Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla põhimääruse muutmine — KO, 226, 2004

Määruse andmise aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755 (terviktekst); 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 68, 407; 63, 387; 82, 480; 96, 565; 99,579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkt 9 ja § 14 lõige 2. Kõlleste Vallavolikogu määrab: 1. Täiendada Kõlleste valla põhimäärust järgmiselt: «§ 1.1. Kõlleste valla sümbolid (1) Kõlleste valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Kõlleste valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (3) Kõlleste valla vapp on sinisel kilbil okaspuulõikeline hõbedane päis ja hõbedane kuldsete manustega kivi hoidev kurg. § 1.2. Lipu ja vapi kasutamine (1) Valla lippu kasutatakse Kõlleste valla pidupäevadel ja teistel tähtpäevadel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. (2) Kõlleste vallas tegutsevatel ettevõtetel on õigus heisata lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus. (3) Vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, meenetel jne. (4) Vappi võib kasutada vallavalitsuse ja hallatavate asutuste pitsatites. (5) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm. (6) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. (7) Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab loa andmisel vallavalitsus.» Täiendada § 4 lõiget 1 punktiga 251 järgmises sõnastuses: «251) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine.» Täiendada § 4 lõige 1 järgmiselt: «39) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 40) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 41) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;». Asendada § 9 järgmises sõnastuses: «§ 9. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (5) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (7) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (9) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 9.1. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu aseesimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (6) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (8) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.» Täiendada § 22 lõike 2 punkti 1 sõnadega: «(välja arvatud volikogu esimehe või aseesimehe valimine).» Täiendada § 36 lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse veebilehel ja Krootuse Rahvaraamatukogus.» 2. Määrus jõustub 20. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Sulev PUNNING