Haanja Vallavolikogu — Haanja valla arengukava vastuvõtmine — KO, 229, 2033

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1, 2 ja 3, Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Haanja valla arengukava aastateks 2004–2014 (lisa määruse juures). 2. Määrus jõustub 4. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE

Haanja valla arengukava 2005–2014 Hää tullaq, hää ollaq, kipõt olõ-i kohegi September 2004 Sissejuhatus Esimene Haanja valla arengukava koostati 1995. aastal. Toonase arengukava peamine eesmärk oli tingimuste täitmine omavalitsuse staatuse saavutamiseks. Käesolev Haanja valla arengukava on dokument, mis määratleb valla arenguvõimalused ja kokkuleppelised eesmärgid aastateks 2005–2014. Arengukava on valminud üle poole aasta kestnud arengu kavandamise protsessi tulemusel, milles peamist ja aktiivset rolli etendasid vallaelanikud. Arengukavas määratletud strateegilised eesmärgid ning sõnastatud visioon aitavad igapäevaste otsuste tegemisel õigel sihil püsida. Eesmärkide püstitamisel ja tegevuste kavandamisel on eelkõige lähtutud vallaelanike vajadustest. Arengukava sisaldab lisaks strateegilisele osale ka nelja aasta tegevuskava, mis on aluseks valla eelarve koostamisele. Arengukava koostamise protsess Haanja valla arengukava 2005–2014 koostamiseks moodustati neli töögruppi: looduskeskkond ja maakasutus; ettevõtlus ja infrastruktuur; kultuur, haridus, noorsoo- ja seltsitegevus; sotsiaalvaldkond. Teemarühmadesse kaasati inimesi volikogust, vallavalitsusest, valla allasutustest, seltsidest. Kõigile vallaelanikele anti rahvakoosolekul ja vallalehe kaudu teada võimalusest liituda töögruppidega. Nii valla- kui ka maakonnaleht kajastasid arengukava koostamise protsessi olulisemaid etappe. Vallarahva arvamuste teadasaamiseks ning inimeste aktiviseerimiseks viidi vallalehe vahendusel läbi rahvaküsitlus, millele laekus 89 vastusankeeti. Rahvakoosolekud toimusid 19. veebruaril Haanjas ning 9. septembril Ruusmäel ja 10. septembril Haanjas. Töögruppide koosolekud leidsid aset 26. veebruaril, 18. märtsil, 15. aprillil, 3. mail, 12. mail ja 17. mail 2004. a. Arengukava koostamise seminaridel ja rahvakoosolekutel osales kokku 52 inimest. Arengukava projekt oli tutvumiseks ning täiendusettepanekute tegemiseks kättesaadav valla raamatukogudes ning vallamajas. Laekus kolm ettepanekut, millega on arengukavas ka arvestatud. Haanja valla arengukava koostamise protsessi konsulteeris Võrumaa Arenguagentuur. Haanja valla asend ja territoorium Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, Läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Valla territooriumile jääb Riia–Pihkva maanteel asuv Eesti-Läti piiripunkt Murati. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Võrust 15 km ja Riiast ca 220 km. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Valla territoorium hõlmab 17 047 hektarit. Looduslik mitmekesisus ja eri maastikukomponentide sünergiline mõju võimaldab määratleda Haanja valda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana.

Sotsiaalne keskkond Asustussüsteem Haanja vallas domineerib traditsiooniline hajaasustus. Tiheasustusalad on määratud Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku külas. Ruusmäe ja Haanja külas pakutavad teenused võimaldavad määratleda neid II astme keskustena (haridusteenus, arsti vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor). Ruusmäe piirkond liideti praeguse Haanja valla territooriumiga alles 1960. aastal seoses Ruusmäe külanõukogu jagamisega Haanja ja Misso külanõukogu vahel. Praeguseni on täheldatav suhteliselt tugev piirkondlik identiteet ja kahe keskuse vaheline konkurents. Valla 92 küla on valdavalt hajaküla tüüpi. Teeristidel esineb sumbkülasid. Asustustihedus 2004. a alguse seisuga on 7,6 in/km2, kuid suur osa inimestest elab nn keskuskülades Ruusmäel (199 inimest) ja Haanjas (191 inimest). Rahvastik Valla rahvastik on analoogselt maakonna ja Eesti trendidega pidevalt vähenenud. Rahvastik vanuse ja soo järgi aasta alguses, 2001–2004 Aasta Kokku 0–15 16–pens Pensioniealised Mehed Naised 2001 1414 274 794 346 715 699 2002 1372 254 793 325 702 670 2003 1320 227 775 318 674 646 2004 1290 213 767 310 655 635 Ränne Valla rahvastiku liikumises aastatel 2001–2004 domineerib vallaelanike asumine Võru linna (60 in). Järgmisena eelistatud elupaik on Võru vald (23 in), palju on lahkutud ka naabervalda Rõugesse (16 in). Vähem on suundutud linnadest Tallinnasse (15 in) ja Tartusse (11 in). Valda saabunuid on kõige rohkem Võru linnast (28 in), järgnevad Võru vald (11 in), Tallinn (8 in), Tartu (7 in), Valga (6 in) ja Põlva (5 in). Lahkujaid on seni rohkem kui juurdetulijaid. Pendelränne Võrumaal on 2001. a teostatud pendelrände uuringu alusel vaid kaks valda, mis ei jää ühegi tõmbekeskuse mõjualasse – need on Haanja ja Misso. Mõlemast käib siiski kõige enam (ca 10%) inimesi tööle Võrru. Võib arvata, et aastal 2004 on maakonnakeskusesse tööle käivate inimeste arv pigem kasvanud. Seda nii soovitud inimeste teadlik elukoha vahetus linnast maale) kui pealesunnitud pendelrände osas (töökohtade kadumine maal). Haridus Alusharidust saab omandada Haanja Lasteaia baasil. Üks rühm tegutseb Haanjas (20 last), teine Ruusmäel (11 last). Alg- ja põhiharidust pakub Haanja-Ruusmäe Põhikool. Kool tegutseb kahes õppehoones, millest Haanja hoone vajab investeeringuid söökla ja külmsaali ehituseks. Ruusmäel koolina tegutsev mõisahoone vajab aga ulatuslikke investeeringuid. Haanjas õppis 2003/2004. õa 80 last, Ruusmäel 63 last. Haanja-Ruusmäe Põhikooli teeb eriliseks süvaõppega suusaklassi olemasolu. Heade õpitulemuste ühe indikaatorina võib esile tõsta kooli õpilaste häid tulemusi aineolümpiaadidel ja võistlustel (aastatel 2000–2003 9 korda koht esikolmikus). Samas on suureks probleemiks pedagoogide kvalifikatsioon (enim kvalifikatsioonita õpetajaid maakonnas), samuti on suur pensionäride osakaal (19%). Arvestades valla kuju ja õpilaste elukohtade hajusust ning koolitee pikkust on kindlasti vajalik säilitada Ruusmäel vähemalt I kooliaste. Keskharidust omandatakse valdavalt naaberomavalitsustes, enamasti Võru linnas. Kutse- ja kõrgharidus omandatakse valdavalt väljaspool maakonda. Koolis käivate laste arv väheneb pidevalt. Õpilaste arvu prognoos aastaks 2010 vallas registreeritud sündide baasil näitab õpilaste arvu vähenemist 31%, mis on üle maakonna keskmise (27%). Suurim on põhikooliealiste laste arvu vähenemine – 36%, samas 1.–3. kl ealiste laste arv väheneb vaid 11%. Õpilaste arvu prognoos, 2004–2010* 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 _________________________________________________________________________________________________________ 1.–3. klass (7–9-aastased) 27 35 30 38 30 33 24 4.–6. klass (10–12-aastased) 46 37 32 27 35 30 38 7.–9. klass (13–15-aastased) 56 51 53 46 37 32 27 10.–12. klass (16–18-aastased) 67 63 58 56 51 53 46 Kokku 196 186 173 167 153 148 135 * Prognoosi aluseks on vallas registreeritud sünnid

Huviharidus Haanja-Ruusmäe Põhikooli baasil töötab neljandat aastat suusaklass, mille tegevust kaasrahastab Eesti Suusaliit. Annete arendamise ja vaba aja veetmisega saab tegelda Haanja-Ruusmäe Põhikooli huvialaringides, samuti Haanja ja Ruusmäe rahvamaja ringides ning naaberomavalitsuste huvialakoolides. Vallaeelarvest toetatakse huvialakoolides õppimist. Kultuur Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid (segarahvatantsu rühm, naisrahvatantsu rühm, levimuusika ansambel, näitetrupp, mudilaste- ja noortering, noorte näitering jt). Mõlemad rahvamajad vajavad renoveerimist. Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe – 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. Ka raamatukogud vajavad ruumide korrastamiseks investeeringuid. Ruusmäel paikneb Rogosi mõisa koduloomuuseum. Rogosi kastell-tüüpi mõisakompleks vajab suuremahulisi investeeringuid, vajalik on käivitada arutelud kompleksi edasiste funktsioonide ja parima eksponeerimise võimaluste üle. Erainitsiatiivil on loodud Hurda talumuuseum, kus toimuvad ka taluteatri etendused. Valla omandis on ka Suure Munamäe vaatetorn, koos seal asuva püsiekspositsiooniga. Torni juurde viiv jalgtee vajab renoveerimist. Vallas paikneb kaks EELK abikirikut, üks Pütsepal ja teine Jaanimäel. Plaanil asub EÕAK kirik. Suvekuudel on Plaani kirikus kunstinäitus, mille korraldab MTÜ Plaani Sõbrad. Kiriku baasil on kavas välja arendada mungaklooster. Kalmistuid on kaks: Plaani kalmistu ja Pütsepa kalmistu. Sport Haanjas on olemas 1, 2, 3 ja 5 km suusarada ning 3,2 km valgustatud suusarada, samuti suusatajaid teenindav suusakeskus. Suusarajad vajavad ja võimaldavad edasiarendamist ning ühendamist matkaradadega. Investeeringuid vajab radade märgistus. Sportimiseks kasutatakse ka Haanja ja Ruusmäe rahvamaja saale, kus saab mängida lauamänge. Võimlad puuduvad nii Haanjas kui Ruusmäel. Ruusmäel on ka jõusaal. Haanja- Ruusmäe Põhikooli juures on 250 m jooksuringiga spordiväljakud koos palliplatsidega, mille seisund on rahuldav. Koolivälise sporditegevuse ja traditsiooniliste spordiürituste korraldamisega tegeleb teatud määral Haanja Suusaklubi. Haanja valla elanikel on võimalus kaks korda nädalas tasuta kasutada Rõuge spordisaali, kuid teenuse kasutamist takistab puudulik transport. Kodanikeühendused Augustis 2004 on Haanja vallas registreeritud 12 mittetulundusühingut. MTÜ Haanja Suusaklubi põhitegevus on suusaspordi edendamine paikkonnas. MTÜ Haanja Talupidajate Selts koordineerib talupidajate tegevust paikkonnas, tuues eriti esile mahepõllumajanduse edendamise. MTÜ Haanja Tantsu, Mängu, Laulu Selts – peamine eesmärk on rahvatantsu viljelemine ja selle tutvustamine nii vallas kui ka väljaspool valda. MTÜ Haanja Maanaiste Selts tegeleb kodumajanduse arendamisega, valla kultuurielus kaasalöömisega, sotsiaalküsimustega. MTÜ Ruusmäe Naisselts tegeleb naiste vaba aja sisustamisega ja arendustegevusega külas. MTÜ Ruusmäe Noorteklubi eesmärk on noorte vaba aja sisustamine. Seltsing Rogosi tegeleb peamiselt kultuuriürituste organiseerimisega. Seltsing Palo Tarõ – kultuuriürituste organiseerimine paikkonnas. SA Suure Munamäe vaatetorn tegevuse eesmärk on Suure Munamäe vaatetorni ja kompleksi renoveerimine. Kodanikeühendused vallas on aktiivsed ja osalevad üha rohkem valla elu-olu ja arengu kavandamises ning suunamises. Toetust ja tegutsemisruume vajavad noorteühendused. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Sotsiaalhoolekanne Vallas on 1,5 sotsiaaltöötaja ametikohta. Volikogu juurde kuulub sotsiaalkomisjon. Hooldusteenuse pakkumiseks kasutatakse naabrihooldust. Hetkel hooldaja vormistatud kahele inimesele ja isiklik abistaja ühele sügava puudega inimesele. Probleemiks on sotsiaalhoolekandetööks vajaliku transpordi puudumine. Hoolekodu teenust pakutakse naabervaldade baasil (Rõuge, Vastseliina, Misso, Mikitamäe). Haanja vald osaleb Võrumaa Haigla erihooldusosakonna juurde toetatud elamise ruumide ehitamisel. Vallal on kolm sotsiaalkorterit (üks Ruusmäel, kaks Haanjas). Mõlemas külas üks korter kasutusel turvakorterina. Töötute osakaal 2003. a seisuga oli 3,4%, mis on vähem kui maakonnas keskmiselt. Nõustamisteenust on võimalik saada Haanjas ja Ruusmäel. Toimetulekutoetuste saajate osakaal, ca 13% tööealisest elanikkonnast, on võrreldav maakonna keskmisega Tervishoid Olemas on kaks arstipunkti (Ruusmäel ja Haanjas). Ruusmäel võtab kahel päeval nädalas vastu Misso perearst. Haanja arstipunktis vastuvõtt neljal päeval nädalas (kaks päeva perearst kahasse Varstu vallaga, kaks päeva pereõde). Kohapeal on esmaste analüüside tegemise võimalus. Parema vallaelanike teeninduse tagaks valla perearsti olemasolu. Puuduliku ühistranspordi tõttu on mõningate külade elanikel raskendatud arstiabi kättesaadavus. Haanja arstipunktis olemas ka hambaarsti kabinet, hambaarsti ei ole. Lastekaitse ja noorsootöö Valdkond kuulub sotsiaaltöötaja töökohustuste hulka. Koostööd tehakse nii lastevanemate, kooli, politsei, perearsti, kui ka lastekaitsetöötajaga. Pidevat tööd vajavad probleemsed pered hetkel puuduvad. Hooldusperesid on kaks, kaks last on ka eestkostele võetud. Noorsootöö vajab arendamist, kuid noorte endi initsiatiiv ja omaalgatus on seni väga vähene. Noored saavad õhtuti mängida lauamänge Haanja ja Ruusmäe rahvamajas, kus talveperioodil on tagatud järelevalve. Puudus on juhendajatest. Ruusmäel on noorte algatusel remonditud jõusaal, tegutsevad noorteklubi ja näitering. Lahendamist vajab noorteühenduste tegutsemiseks vajalik ruumiprogramm. Koolide baasil tegutsevates huviringides osalemine on raskendatud transpordiprobleemide tõttu. Looduskeskkond Maaressurss Maafond kokku on 17 047 ha. Registreeritud katastriüksused ja maafond seisuga 31.12.2003 (ha) Maaüksusi Haritav maa Looduslik rohumaa Metsamaa Õuemaa, sh hoonete all Muu maa sh vee all 1458 3106 1786 8010 125 1739 314 Silmapaistvalt suur on loodusliku rohumaa osatähtsus (11%), samuti veega kaetud alade ulatus (üle 50 järve). Metsamaa osakaal on 47%, mis on samuti üle maakonna keskmise. Seevastu haritava maa osakaal on alla maakonna keskmist (18 %), põllumaa keskmine boniteet on 31. Valla territooriumil asuvatest katastriüksustest paikneb 8220 ha Haanja Looduspargi territooriumil. Munitsipaalmaad on 27,3 ha, riigimaad 1696,6 ha. 509 ha on katastrisse kandmata riigimaad. Maavaradest on märkimisväärne vaid järvemuda, mis seni pole kasutamist leidnud. Lähitulevikus on vajadus korrastada ja renoveerida melioratsioonisüsteeme metsa- ja põllumaadel ning selgitada välja võimalike uute süsteemide rajamise vajadus. Puhkemajanduslik ressurss Puhkemajandusliku ressursina on oluline säilinud pärandkultuurmaastik, looduslik ja reljeefne variatiivsus, samuti talvist turismihooaega soosiv pikk lumeperiood ning järvede rohkus. Järved omavad potentsiaali ka kalaturismi arendamise seisukohalt. Võimalusi on ka jahiturismi arendamiseks. Lisaks Haanja Looduspargile jääb valla territooriumile Väike-Palkna maastikukaitseala. Vahelduva reljeefiga metsane maastik koos kõrgematelt kohtadelt ümbruskonnale avanevate vaadetega on vastav eestlaste domineerivale kujutlusele ideaalmaastikust. Haanja ressurss turismi ja puhkemajanduse arengu seisukohalt on ka tugev piirkondlik identiteet ja talumajapidamistes säilinud traditsiooniline elulaad, samuti tugevad käsitöötraditsioonid. Hetkel ei ole need ressursid leidnud tõhusat rakendamist. Haanja vallas on rikkalik ja mitmekesine vaatamisväärsuste loetelu, hõlmates nii looduslikke kui ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekte. Valdav osa objektidest vajab eksponeerimiseks investeeringuid. (Rogosi mõis, Plaani kirik, Suure Munamäe vaatetorn, Turistide kodu jt) Mõningast ärakasutamist turismiressursina leiavad ja väärivad traditsioonilised üritused (Haanja maraton ja rattaralli, käsitsi niitmise võistlus, aastavahetus Suurel Munamäel jt). Traditsiooniliste ürituste ja piirkondliku autentse omakultuuri kui turismiressursi realiseerimine omab suurt potentsiaali. Eraldi äramärkimist väärib Haanja Miis kui siseturistide jaoks kinnistunud stereotüüp või mütoloogiline arhetüüp kohalikust murrakust, elulaadist ja mõtteviisist. Puhkemajandusliku ressursina väärib samuti märkimist ja edasiarendamist suhteliselt tihe, kuid omaette olemist ja rahu võimaldav piisavalt hajutatud majutusettevõtete võrgu olemasolu. Võru linna ja Rõuge järel on Haanja kolmandal kohal majutuskohtade arvu poolest (164). Pakutakse ka toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Viimastel aastatel on lisandunud ca kaks turismiettevõtet aastas. Tugevaks müügiargumendiks ja positiivse imago kujundajaks on valminud puhke- ja suusakeskus koos osaliselt valgustatud suusaradadega. Vähe arenenud on tähistatud matkaradade ja puhkekohtade võrgustik ning ebapiisav on grupimajutust võimaldavate majutusettevõtete arv. Täiustamist vajab aktiivse puhkuse võimaluste, harrastustegevusi ning elamusi pakkuvate toodete palett. Looduslike atraktsioonide eksponeerimise puhul tuleb reguleerida külastajate liikumist, et ennetada all võimalikke arvukate külastajatega kaasnevaid probleeme. Majutuskohtade ja teiste turismiteenuste pakkumise mahu ja variatiivsuse kasv on eelduseks Haanja edule võrrelduna nt Otepää piirkonnaga. Tulenevalt keskmiselt neli nädalat pikemast püsiva lumikatte perioodist on Haanjal oluline eelis Otepää-Kääriku piirkonna ees taliturismi arendamisel. Täiendavat ja kohapeal seni piiratud turismiinfrastruktuuri ja turismiteenuste valikut on seni võimalik kompenseerida Võru linna baasil. Konkurentsi eeliseid nõrgendavaks teguriks võib lugeda turismiettevõtete vähese koostöö, turismindusalase oskusteabe, ettevõtluskogemuse ning ühisturunduse puudulikkuse. Turismiinfrastruktuuri arendamine ja kohaturundus maakondlikul tasandil ning koostöös naaberomavalitsuste, eriti Rõuge valla, Võru valla ning Võru linnaga on edu teguriks Haanja piirkonna turismihooaja pikenemisele ning Haanjamaa kui turismi sihtkoha efektiivsele turundusele ja teadvustumisele. Tehniline infrastruktuur Energeetika Elektrivarustuses esineb piirkonniti probleeme. Alternatiivenergia kasutuselevõtu võimalused on vanade vesiveskite kohtadel. Käesoleval ajal on energiatootmiseks vähest kasutust leidmas veeressurss. Veeressurss oli oluliselt suuremal määral kasutuses 20. sajandi alguses ja praegune kasutus omab kasvupotentsiaali. Vallas kavandatakse ka maakütte kasutuselevõttu alternatiivse energiaallikana. Välivalgustusliine on Haanja külas (ca 700 m) ja Ruusmäe külas (950 m). Haanja külas on vajadus veel ca 400 m ulatuses tänavavalgustusliinide rajamiseks. Valla territooriumi läbib Riia–Pihkva maanteega külgneval alal Valdai–Riia kõrgrõhuline loodusliku gaasi torustik rõhuga kuni 55 bar. Praeguseni antud ressurss kasutust pole leidnud, kuna liitumist võimaldavad investeeringud gaasijaotus- ja reguleermõõdujaama ehituseks on 2,5–3,5 milj. kr ning jaotustorustiku keskrõhuga kuni 3 bar ehitusmaksumus on ca 1 mln kr km. Teede infrastruktuur Valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruuskattega. Riigimaanteed on heas seisukorras. Vallateede seisukord on rahuldav. Maakonnakeskusest kulgeb põhja-lõunasuunaline kõvakattega tee läbi Haanja ja Ruusmäe küla. Ruusmäe–Kuklase teelõigu viimine kõvakatte alla tagaks kvaliteetse ühenduse Pihkva–Riia maanteega. Probleemiks on ka kõvakattega ühendustee puudumine Rõuge ning Vastseliinaga. Vallateede inventariseerimise andmetel on valla territooriumil teelõikude kogupikkus 163 km. Vallateede registri andmetel on 162,2 km kohaliku omavalitsuse ning 0,8 km erateid. Kõvakattega teed on 2,9 km ehk ligikaudu 1,8 %. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, sh lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukam ja töömahukam. Kommunikatiivne infrastruktuur Analoogtelefoni paigaldamise võimalus on AS Elioni andmetel kõigis valla piirkondades. Mobiilside pakkujatena on esindatud kolm operaatorit. Mobiilsidega on kaetud ligikaudu 90% valla territooriumist. Internetiühendus on võimalik avalikes internetipunktides: Haanja raamatukogus, Ruusmäe raamatukogus ja Luutsniku raamatukogus. Traadita interneti ala on Haanjas puhke- ja suusakeskuse territooriumil. Püsiühenduse võimalus on Haanja ja Ruusmäe küla elanikel. Teiste külade elanikele püsiühenduse võimaluse pakkumist takistab vähesest kasutajate arvust tulenev kõrge investeeringu hind. Postside teenust saab Haanja ja Ruusmäe postkontori ning Luutsniku postipunkti baasil. Vee- ja kanalisatsioonisüsteem Haanja küla Veetrassid kogupikkusega ca 1,5 km on halvas seisukorras ja vajavad investeeringuid. Kanalisatsioonitrassid kogupikkusega ca 2 km on samuti halvas seisukorras. Olemas nõuetele vastavad puhastusseadmed. Ruusmäe küla Veetrassid kogupikkusega ca 1,5 km on halvas seisukorras ja vajavad investeeringuid. Kanalisatsioonitrassid kogupikkusega ca 1,5 km on halvas seisukorras. Reoveepuhasti vastab nõuetele. Luutsniku küla Veetrassid kogupikkusega ca 0,8 km on halvas seisukorras. Kanalisatsioonitrassid kogupikkusega ca 1,0 km on halvas seisukorras. Vee puhastamine toimub looduslikult, biotiikide baasil. Puurkaevud Haanja – rekonstrueeritud 1998. a Ruusmäe I ja II – halvas seisukorras (vajalik rekonstrueerimine ja rauaeraldusseade) Luutsniku – halvas seisukorras (vajalik rekonstrueerimine ja rauaeraldusseade) Kokku on valla territooriumil 10 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5 m3 ööpäevas, on 4. Kuna veehorisont paikneb kohati 220 m sügavusel, kasutatakse lisaks salvkaeve. Vee tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, 2003. aastal oli see 28 tuhat m3. Veeheide 2003. aastal oli 18 tuhat m3. Ühistransport Ühendus maakonnakeskusega on hea, avatud ka bussiliin Suur Munamägi – Tallinn. Probleemne on ühistransport kaugematest küladest vallakeskusesse ning õhtustel aegadel. Õpilaste vedu korraldavad erafirmad lepingute alusel, kuid see ei taga alati huviringides osalemise võimalust. Jäätmemajandus Ohtlike jäätmete süsteemset kogumist ei toimu. Klaasijäätmete kogumiseks on konteinerid Haanjas ja Ruusmäel. Orgaaniliste jäätmete kogumist ei toimu. Olmejäätmeid ühismajapidamistest ja mõningatest üksikmajapidamistest kogub AS Ragn-Sells. Vald on paigaldanud prügikastid Haanjase ja Ruusmäele ning puhke- ja supluskohtadesse, kust prügi äraveo korraldab lepingu alusel AS Ragn-Sells. Kaasaja jäätmekäitluse nõuetele vastava süsteemi tagamiseks on vajalikud investeeringud ohtlike jäätmete kogumiseks ning olmeprügi sorteerimise korraldamiseks. Elamumajandus Valla omandis olevaid kortereid on Haanja külas 8 ning Rusmäel 29. Ruusmäe külas on otstarbekas enamiku korterite müük, samas Haanja külas on vajadus lisaks 5–10 munitsipaalkorteri järgi. Väljastatud ehituslubade arv on aasta-aastalt tasapisi tõusnud. Kinnisvara hinnad on alates 2001. aastast tõusnud, kallinedes mõne aastaga 2–3 korda. Suur nõudlus on Haanja piirkonna eramute järele. Objektide väärtuseks on enamasti privaatne, looduskaunis asukoht, arvukad väikejärved, samuti Võru lähedus ning head ühendusteed. Ostjad on nii kohalikud kui teiste linnade elanikud. Valla üldplaneeringu koostamise raames on vajalik määratleda uued ja arendatavad elamupiirkonnad. Ettevõtlus Haanja vallas on äriregistri andmetel seisuga 6.08.2004 registreeritud 76 eraõiguslikku juriidilist isikut. Tegutsevaid aktsiaseltse on kaks: AS H-Central, mille põhitegevusala on hakkepuidu tootmine, ning Hallimäe AS, põhitegevusalaga arhitektuurne nõustamine ja projekteerimine. Osaühinguid on 29, neist 4 likvideerimisel. Registreeritud on ka 44 füüsilisest isikust ettevõtjat. Valdavalt tegutsetakse primaarsektoris ja turismiteeninduses. Põhitegevusalad on enamasti põllumajanduslik tootmine ja põllumajandussaaduste töötlemine, metsamajandus ja puidutöötlemine ning turismiteenuste pakkumine. Veel tegeletakse metallkonstruktsioonide tootmise, transpordi, kaubanduse jm aladega. Mittetulundusühinguid on 12. Nende hulgas nt Lõuna-Eesti Väikeloomakasvatajate Selts. Haanja valla arengut mõjutavad üldised suundumused • Eurointegratsiooni positiivse mõju tulemusel kiireneb majandusareng, lihtsam piiriületus toob rohkem külastajaid Lätist ning üldise huvi ja turvatunde kasvu taustal ka muudest liikmesriikidest. • Eesti majandus globaliseerub ja tertsialiseerub – teeninduse osakaal hõives ja ka SKPs kasvab. Kasvab kaubavahetus ja tarbimine, suureneb nõudlus äriteenuste, ehituse, siseturismi ja muu teeninduse järele. • Põllumajandustootjad saavad EL lisainvesteeringuid, millega tõuseb tootlikkus ja konkurentsivõime. Tööjõuvajadus maamajanduses siiski väheneb. • Majandus kontsentreerub keskusregioonidesse. • Jätkub regioonide spetsialiseerumine (majandusharude lõikes). • Teadmistepõhise majanduse areng. ○ Kasvab vajadus arendustöö, tootmist korraldavate ja keeruliste masinatega toime tulevate oskustööliste järele, st uus tootmine paikneb valdavalt suuremate keskuste lähedal, kus on piisav tööjõukontsentratsioon ja kus ühtlasi asuvad õppeasutused, mis töötajaid ette valmistavad ja ümber õpetavad. • Konkurentsi tihenemine. • Töökohtade kahanemine esmasektoris. ○ Kasvava tööhõivega harud: puiduklaster, metallitöötlemine, turismisektor. ○ Kahaneva hõivega harud: põllumajandus, kalandus, metsandus. • Pendelrände kasv. ○ Linnaregioonidest väljapoole jääb keskuslinnaga seotud kaugem tagamaa, kust käiakse linna tööle ja teenust saamas, kuid kus asustus on märksa hõredam: tegeldakse peamiselt puhke- ja põllumajandusega. ○ töörände tagamaad ilmselt laienevad veelgi. ○ Maakonnalinnade ja nende tagamaa seotus suureneb: (teenindus)töökohad koonduvad linna, kuid elukohad ja puhkuse veetmine linnade lähedale. Ka tööstus paikneb ümber maalisse odavamasse ja paremasse keskkonda – moodustuvad linnaregioonid. Eestis on määratletud (Jauhiainen jt 2002) 12 suuremat linna (sh Võru) koos nende lähitagamaaga, kus vähemalt 25% töötajatest käib tööl keskuses. • Geograafilise ruumi väärtustumine (territoorium inimese kohta). ○ Linlased soetavad korteri asemel maade ja metsadega vana talumaja ca tunni kaugusel kesklinnast või uue maja linnale lähemal. ○ Tallinlased-tartlased soetavad ka maa- ja suvemaju üle Eesti. Haanja valla profiil

Valla profiili kaardistamise metoodika põhines omavalitsuse materiaalsete ning mittemateriaalsete väärtuste ehk tugevate ja nõrkade külgede hindamisel. KOV profiili selgitamiseks hinnati kaheksat komponenti, millest igaüht võib arendada edasi sõltuvalt situatsioonist ja ootustest. Need komponendid on: • füüsilised ressursid (asukoht, infrastruktuur, maastik jms); • inimressursid (rahvastiku arv, haridustase, kodanike ja vabatahtlike ühenduste olemasolu jms); • majandustegevus ja töökohad (äriettevõtted, põllumajandus, metsandus jne); • oskusteave, oskused ja personaalne kompetents; • piirkonna kultuur, tavad ja väärtused; • valitsemise ja demokraatia tase (juhtimine, haldusvõime jne); • piirkonna imago ning taju (sisemine ja välimine); • välissuhted. Arutelude käivitamiseks ning omavalitsuse olude formaalse ülevaate koostamiseks hinnati kõigi kaheksa komponendi tunnuseid kolmel ajahetkel – hetkeseis, tagasivaatav hinnang aastale 2000 ja soovitav seisund aastal 2014. Graafiliselt esitatuna võimaldab see vaadelda omavalitsuse arengut määratud ajaperioodi jooksul, analüüsida piirkonna iga komponenti (tugevaid ja nõrku külgi) ning suunata ressursse tulevikuprojektidele. Diagrammi iga komponent on grupitöö ja ühise diskussiooni tulemusena hinnatud punktiskaalas 0 kuni 5: «kasutuskõlbmatu» (0), «väga halb» (1), «halb» (2), «hea» (4) ja «väga hea» (5). Seejärel on saadud tulemused projitseeritud omavalitsuse imago kaheksasuunalisele graafilisele kujutisele. Visioon 2014 • Haanja vald on valdavalt traditsioonilise hajaasustusega, turvaline, heakorrastatud ja arenenud infrastruktuuriga soositud elupaik. • Haanjamaal väärtustatakse piirkonna identiteeti, pärandkultuuri, traditsioone, koostööd ja omaalgatust. • Haanjamaal hoitakse ja hinnatakse looduskeskkonda. Arenev väikeettevõtlus on loodustsäästev ning tugineb piirkonna eripärale ja ressurssidele. • Haanja on aastaringselt edukalt toimiv turismi- ja puhkemajanduspiirkond ning harrastusspordi keskus. Üldeesmärk Haanja vallas on loodud tingimused elanike heaoluks ja arenguks, ettevõtluse edenemiseks ning looduskeskkonna säilimiseks. Valdkondade eesmärgid Looduskeskkond • Jäätmemajandus on korrastatud • Põllumajanduslikus kasutuses maa ei ole vähenenud, kuid põllumajanduslik tegevus ei ületa loodustaluvust • Metsad on hooldatud • Väärtuslike maastike kasutus on reguleeritud, vaated on avatud • Veekogud on puhtad ja liigirikkad, rajatud ja korras on avalikud supluskohad • Matkarajad ja puhkekohad on korras, võrgustatud ja tähistatud • Elanikel on kõrge keskkonnateadlikkus Sotsiaalvaldkond • Tagatud kvaliteetne hoolekandeteenus • Avahooldusteenus on tagatud kõigile abivajajatele • Ruusmäel on välja ehitatud sotsiaalmaja, Haanjas remonditud sotsiaalkorterid • Vaimse puudega inimestele võimaldatud toetatud elamine • Sotsiaaltöö teostamiseks olemas transpordivõimalused • Vald maksab täiendavaid sotsiaaltoetusi • Haanjas ja Ruusmäel tagatud esmatasandi arstiabi ja esmatasandi uuringute võimalus • Vallas on aktiivne noorsootöö, toimib preventiivtöö Haridus, kultuur ja sport • Haanja vallas on võimalik omandada konkurentsivõimeline põhiharidus, algharidust saab omandada nii Haanjas kui Ruusmäel • Väikelastel on võimalus käia kodulähedases lapsesõbralikus lasteaias või mängurühmas • Ellu on kutsutud nn elulaadi keskus, mis kannab edasi rahvamuusika-, käsitöö- ning keelepärandit • Välja on arendatud jalgratta(suusarolleri)-, suusa- ja matkaradade võrk • Korrastatud ja avalikus kasutuses on Rogosi mõisakompleks, Haanja Rahvamaja-Turistide Kodu ja Suure Munamäe vaatetorn • Haanja-Ruusmäe põhikoolis jätkub suusaklassi tegevus • Haanja on baasiks koolispordi, harrastusspordi ja noorte tasemevõistlustele ja rahvusvahelistele võistlustele Ettevõtlus ja infrastruktuur • Igal soovijal olemas võimalus elektroonilisele infovahetusele (andmeside võimalus ka hajakülades) • Rajatud on arendatud infrastruktuuriga väikeelamu piirkond • Haanja–Holsta, Ruusmäe–Kuklase, Rõuge–Haanja, Haanja–Kündja (kuni Vaskna järveni) teelõigud on mustkatte all • Tiheasustusaladel heas korras infrastruktuur, tagatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumisvõimalus soovijatele • Tagatud kvaliteetne elektrivarustus • Haanja on tuntud ja väärtustatud loodus- ja pärandturismi sihtkoht, aktiivse puhkuse tuumala Võrumaal ja Eestis • Välja on arendatud aktiivse puhkuse ja sportimise võimalused, osaliselt aastaringseks kasutamiseks (suusakeskus, jalgratta-, matka- ja suusarajad, lumesaanirajad, mäesuusatrassid jne) • Välja on arendatud ühtne visuaalne infosüsteem (viidad, infotahvlid, külade sildid jne) • Toimib piirkondlik turismi- ja puhkemajanduse koostöövõrgustik ja ühine kohaturundus (majutus, toitlustus, käsitöö, aktiivne puhkus, harrastused jne) • Kohaliku võimu, ettevõtjate ja MTÜ-de koostöö on sihipärane ja järjepidev • Haanja soosib teadmistepõhist ning looduslähedast ja keskkonnasõbralikku ettevõtlust ja arendustööd. Arengukava täitmine ja täiendamine Vallavalitsus esitab arengukava täitmise kohta volikogule aruande vähemalt üks kord aastas. Valla kaasfinantseerimisel muude organisatsioonide poolt elluviidavate tegevuste osas on aruandekohustuslane vallavalitsuse ees vastutav projektijuht. Seaduse kohaselt vaatab volikogu valla arengukava üle iga aasta 1. oktoobriks, mis võimaldab vajadusel teha täiendusi ja parandusi. Arengukava täiendamine toimub vastavalt muutunud tingimustele ja olukorrale seaduses ettenähtud korras ning kogukonna aktiivsel kaasosalusel. Haanja valla tegevuskava 2005–2008 Tegevus Elluviija 2005 (tuhat krooni) 2006 (tuhat krooni) 2007 (tuhat krooni) 2008 (tuhat krooni) Finantsid/allikas HARIDUS, KULTUUR, SPORT, MTÜ-d, NOORSOOTÖÖ Koolivõrgu korrastamine • otsus koolihoonete kasutuse ja klassikomplektide kohta aastani 2014 (2004) • koolihoonete ruumikasutuse korraldamine • õpilastranspordi korraldamine Volikogu Vallavalitsus 30 35 40 40 Valla eelarve (145 000) Haanja-Ruusmäe Põhikooli söökla ehituse lõpuleviimine Vallavalitsus 1 000 Valla eelarve Laste mänguväljakute rajamine (Haanjasse, Ruusmäele, vajadusel teistesse küladesse) Vallavalitsus 150 150 Valla eelarve (60 000) Haanja-Ruusmäe Põhikooli spordiväljakute kaasajastamine Vallavalitsus, Haanja-Ruusmäe Põhikool 300 250 Valla eelarve (110 000), fondid Haanja Rahvamaja põranda ja akende vahetus Vallavalitsus 500 Valla eelarve (100 000), riigieelarve, fondid Lasteaia ruumide ehitus Haanjasse Vallavalitsus 3 000 Valla eelarve (700 000), riigieelarve Võro keele õppe jätkamine Haanja-Ruusmäe Põhikooli ja lasteaedade baasil (keelepesad) Vallavalitsus, Haanja-Ruusmäe Põhikool 100 100 100 100 Võro Instituut, valla eelarve (80 000) Kõrgharidust omandavate valla ja allasutuste töötajate toetamine Vallavalitsus 15 20 20 20 Valla eelarve (75 000) Andekate Haanja valla noorte ja juhendajate toetamine (üld- ja huvihariduse valdkonnas) Vallavalitsus 20 20 25 25 Valla eelarve (90 000) Rogosi mõisakompleksi parempoolse tiiva (rahvamaja) renoveerimine Vallavalitsus 5 500 Valla eelarve (300 000), mõisakoolide programm (700 000), laen, fondid Suure Munamäe torni jalakäijate tee renoveerimine Vallavalitsus, SA Suure Munamäe Torn 1 000 Valla eelarve 200 000 Elulaadi keskuse («Haani Rahvakultuuri Kooli») loomise toetamine • Ettevalmistustööd, äriplaani koostamine • Koolituse käivitamine • Kooli promotsioon ja väliskoostöö Initsiatiivgrupp Vallavalitsus 100 200 200 200 Valla eelarve (140 000) Kultuurkapital, valla eelarve, fondid Valla elanike, sh noorte huvitegevuse võimaluste arendamine Vallavalitsus 40 50 60 60 Valla eelarve (210 000) Noorte klubiliseks tegevuseks ruumide eraldamine Haanjas Vallavalitsus 150 Valla eelarve (150 000) Haanja-Ruusmäe Põhikooli külmsaali/määrderuumi ehituse lõpuleviimine Vallavalitsus 1 000 Valla eelarve (300 000) M.4.6. Traditsioone loovate ja väärtustavate ürituste väljatöötamine ning korraldamine (nt MUNAFEST) Rahvamajad 100 100 100 M.4.6.2, valla eelarve (60 000) Piirkondlike spordi- ja kultuuritraditsioonide jätkamine ja arendamine Rahvamaja 50 50 50 50 Vallavalitsus (100 000), fondid Kolmanda sektori ja eraalgatuse toetamine, eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevustes Vallavalitsus 40 40 40 40 Valla eelarve (120 000), erakapital, fondid (nt stardiabi) Rogosi mõisakompleksi peahoone ja pargi renoveerimine Vallavalitsus Valla eelarve, fondid JUHTIMINE Väliskoostöö ja KOV koostöö arendamine, sh koostöö arendamine naabervaldadega Vallavalitsus 15 20 20 20 Valla eelarve Valla uue üldplaneeringu koostamine 200 Valla eelarve Valla «aasta inimese» tunnustamine Vallavalitsus 10 10 15 15 Valla eelarve Volikogu, vallavalitsuse ja sidusstruktuuride info edastamine sihtgruppidele (Infopäevade läbiviimine valla erinevates piirkondades, valla leht, kodulehekülg) Uue üldplaneeringu koostamine 200 Valla eelarve ETTEVÕTLUS JA INFRASTRUKTUUR Elektrivõrgu jaotussüsteemide rekonstrueerimine kvaliteetse elektrivarustuse tagamiseks tarbijatele Vallavalitsus Eesti Energia Eesti Energia, kinnistu omanik, fondid Ruusmäe–Kuklase teelõigu mustkatte alla viimine (4 km) Maanteeamet 8 000 Riigieelarve Haanja–Rebase–Rõuge teelõigu mustkatte alla viimine (9 km) Maanteeamet 18 000 Haanja–Kurgjärve–Rõuge teelõigu mustkatte alla viimine (9 km) Maanteeamet 18 000 Riigieelarve Haanja–Holsta teelõigu mustkatte alla viimine (2 km) Maanteeamet 4 000 Riigieelarve Haanja–Kündja (Vaskna järveni) teelõigu mustkatte alla viimine (2 km) Maanteeamet 4 000 Riigieelarve IT kommunikatsiooni võimaluste väljaarendamine (Plaani, Murati, Haanja külades) ja kvaliteedi parandamine Vallavalitsus, erasektor 320 160 erasektor, kasutajad Vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri väljaarendamine Haanjas ja Ruusmäel, puurkaevude rajamine külades Vallavalitsus, omanikud 3 500 3 500 Valla eelarve (1 500 000), fondid, omanikud Rauaeraldusseadmete paigaldamine Ruusmäele 300 KIK, vallaeelarve (30 000) Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside osaline renoveerimine Haanjas ja Ruusmäel 1 500 Vallaeelarve (300 000) Haanja suusaradade arendamine, maratoniradade kohaldamine krossiratta radadeks Vallavalitsus, MTÜ Haanja Suusaklubi 200 700 300 300 Valla eelarve (300 000), RAK M4.6.2. fondid Suusa, matka-, kelgu-, saani- ja jalgratta/rolleriradade ning puhkekohtade võrgu arendamine • Haanja–Rõuge, Haanja–Võru jalgrattatee rajamine Vallavalitsus, Looduspark 950 2 000 10 000 10 000 Maanteeamet RAK M4.6.2 Valla eelarve, fondid Haanja Suusaklubi, maaomanikud, vallavalitsus • Turismiobjektide ja turismiettevõtete ühendamine radade võrgustikku Maanteeamet 25 25 25 25 • Haanjat–Rõuget ühendavate lumesaaniradade kaardistamine ja hooldus Erasektor, Vallavalitsus, Looduspark 70 20 20 20 • Puhkekohtade rajamine ja hooldus Vallavalitsus, Looduspark, RMK 60 70 50 50 Energia- ja soojamajanduse arengukava koostamine, energiaauditite läbiviimne munitsipaalhoonetes Vallavalitsus 50 Valla eelarve (10 000) Energiasäästu programm Visuaalse infosüsteemi arendamine (külade nimesildid, infoviidad, infotahvlid, radade märgistamine, sh marsruudid Haanja–Vällamäe–Kütiorg, Haanja–Piusa, Haanja–Viitina) Vallavalitsus, MTÜ-d, omanikud, RMK, Rõuge Vallavalitsus, Võru Vallavalitsus, Vastseliina Vallavalitsus, Haanja Looduspark, RMK 250 200 50 50 Valla eelarve (60 000), RMK, RAK M4.6.2, fondid, Haanja Looduspark Kohamarketing valla atraktiivsuse tõstmiseks soovitavate ettevõtete asukohana ja turistide ligitõmbamiseks Vallavalitsus, Haanja Looduspark, erasektor 150 150 150 150 Valla eelarve (150 000), fondid Väikeelamupiirkonna detailplaneeringu koostamine ja infrastruktuuri väljaarendamine (Üvarjärve piirkonnas) Vallavalitsus 100 1 500 1 500 Valla eelarve (100 000), fondid Mäesuusatrasside rajamine (nt Häälimäe nõlvale) Vallavalitsus Erasektor 4 000 3 000 Vallaeelarve (20 000), erasektor, RAK, fondid Tehislumesüsteemi väljaehitamine ja haldamine Vallavalitsus, erasektor 2 500 Vallaeelarve (200 000) Suusaradade hooldustehnika soetus (mootorsaan, rajatraktor) Vallavalitsus, erasektor 150 1 400 310 000 Haanja, Ruusmäe jt külade haljastuse korrastamine ja heakorra arendamine Vallavalitsus 20 20 20 20 Valla eelarve (20 000), fondid Alternatiivenergia kasutuselevõtu toetamine Vallavalitsus 10 10 20 20 Kinnistu omanikud, fondid Alternatiivse maaettevõtluse, sh maaturismi, kala- ja vähikasvatuse ning (mahe)põllumajandusliku toomise ja töötlemise toetamine (info rahastamisvõimalustest, koolitus) Vallavalitsus, Haanja Taluselts 10 10 10 10 Valla eelarve (40 000) Väikeettevõtluse arengu toetamine (ettevõtlustoetuse rakendamine) Vallavalitsus 50 50 70 70 Valla eelarve (260 000) Ettevõtjate, sh põllumajandustootjate tunnustamine Vallavalitsus 20 20 20 20 Valla eelarve (80 000) SOTSIAALSFÄÄR Uimasti- ja AIDS-i ennetustöö tõhustamine, kaasates haridustöötajaid ja ametkondi Sotsiaaltöötaja, kool, ametkonnad, MTÜ-d 50 50 50 50 Valla eelarve (40 000), fondid, riigieelarve (160 000) Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine valitud siht- gruppidele (lasterikkad pered, õpilased, üksikvanurid, puuetega inimesed, eriolukorrad) Vallavalitsus 100 120 130 140 Valla eelarve, riigieelarve Transpordi korraldamine sotsiaaltöö teostamiseks Vallavalitsus 60 60 60 60 Valla eelarve (240 000) Töötute ja puuetega inimeste ümberõppe võimaluste loomine ja tööturule naasmise toetamine Sotsiaaltöötaja 100 100 100 100 Valla eelarve, fondid Koostöö tihendamine ametkondadega sotsiaaltöö tõhustamiseks Sotsiaaltöötaja 5 5 5 5 Valla eelarve (20 000) Nõustamisteenuse tõhustamine, sh sotsiaaltöötajate täiendusõpe Sotsiaaltöötaja 50 50 50 50 Valla eelarve (40 000), fond Avahooldustöö korraldamiseks vajadusel teenuse ostmine erasektorilt või täiendava töötaja töölevõtmine Vallavalitsus 20 30 40 50 Valla eelarve (140 000) Sotsiaalkorterite remont Haanjas (pesuruum, ahjud, sanitaarremont) Vallavalitsus 200 Valla eelarve (50 000), fondid Kortermaja ümberehitamine sotsiaalmajaks Ruusmäel Vallavalitsus 500 Valla eelarve (100 000), fondid Noorsootöö arengukava koostamine Vallavalitsus 10 Valla eelarve (10 000) LOODUSKESKKOND Väärtuslike maastike hooldus, vaadete avamine Vallavalitsus, Haanja Looduspark, maaomanikud 100 100 100 100 Valla eelarve (100 000) Looduspark, riigieelarve, fondid Järvede ja kallasradade korrastamine, puhastamine (Kavadi, Vaskna, Palo-Jüri, Ruusmäe) Vallavalitsus, Haanja Looduspark, maaomanikud, MTÜ-d 100 100 100 100 Valla eelarve (100 000) Looduspark, RAK, fondid Haanja valla jäätmekava koostamine Vallavalitsus 40 Valla eelarve Ohtlike jäätmete kogumiskoha rajamine Haanjasse ja Ruusmäele Vallavalitsus 100 100 Valla eelarve (25 000), KIK, fondid Ohtlike jäätmete kogumiseks transpordi korraldamine üks kord aastas Vallavalitsus 20 20 20 20 Valla eelarve (80 000) Sorteeritud olmeprügi kogumiskeskuste rajamine Haanjas ja Ruusmäel Vallavalitsus 200 200 Valla eelarve (100 000), RAK, fondid Jäätmete käitlemise ja keskkonnahoiualase teavitustöö läbiviimine, tarbjateadlikkuse suurendamine (infopäevad, õppepäevad, voldik, teavitustöö vallalehes jms) Vallavalitsus, Looduspark, Haanja-Ruusmäe Põhikool 50 50 50 50 Valla eelarve (25 000), Haanja Looduspark, RAK, KIK, fondid Heitveepuhastite, sh keskkonnasõbralike märgalapuhastite rajamine eramajapidamistele Omanikud, vallavalitsus 500 500 500 500 Erakapital, fondid Kasutatud allikad 1. Annus, T., Jauhiainen, J., Jõgi, K., Kliimask, J. jt. Kutseõppeasutuste võrgu korraldamine lähtuvalt regionaalsest spetsialiseerumisest. 2. Kalk, A. Haanja valla sotsiaalmajanduslik areng, bakalaureusetöö 2003. 3. Raagmaa, A. Majanduskeskkonna globaalsed muutused, Eesti regionaalne areng ja väikeettevõtlus selle kujundajana, 1996. 4. Roose, A., Vellak, A. jt. Looduslike ja sotsiaalmajanduslike tegurite hinnang puhke- ja turismimajanduse arendamisele Haanja kõrgustiku keskosas, 2000. 5. T. Tammaru. Eesti linnade mõjualad ja pendelränne, 2001. 6. Terk, E., Raagmaa, G. Ettevõtluse võimalused maakondades, 2004. 7. Tilman Bieber (GOPA-Consultants) Feasibility Study. Haanja Recreation & Sports center with cross country ski track and a start and finish area, 2002. 8. Uuet, L. Eesti haldusjaotus 20. sajandil, 2002. 9. Võrumaa 2000…2001, 2002. 10. Võru maakond arvudes, 2002. 11. Võrumaa 2002…2003, 2004. 12. Võrumaa Arenduskeskus, Haanja valla arengukava, 1995 Lisa 1. Arengukava koostamise seminaril osalejate nimekirjad* * Lisas 1 toodud nimekirjad on kättesaadavad Haanja Vallavalitsuse kantseleis Haanjas ja Haanja, Ruusmäe, Luutsniku raamatukogus. Lisa 2. Ajaloolis-kultuurilise väärtusega ning kaitstavad looduslikud objektid Haanja vallas Sh kultuurimälestised Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress 1 5701 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Haanja küla 2 5702 Vabadussõjas hukkunute ühishaud Raagi küla 3 5703 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Ruusmäe küla, Ruusmäe tammik 4 5704 Rogosi-Pütsepa kalmistu Pütsepa küla 5 5705 Plaani kalmistu Plaani küla 6 7337 Koduorel, 19. saj (puit) Jaanimäe EELK palvela 7 7338 Laud, 19. saj (puit) Jaanimäe EELK palvela 8 7339 Krutsifiks, 20. saj (puit, metall) Ruusmäe EELK palvela 9 7340 Karikas, 19/20. saj (messing, hõbetatud) Ruusmäe EELK palvela 10 7341 Leivik, 1950. aastad (hõbe) Ruusmäe EELK palvela 11 7342 Krutsifiks, 20. saj (puit, metall) Ruusmäe EELK palvela 12 13380 Kääbas Hulaku küla 13 13381 Kääbas Hulaku küla 14 13382 Kääbas Hulaku küla 15 13383 Kääbas Hulaku küla 16 13384 Kääbas Hulaku küla 17 13385 Kääbas Hulaku küla 18 13386 Kääbas Hulaku küla 19 13387 Kääbas Hulaku küla 20 13388 Kääbas Hulaku küla 21 13389 Kalmistu Luutsniku küla 22 13390 Kalmistu «Poola kalmed» Luutsniku küla 23 13391 Asulakoht Plaani küla 24 13392 Asulakoht Plaani küla 25 13393 Kalmistu Plaani küla 26 13394 Kalmistu Plaani küla 27 13395 Kääbas Plaani küla 28 13396 Ohvriallikas Plaani küla 29 13397 Kalmistu «Lastekalmetumägi» Soodi küla 30 13398 Kalmistu Trolla küla 31 13399 Kalmistu «Häälimägi» Uue-Saaluse küla 32 14078 Plaani õigeusu kirik, 1874 Plaani küla 33 14079 Rogosi mõisa peahoone tiibhoonetega, 17.–19. saj. Ruusmäe küla 34 14080 Rogosi mõisa park Ruusmäe küla 35 27134 Vabadussõja Munamäe lahingu mälestussammas Haanja küla sh kaitstavad looduse üksikobjektid Haanja vallas • Klaasi tamm, Tuuka Klaasi talu juures • Mustahamba tamm, Mustahamba küla • Sinisilla tamm, Uue-Saaluse, Sinisilla talu • Ruusmäe tamm, Ruusmäe järve põhjakaldal • Kunderi kivi, Suure Munamäe lõunanõlval Muud vaatamisväärsused • Haanja Looduspark • Suur Munamägi, Baltimaade kõrgeim tipp (318,1 m merepinnast) ja renoveerimisel 1939. a valminud 29 m kõrgune vaatetorn • Mõisamuuseum Rogosi kastellmõisas • Vällamägi (302,9 m merepinnast), kahetipuline ja unikaalse ürgse metsakooslusega, Vällamäe matkarada • Väike-Palkna maastikukaitseala Luutsniku lähedal • Kavadi järv, park ja Häälimägi Uue-Saaluses • Jaanimäe savikirik, 1939. a • Haanja rahvamaja (Turistide kodu) Lisa 3. Haanja valla sotsiaalsfääri statistika Andmed seisuga 01.01.2004 * elanikke 1290 * lapsi vanuses 0–6 a 68 * lapsi vanuses 7–18 a 210 * tööealisi 695 * pensionäre 317 * puudega inimesi 196 * puudega lapsi 10 * töötuid 23 * 3 ja enama lapsega peresid 32 * alla toimetuleku piiri elavad lastega pered 18 * alla toimetuleku piiri elavad pered 101 * määratud hooldaja puudega inimestele 133 * perekonnas hooldamisel 1 laps * eestkostel 3 last ja 2 vaimupuudega täiskasvanut Haanja vallas makstavad toetused (2004) • sünnitoetus (3000 kr) • matusetoetus (1000 kr) • küttepuudetoetus omasteta vanuritele ja üksi lapsi kasvatavale vanemale • ravimite ja prillide ostmiseks • raske majandusliku olukorra tõttu lastele riiete ja jalanõude ostmiseks • õnnetusjuhtumite korral ühekordne toetus • jõulupakid kõikidele koolieelikutele ja valla põhikooli õpilastele • jõulutoetus üle 80-aastastele ja sügava puudega inimestele • valla põhikooli õpilased saavad kõik tasuta lõunatoidu • koolitoidutoetust makstakse vajadusel ka keskkoolide ja ametikoolide õpilastele • puuetega inimestele transpordi kasutamiseks Lisa 4. Haanja valla eelarve jaotumine 2000–2004 Valdkond 2001 2002 2003 2004 Tuh. krooni % Tuh. krooni % Tuh. krooni % Tuh. krooni % Üldharidus, lasteaiad püsikulud 4 471,4 45,2 4 791,3 38,7 5 126,2 32,2 5 439,8 41,8 investeeringud 980,3 9,9 721,1 8,5 120 0,8 23 0,2 Huviharidus püsikulud 184 1,9 87,5 0,7 23 0,1 92,8 0,7 investeeringud – – – – – – – – Kultuur, sport püsikulud 807,3 8,2 1 009,8 8,2 1 175,4 7,4 3 109,3 23,9 investeeringud 96,6 1 1 197,5 9,7 9 279,6 58,3 – – Sotsiaalhoolekanne püsikulud 1 261,8 12,8 1 227,7 9,9 1 285 8,1 1 369,1 10,5 Tervishoid Vallamajandus (v.a munitsipaal- ettevõtted püsikulud 602,1 6,1 620,4 5 885,6 5,6 1 043 8 investeeringud – – 1 228,2 9,9 839,8 5,3 – – Munitsipaalettevõtted (Turism, puhkemajandus, viidad märgid teel) püsikulud 10,2 0,1 17,8 0,1 25,4 0,2 30,5 0,2 investeeringud – – 12,4 0,1 – – – – Üldvalitsemine 1 139,2 11,5 1 198,1 9,7 1 479,6 9,3 1 336,4 10,3 Laenud 326,8 3,2 258,6 2,1 334,7 2,1 561,7 4,3 Muud kulud (Riigi- ja korrakaitse) 12,7 0,1 16,4 0,1 15,1 0,1 9,7 0,1 KOKKU 9 892,2 100 12 386,8 100 20 589,4 129,5 – 100 EELARVE 6 894,4 8 471,4 9 234,1 13 015,3 Lisa 5. SWOT-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Looduskeskkond (lumeperiood, kaitsealad, variatiivne maastik) Alkoholism Vaatamisväärsused, rajatised (suusarajad) Vananev, vähenev elanikkond Sots. infra (koolid, raamatukogud, rahvamajad) Oskustööliste puudus Kultuur (käsitöö, keel, pärandmaastik, elulaad) Tööpuudus Aktiivne seltsitegevus Madal elatustase Hea asukoht, ligipääs (Võru, Pihkva–Riia mnt) Passiivsus, koostöö vähesus Väike vald (kompaktne) Ääremaa staatus, kaugus keskustest Kompetents turismimajanduses, arenev koostöö Interneti-, bussiühenduste ebapiisavus Suhteliselt palju internetiühendusi keskasulates, sh Wifi ala Haanjakesksus (Rusmäe piirkonna arvates) Elamispinna puudus Halb heakord Selge imago puudumine Looduspark ja Natura kui piirang Ebapopulaarsus elukohana (väljaränne) VÕIMALUSED OHUD Fondide kaasrahastuse kasutamine Asustuspildi muutus (uued kortermajadega tiheasustusalad) (Alternatiivse) maaettevõtluse toetamine riiklikult Koolide sulgemine Toimiv regionaalpoliitika Põllumajanduse hääbumine, võsastumine Puhta looduskeskkonna ja kultuuripärandi väärtustumine Ääremaastumine Tõusvad (loodus-, aktiivse, kultuuri-) turismi trendid Massiturism Valdade ühinemine Haldusreformi tulemusel keskuse kadumine Elanike arvu kasv sisserände arvel Ebatõhus sotsiaalabisüsteem Riia–Pihkva maanteelt turismitee kujunemine läbi Haanja Suvitajate vähene integreerumine valla ellu, tarbijamentaliteet n-ö piiri kadumine Eesti ja Läti vahel Sotsiaalsed muutused (sõltlaste arvukus jne) Looduskaitseliste piirangute karmistumine SWOT-maatriks 1. Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada? • Looduskeskkonna atraktiivsuse ja külastajasõbralikkuse tõstmine, reguleeritud eksponeerimine • eelarveväliste vahendite taotlemine • viidad, tähistatud matkarajad, puhkekohad, ekspositsioonid • Rajatiste ja atraktsioonide täiendamine Haanjas ja teistes valla piirkondades • Puhkemajanduse ja traditsiooniliste tegevuste sidumine väärtusahelateks (nt mahetoodang (marjad) kasetohust/puidust karpides turistidele müügiks) • Pärandturismi toodete väljaarendamine Haanjamaal • Turismiturundus Lätis (lähedane, kasvav turg), infoviitade ja skeemide paigaldamine Pihkva–Riia maanteele • Haanja kui meeldiva elukeskkonna teadvustamine ja tutvustamine potentsiaalsetele uusasukatele, kohaturundus • Ettevõtjate koostöö arendamine, samuti vallavalitsuse, MTÜ-de ja ettevõtjate koostöö ja infovahetus • Alustavate ettevõtjate toetamine (info toetusvõimalustest, piirangutest, hõlbus asjaajamine, stardiabi) • Piirkonna ühisturundus maakondlikul ja Lõuna-Eesti regiooni tasandil 2. Kuidas väliseid võimalusi ära kasutada sisemiste nõrkuste ületamiseks? • Kasvavate turismitrendide ärakasutamine täiendavate turismiteenuste ja looduse eksponeerimise kaudu vallaelanikele täiendava tööhõive ja sissetulekute tekkeks • Vabade eluasemete ja elamumaa andmebaasi tekitamine ja info edastamine sihtgruppidele • Regionaalpoliitiliste vahendite ja täiendavate rahastusallikate taotlemine internetiühenduste ning muu tehnilise infrastruktuuri parandamiseks 3. Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohtusid vältida? • Kogukonnasisese, valla eri piirkondi kaasava koostöö arendamine • Valla üldplaneeringu aktualiseerimine • Loodus- ja kultuuripärandi rakendamine ettevõtluse arendamiseks • Projektipõhiste vahendite hankimine tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks 4. Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja vältida väliseid ohte? • Noorsootöö tõhustamine, noorteorganisatsioonide toetamine • Noorte ja täiskasvanute vaba aja ja huvitegevuse võimaluste mitmekesistamine • Kohamarketingi tõhustamine Lisa 6. Seisukohad haldusterritoriaalse reformi küsimuses Haldusterritoriaalsete muudatuste võimalikkus on viimastel aastatel taas mitmeid kordi tõstatunud küsimus. Aastal 2001 Võru maavanema esitatud ettepanekus nähti ette ühe omavalitsuse moodustamine Haanja ja Rõuge valla baasil. Haanja valla poolne ettepanek sisaldas täiendavalt Võru valla lõunapoolse osa (Puiga piirkonna) liitmist. Põhjalikke ühinemiskõnelusi ja arutelusid valdades ei toimunud. Kuigi kohapeal põhimõttelist vastuseisu ei olnud, ühinemist poliitilise konsensuse puudumise tõttu valitsuse tasandil siiski ei toimunud. Samuti puudus ühinemiseks praktiline vajadus. Viimastel aastatel on toimunud tihe koostöö Rõuge vallaga. Muuhulgas on teostatud rahvusvahelisi koostööprojekte. Valla arengukava koostamise seminaridel kerkis esile ka ettepanek ühinemiseks Misso vallaga, kuna Rõuge vallaga liitumine tooks arvatavalt kaasa vallakeskuse kadumise Haanjast ning Haanja identiteedi hägustumise. Samasugust ohtu nähakse Vastseliina vallaga liitumisel. 2004. aasta augustis kooskõlastusringile saadetud regionaalministri ettepaneku kohaselt on kavas kehtestada haldusterritoriaalsete piiride muutmiseks moodustavad ühinemispiirkonnad. Ühe ühinemispiirkonna moodustava ettepaneku kohaselt Haanja vald, Rõuge vald, Varstu vald ja Mõniste vald. Ühinemispiirkonna all mõeldakse mitmest omavalitsusüksusest koosnevat rühma, mille raames peaksid soovituslikult toimuma ühinemised. Haanja Vallavalitsus ei toeta nimetatud üksusi hõlmava suurvalla moodustamist. Haldusterritoriaalsete muudatuste vajaduste ja optimaalsete lahenduste väljaselgitamiseks ning võimaliku ühinemisprotsessi käivitamiseks on vajalikud eelnevad analüüsid, arutelud ning rahvaküsitlus. Eeldatavalt 2005. a kohalike omavalitsuste valimiste käigus Haanja vallas haldusterritoriaalseid muutusi aset ei leia. Ühinemise võimaliku positiivse mõjuna võib esile tuua järgmisi asjaolusid: • Rõuge ja Haanja moodustavad ühtse turismipiirkonna, ühinemine soodustaks koostööd ja turundust • Piirkonna ühtseks tervikuks ühendamine võimaldaks koondada piirkonna vaimset potentsiaali • KOV töötajatel tekib võimalus spetsialiseerumiseks ja seeläbi professionaalsuse ja haldussuutlikkuse kasvuks • Tõuseb KOV suutlikkus investeeringute ja arendustegevuse kaasfinantseerimiseks ning välisvahendite kaasamiseks Ühinemise võimaliku negatiivse mõjuna võib esile tuua järgmisi asjaolusid: • Võimalik vallakeskuse kadumine Haanjast, ääremaade probleemide ja vajaduste varjujäämine võrreldes keskusega • Haanja piirkonna identiteedi, inimeste kohatunnetuse nõrgenemine • Riiklik ühinemistoetus ei kata ühinemiskulusid • Ühinemine toob kaasa inimeste vahelisi pingeid ja pärsib haldusaparaadi efektiivsust • Seni iseseisvate KOV-de sümboolika kaob, väheneb kohtade tuntus Lisa 7. Mõisted Valla arengukava – dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Visioon – organisatsiooni nägemus sellest, milline maailm peaks olema, soovitud tulevikupilt määratud ajaperioodiks. Strateegia – pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja põhimõtete kogum. Strateegia võimaldab organisatsioonil kasutada oma ressursse efektiivselt. SWOT – analüüsib organisatsiooni tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tingitud võimalusi ja ohte. See on ka hinnang strateegia valikutele võimaldades kontrollida, kas organisatsioon on piisavalt tugev võetud plaane täitma, kuidas vähendada või kontrolli all hoida oma nõrkusi, kuidas kasutada ära keskkonnaeeliseid ja võimalusi, millisel moel ennetada ohte. Üldeesmärk – visioonist lähtuv olukord, milleni soovitakse seatud ajaks jõuda. Tegevuskava – konkreetsete ülesannete, vajalike ressursside loend koos vastutajate äranäitamisega, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. Sotsiaalhoolekanne – isikule ja perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine sotsiaalteenuste ja -toetuste kaudu ning erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Esma- ehk primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus ja kalandus. Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaalsektor – kaubandus, teenindus. Veeheide – inimese poolt mitmeks otstarbeks kasutusel olnud ja loodusesse puhastatud või puhastamata kujul tagasi juhitav vesi. Pendelränne – regulaarne liikumine elukoha ja töökoha vahel, kusjuures lähte- ja sihtkoht on erinevates asulates. Lisa 8. Haanja valla külade piirjooned