Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-15-99 Margus Rohela süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi — RT III, 29, 278

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. novembril 1999. a 3-1-3-15-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja Margus Rohela süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. Rohela kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp ning riigiprokurör Marge Püss. I. Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik Margus Rohela tunnistati 9. aprilli 1997. a Harju Maakohtu otsusega süüdi KrK § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt kuus aastat kuus kuud ja üks aasta vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kuus aastat kuus kuud vabadusekaotust. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Vladimir Južaninov KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks kuus aastat ja neli kuud vabadusekaotust. Kohus luges tõendatuks, et kohtualused osalesid 20. veebruari 1996. a hommikul AS-is UGM toimepandud röövimises, mille nad panid toime eelneval kokkuleppel koos eeluurimisel tuvastamata isikuga. Süüdistuse kohaselt oli selleks kolmandaks isikuks Mart Nippmann, kuid kuna viimane oli kuulutatud tagaotsitavaks ning tema osas olid materjalid eraldatud, ei saanud kohus tema osalemist röövimises lugeda tõendatuks. M. Rohela osalemise röövimises luges kohus tõendatuks tunnistajate ning kohtualuse V. Južaninovi poolt eeluurimisel antud ütlustega. V. Južaninov rääkis terve eeluurimise vältel, et röövimise pani toime tema koos M. Rohela ja M. Nippmanniga. Kohtuistungil antud ütlusi, et M. Rohela asemel osales röövis keegi «Škaf», ei lugenud kohus usaldusväärseteks ning pidas seda väljamõeldiseks eesmärgiga päästa M. Rohela. Tunnistajad kinnitasid eeluurimisel, et 1996. a 20. veebruari varahommikul tulid nende poole V. Južaninov, M. Rohela ja keegi Mardi-nimeline mees, kes lõhkusid nende verandal kaasatoodud väikest seifi. Sellega pidas kohus ümberlükatuks M. Rohela ütlused, millede kohaselt seifi toomisest, avamisest ja äraviimisest ei teadnud tema midagi. Kohus luges sellega ka tõendatuks M. Rohela osalemise röövimises M. Rohela poolt esitatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus oma 16. juuni 1997. a otsusega muutmata. M. Rohela kaitsja advokaat Raivo Bergsoni kassatsioonkaebusele ei andnud Riigikohtu loakogu menetlusluba. II. Kohtuvigade parandamise avalduse sisu Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a otsuse peale esitas süüdimõistetu M. Rohela avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduse esitamise aluseks on Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a otsus, millega Mart Nippmann tunnistati muuhulgas süüdi ka 20. veebruari 1996. a AS-is UGM toimepandud röövimises. Avaldaja leiab, et nimetatud kohtuotsuse motiivide kohaselt osalesid selles röövimises M. Nippmann, V. Južaninov ja O. Aronija. Avalduse kohaselt leidis ka Tallinna Ringkonnakohus, et nimetatud kuriteo pani toime M. Nippmann koos erinevate isikutega. M. Rohela leiab, et Harju Maakohus ja Tallinna Linnakohus on asunud erinevatele seisukohtadele kriminaalasja tõenduslikus küljes AS-is UGM toimunud röövimise ja seda just kuriteost osavõtnud isikute osas ning Tallinna Linnakohtu otsus välistab tema süü 20. veebruaril 1996. a toimepandud röövis. Eeltooduga seoses palutakse tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule. III. Menetluse käik Riigikohtus Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles avalduse rahuldamist, prokuröri, kes leidis, et kohtuotsuste muutmiseks ei ole alust, leidis: Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a kohtuotsus ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1997. a kohtuotsus on seadusega kooskõlas ning puudub alus nende tühistamiseks. M. Rohela väide nagu oleks Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a kohtuotsusega tuvastatud, et AS-is UGM toimepandud röövimises osalesid M. Nippmann, V. Južaninov ja O. Aronija, on meelevaldne. Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a kohtuotsuses käsitletakse seitsme kohtualuse süüdistusi rea KrK paragrahvide järgi, sh ka M. Nippmanni süüdistust selles, et 20. veebruaril 1996. a M. Nippmann koos M. Rohela ja V. Južaninoviga panid toime röövimise AS UGM ruumidest (kohtuotsuse lk 2). Kohus tunnistas M. Nippmanni selles kuriteoepisoodis süüdi ning – nagu seda nõuab KrMK § 274 p 4 – motiveeris, millises süüdistuses kohus kohtualuse süüdi mõistab ja millistel tõenditel see järeldus põhineb. Rõhutame siinkohal, et kohtuliku arutamise objektiks antud kriminaalasjas oli M. Nippmanni osavõtt selle kuriteo toimepanemisest, sest ülejäänud kaks osavõtjat olid juba eelnevalt tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Seetõttu polnud Tallinna Linnakohtul õiguslikku alust tuvastada selles protsessis faktilisi asjaolusid M. Rohela kohta – ja tegelikult kohus seda ka ei teinud. Kohtuotsuse lehekülgedel 12 ja 13 on esitatud linnakohtu motiivid tõendite kohta, millega loetakse tõendatuks M. Nippmanni osavõtt kuriteost. Loetletakse kaheksa sellesisulist tõendit. Muude tõendite hulgas refereerib kohus ka M. Nippmanni enese ütlusi asjaolude kohta. Nende ütluste kohaselt olid ülejäänud kaks kuriteost osavõtjat V. Južaninov ja O. Aronija. Kohtualuse ütluste kirjeldamine kohtuotsuses aga ei tähenda veel seda, et kohus on neis ütlustes kirjeldatud asjaolud tõendatuks lugenud. Kohtuotsuses on selles kuriteoepisoodis kõiki tõendeid kogumis hinnates kohtu poolt tehtud vaid üks õiguslik järeldus – kohtualuse M. Nippmanni tegevusele on selles kuriteoepisoodis antud õige juriidiline hinnang (kohtuotsuse lk 13 alt 8. lõik). Enne kohtuotsuse tegemist antakse isiku tegevusele õiguslik hinnang süüdistatavana vastutusele võtmise määruses, mis omakorda on aluseks kohtu alla andmisele. Kohtu alla aga anti M. Nippmann röövimise toimepanemise eest koos M. Rohela ja V. Južaninoviga. Seetõttu ei ole Tallinna Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a kohtuotsuses tuvastatud teistsuguseid faktilisi asjaolusid kui Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a kohtuotsuses. Viimatinimetatud kohtuotsuses on kohus järginud KrMK § 50 nõudeid, hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis, motiveerinud, miks võtab ta asjaolude tuvastamisel aluseks ühed tõendid ja millistel motiividel lükatakse osa tõendeid tagasi. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tühistamise aluseid, millised on sätestatud AKKS §-s 64. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 1997. a kohtuotsus ning Harju Maakohtu 9. aprilli 1997. a kohtuotsus jätta muutmata, avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 2. novembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP