Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-70-99 Igor Kirejenkovi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 207 lg 1 järgi — RT III, 23, 227

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. septembril 1999. a 3-1-1-70-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Igor Kirejenkovi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 207 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. I. Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsusega tunnistati I. Kirejenkov süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks ning KrK § 207 lg 1 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti tema lõplikuks karistuseks vabadusekaotus kaheks aastaks ja kuueks kuuks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati I. Kirejenkov karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. Vabadusekaotusest loeti kantuks vahi all viibitud aeg 13. oktoobrist 1998. a kuni 2. veebruarini 1999. a. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tunnistati I. Kirejenkov süüdi selles, et ta ajavahemikus 5. augustist kuni 6. oktoobrini 1998. a murdis Tallinnas sisse kuude korterisse, kust varastas salaja võõrast vara kokku 35 724 krooni väärtuses. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi tunnistati I. Kirejenkov süüdi selles, et ta ajavahemikul 15. augustist kuni 16. oktoobrini 1998. a omandas ja hoidis enda korteris Tallinnas Linnamäe tee 22–32 Makarov-tüüpi püstoli nelja padrunit. Karistuse mõistmisel arvestas linnakohus toimepandu ohtlikkust, asja tehiolusid ja kohtualuse isikut. I. Kirejenkovit on varem korduvalt karistatud, elukohajärgse konstaabli ja naabrite poolt on talle antud rahuldav iseloomustus. Vastutust kergendava asjaoluna arvestas kohus kohtualuse puhtsüdamlikku kahetsust ja süü ülestunnistamisele ilmumist. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti võttis kohus arvesse, et kohtualusel on tahe tööle asuda ja hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud ning ta on hakanud usklikuks. 2. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Ave Eisel. Apellant vaidlustas otsuse I. Kirejenkovile mõistetud karistuse osas selle leebuse motiivil ning palus mõista talle vabadusekaotuslik karistus reaalselt. Apellatsioonprotesti kohaselt on kohus I. Kirejenkovile karistuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ja mõistnud karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele ja eeskätt süüdlase isiksusele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsus I. Kirejenkovile mõistetud vabadusekaotuse tingimusliku kohaldamata jätmise osas KrK § 47 järgi. I. Kirejenkovile mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Mõistetud karistusest loeti kantuks ajavahemik 13. oktoobrist 1998. a kuni 2. veebruarini 1999. a, s.o kolm kuud ja 20 päeva ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 8. aprill 1999. a. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldati. Kriminaalkolleegiumi tuli järeldusele, et I. Kirejenkovi suhtes on KrK § 47 sätete kohaldamine põhjendamatu, kuna see on vastuolus KrK § 36 sätetega ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et I. Kirejenkov ei ole varem samalaadsete kuritegude eest mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning pani käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud esimese kuriteo toime pärast vähem kui nelja kuu möödumist kinnipidamiskohast vabanemisest. II. Kassatsioonkaebuse sisu 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu I. Kirejenkov, kes palub kergendada talle mõistetud karistust. Süüdimõistetu kinnitab oma kassatsioonkaebuses, et ta kahetseb oma tegusid ning lubab edaspidi elada ausalt, asuda tööle ning hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust täielikult ja taotles süüdimõistetu tingimuslikult karistusest vabastamist. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. III. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused 4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja ja prokuröri seletused, leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsus I. Kirejenkovi osas on seaduslik ja põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult tulnud järeldusele, et isiku suhtes, kes on varem korduvalt karistatud varguste eest ja sealhulgas ka vabadusekaotusliku karistusega ning kes pärast viimase karistuse ärakandmist vähem kui nelja kuu möödudes hakkas uuesti kuritegusid toime panema, puudub alus kohaldada karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist KrK § 47 alusel. Seejuures on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium I. Kirejenkovile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi kassatsioonkaebuses toodud asjaoludega ning mõistnud karistuse sanktsiooni keskmääras. Kassatsioonkaebuses ei ole esitatud asjaolusid, millised kohus oleks jätnud karistuse mõistmisel arvestamata ja mis tingiksid mõistetud karistuse kergendamist. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusesse tuleb teha täpsustus I. Kirejenkovile mõistetud karistuse ärakantud aja osas. Kohtuotsuse kohaselt on mõistetud karistusest loetud kantuks ajavahemik 13. oktoobrist 1998. a kuni 2. veebruarini 1999. a, s.o kolm kuud ja 20 päeva. Seejuures on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud tähelepanuta, et nii vahi alla võtmise päev kui ka vahi alt vabastamise päev tulevad lugeda ära kantud karistuse hulka, sest KrK § 44 kohaselt arvutatakse vabadusekaotuse tähtaega vaid aastates, kuudes ja päevades, aga mitte tundides. Seega tuleb I. Kirejenkovile mõistetud karistusest lugeda kantuks kolm kuud ja 21 päeva. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsus Igor Kirejenkovi süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 207 lg 1 järgi muutmata. 2. Teha nimetatud kohtuotsuses täpsustus ja lugeda Igor Kirejenkovile mõistetud karistusest kantuks 3 kuud ja 21 päeva. 3. Süüdimõistetu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. 4. Välja mõista Igor Kirejenkovilt riigieelarve tuludesse kohtukulu 991 krooni 20 senti kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 7. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Ott JÄRVESAAR Lea KALM