Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-94-99 A. O. esindaja Tõnu Tuulase erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata A. O. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tühistamiseks — RT III, 1999, 26, 243

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMääRUS Tartus 21. septembril 1999. a 3-1-1-94-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi A. O. esindaja Tõnu Tuulase erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata A. O. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tühistamiseks. Kohtuistungist võttis osa riigiprokurör Marge Püss. I. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas A. O. 18. märtsil 1999. a Harju Maakohtule avalduse kriminaalasja algatamiseks A. V. suhtes KrK § 129 lg 2 tunnustel. Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a määrusega keelduti A. V. suhtes kriminaalasja algatamisest kuriteosündmuse puudumise motiivil. Määruses märgiti muuhulgas, et selle peale saab edasi kaevata kümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. II. Esitatud erikaebuses taotles A. O. Harju Maakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistamist kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. III. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paap jättis oma 4. augusti 1999. a määrusega A. O. erikaebuse Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a määruse peale läbi vaatamata ja leidis, et puudub alus selle sisuliseks läbi vaatamiseks. Kohtunik tuli järeldusele, et AKKS §-des 68 ja 69 on antud ammendav loetelu nendest määrustest, mida võib erikaebe korras vaidlustada ning määrus, millega keeldutakse kriminaalasja algatamisest kuriteosündmuse puudumise tõttu, sellesse loetellu ei kuulu. Veel leidis kohtunik, et edasikaevatud määruse lõpuosas tehtud märge edasikaebamise õiguse ja korra kohta on käesolevas asjas ekslik. IV. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Paapi 4. augusti 1999. a määruse peale esitas erikaebuse A. O. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulas, kes palub viimatinimetatud määruse tühistada ja saata A. O. erikaebus samale kohtule uueks läbivaatamiseks. A. O. esindaja ei nõustu kohtuniku määruses toodud põhistusega erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning leiab, et taolise käsitluse juures ei ole juhul, kui esimese astme kohtu kohtunik keeldub KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel kriminaalasja algatamisest, võimalik kontrollida selle lahendi seaduslikkust. Samas nõustub kaebuse esitaja linnakohtu kohtuniku määrusega osas, kus leitakse, et tema poolt tehtud määrus on KrMK § 96 lg 3 alusel kõrgemale kohtule edasi kaevatav. Lisaks eeltoodule juhib A. O. esindaja tähelepanu AKKS § 68 lg 2 sõnastusele, mille kohaselt saab järeldada, et see paragrahv annab ammendava loetelu kohtumääruste kohta, mis on tehtud kriminaalasjas. Kuna käesolevas asjas kriminaalasja algatatud ei ole, kuulub kohaldamisele KrMK § 96 lg 3, mis annab võimaluse kohtuniku kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse peale kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Käesolevas asjas väljakujunenud olukorraga pannakse T. Tuulase arvates kannatanu põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes kuritegudega, mille puhul otsustab kriminaalasja algatamise uurija, kelle määrust on võimalik prokurörile edasi kaevata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud menetlusdokumentidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas erikaebuse rahuldamist KrMK § 1 p 4 rakendamise kaudu, leidis: Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata A. O. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a määruse peale kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta on vastuolus menetlusseaduse mõttest tulenevate õigusemõistmise põhimõtetega ja kuulub tühistamisele. 1. AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 on esitatud kohtumääruste loetelu, mida saab vaidlustada erikaebe korras. AKKS § 68 lg 1 p 3 sätestab rõhutatult muuhulgas KrK §-s 129 tähendatud kuriteos kannatanule ja tema esindajale õiguse vaidlustada kriminaalasja algatamisest keeldumist, kui keeldumise aluseks on olnud konfliktipoolte leppimine (KrMK § 5 lg 1 p 6) või kannatanu mõjuvate põhjusteta kohtusse mitteilmumine (KrMK § 221 lg 2). AKKS § 68 lg-s 2 sätestatu kohaselt saab teiste kriminaalasjas tehtud määruste peale, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, esitada vastuväiteid kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi vaidlustamisel apellatsiooni- või kassatsiooni korras. Kuna käesolevas olukorras polegi kriminaalasja algatatud, jäetakse isik lõplikult ilma õigusest vaidlustada tema suhtes tehtud kriminaalõiguslike järelmitega kohtu otsustust. 2. Kohtukaebe instituudi loogikast lähtuvalt ei ole võimalik nõustuda seisukohaga, et kohtu või kohtuniku koostatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse vaidlustamine erasüüdistusasjades on võimalik ainult konfliktipoolte vahepealse leppimise või kannatanu mõjuvate põhjusteta kohtusse mitteilmumise eeltingimusel. Käsitletava sätte mõtestamisel on oluline arvestada, et kriminaalasja algatamisest keeldumise vaidlustamist käsitlev KrMK § 96 lg 3 sätestab ühemõtteliselt, et kohtu või kohtuniku keeldumise peale kriminaalasja algatamisest võib edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. 3. Seda seisukohta kinnitab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kohtumenetlust käsitlev § 24, mille kohaselt peab olema tagatud igaühe õigus tema kohta tehtud kohtulahendi peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Lähtudes nendest üldpõhimõtetest ja kriminaalmenetlusallikate ühtse kohaldamise vajadusest, juhindudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg-st 5; AKKS § 72 lg-st 2 ja §-st 77 ning KrMK § 1 p-dest 1 ja 4, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a määrus ja saata A. O. erikaebus läbivaatamiseks samale kohtule. 2. A. O. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebus rahuldada. Määrus jõustub 21. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott JÄRVESAAR Liikmed Jüri ILVEST Jüri RÄTSEP