Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-89-99 Igor Fjodorovi hagis AS Eesti Ühispank vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks — RT III, 28, 269

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. oktoobril 1999. a 3-2-1-89-99 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, kostja AS Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat P. Varuli osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil 27. septembril 1999. a läbi AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 1999. a otsuse Igor Fjodorovi hagis AS Eesti Ühispank vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Igor Fjodorov esitas 27. augustil 1997. a hagi AS Eesti Ühispank vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks TsK § 448, § 463 lg 1, § 464 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrusega nr 172 kinnitatud «Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuste või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra» alusel. Hagi põhjenduste kohaselt tungiti 3. detsembril 1996. a pangasisese inkassatsiooni ajal Põhja-Eesti Panga Ahtme kontori hoones hagejale kallale ja tekitati talle kehavigastus. Hageja on seetõttu II grupi invaliid ja ta kaotas 70% kutsealasest töövõimest. Hageja palus kostajalt välja mõista 29. maist 1997. a kuni 31. augustini 1998. a ühekordselt 41 378 krooni 45 senti ning alates 1. septembrist 1998. a igakuuselt 3132 krooni 10 senti. Hageja leidis, et röövkallaletung toimus seetõttu, et tööandja ei kindlustanud ohutuid töötingimusi: kallaletung toimus kõrvalistele isikutele juurdepääsetavas ruumis, puudusid ruumide jälgimist võimaldavad videomonitorid ning puudusid pangasisest rahavedu reguleerivad normatiivaktid. Ida-Viru Maakohtu 16. septembri 1998. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja väited põhjusliku seose kohta kostja ohutute töötingimuste tagamata jätmise ning hagejale tekitatud tervisekahjustuse vahel pole õiged, sest tervisekahjustuse põhjustas röövija. Õige on osaliselt see, et ohutute töötingimuste tagamata jätmine seisnes rahaveoeeskirjade rikkumises. Panga turvalisus peab olema tagatud, kuid praegusel juhul polnud ruumide paiknemine ja TV-jälgimissüsteemi puudumine vastuolus ühegi õigusaktiga. Samuti polnud need asjaolud kallaletungi soodustavateks teguriteks, sest kallaletungija sisenes panka metallvõre kaudu, mille hageja ise pidi lukustama enne pangasisese inkassatsiooni algust. Kohus luges tunnistajate ütlustega tõendatuks, et hageja eiras ise oma kutsetegevuses üldtunnustatud hoolsusnõudeid. Poolte vahel sõlmiti 2. detsembril 1997. a kokkulepe, milles pooled nentisid hagi alusetust ja kostja süü puudumist õnnetusjuhtumis. Ida-Viru Advokaadibüroo advokaadi abi Sergei Politševi apellatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohus tühistas 16. aprilli 1999. a otsusega maakohtu otsuse protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis AS-lt Eesti Ühispank I. Fjodorovi kasuks välja ühekordse hüvitisena 64 847 krooni 70 senti ja alates 1. aprillist 1999. a igakuuselt 3529 krooni 39 senti kuni pensioni või alampalga määra muutmiseni. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisega rikkus ringkonnakohus TsMS § 297 lg 1. Ringkonnakohus käsitles apellatsioonkaebust hageja kaebusena. Apellatsioonkaebuse esitas aga apellandina Ida-Viru Advokaadibüroo advokaadi abi S. Politšev, kes oli maakohtus hageja esindaja. Advokaat S. Politšev on märkinud ennast vastavalt TsMS § 302 lg 1 p 2 apellandiks ning kirjutanud kaebusele alla oma nime. TsMS § 297 lg 1 kohaselt on esimese astme kohtu otsusele apellatsiooni korras edasikaebamise õigus poolel ja teisel protsessiosalisel. Ringkonnakohus on ilma põhjenduseta ümber lükanud mitmed esimese astme kohtu seisukohad. Hüvitise väljamõistmisel on kohus teinud omaalgatuslikult uued arvutused ning väljunud asja läbivaatamise lubatud piiridest. Kuna pole tuvastatud põhjuslik seos väidetava õigusrikkumise ja tekkinud kahju vahel, ei saa kohaldada TsK § 448. Videovalve puudumist ei saa käsitleda õiguserikkumisena TsK § 448 tähenduses, sest pangasisene juhend ei näinud ette kohustuslikku TV-jälgimissüsteemi väljaspool operatsioonisaali. Hageja leidis kirjalikus vastuses, et ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 297 lg-s 1 sätestatut, kuna kohus täpsustas istungil, kes on apellant. Juhendi p 1.4 sisaldab nõuet, et TV-jälgimissüsteem tuleb paigaldada pangas tervikuna, mitte aga ainult pangaoperatsioonide saali. Kohus ei väljunud asja läbivaatamise piiridest, kuna hüvitise arvestuse põhimõtted on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrusega nr 172 ja hageja keskmise sissetuleku arvutamisel oli arvutusviga. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kaebuses toodud väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonkaebuse läbivaatamisel rikkus ringkonnakohus TsMS § 297 lg-s 1 sätestatut. Esimese astme kohtu otsuse peale on TsMS § 297 lg 1 kohaselt õigus apellatsiooni korras edasi kaevata pooltel ja teistel protsessiosalistel. Tsiviilprotsessi poolteks on TsMS § 72 järgi hageja ja kostja, seega antud juhul I. Fjodorov ja AS Eesti Ühispank. Tsiviilprotsessi protsessiosalised on sätestatud TsMS §-s 66. Osundatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt on hagimenetluses protsessiosalised pooled ja kolmas isik. Asjas kolmandat isikut ei olnud. Advokaat võib olla kohtus protsessiosalise lepingujärgne esindaja (TsMS § 85 lg 1 p 1). Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole (TsMS § 83 lg 4). Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha kõiki protsessitoiminguid volitaja nimel, sealhulgas esitada kohtulahendi peale kaebust (TSMS § 87 lg 1). Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium vaatas läbi maakohtu otsuse advokaadi abi enda nimel esitatud kaebuse alusel. Hageja I. Fjodorov apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus vaatas läbi Ida-Viru Maakohtu 16. septembri 1998. a otsuse ilma poole apellatsioonkaebuseta, rikkudes seega TsMS § 297 lg 1. Eeltoodud põhjusel jätab kolleegium kassatsioonkaebuse ülejäänud väited tähelepanuta. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium otsustas: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. aprilli 1999. a otsus ja saata tsiviilasi eelmenetlemiseks samale ringkonnakohtule. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS Advokaadibüroo Paul Varul 2. septembril 1999. a makstud kautsjon 1919 (üks tuhat üheksasada üheksateist) krooni 5 senti. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA A. KULL