Olemasoleva teedevõrgu tihedus on umbes 13 km/ha, mida võib pidada piisavaks. Rahuldavas olukorras on valda ja linna läbivad magistraalteed, kehvemas olukorras on väiksemad külavahe teed. Valla territooriumi teedevõrgu kogupikkus on 372,3 km. Vallas on üks riiklik maantee (2), kolm tugimaanteed (37, 38, 51), 24 kohalikku maanteed ja erateed. Riigile kuuluvaid teid on 166,2 km (nende eest kannab hoolt Jõgeva Teedevalitsus) ning kohalikke maanteid 37,6 km ja tänavaid 4,7 km. Kohalike maanteede korrashoiu eest hoolitseb Põltsamaa Vallavalitsus ja erateede seisukorra eest vastutab tee valdaja. 3.5.2. Telefoniside Valla abonente teenindab AS Elion Ettevõtted Jõgevamaa esindus. Valla territooriumil on telefoniliinide levi rahuldav. Vald on mobiilsidega kaetud, võimalik on valida eri operaatorite vahel. Kaugemate punktide elanikel võimaldatakse kasutada püsimobiiltelefoni. Põltsamaa vallas on internetiühenduste olukord valla keskusest ca viie kilomeetri raadiuses suhteliselt hea, kuid ülejäänud territooriumil on ühenduse võimalus puudulik. 3.5.3. Energeetika Asula tsentraalkatlamajad on Adaveres, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis Väike-Kamaris ja Võisikul, kasutades nii tahket kui vedelkütust. Lustivere ja Esku katlamajad on kasutuseta, kuna elamud viidi üle oma küttele. 3.5.4. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Põltsamaa vallas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud asulateks Adavere, Võisiku, Esku, Kamari, Lustivere ja Väike-Kamari (Põltsamaa KPK). Lisaks saavad põllumajandusettevõtete farmikaevudest oma tarbevee Puiatu, Pilu, Mõhküla, Rõstla, Kuningmäe ja Neanurme küla osad majapidamised. Samas puudub mainitud majapidamistel ühiskanalisatsioon. Ülejäänud valla tiheasustatud alad, s.o 18 küla on tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivarustuseta. Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguta valla elanikud saavad tarbevee isiklikest madalatest salv- või puurkaevudest ning elamutes tekkiv reovesi suunatakse kogumiskaevudesse. Kanalisatsioonikaevud ja -torud on halvas olukorras. Osa reoveepuhasteid ei täida oma otstarvet. Tihti toimuvad avariid. Tiheasustuse vee kvaliteedi näitajad on üldiselt rahuldavad. Enamike kaevude vees on üle piirnormi rauda. Iseloomulik on ka intensiivse põllumajandustootmisega kaasnev kõrgenenud lämmastikuühendite sisaldus – nitraadid ja farmide läheduses ammoonium. 3.6. Majandus Kokku on Põltsamaa vallas 2003. aasta seisuga 61 äriühingut, kellest 10 on aktsiaseltsid, 43 on osaühingud ning 8 on ühistud. Kolmandik ettevõtetest ehk 20 tegeleb põllumajandusega ja kuuendik ehk 10 jaemüügiga. Peamiseks tegevusalaks on piimakarjakasvatus ja toorpiima tootmine, toidukaupade, jookide ja tubakatoodete ning liha- ja lihatoodete jaemüük, metsavarumine ja -langetamine. Põltsamaa vallas on 181 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegelevad enamasti põllumajandusega. Peamisteks tegevusaladeks on ühendatud taime- ja looma-, teravilja- või põllukultuuride kasvatus. Aktiivselt tegutseb aga vähem ettevõtteid. Põltsamaa valla äriühingutest on 12 koondunud Adavere alevikku. Kamari alevikus ning Lustivere, Esku, Võhmanõmme ja Väike-Kamari külas on keskmiselt 5 äriühingut. Teistes külades on juba vähem äriühinguid. FIE-d tegutsevad enamasti Väike-Kamaris, Eskus, Lustiveres ja Adaveres. Tabel 6. Suurimad ettevõtted töötajate arvu järgi (2003. a seisuga) Ettevõtte nimi Töötajate arv Majandusharu AS Adavere Agro 145 põllumajandus Õnne Piimakarjatalu OÜ 55 põllumajandus Adavere Lihatööstus AS 50 tööstus OÜ Tinatex 43 õmblustoodete tootmine Võhmanõmme PÜ 35 põllumajandus Mällikvere PÜ 30 põllumajandus OÜ Põltsamaa Graniit 30 mittemetalsete maarete töötlemine 3.7. Põltsamaa valla juhtimine ja koostöö Põltsamaa valla volikogu tegutseb 21-liikmelisena ja vallavalitsus 5-liikmelisena. Moodustatud on 6 alatist komisjoni: haridus- ja noorsoo-, maa- ja keskkonna-, kultuuri- ja spordi-, sotsiaal- ja tervishoiu-, majandus- ning revisjonikomisjon. Volikogu liikmete hulgas on Kalme (2), Lustivere (3), Adavere (5), Esku (2), Mõhkküla (2), Pauastvere, Sulustvere (2), Mällikvere, Kamari, Väike-Kamari ja Võisiku küla esindajad (2003. aasta seisuga). Vallavalituses töötab 15 ametnikku. Pikad koostöötraditsioonid on nelja kohaliku omavalitsuse – Pajusi vald, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Puurmani vald – vahel, mis on kinnitatud ka koostöölepinguga. Ühistööd tehakse sotsiaal- ja teenindussfääris ning turvalisuse tagamisel. Rahvusvahelist koostööd tehakse tihedalt Soome Vabariigi Järvenpää linnaga ja Vilppula vallaga, viimasega on sõlmitud ka sõprusleping. Koostöövormideks on humanitaarabi, sotsiaal-, haridus-, kultuuri-, vaba aja veetmise jne valdkonnad. Tihedalt teeb omavahel koostööd ka kolmas sektor, eelkõige külaseltsid (Kamari Haridusselts, Lustivere Külaselts ja Võisiku-Kundrussaare Küla Selts EWA, Adavere Mõisaselts), kes korraldavad ühisüritusi, jagavad kogemusi ning käivad üksteisel külas. Koostööd tehakse ka koolide ja lasteaedade vahel, eesmärgiks infovahetus, ühisürituste korraldamine. Olemas on ühised sõpruskoolid Soome Vabariigis. Koostööd püütakse teha ka ettevõtjate ja Põltsamaa Vallavalituse vahel. Selleks on loodud ettevõtjate list (poltsmaa@yahoogroups.com), mille eesmärgiks on infovahetus, kogemuste jagamine, probleemide edastamine jne. 4. Põltsamaa valla visioon Põltsamaa vald on aastaks 2012 «kõigi teede» ristumiskohas asuv kaasaegse infrastruktuuri ja mitmekülgse majandusega, turvaline, elujõuline ning puhas, looduskaunis jõgedemaa Mandri-Eesti keskpunktis. • Mainekas ja tuntud elamis-, majandus- ja investeerimispiirkond • Infrastruktuur on konkurentsivõimeline • Kõigil soovijatel on võimalik leida võimetekohast, hästi tasustatud ja huvipakkuvat tööd olemasolevates arenevates ja ka uutes ettevõtetes • Kasvava tähtsusega puhke- ja turismipiirkond • Turvaline elamispiirkond • Vald on orienteeritud elanikkonna kasvule • Kõigil huvigruppidel on võimalik veeta sisukalt oma vaba aega • Pakutakse konkurentsivõimelist haridust • Põltsamaa valla elanike vajadusi rahuldavad meditsiini- ja sotsiaalteenused • Silmailu pakkuv, heakorrastatud, kauni ja puhta loodusega vald 5. Probleemid ning arengueesmärgid aastani 2012 5.1. Strateegilised eesmärgid 1. Tagada kaasaja nõuetele vastav tehniline infrastruktuur (gaas, teed, internet) 2. Tagada elanike toimetulek ja sotsiaalne turvalisus (Adavere õpilaskodu) 3. Soodustada ettevõtluse arengut (turismitoodete areng) 4. Pakkuda konkurentsivõimelist haridust (Adavere, Lustivere, Esku) 5. Arendada igakülgselt valla elukeskkonda (jäätmejaam, ühisveevärk ja -kanalisatsioon) 6. Tagada mitmekülgsed võimalused tegelemaks kultuuri ja spordiga (külaseltsid, spordirajatised) 5.2. Infrastruktuur – probleemid ja arengueesmärgid Internet on kättesaadav valla suurimates keskustes, eelkõige raamatukogudes, koolides ja infopunktides. Elanike jaoks on internet kohati veel liiga kallis ning ka aeglane. Koostatud on Jõgeva maakonna internetiühenduse varustamise uuring, kus on eraldi välja toodud võimalikud lahendused internetiühenduse arendamiseks (SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus). Elektrienergia kvaliteet on rahuldaval tasemel. Tarbijatel on raskusi riketest teatamisega ning rikete parandamine on liiga aeglane. Kohati on liinid halvas olukorras. Põltsamaa valla teed on rahuldavas seisukorras. Kohati on probleemiks erateede olukord. Vallas puuduvad korralikud jalgratta- ja kõnniteed, v.a Väike-Kamaris. Elanike arvates võiks ka tänavavalgustusele rohkem rõhku panna. Sildade ja truupide olukord on samuti halb. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid on korrast ära, asulate veetorustikud ja siibrikaevud on amortiseerunud. Vee jaotustorustikud on üle dimensioneeritud, millest tingituna väljapumbatava vee viibeaeg torustikes pikeneb ning vesi roiskub. Sagedased on veetorustike avariid ja lekked veetorustikest. Probleemiks on ka põllumajandustootjate sõnnikureostus. Suureks probleemiks on ühelt poolt kütte kõrge hind, kuid teisalt ka eraldi katlamajade paigaldamine, mis tõstab veelgi kütte hinda ning reostab keskkonda. Ühe võimaluseks antud probleemide lahendamiseks on piirkonna gasifitseerimine. Infrastruktuuride arendamise üldine eesmärk on kitsaskohtade kõrvaldamise kaudu toetada säästvat ja tasakaalustatud arengut. Tugevdada olemasolevate ettevõtete konkurentsivõimet ning stimuleerida uute ettevõtete ja töökohtade teket. Üldine eemärk (ÜE): Korrastada pidevalt teid ja tagada liiklusohutus kogu Põltsamaa vallas Alameesmärk (AE): Muuta teed ja tänavad tolmuvabaks Ülesanded (Ü): • Tellida Põltsamaa valla teede ehitamiseks ehitusprojektid vastavalt tegevuskavale (vt lisa 1) • Teostada Põltsamaa valla teede ehitus vastavalt ehitusprojektile ja tegevuskavale (vt lisa 1) • Remontida avalikuks kasutamiseks kuulutatud erateed vastavalt omanikega sõlmitud lepingutele ja Põltsamaa Vallavolikogu poolt paika pandud tingimustele • Muretseda ajutiselt paigaldatavad liiklusmärgid • Rajada jalakäijate tunnel Adaverre (riik) AE: Paigaldada tänavalgustus Ü: • Tellida tänavavalgustuse ehitusprojektid vastavalt tegevuskavale (vt lisa 1) • Teostada ehitustööd vastavalt ehitusprojektile ja tegevuskavale (vt lisa 1) ÜE: Ühistranspordi abil tagada ühendus ja ligipääs Põltsamaa linnale ja teistele tõmbekeskustele Ü: • Külaelanike soovide edastamine Jõgeva Maavalitsusele • Tellida ühistranspordi uuring ÜE: Korrastada ühisveevärk ja -kanalisatsioon AE: Arendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) alusel Ü: • Jätkata Põltsamaa ja Pedja jõe veemajanduse projekti arendamist • Tellida ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide renoveerimise ja laiendamise uuringud ja ehituslikud projektid • Ehitada ja renoveerida ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid vastavalt ehitusprojektidele ja ÜVK-le • Koostada voldikud, et teavitada elanikke uutest veehindadest, säästlikust veekasutust jms • Laiendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga asulates vee- ja kanalisatsioonihaaratust • Ringistada ühisvee jaotusvõrgud • Moodustada reovee kogumisalad ja garanteerida seal formeeruva reovee kogumine ja/või puhastamine • Luua valla ühisvee- ja -kanalisatsioonirajatiste halduseks suurem vee-ettevõte või soovitada väikestel ettevõtetel ühineda • Puhastada Lustivere reoveepuhastid • Puhastada Esku biopuhastid • Paigaldada Kamari pumbamajja filtrid ÜE: Kaasajastada kütte- ja energiasüsteemid AE: Viia piirkonna küttesüsteemid üle gaasiküttele Ü: Viia läbi küsitlused ja uuringud selgitamaks gasifitseerimise võimalusi ja tasuvust ÜE: Parandada ja kaasajastada telefoniside ja interneti kättesaadavust AE: Arendada vastavalt «Jõgeva maakonna internetiühenduse varustamise uuringule» Põltsamaa valla internetiühendust Ü: Teha koostööd ja edastada elanike soovid internetiühenduse arendajatele 5.3. Looduskeskkond, maa, vee- ja jäätmemajandus – probleemid ja arengueesmärgid Jäätmemajanduses teeb muret ohtlike jäätmete ja prügi vedu metsa ja teistesse mitteettenähtud kohtadesse. Lisaks puuduvad inimestel lepingud prügifirmadega. Probleemiks on põhjavee olukord, kuna Põltsamaa vald jääb nitraaditundlikule alale, mistõttu on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Muret valmistab ka Põltsamaa jõe seisund ja kohati Kamari hüdroelektrijaama tegevus. Kohalikke elanikke häirib maa ebaperemehelik kasutamine. Kohati on põllud söötis ja lokkab umbrohi. Omanike huvi oma maa vastu on vähene. Probleemiks on ka metsamaade omanikud, kes ei pea kinni raiemahust ja eeskirjadest. Üldine eesmärk on parandada keskkonna seisundit. Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. ÜE: Arendada jäätmemajandust Ü: • Täiendada valla jäätmehoolduseeskirja jäätmekava alusel • Teha koostööd Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega • Rajada jäätmejaam koostöös Põltsamaa linna, Pajusi ja Puurmani vallaga • Koguda ohtlikke jäätmeid bensiinijaamade juures (läbirääkimised). Täiendavalt vedada ohtlikke jäätmeid kaks korda aastas • Korraldada jäätmevedu, lepingute sõlmimine ja kontrollimine • Sulgeda ja rekultiveerida Alastvere jäätmeladestuskoht • Rakendada sorteeritud jäätmete kogumise süsteemid jäätmejaamas • Korraldada biolagunevate jäätmete kompostimine koostöös Põltsamaa linnaga • Selgitada välja ja likvideerida jääkreostus • Koostada voldikud, et tõsta elanike jäätmekäitluse alast teadlikkust ÜE: Tervendada veekogud Ü: • Tervendada Kamari järv • Avada vanad jõesängid (8) piki Põltsamaa jõge ÜE: Vähendada müra AE: Kontrollida heakorraeeskirjade täitmist AE: Müra vähendamiseks säilitada ja rajada metsaalasid, parke Ü: • Uuendada Adavere mõisaparki • Laiendada Esku staadioni hekki (haljastus) • Uuendada Esku kooli ja maantee vahelist haljastust ÜE: Metsastada kasutuseta seisvad maad Ü: Levitada informatsiooni kasutuseta seisvate maade metsastamise võimaluste kohta ÜE: Säilitada ja uuendada ajaloolised hooned, pargid, kultuuri- ja loodusmälestised võimalikult terviklikena ning nende algsetes kohtades ja seostes Ü: Säilitada miljööväärtuslikud alad ÜE: Tagada vastutus väärtegude eest Ü: • Luua väärteomenetleja töökoht • Tõsta elanike keskkonnateadlikkust ÜE: Kaitsta põhjavett Ü: • Teavitada elanikke ja ettevõtjaid nitraaditundlikul alal elamise piirangutest • Koordineerida ettevõtjate koostööd nitraaditundlikul alal tegutsemise piirangute täitmiseks • Koordineerida põllumajandusettevõtjate koostööd sõnnikuhoidlate rajamisel 5.4. Majandus – probleemid ja arengueesmärgid Põltsamaa valla ettevõtjate uuring näitas, et üldised probleemid on seotud turgude leidmise, finantsvahendite nappuse, tööjõupuuduse, kuritegevuse, ruumide puuduse, tehnoloogia arendamise, salakaubanduse, seadusandluse, infrastruktuuride, tootmistingimuste nõuetele mittevastamise, informatsiooni puuduse ja reklaamiga. Leiti, et tulumaks on liiga kõrge. Ka tervisekaitse nõuete täitmine käib kohati üle jõu. Ettevõtjatel puuduvad Euroopa Liidu projektide eestvedajad ning ka omafinantseeringu osa on liiga suur. Ettevõtjate arvates on liiga vähe aktiivseid inimesi. Ettevõtluse arengut takistab kohati ka infrastruktuur. Põllumajanduses on takistuseks nitraaditundlikul alal tegutsemine. Kohapeal on vähe põllumajandussaadusi töötlevaid tootjaid. Lisaks teeb muret põllumajandusmaade ebaperemehelik kasutamine – põllud on söötis, lokkab umbrohi. Põltsamaa valla ettevõtluse arendamise üldiseks eesmärk on soodustada töökohtade säilitamist ja juurde loomist. ÜE: Edastada ettevõtlusalast informatsiooni Ü: • Informeerida ettevõtjaid eri koolitustest, toetusmeetmetest, planeeringutest • Korraldada piirkondlikke ettevõtlusalaseid infopäevi • Abistada asjaajamisi, nõustades projektide koostamist – Koordineerida ettevõtjate ühisprojekte (nitraaditundliku ala piirangud, sõnnikuhoidlad, biopuhasti) • Pakkuda seadusandlikku nõustamist • Korraldada ettevõtlusalaseid uuringuid ÜE: Teha koostööd eri organisatsioonide vahel AE: Soodustada piirkonna ettevõtjate omavahelist koostööd Ü: • Korraldada ühe valdkonna/piirkonna ettevõtjate ühiseid kokkusaamisi (turism, tööstusküla, EPT piirkond jt) • Korraldada aastas vähemalt korra üks kokkusaamine Põltsamaa valla esindajate ja ettevõtjate vahel • Kutsuda esinema teiste piirkondade ettevõtjaid AE: Leida enam võimalusi rahvusvaheliseks koostööks Ü: • Informeerida ettevõtjaid rahvusvahelistest koostöövõimalustest • Korraldada kokkusaamisi (info- ja kontaktpäevad, õppereisid, seminarid) piirkonna sõprusvaldade ja -linnade ettevõtjate vahel ÜE: Arendada turismi AE: Suurendada Põltsamaa valla kui turismikoha tuntust ja parandada Põltsamaad puudutava turismiteabe kättesaadavust nii Eestis kui ka välismaal Ü: • Koostada piirkonna turismiettevõtjate ühine internetilehekülg ja voldik • Viia läbi Põltsamaa piirkonna maineuuring • Täiustada pidevalt turismiettevõtjate andmebaasi AE: Arendada loodus- ja harrastusturismi ning aktiivse puhkuse võimalusi Ü: • Luua Kamari järvele veesuusakeskuse kompleks • Luua Kuningamäe kultuuri-, spordi- ja turismikeskus koostöös Põltsamaa linnaga • Luua Põltsamaa jõele puhke- ja peatuspaigad koos infoviitadega • Luua Kesk-Eesti Tehnikaspordi- ja Puhkekeskus (MTÜ Põltsamaa Autospordiklubi) • Luua aktiivspordikeskus (MTÜ Põltsamaa Autospordiklubi) • Rajada matkajate ja turistide puhke- ja peatuspaik (OÜ Ebru Matkad) • Rajada seppade küla (Jaan Krivin) • Soodustada ettevõtjate initsiatiivi, kes soovivad suurendada turismitoodete valikut (kardisport, motosport, tehnikasport, golf jms) ning laiendada turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist ÜE: Kasutada elamumajanduse arendamiseks ja ettevõtlustegevuseks ära munitsipaalomandis olev maa ja kinnisvara Ü: Remontida munitsipaalomandis olevad korterid valda elama asunud spetsialistidele 5.5. Sotsiaalhoolekanne – probleemid ja arengueesmärgid Üldiseks probleemiks on sündivuse vähenemine ja elanikkonna vananemine, sest lahkuvad noored tugevad pered ja tulevad vanemad inimesed. Valitseb ka töö- ning kvalifitseeritud tööjõupuudus. Paljud tööealised elanikud saavad töövõimetuspensioni. Paljude noorte konkurentsivõime on madal eelkõige koolikohustuse mittetäitmisest tulenenud põhikoolist väljalangemise tõttu. Järjest enam esineb sõltuvusprobleeme ning hoolimatus ja perevägivald on muutumas üha suuremaks probleemiks. Elanikele teeb muret veel arstiabi, eelkõige eriarstiabi kesine kättesaadavus, sest järjekorrad on liiga pikad. Lahendamist vajab hooldusraviteenuse kättesaadavus valla elanikele. Nõrkusteks on veel puudulik ülevaade teenuste tegelikest vajadustest. Puuduvad hoolekandeteenuste standardid ja praegune abisüsteem on suunatud kriisi sekkumisele ja hoolekandes rakendatakse enam probleemikeskseid meetodeid. Kohati on ametnikevõrgustiku koostöö puudulik ning vabatahtlikke abistajaid ei toetata piisavalt. Sõltuvusprobleemide lahendamiseks puudub ravi- ja rehabilitatsioonivõrgustik, institutsionaalses hoolduses on domineeriv asutusekeskne lähenemine ning tervist ja iseseisvat toimetulekut toetavate tasuliste teenuste (ratsutamine, ujula jms) kasutamist hoolekande sihtrühmadele doteeritakse liiga vähe. Sotsiaalhoolekande tugevustena võib välja tuua kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu, paranenud on perede majanduslik olukord, vähenenud on töötuse protsent ja toimetulekutoetust saavate perede arv. Hästi arenenud on koolide- ja lasteaedade võrk. Aastal 2004. avati Adavere õpilaskodu. Sotsiaalteenustena on välja arendatud koduteenuste süsteem, abivahendite laenutamine, korraldatud on transport puuetega lastele kooli sõiduks, vallas toimib kriisi sattunud inimestele varjupaik, olemas on kaks sotsiaalkorterit, korraldatud on lastekaitse teenus ja nõustamisteenus. Jätkusuutlikuks on osutunud ka valla lastekaitsetöötaja käivitatud piirkonna tugiõpilasliikumine. ÜE: Laiendada sotsiaalhoolekande süsteemi AE: Optimeerida sotsiaaltöötajate ja sotsiaaltöötegijate arvu Ü: • Palgata juurde sotsiaaltöötaja, kes tegeleb puuetega inimestega • Palgata juurde sotsiaalhooldaja, kes tegeleb lastega peredega AE: Mitmekesistada hoolekandeteenuseid parandades teenuste kättesaadavust Ü: • Tagada pereteraapia peredele, kelle laste arengukavas on see teenus sotsiaalabi osakonna poolt määratud • Võimaldada lastepsühhiaatri teenuse kättesaadavus laste (isiklike) arengukavade koostamisel • Tagada abi sõltuvuses inimestele, ostes vajadusel psühhiaatri teenust AE: Toetada eestkoste-, hooldus- ja tugiperede liikumise loomist Ü: • Otsida eestkoste-, hooldus- ja tugiperesid ja luua vastav võrgustik • Selgitada kohalikus ajalehes hooldus-, eestkoste- ja tugiperede rolli ja funktsioone • Koolitada eestkoste-, hooldus- ja tugiperede liikumist AE: Teha koostööd eri organisatsioonidega, laiendada võrgustikutööd Ü: • Teha koostööd, luua koostöövõrgustikud ning sõlmida koostöölepingud eri organisatsioonide vahel (politsei, perearstid, õpetajad, hoolekogud jms) • Osaleda Tööhõiveameti resotsialiseerimise ja aktiveerumise programmides ning rakendada neid eesmärgiga õpetada sotsiaalseid oskusi ning kujundada tööharjumust • Osaleda Tööhõiveameti täiskasvanute täiendusõppe ja koolituskursustel • Osta vajadusel aktiviseerimiskeskuse teenuseid • Tihendada arstide ja sotsiaaltöötajate koostööd, eelkõige probleemsete perede, perevägivalla ning puuetega inimeste vallas • Teha koostööd arstide ja õpetajate vahel tagamaks tervislikku koolikeskkonda AE: Luua kohaliku omavalitsuse heategevusfond stipendiumiteks, tublide õpilaste premeerimiseks jms (nt pärandustest, annetustest jms) ÜE: Pakkuda koolitusi, täiendusõpet ja nõustamist eri sihtgruppidele AE: Koolitada lapsevanemaid, sotsiaaltöötajaid, hooldus- ja tugiperesid, üksikvanemaga ja eestkoste-hooldusel olevate lastega peresid jt Ü: • Korraldada perearstide ja lastepsühhiaatri ühiskoolitus • Korraldada lastevanemate ja politsei ühiskoolitusi • Korraldada koolitusi, kuidas võimalikult vara avastada probleeme ema ja lapse suhetes AE: Kaasata avalikkust sotsiaalsete probleemide aruteludesse, muutmaks tekkinud hoiakuid Ü: • Korraldada infopäevi, üritusi, seminare • Toetada eneseabirühmade tegevust (kultuuritegevus, väljasõidud, koolitused jms) AE: Propageerida võrdõiguslikkust • Korraldada koolitusi perevägivalla ohvritele • Varustada abivajajaid abivahenditega (luua laenutuspunkt) ÜE: Luua võimalused inimeste tööle rakendamiseks AE: Laiendada tööturule tulemise või naasmise hõlbustamiseks kasutatavaid meetodeid ja teenuseid Ü: • Vahendada informatsiooni ümberõppe ja täiskasvanute täienduskoolituste kohta • Tellida uuring, selgitamaks välja ettevõtjate tööjõuvajadus • Korraldada heakorratööd koordineerija eestvedamisel tööotsingutest loobunutele (heitunutele) ning kodututele • Osaleda töö ja pereelu ühitamise ning tööturult lahkunud inimeste reintegreerimise paindlike ja efektiivsete töökorraldusvormide ning toetavate teenuste arendamises koostöös Tööhõiveameti ja muude organisatsioonidega • Toetada Tööhõiveameti täiskasvanute täiendusõppe ja koolituskursustel osalejaid (jagada infot, toetusi ja koolitada) • Osta vajadusel aktiviseerimiskeskuse teenuseid ÜE: Vastavalt võimalustele pakkuda abivajajatele sobilikke elamispindu Ü: • Pakkuda ja kasutada jätkuvalt sotsiaalkorterite ja varjupaiga teenust Põltsamaa valla abivajajatele • Rajada sotsiaalkortereid vastavalt vajadustele ÜE: Parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti Põltsamaa vallas Ü: • Toetada õendushooldekodu ja perearste • Hoida Adavere arstipunkt töös • Osta põetusteenust pikaravihaiglatelt ja hoolekandeasutustelt • Osta meditsiinilise taastusravi ja rehabilitatsiooni teenuseid vastavalt vajadustele ja võimalustele • Toetada kindlustamata inimeste raviteenuste ostmist vastavalt võimalustele • Otsida eri transpordivõimlusi haigete raviasutustesse transportimiseks eriolukordades (nt transpordi tellimine lamavatele haigetele, raske liikumispuudega inimestele) AE: Propageerida tervislikke eluviise ning tegeleda haiguste ennetustööga Ü: • Läbi viia tervishoiuteenuste analüüs ja aruandlus (perearstid) • Läbi viia tervishoiualaseid uuringuid ja statistikat (perearstid) • Korraldada haiguste ennetamise nädalaid, infopäevi, seminare ÜE: Tõsta laste ja lapsi kasvatavate perede elukvaliteeti Ü: Tutvustada avalikkusele laste õigusi ja kohustusi ning hoolekande sisu, tähendust ja põhimõtteid ühisürituste, seminaride jms kaudu AE: Kujundada hoolekannet vajavate laste arengu- ja kasvutingimuste parandamiseks tasakaalustatud toetuste ja teenuste süsteem Ü: • Hooldada abivajajaid sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka abivajaja ei kuulu • Korraldada lastele suunatud nõustamistegevust (psühholoog) • Luua paindlikud ja mitmekesised lastepäevahoiuvõimalused (nt päeva- ja mängukeskused, pereabiteenused) ning laiendada koolivälist tegevust ja programme sihiga võimaldada lapsi kasvatavatel vanema(te)l tööle asuda ja töötada • Uuendada sotsiaaltoetuste maksmise ja soodustusega sotsiaalteenuste osutamise korda • Toetada asendusperede, hooldusperede teket • Koolitada ja nõustada asendus- ja hooldusperesid • Laste huvide kaitseks tugevdada koostööd ametnikevõrgustikus ÜE: Aidata kaasa vanurite toimetulekule AE: Tagada vanuritele turvaline elukeskkond ja inimlik kohtlemine Ü: • Rajada vanurite päevakeskus(ed) või eneseabirühmad koostöös külaseltsidega • Rajada vanurite maja, kus neil on võimalik koos elada, saades ise hakkama ja abistades üksteist • Kaasata hoolekodude vanurid sotsiaalsesse suhtlemisse • Pakkuda vanuritele psühholoogilist ja juriidilist nõustamist • Anda teadmisi vananemisest ja tervisekäitumisest, kehalise, vaimse ja sotsiaalse võimekuse säilitamisest, mis aitab pikendada keskmist eluiga AE: Välja töötada eakate ja puuetega inimeste pereliikmete hooldamiseks paindlikud ja mitmekesised võimalused, võimaldades töövõimelistel pereliikmetel osalise või täiskoormusega tööle asuda ja töötada Ü: • Välja töötada hoolduse kriteeriumid, tingimused ja kord • Osutada tugiisiku teenust AE: Soodustada põlvkondadevahelist solidaarsust, vastastikust arusaamist ning koostööd Ü: • Korraldada ühisüritusi, kaasata kõiki seltside tegevusse jms • Korraldada loenguid antud teemadel AE: Tagada turvaline elukeskkond Ü: • Osutada tugiisiku teenuseid • Teha koostööd politseiga ÜE: Aidata puuetega isikutel võimalikult kaua harjumuspärases keskkonnas iseseisvalt toime tulla AE: Kaardistada ja rahuldada puuetega inimeste vajadused vastavalt võimalustele Ü: Võtta tööle sotsiaaltöötaja, kes antud probleemidega tegeleks AE: Toetada perekonda koostöös perearstide, kooli, lasteaia, pere ja sotsiaaltöötajatega vastavalt puude raskusele AE: Pakkuda abi puudest tingitud muutustega kohanemisel, tagamaks toimetulek igapäevaeluga Ü: • Nõustada puudega inimesi • Teha koostööd Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojaga, et koolitada tugiisikuid ja toetada puuetega inimestele (7000) suunatud tegevuse korraldamist • Tagada hooldajatele meditsiiniline väljaõpe • Ehitada ümber puuetega inimeste korterid • Osutada vajadusel tugiisikute teenust AE: Soodustada toetatud töökohtade loomist Ü: Informeerida ettevõtjaid antud võimalustest ÜE: Kujundada iseseisvaks toimetulekuks vajalik sotsiaalinfrastruktuur AE: Tagada sotsiaalinfrastruktuuri ja -teenuste kättesaadavus Ü: • Rajada puuetega inimestele valla avalikesse asutustesse juurdepääsuteed • Teavitada valla kodanikke sotsiaaltoetustest ja -teenustest (raamatukogud, valla teadetetahvel jms) ÜE: Soodustada hoolekandeasutuste arengut Ü: Kontrollida ja suunata hoolekogu kaudu Võisiku ja liikmelisuse kaudu Lustivere Hooldekodu tegevust, et tagada hooldusel olevate ja/või seda vajavate inimeste elukvaliteedi, elu- ja olmetingimuste parandamist, teenuste mitmekesisuse suurendamist ja kättesaadavuse parandamist ning hooldust vajavate inimeste inimõiguste tagamist ja kaitset 5.6. Haridus ja noorsootöö – probleemid ja arengueesmärgid Haridusasutustes on probleeme hoonete ja rajatiste ehitusliku olukorraga. Muret teeb õppevahendite nappus. Probleeme on kaadriga, näiteks erialaspetsialistide puudumine ning olemasoleva kaadri vananemine. Õpetajatele valmistab muret koostöö kodu ja kooli vahel. Probleemid on seotud hügieeni ning korra hoidmisega. Õpetajate arvates on probleemiks õpilaste töökasvatus ning karjäärinõustamine, millele oleks vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Samas on õpetajate töökoormus kohati liiga suur, kuna tegeleda tuleb lisaks õppetööle ka sotsiaalsete probleemidega. Koolide kanda on jäänud ka kohaliku kultuurielu juhtimine. Üldiseks eesmärgiks on välja töötada optimaalne haridusvõrk tagamaks konkurentsivõimeline alg- ja põhihariduse andmine ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine haridusele juurdepääsuks. ÜE: Tagada ja arendada optimaalset haridussüsteemi AE: Viia ühtse juhtimise alla lasteaiad ja põhikoolid AE: Väärtustada ja kujundada valla haridusasutuste mainet kooli- ja ühisürituste, meedia, trükiste kaudu Ü: • Korraldada kooli aastapäevi ja kokkutulekuid • Kirjutada kohalikus ajalehes kooliüritustest • Luua ja uuendada koolide kodulehed AE: Säilitada ja suurendada Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli (PKPK) kui kohaliku kutseõppeasutuse tähtsust piirkonna hariduselus Ü: Viia läbi poiste tööõpetuse tunnid PKPK-s AE: Pakkuda enne kooliminekut kodulastele alusharidust lasteaedades AE: Tagada vajadusel erivajadustega õpilastele eriprogrammi järgi õpetamine Ü: • Palgata vajadusel abiõpetaja või kompenseerida õpetaja lisatöö • Jätkata vastavalt vajadusele rahuklassi(de) tegevust AE: Luua piirkondlikud noortetoad külaseltside juurde Ü: • Selgitada välja noorte vajadused ja soovid • Palgata noorte jaoks juhendajad külaseltside juurde AE: Arendada tugiõpilasliikumist Põltsamaa valla koolides Ü: • Korraldada T.O.R.E laagreid • Viia läbi T.O.R.E põhikoolitus Põltsamaa valla koolides • Korraldada ühisseminare, koosolekuid AE: Tunnustada tublimaid õpetajaid, õpilasi ja nende vanemaid Ü: Välja töötada tunnustamissüsteem ÜE: Koolituste pakkumine kõigile haridusega seotud sihtgruppidele Ü: • Viia läbi koolitusvajaduse uuring • Korraldada koolitusi lastevanematele, õpetajatele, õpetaja abidele, koolide hoolekogudele ja kooli töötajatele vastavalt koolitusvajaduse uuringule • Korraldada igal aastal üks õppepäev eri haridusasutuses eri teemal • Arendada projektiviisilist käitumist, vahendades projektikirjutamise ja juhtimise koolitusi • Propageerida jätkuvalt elukestvat õpet ÜE: Ennetada kuritegevust Ü: Korraldada narkomaania, alkoholismi ja suitsetamisevastaseid koolitusi ja seminare ÜE: Tihendada koostööd eri organisatsioonide vahel Ü: Korraldada ühisüritusi õpetajate, lastevanemate, arstide, külaseltside, kultuuritöötajatega, politsei, ettevõtjate, õpilasomavalitsuste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumiga jne ÜE: Rahuldada personalivajadused ja parandada töötingimusi Ü: • Luua psühholoogi töökoht • Rajada ja remontida õpetajatele korterid • Korraldada vähemalt kord aastas arutelud koolielu arendamiseks (septembris) • Õppida õpetajatel vajadusel lisaerialasid • Tagada logopeediline abi ÜE: Remontida hooneid, rajatisi ja ruume ning hankida uusi vahendeid Ü: • Remontida hooneid ja rajatisi vastavalt tegevuskavale (vt lisa 1) • Hankida vahendeid vastavalt tegevuskavale (vt lisa 1) • Paigaldada haridusasutustesse nõuetele vastavad valgustid ja ventilatsioon • Sisustada koolide füüsika- ja keemia- ning käsitöö- ja kunstiklassid ÜE: Arendada igakülgselt kultuuri-, spordi- ja huvitegevust AE: Arendada koolimajades jätkuvalt kultuuritegevust – kool kui külaelu keskus Ü: Viia läbi piirkondade üritusi külaseltside eestvedamisel AE: Korraldada laste ühisüritusi AE: Korraldada kord aastas ühisüritusi valla lasteaedade ja koolide töötajatele Ü: Korraldada suvepäevad ja perepäevad AE: Mitmekesistada laste ja noorte huvitegevust ringitegevuse kaudu Ü: Lisada algklassidele juurde üks ringitund kehalist kasvatust nädalas AE: Soodustada ja toetada noorteühenduste tekkimist Ü: Viia igal aastal eri piirkonnas läbi üks valla noortepäev (14–18-aastastele) AE: Rajada kaasaegsed mängu- ja liiklusväljakud ning terviserajad Ü: Luua Lustiverre looduse õpperada ÜE: Pidevalt arendada karjääri- ja kutsenõustamist ja töökasvatust AE: Teha noorte hulgas kutsesuunitlustööd Ü: Kaasata koolist väljalangenuid ÜE: Kindlustada kõigile õpilastele ohutu transport koolist koju ja vastupidi Ü: Viia läbi ühistranspordi uuring 5.7. Kultuur – probleemid ja arengueesmärgid Teatud piirkondades on puudus kultuurielu juhtidest ning olemasolevatel on liiga suur töökoormus. Aktiivsed eestvedajad hakkavad väsima. Liiga palju on passiivseid elanikke. Probleemiks on kultuurimajade ehituslik olukord ning üldine ruumide puudus. Üldiseks eesmärgiks on tagada ja arendada kõikidele huvigruppidele suunatud kultuuri-, spordi- ja huvitegevust, luues selleks vajalikud eeldused ja tingimused. ÜE: Toetada mittetulundusühingute tegevust ja nende poolt korraldatavaid üritusi AE: Toetada MTÜ-de tegevust ja nende eestvedamisel korraldatavaid kultuuri- ja spordiüritusi vastavalt Põltsamaa Vallavolikogu kehtestatud korrale (25.09.2003 määrus nr 24) Ü: • Toetada MTÜ-de eestvedamisel korraldatavaid kultuuri- ja spordiüritusi vastavalt kultuurikalendrile (vt lisa 4) ja MTÜ-de tegevuskavadele (vt ka lisa 1) • Korraldada külapäevi (Kamari igal kolmandal, Võisiku üle aasta, Umbusi üle 3 aasta, Lustivere iga 5 aasta tagant, Eskus aastal 2006, Neanurme, Sulustvere-Kaavere 2006, Tõrenurme 2005, Pudivere 2007 jne) • Osaleda üldlaulu- ja tantsupeol, Peipsiäärsete valdade laulupeol, Jõgeva maakonna tantsupeol, koolitantsul, näitemängupäeval, vabariiklikul folklooripäeval jne AE: Rajada suvised puhke- ja pidude paigad Ü: • Rajada Esku parki puhke- ja pidude paik • Rajada puhke- ja pidude paik Lustiverre varemete vahele • Rajada puhke- ja pidude paik Adavere terviserajale • Rajada puhke- ja pidude paik Võisiku tiigi äärde (omandiõigus) • Uuendada Kamari tiigi ääres asuvat puhke- ja pidude paika • Rajada Umbusi jõe äärde puhke- ja pidude paik (omandiõigus) AE: Rajada laste mänguväljakuid • Lisada Adavere, Esku, Kamari laste mänguväljakule atraktsioone • Rajada Võisikule mänguväljak • Rajada suurte kortermajade juurde mänguväljakud (Adavere, Esku jt) AE: Korraldada näituseid Ü: • Viia läbi Adavere fotokonkurss ja käsitöönäitus • Viia läbi Kamari käsitöö- ja kunstiseltside näitus • Viia läbi Umbusi rahvusvahelise kunsti sümpoosione • Viia Võiskul kaks korda aastas läbi põllutööriistade näitus • Viia läbi Lustivere käsitöönäitus • Viia läbi Esku ajaloonäitus ÜE: Luua ja korrastada külakeskused Ü: • Jätkata Võisiku-Kundrusaare Külaseltsi «EWA» tegevust Võisiku rahvamaja baasil • Jätkata Kamari Haridusseltsi tegevust Kamari käsitöö- ja infotoas ning vajadusel vana koolimaja baasil • Jätkata Lustivere Külaseltsi tegevust Lustivere Kultuurimaja ja Lustivere Põhikooli baasil • Edendada Esku Külaseltsi tegevust Esku Lasteaed-Algkooli baasil • Edendada Umbusi Külaseltsi tegevust endise koolimaja baasil kokkuleppel omanikuga • Remontida Lustivere Kultuurimaja saali põrand • Paigaldada Lustivere Kultuurimajja ventilatsioon ning soojustada maja ÜE: Pakkuda eri võimalusi kultuuritegevuseks AE: Toetada kultuuritraditsioonide ja kohaliku identiteedi väärtustamisele ning jätkusuutlikkusele suunatud tegevusi Ü: • Korraldada piirkondlikke üritusi vastavalt kultuurikalendrile (vt lisa 4) • Paigaldada viidad ning infotahvlid vastavalt vajadusele ÜE: Propageerida ja teadvustada kultuuritegevust AE: Toetada rahvuskultuurile oluliste teoste, kultuuriuurimuste, tutvustavate brošüüride jms ilmumist Ü: Koostada ja levitada ajaloolisi uurimusi külaseltside (Lustivere, Adavere, Umbusi, Võisiku jne) kaudu ÜE: Arendada välja piirkondlikud koostöövõrgustikud AE: Jätkata eri sektorite vahelist kultuurialast koostööd Ü: • Jätkata ja tihendada mittetulundusühingute vahelist koostööd • Kaasata eraettevõtlust kultuurialastesse projektidesse • Viia ühiselt läbi spordi- ja kultuurüritusi ÜE: Mitmekesistada ja propageerida noorte huvitegevust Ü: • Koolitada noori ringide eestvedajateks • Tegeleda jätkuvalt noorkotkaste ja kodutütardega. Osaleda Jõgevamaa noorkotkaste ja kodutütarde laagrites • Teha jätkuvalt noorte hulgas kampaaniaid ja üritusi «Kodu korda», «Ei narkootikumidele» jms • Viia läbi piirkondlikke laste töö- ja puhkelaagreid ÜE: Mitmekesistada ja tagada raamatukogude jätkuv tegevus AE: Jätkata raamatukogude kui kohalike teabe- ja kultuurikeskuste tegevust AE: Paigaldada arvutid ja internet ning tarkvara kohalikesse raamatukogudesse Ü: • Muretseda Adavere ja Esku raamatukogu juhatajatele tööarvutid • Muretseda raamatukogudele programm RIKS AE: Parandada raamatukogude ruumitingimusi ning lahendada sisustusprobleemid Ü: • Remontida Esku Raamatukogu ruumid, sh elektrisüsteemid • Paigaldada Adavere ja Esku raamatukogusse valgustus • Muretseda Lustivere Raamatukokku uus mööbel • Muretseda Umbusi lugemistuppa uus mööbel ja teha ruumide remont AE: Koolitada pidevalt raamatukogutöötajaid AE: Tagada raamatukogude turvalisus • Paigaldada valvesignalisatsioon Esku Raamatukokku ja Kamari infotuppa ÜE: Rajada ja kaasajastada internetipunktid Ü: • Rajada Umbusisse, Võisikule ja Neanurme internetipunktid (remontida ruumid, muretseda arvutid ja turvasüsteem) • Muretseda internetipunktidesse valvesignalisatsioonid • Kaasajastada Lustivere, Adavere, Kamari ja Esku internetipunktid (arvutid, printerid, paljundusmasinad, mööbel) ÜE: Kaitsta ning eksponeerida kultuuriliselt väärtuslikke ja loodusobjekte AE: Renoveerida ja säilitada ajaloolisi ehitisi ja objekte Ü: Remontida Lustivere mõisat AE: Võtta kaasaegsetes funktsioonides taaskasutusele kultuuri- ja ajaloo-objekte Ü: Rajada Lustivere mõisa keldrisse kohvik, saun, tervisekeskus, jõusaal jms AE: Tagada objektide vaadeldavus ja juurdepääs Ü: Korrastada viidamajandus ja tagada heakord ÜE: Osaleda Euroopa Liidu programmides Ü: Koolitada aktiivseid elanikke eesmärgiga edendada kohalikku elu ja kaasata passiivsemaid elanikke AE: Väärtustada regionaalset kultuuri Euroopa Liidu liikmena 5.8. Sport – probleemid ja arengueesmärgid Peamine probleem on spordirajatiste ehituslik olukord ning varustuse puudus. Probleemiks on ka kvalifitseeritud ringijuhtide puudumine ja nende vähene rahastamine. Muret teeb ka spordielu eestvedajate liigne koormus. Transpordi puudumine on takistuseks nii treeningutele kui ka võistlustele sõites. Üldiseks eesmärgiks on pakkuda Põltsamaa vallas kõigile soovijatele võimalust harrastada tervisesporti, valides endale sobilik spordiala ja sportimispaik. ÜE: Edendada tervislikke eluviise AE: Järjepidevalt väärtustada tervist ja kujundada tervislikke eluviise Ü: Korraldada külaspordiüritusi kõigile vanusegruppidele AE: Suurenda spordiga tegelevate inimeste osakaalu Ü: • Informeerida elanikke piirkonna spordiüritustest ja saavutustest kohaliku meedia, individuaalsete kontaktide, ühisürituste, pere ja spordiga seotud kontaktisikute kaudu AE: Teha koostööd teiste eluvaldkondadega Ü: • Viia koos läbi kultuuri- ja spordiüritused (valla-, külapäevad, Põltsamaa jõemängud jt) • Kaasata ettevõtjaid spordiürituste läbiviimisse AE: Kaasata puuetega inimesi sportlikku tegevusse Ü: Informeerida puuetega inimesi piirkonnas toimuvatest treeningutest ÜE: Pakkuda eri võimalusi spordiga tegelemiseks Ü: • Jätkata võrkpalli, korvpalli, jalgpalli, lauatennise ja tennise mängimist, ujumist, suusatamist, uisutamist, maadlemist, tantsimist, poksimist, võimlemist, aeroobikat, jalgrattasporti jne • Pakkuda võimalusi rula- ja rulluiskudega sõiduks, iluuisutamiseks ja teisteks spordialadeks, mille järele on vajadus • Rajada skate-park AE: Korraldada kõigile sihtgruppidele eri spordialadel spordiüritusi ja -võistlusi (vt lisa 4) Ü: • Korraldada jalgpalli-, lauatennise-, korvpalli-, uisu- ja suusa seeriavõistlusi • Korraldada Eesti kiiruisutamise meistrivõistlused AE: Edendada laste- ja noortesporti Ü: • Korraldada piirkondlikke spordilaagreid • Korraldada Eesti meistrivõistlustel osalejatele ettevalmistuslaagreid ÜE: Korrastada spordirajatised ja hankida varustust AE: Renoveerida Põltsamaa valla puhkekeskus Vaiblas AE: Rajada jalgrattateed valla suurematest keskustest Põltsamaa linna Ü: • Rajada jalgrattatee Lustivere–Põltsamaa • Rajada jalgrattatee Kamari–Põltsamaa • Rajada jalgrattatee Esku–Põltsamaa • Rajada jalgrattatee Võisiku–Põltsamaa AE: Rajada suusa- ja terviserajad ja hoolitseda pidevalt nende eest • Valgustada Kamari suusarajad ja rajada sild • Valgustada Lustivere terviserada • Arendada Adavere terviserada (sh valgustus, pidude paik) • Rajada Võisikule suusarada • Arendada välja Kuningamäe ümbrus (kardirada, suusa- ja kelgumägi) koostöös Põltsamaa linnaga • Rajada Eskusse seikluskasvatusrada • Korrastada Lustivere terviserada (uuendada atraktsioonid) ja staadion (pingid, kate) AE: Korrastada ja rajada palliplatsid Ü: • Rajada Eskusse võrkpalli- ja korvpalliplats • Rajada Kamari spordiväljaku ääres olevasse majakesse riietusruumid • Korrastada Kamari jalgpalliväljak • Rajada Lustiverre korvpalliplats ja tenniseväljak • Ehitada Lustiverre staadionimaja • Korrastada Lustivere võrkpalliplats • Korrastada Lustivere supluskoht • Rajada Pauastverre võrkpalliplats • Rajada Neanurme ja Pudiverre mänguplatsid • Taastada Adavere tenniseväljak ja rajada hokiväljak • Uuendada Adavere võrkpalliplatsi • Rajada Adavere võrkpalliplatsi juurde korvpalliplats • Rajada Võisikule korvpalliplats • Rajada Adaverre Kamarisse jõusaal • Hankida Kamari Haridusseltsile uiske • Muretseda piirkondadesse suuski • Rajada Umbusisse võrkpalliplats • Rajada Eskusse jõusaal ÜE: Juhtida, tunnustada ja rahastada spordielu Ü: • Luua vastavalt vajadusele juurde töökohti treeneritele (nt võrkpall) • Välja töötada tunnustamissüsteem • Muretseda spordiklubile «Tervis» buss Lisa 1 6.1. Tegevuskava 2004–2007 Arengukava rakendamiseks jaotati tegevused kolme rühma tulenevalt rahaallikatest: a) vald – rahastamine ainult vallaeelarvest; b) projekt, vald – esmalt tehakse taotlus kaasfinantseerimise saamiseks, kuid eitava vastuse korral rahastatakse valla eelarvest vastavalt võimalustele; c) projekt – rahastamine vallaeelarvest 20% ulatuses (kui pole märgitud teisiti) vaid juhul, kui saadakse kaasfinantseerimine; d) organisatsiooni omafinantseerimine Tegevus, projekt Eeldatav maksumus Eestvedaja Finantseeri- mise allikas 2004 2005 2006 2007 Teed, tänavad, valgustus Teede remontimine/ehitamine 500 000 x x x Ehitusnõunik Projekt, vald Telefoniside arendamine 500 000 x x x Projekt Elektriliinide rekonstrueerimine 2 000 000 x x x Olev Valk Projekt Konesko tee ehitusprojekti tellimine 30 000 Ehitusnõunik Vald Võisiku–Kundrusaare tee P52 pealevedu 35 000 Ehitusnõunik Vald Avalikuks kasutamiseks kuulutatud erateede remont (45 km) – pingerida 225 000 Ehitusnõunik Vald Esku P42 osaline pealevedu, kahekordne pindamine 100 000 Ehitusnõunik Vald Viruvere tee P37 remont 1 km pealevedu (metsa vahel) 50 000 Ehitusnõunik Vald Kamari Jõe (Loksu) tee PE93 400 m lõik, pealevedu osaliselt (tapamajani) 20 000 Ehitusnõunik Vald Kamari silla valgustuse projekteerimine 15 000 Ehitusnõunik Vald Kamari tänavavalgustuse projekteerimine 25 000 Ehitusnõunik Vald Kamari silla valgustuse ehitus x Ehitusnõunik Vald Kuningamäe suusaraja valgustuse projekteerimine 25 000 Ehitusnõunik Vald Umbusi tänavavalgustuse projekteerimine 10 000 Ehitusnõunik Vald Umbusi tänavavalgustuse ehitamine x Ehitusnõunik Vald Pilu tänavavalgustuse projekteerimine 10 000 Ehitusnõunik Vald Pilu tänavavalgustuse ehitamine x Ehitusnõunik Vald Puiatu tänavavalgustuse projekteerimine 10 000 Ehitusnõunik Vald Puiatu tänavavalgustuse ehitamine x Ehitusnõunik Vald Mällikvere tänavavalgustuse projekteerimine 10 000 Ehitusnõunik Vald Mällikvere tänavavalgustuse ehitamine x Ehitusnõunik Vald Munitsipaalteede aluste maade maaüksuste moodustamine 35 000 Maa- ja keskkonnanõunik Vald Alastvere–Mällikvere teelõigule pealevedu (3 km) 150 000 Ehitusnõunik Vald Kuningamäe teetruup x Ehitusnõunik Vald Linna servas surnuaia kõrval teeaukude parandamine, servade mahalükkamine, kahekordne pindamine (koostöös linnaga) 50 000 Ehitusnõunik Vald Ajutiste märkide muretsemine ja paigaldamine valla teedele (teenuse ostmine) 30 000 Ehitusnõunik Vald Töökoja tee P18, P19 ehitusprojekti tellimine 288 000 Ehitusnõunik Vald Ajutiste märkide muretsemine ja paigaldamine avalikuks kasutamiseks kuulutatud erateed (teenuse ostmine) x Ehitusnõunik Vald Annikveres Pardi tee PE 57 pealevedu 53 000 Ehitusnõunik Vald Põltsamaa–Võhma mnt valgustuse projekteerimine (Eskus) 25 000 Ehitusnõunik Vald Konesko tee kompleksne ehitus 100 m x Ehitusnõunik Vald Vallamaja ümbrus 680 000 Ehitusnõunik Vald Pajusi–Adavere P22 kraavid (maaomaniku luba) x Ehitusnõunik Vald Adaveres ühislautade juurde uue tee projekteerimine 35 000 Ehitusnõunik Vald Linna piiril suvilate piirkonna Kileküla tee detailplaneering, projekteerimine x Ehitusnõunik Vald Pajusi–Adavere P22, kahekordne pindamine 240 000 Ehitusnõunik Vald Adavere ühislautade juurde tee ehitus x Ehitusnõunik Vald PE 57 Kamari järveni pealevedu 63 000 Ehitusnõunik Vald Lustivere sisetee LS 6 (staadion) kahekordne pindamine 29 000 Ehitusnõunik Vald Töökoja tee kompleksne ehitamine 5 000 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Adavere Kase tn kahekordne pindamine 73 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Adavere Pärna tn kahekordne pindamine 63 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Lustivere Kultuurimaja parkla koos juurdesõiduga 70 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Kamari lasteaia tee 200 m kahekordne pindamine 24 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Muud infrastruktuurid Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine 200 000 Maa- ja keskkonnanõunik Vald Kamari pumbamajja filtrite paigaldamine 80 000 Maa- ja keskkonnanõunik Projekt, vald 10% Esku biotiikide puhastamine 102 000 Maa- ja keskkonnanõunik Projekt, vald 10% Lustivere reoveepuhasti puhastamine (ilma muda töötlemata) 90 000 Maa- ja keskkonnanõunik Projekt, vald 10% Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti läbiviimine 200 000 75 000 000 Maa- ja keskkonnanõuni, arendusnõunik Projekt, vald Gasifitseerimine koostöös Põltsamaa linnaga (eelprojekti koostamine) 900 000 30 000 000 Vallavanem, arendusnõunik Projekt Keskkond Ebaseaduslike jäätmeladestuskohtade sulgemine ja rekultiveerimine 30 000 60 000 (Alastvere) Maa- ja keskkonnanõunik Projekt KIK, vald 10% Kaevude puurimine 50 000 500 000 Maa- ja keskkonnanõunik Projekt, vald Jääkreostuse likvideerimine (masuut Kamaris) 7100 Maa- ja keskkonnanõunik Projekt Väärteomenetleja ametikoha loomine 120 000 Vald Kamari järve puhastamine 455 000 6 000 000 Maa- ja keskkonnanõunik, arendusnõunik Projekt ERDF, vald 25% Jäätmejaama rajamine koostöös Põltsamaa linnaga 141 600 3 000 000 Maa- ja keskkonnanõunik, arendusnõunik Projekt, vald Rahvusvahelises projektis 3+3 osalemine (sh keskkond, haridus, omavalitsuste koostöö) 125 000 200 000 200 000 Maa- ja keskkonnanõunik, arendusnõunik Projekt, vald (10 000) Adavere mõisapargi dendroloogiline rekonstrueerimine 100 000 Arendusnõunik Projekt Ettevõtlus Turismiinfokeskuse loomine 500 000 Vallavanem Projekt Mainekujundusalase koolituse tellimine 50 000 Arendusnõunik Projekt Kuningamäe puhkeala väljakujundamine (ehitusprojekti tellimine) 100 000 2 000 000 Ehitusnõunik Vald, projekt Piirkonna turismiettevõtjate internetilehekülg ja voldik 30 000 Arendusnõunik Projekt Kamari järve veesuusakeskuse rajamine 800 000 5 000 000 Arendusnõunik Projekt Kesk-Eesti Tehnikaspordi- ja Puhkekeskuse rajamine 1 050 000 11 000 000 MTÜ Põltsamaa Autospordiklubi MTÜ omafinant- seering, projekt Põltsamaa aktiivspordikeskus 1 900 000 MTÜ Põltsamaa Autospordiklubi MTÜ omafinant- seering, projekt Kuningamäe kardiraja laiendamine x x x MTÜ Kardispordiklubi Saduküla MTÜ omafinant- seering, projekt Matkajate ja turistide puhke- ja peatuspaik x x x OÜ Ebru Matkad OÜ omafinant- seering, projekt Rajada seppade küla x x x FIE Jaan Krivin Sepised Projekt, FIE omafinant- seering Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sauna teenuste kompenseerimine (ujula) 80 000 Vallavanem Vald Varjupaiga remontimine 25 000 Sotsiaalabi osak. juhataja, ehitusnõunik Vald Uue bussi ostmine 400 000 Vald Perearstide majanduskulude toetamine 30 000 Perearstid Vald Adavere arstipunkti tööshoidmine 20 000 Sirje Alusalu Vald Adavere arstipunkti sanitaarremondi tegemine ja akende vahetamine 50 000 Sirje Alusalu Vald Puuetega inimeste korterite ümberehitus 30 000 30 000 30 000 30 000 Sotsiaalabi osak. juhataja, ehitusnõunik Vald Taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine (erihindamine) 30 000 25 000 25 000 25 000 Sotsiaalabi osak. juhataja Vald Põetusteenuse ostmine pikaravihaiglatelt ja hoolekandeasutustelt 25 000 30 000 30 000 30 000 Sotsiaalabi osak. juhataja Vald Õendushooldekodu investeeringutoetuse osutamine 300 000 1 000 000 Vallavanem Vald Puuetega inimestele liikumisteede loomine vastavalt vajadusele 30 000 50 000 50 000 50 000 Sotsiaalabi osak. juhataja, ehitusnõunik Projekt, vald Sotsiaaltöötegijate koolitamine 50 000 17 000 17 000 17 000 Projekt, vald Hooldus-, eeskoste- ja tugiperede koolitamine 17 000 10 000 10 000 10 000 Sotsiaalabi osak. juhataja Projekt, vald Koostöövõrgustikutöö arendamine (arstid, õpetajad, lapsevanemad, politsei jt) 10 000 10 000 10 000 10 000 Projekt, vald Haiguste ennetamine (tervisenädalad, seminarid) 25 000 25 000 25 000 25 000 Perearstid Projekt Koolitus – ema ja laste suhete hindamine 12 000 Sotsiaalabi osak. juhataja Vald Sotsiaalosakonnale auto liisimine 100 000 x x Sotsiaalabi osak. juhataja Vald Sotsiaalhooldaja töökoha loomine 90 000 x x Sotsiaalabi osak. juhataja Vald Sotsiaaltöötaja ametikoha loomine 120 000 x x Sotsiaalabi osak. juhataja Vald Projekt – töö ja pereelu ühildamine, uuringud 300 000 x x Sotsiaalabi osak. juhataja Projekt 5% Haridusasutuste hoonete ja rajatiste korrastamine ja vahendite hankimine Adavere Põhikooli ehitusprojekti tellimine 100 000 Ehitusnõunik Vald Lustivere Põhikooli remontimine 105 000 Kooli direktor Projekt, vald Kamari Lasteaia remont 350 000 Juhataja Projekt, vald Lustiverre laste mänguväljaku rajamine 100 000 Malle Tuur Projekt Lustiverre jõusaali ja mängude toa rajamine 125 000 Malle Tuur Projekt Rahvariiete ostmine 50 000 Koolide direktorid Projekt Adavere õpilaskodu I ja II etapp 1 800 000 1 800 000 Kooli direktor Projekt, vald (150 000) Adavere Põhikooli remontimine (2004 võimla remont) 579 000 500 000 2 000 000 Kooli direktor Projekt, vald Koolide arvutiklasside sisustamine 226 000 Lustivere 18 100 000 Adavere 18 100 000 Esku 10 x Koolide direktorid Projekt, vald Esku Lasteaed-Algkooli välisuste vahetus 25 000 Kooli direktor Vald Grafoprojektorid koolidele 32 500 Esku 5 26 000 Lustivere 4 58 500 Adavere 9 Koolide direktorid Vald Esku Lasteaed-Algkooli valvesignalisatsioon, tuletõrjesüsteem 30 000 Kooli direktor Vald Esku Lasteaed-Algkooli rühmatualettruumide põranda korrastamine 40 000 Kooli direktor Vald Poiste tööõpetuse tundide teenuse ostmine PKPK 23 000 x x Koolide direktorid Vald Lustivere Põhikooli tuletõrjesüsteemi laiendamine 15 000 Kooli direktor Vald Lustivere Põhikooli endise tööõpetuse maja remont (katuse ja 2 õpetaja korteri remont) 250 000 250 000 Kooli direktor Projekt 50%, vald Adavere Põhikooli õpetajate korterite remont (3) 230 000 430 000 Kooli direktor Projekt 50%, vald Esku Lasteaed-Algkooli õpetaja korteri remont (1) 223 886 Kooli direktor Projekt 50%, vald Lustivere Põhikooli remontimine (tagumised välisuksed 2, lipuväljak) 60 0000 Kooli direktor Projekt (lipuväljak), vald (uksed) Adavere Põhikooli mõisa osa kardinate ost (20 akent) 70 000 Kooli direktor Projekt Adavere Põhikooli köögi põranda remont 32 000 Kooli direktor Vald Lustivere Põhikooli söökla põranda vahetus 32 000 Kooli direktor Vald Esku Lasteaed-Algkooli katuse remontimine x Kooli direktor Vald Esku Lasteaed-Algkooli akende vahetus x Kooli direktor Vald Lustivere Põhikooli peasissekäigu remont (vihmaveed) x Kooli direktor Vald Lustivere Põhikooli trepikodade remont 30 000 Kooli direktor Vald Mööblite vahetus (1. klassid) 45 000 45 000 45 000 Kooli direktor Vald Algklasside töövihikute toetus (2005 – 1. ja 2. korruse klassid) 15 000 22 000 29 000 Koolide direktorid Vald Adavere õpilaskodu valvesignalisatsioon II etapiga koos (valvur) x Kooli direktor Projekt, vald Spordi- ja huvitegevuse arendamine haridusasutustes Lasteaedade piirkondlike ürituste korraldamine 10 000 10 000 10 000 10 000 Lasteaedade juhatajad Projekt Noortepäeva korraldamine (14–18-a) 20 000 20 000 20 000 20 000 Huvijuhid Projekt, vald Adavere Põhikoolile helitehnika ost 45 000 Kooli direktor Vald Algklassidele üks kehalise kasvatuse ringitund nädalas juurde 60 000 Koolide direktorid Vald T.O.R.E põhikoolitus 50 000 x x Lastekaitse ja noorsootöö spetsialist Projekt, vald Lustivere looduse õpperaja rajamine 30 000 Külaselts Projekt Haridusasutuste personali- ja koolitusvajaduste rahuldamine Haridus- ja kultuurinõuniku ametikoha loomine 120 000 Vald Sotsiaalpedagoogi töökoha loomine 60 000 Adavere õpilaskodu Psühholoogi töökoha loomine 120 000 Vald Lastevanemate koolitus 20 000 Haridus- ja kultuurinõunik Vald Adavere Põhikooli rahuklassi jätkamine 60 000 Kooli direktor Projekt, vald 2004/05. õa lõpuni Kultuur Mittetulundusühingute tegevuse ja ürituste toetamine 300 000 Vallavalitsus Vald Lustivere Kultuurimaja kütte ümberehitamise ehitusprojekti tellimine 15 000 Ehitusnõunik Vald Lustivere kultuurimaja varemetesse suvise pidupaiga rajamise ehitusprojekti tellimine 10 000 Ehitusnõunik Vald Lustivere Kultuurimaja ventilatsioon ja soojustamine (ehitusprojekt, omandiõigus) x Ehitusnõunik Vald Lustivere mõisahoone muinsuskaitse eritingimuste tellimine 75 000 Vald Põltsamaa valla külade päev 15 000 Kamari Haridusselts Projekt, vald Noorte koolitamine ringide eestvedajateks (10 last) 20 000 20 000 Merle Karuks Projekt, vald Lustivere Kultuurimaja kütte ümberehitamine 150 000 Vello Pelisaar Projekt, vald Laste töö- ja puhkelaagrite korraldamine 75 000 75 000 75 000 75 000 Külaseltsid Projekt, vald Viitade, tahvlite ja külakaartide paigaldamine (Kamari, Lustivere, Adavere, Umbusi) 100 000 Külaseltsid Projekt 3.5 10% Helitehnika (Lustivere, Esku) 90 000 Külaseltsid Projekt 10% Aktiivsete koolitamine EL rahade taotlemiseks 70 000 Arendusnõunik Projekt Lustivere piirkonna külapäev 10 000 Lustivere Külaselts Projekt Lustivere kultuurimaja varemetesse suvise pidupaiga rajamine (omandiõigus) 296 923 Lustivere Külaselts Projekt 3.5 10% Adavere mänguväljaku uuendamine (ehitusprojekt, ehitus) 150 000 Adavere Mõisa Selts Projekt 3.5 (10%) Adavere Mõisa perepäev 10 000 Adavere Mõisa Selts Projekt Adavere Mõisa Seltsile süntesaator ja mikrofonid 18 000 Adavere Mõisa Selts Projekt 3.5 (10%) Kamari laste mänguväljaku uuendamine (ehitusprojekt) 150 000 Kamari Haridusselts Projekt 3.5 (10%) Kamari tiigi ja metsaraja arendus (omandiõigus) 10 000 Kamari Haridusselts Projekt Kamari Haridusseltsile lumelükkamis- ja murutraktor 100 000 Kamari Haridusselts Projekt 3.5 (10%) Kamari Haridusseltsile võsalõikur 11 000 Kamari Haridusselts Projekt 3.5 (10%) Puuskulptuuride võistlus Kamaris 10 000 Kamari Haridusselts Projekt Kundrussaare kabeli restaureerimine 100 000 Projekt, riik Võisikule laste mänguväljaku rajamine (ehitusprojekt, omandiõigus) 150 000 Võisiku Küla Selts Projekt 3.5 (10%) Süntesaator Võisikule 18 000 Võisiku Küla Selts Projekt 3.5 (10%) Võisiku ajalooraamat 54 000 Võisiku Küla Selts Projekt Võisiku rahvamaja toa remont 15 000 Võisiku Küla Selts Projekt KOP, 3.5 (10%) Umbusisse puhkepaik (omandiõigus) 30 000 Umbusi Külaselts Projekt 3.5 (10%) Esku laste mänguväljaku uuendamine (ehitusprojekt, omandiõigus) 150 000 Esku Külaselts Projekt 3.5 (10%) Esku vabaõhulava (omandiõigus, ehitusprojekt, detailplaneering) 30 000 Esku Külaselts Projekt 3.5 (10%) Esku suurte majade juurde mänguväljakud (omandiõigus, ehitusprojekt) 80 000 Esku Külaselts Projekt 3.5 (10%) Noorteklubi rajamine Esku 15 000 Esku Külaselts Projekt Lustivere Kultuurimaja põranda remont x Ehitusnõunik Vald Lustivere mõisahoone keldri ruumide ehitusprojekti tellimine x Ehitusnõunik Vald Lustivere mõisa akende vahetus (ehitusprojekt) 1 000 000 Vallavanem, ehitusnõunik Projekt, riik Kamari IV külapäev 12 000 Kamari Haridusselts Projekt Võisiku külapäev 10 000 Võisiku Küla Selts Projekt Umbusi külapäev 10 000 Umbusi Külaselts Projekt Esku külapäev 10 000 Esku Külaselts Projekt Adavere suurte majade juurde mänguväljakud Kesk-Kuuse-Kase (omandiõigus, ehitusprojekt) 80 000 Adavere Mõisa Selts Projekt 3.5 (10%) Võisikule külaplatsi rajamine (kõlakoda) (omandiõigus, ehitusprojekt) 35 000 Võisiku Küla Selts Projekt 3.5 (10%) Lustivere mõisahoone keldri ehitus 2 000 000 Projekt Lustivere ajaloo raamat 15 000 Lustivere Külaselts Projekt Adavere Mõisakroonika 15 000 Adavere Mõisa Selts Projekt Adavere suurte majade juurde mänguväljakud Metsa (omandiõigus, ehitusprojekt) 80 000 Adavere Mõisa Selts Projekt 3.5 (10%) Umbusi vana koolimaja (sh lugemistuba) remont (ehitusprojekt) 1 000 000 2 000 000 Khordongi Ühing Projekt 3.5 (10%) omafinant- seering Raamatukogud ja internetipunktid Esku Raamatukokku uue mööbli muretsemine 20 000 Juhataja Vald Lustivere Raamatukogule uute ruumide muretsemine 150 000 Juhataja Vald Raamatukogude arvutiseerimine 18 400 Lustivere 24 000 Esku, Adavere Juhatajad Projekt, vald Esku raamatukogu remont, sh elekter (78 m2) (ehitusprojekt) 270 000 Juhataja Vald Lustivere Raamatukogu uus mööbel 145 000 Juhataja Vald Esku, Adavere ja Lustivere raamatukogule programm RIKS 90 000 Juhatajad Vald Esku Raamatukogu arendus (arvutid, paljundus, skanner, faks, valvesignalisatsioon) 29 000 Juhataja, Esku Külaselts Projekt 3.5 (10%), vald Kamari info(interneti)toa arendus (server, arvutid, paljundus, skanner, faks, valvesignalisatsioon) 82 000 Kamari Haridusselts Projekt Arvuti ja valvesignalisatsioon Võisiku infotuppa 18 000 Võisiku Küla Selts Projekt 3.5 (10%) Neanurme internetipunkt (remont, arvutid, valvesignalisatsioon) (omandiõigus) 35 000 Lustivere Külaselts Projekt 3.5 (10%) Umbusi internetipunkt (remont, arvuti, valvesignalisatsioon) 35 000 Umbusi Külaselts Projekt 3.5 (10%) Spordirajatiste korrastamine ja varustuse hankimine Lumesaani ostmine 45 000 SK «Tervis» Vald Kamari spordiväljaku korrastamine ja valgustamine 25 000 Kamari Haridusselts Projekt, vald Lustivere spordirajatiste korrastamine 20 000 Malle Tuur Projekt, vald Esku staadioni riietusruumide ehitamine 80 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Vaibla puhkekeskuse korrastamine 125 000 125 000 125 000 Ehitusnõunik Projekt, vald Kamari staadionimaja ehitusprojekt (omandiõigus) 13 000 Ehitusnõunik Vald Kamari spordiväljaku, terviseraja detailplaneeringu tellimine ja staadioni ümber aia paigaldamine (omandiõigus) 10 000 Ehitusnõunik Vald Lustivere staadionimaja ehitusprojekti tellimine 15 000 Lustivere Külaselts Vald Muretseda piirkondadesse suuski 60 000 Lustivere 60 000 Esku x Adavere Koolide direktorid Vald Lustivere spordirajatiste korrastamine (kate, pingid, äärekivid, terviseraja atraktsioonid) (omandiõigus, ehitusprojekt) 20 000 Kooli direktor Projekt 3.5 (10%), vald Kamari jõusaal 25 000 Kamari Haridusselts Projekt 3.5 (10%) Esku korvpalliplatsi rajamine 60 000 Esku Külaselts Projekt 3.5 (10%) Adavere terviseraja lõpetamine (omandiõigus) 500 000 Adavere Põhikooli direktor, arendusnõunik Projekt 3.5 (10%) Paigaldada Kamari suusarajale sild (omandiõigus) 15 000 Kamari Haridusselts Projekt Kamari Haridusseltsi uisud 10 000 Kamari Haridusselts Projekt Lauatennise varustuse hankimine (pallide masin) 10 000 Lustivere Külaselts Projekt 3.5 (10%) Adavere võrk- ja korvpalliplatsi rajamine 75 000 SK «Tervis» Projekt 3.5 (10%) Umbusisse võrkpalliplats 15 000 Umbusi Külaselts Projekt 3.5 (10%) Lustivere supluskoha arendamine (omandiõigus) x Lustivere Külaselts Projekt 3.5 (10%) Lustivere staadionimaja ehitus (omandiõigus, detailplaneering, ehitusprojekt) x Lustivere Külaselts Projekt 3.5 (10%) Pauastvere võrkpalliplatsi rajamine (omandiõigus) 30 000 Projekt 3.5 (10%) Adavere tennise- ja hokiväljaku rajamine 100 000 SK «Tervis» Projekt 3.5 (10%) Esku seikluskasvatusrada (omandiõigus, detailplaneering, ehitusprojekt) x Esku Lasteaed-Algkooli direktor Projekt 3.5 (10%) Kamari staadionimaja ehitus (omandiõigus, ehitusprojekt) 100 000 Kamari Haridusselts Projekt 3.5 (10%) Adaverre jõusaali rajamine 130 000 SK «Tervis» Projekt 3.5 (10%) Lustiverre korvpalliplats 65 000 Lustivere Külaselts Projekt 3.5 (10%) Spordielu juhtimine Võrkpallitreeneri palkamine (0,5 kohta) 60 000 SK «Tervis» Vald Spordiklubile «Tervis» bussi liisimine 100 000 SK «Tervis» Vald Sportliku ja keskkonnaalase lastelaagri korraldamine (50 last, 3 päeva) – piirkonna parimatele x 25 000 25 000 25 000 SK «Tervis» Projekt, vald Juhtimine Piirkonna kohalike omavalitsuste ühinemise konsultatsiooni tellimine 50 000 Arendusnõunik Projekt, vald Vallamaja I korruse remontimine ja mööbli muretsemine 400 000 Ehitusnõunik Vald Vallamaja akende vahetamine 250 000 Ehitusnõunik Vald Lisa 2 6.2. SWOT-analüüs Tugevused 1. Säilinud põllumajandus 2. Hea teedevõrk 3. Asukoht Kesk-Eestis 4. Kõrge mullaviljakus 5. Väljaõpetatud kaader / spetsialistid 6. Piisavalt metsikut loodust Nõrkused 1. Välja arendamata jäätmetöötlus 2. Vananenud puhastusseadmed 3. Vanad side- ja elektrivõrk 4. Puuduvad turistlikud vaatamisväärtused ja majutustingimused Võimalused 1. Turismitalude rajamine 2. Palju vaba tootmispinda 3. Arendada kalakasvatust Ohud 1. Suured erinevused valla eri piirkondade vahel 2. Sündide vähenemine 3. Maaelanike kiire vananemine 4. Ajude äravool 5. Vähene huvi noortel põllumajanduse vastu 6. Metsaressursi ebasihipärane kasutamine Lisa 3 6.3. Põltsamaa valla külade mõjupiirkonnad (2003. aasta seisuga) Põltsamaa linna mõjupiirkond: Põltsamaa linn 4801 Mõhkküla 109 Kuningamäe 83 Väike-Kamari 270 Annikvere 87 Võhmanõmme 185 Pauastvere 156 Alastvere 57 Mällikvere 170 Kokku 5918 Adavere mõjupiirkond: Adavere 705 Kalme 107 Pilu 52 Puiatu 75 Puduküla 59 Kokku 998 Esku mõjupiirkond: Esku 427 Rõstla 70 Vitsjärve 52 Räsna 15 Nõmavere 111 Lebavere 46 Kokku 721 Kamari mõjupiirkond: Kamari 211 Väike-Kamari 270 Kokku 481 Umbusi mõjupiirkond: Umbusi 127 Kablaküla 40 Kokku 167 Võisiku mõjupiirkond: Võisiku 542 Lustivere mõjupiirkond: Lustivere 452 Kaliküla 72 Neanurme 139 Tõrenurme 63 Pudivere 52 Kaavere 63 Sulustvere 102 Kokku 943 Lisa 4 6.4. Kultuuri- ja spordikalender AEG ÜRITUS KOHT/KORRALDAJA KONTAKT JAANUAR 3.–7.01 Talispordinädal Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 4.–6.01 «Tule tegutsema» Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 8.01. Kolmekuningapäeva kohvipidu Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 Peastarvutamise võistlus Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Eakate kohtumisõhtu Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 Matemaatikanädal Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 Talispordipäev Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 VEEBRUAR 14.02. Sõbrapäev Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Sõbrapäeva ühisüritused Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 Inglise keele nädal Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Iseseisvuspäeva tähistamine Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 23.02. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamine Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 Eesti Vabariigi aastapäeva aktused Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 Vabariigi aastapäev Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 Vabariigi aastapäeva aktus Vald Silja Peters 51 05 889 23.02. Vastlapäeva tähistamine Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 Vastlapäev Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 Vastlatrall Esku ja Kamari lasteaed Marika Tekkel 77 59 133 Seltsiõhtu Lustivere Külaselts Riina Paluoja 77 55 247 MÄRTS 7.–11. 03 Tüdrukute nädal Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 8.03. Naistepäeva tähistamine Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 Valla laste lauluvõistlus Lustivere Kultuurimaja Silja Peters 51 05 889 Emakeelenädal Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Emakeelenädal Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 Omaloomingupäev «Talendid särama» Esku ja Kamari kool Marika Tekkel 77 59 133 APRILL 1.04. Naljapäev Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 Perepäev Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 22.04. Jüriööjooks Esku ja Kamari kool Marika Tekkel 77 59 133 23.04. Jüripäev Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 29.04. Volbriöö Esku ja Kamari kool Marika Tekkel 77 59 133 MAI 8.05. Emadepäev Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 Emadepäev Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 Looduskaitsenädal Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Vigursõiduvõistlus «Vigurvänt» Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Heakorrapäev Lustivere Külaselts Riina Paluoja 77 55 247 Kevadmatk Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 JUUNI 1.06. Lastekaitsepäev Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Tutipidu Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Koolilõpu diskoõhtu Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 1.–8. klassi lõpuaktus Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 9. klassi lõpuaktus Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 22.06. Jaanipäev Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 23.06. Jaanipäev Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 23.06. Jaanituli, jaanipäeva tähistamine Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 Jaanipäev Umbusi Külaselts Jane Kanter 51 924 823 Jaanipäev Lustivere Kultuurimaja Vello Pelisaar 52 56 324 JUULI 8.–13.07 Suvespordi nädal Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 9.07. Põltsamaa valla küladepäev Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 Suvised rahvulikud spordimängud Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 AUGUST 15.– 18.08. Laste töö- ja puhkelaager Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 20.08. Tiigikontsert Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 Suvelõpu diskoõhtu Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 SEPTEMBER 1.09. Esimese koolipäeva aktus Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 1. september – tarkusepäev Esku ja Kamari kool Marika Tekkel 77 59 133 Sügisnäitus Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Lõikuspüha Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 19.-23.09 Sügisspordinädal Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109 Mihklipäeva sportlikud mängud Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 OKTOOBER Õpetajate päev Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Õpetajate päeva vastuvõtt Vald Silja Peters 51 05 889 22.10. Eakate kohvilaud-jututunnid Riigikogu liikmetega Võisiku Külaselts Villu Ojassalu 77 51 109 NOVEMBER 05.11. Kamari Haridusseltsi aastapäev Isadepäeva tähistamine Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 14.11. Isadepäeva tähistamine Võisiku Külaselts Villu Ojassalu 77 51 109 Isadepäev Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Kadri- ja mardipäev Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 27.11. Esimese advendi tähistamine Kamari Haridusselts Kalli Kadastik 77 56 277 DETSEMBER Advendiküünalde süütamine Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Jõulupidu Lustivere Põhikool Milvi Magus 77 55 247 Jõuluõhtu Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 Laste jõulupidu rahvaliku kombestikuga Esku Külaselts Hille Uus 52 52 691 Jõulupidu Umbusi Külaselts Jane Kanter 51 924 823 Jõulupidu Esku Lasteaed-Algkool Marika Tekkel 77 59 133 24.12. Võisiku-Kundrussaare külarahva ühine jõulupuu Võisiku Küla Selts Villu Ojassalu 77 51 109