Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-74-99 M. R. erikaebuse läbivaatamises Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks — RT III, 1999, 23, 222

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 24. augustil 1999. a 3-1-1-74-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi M. R. erikaebuse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Toivo Vee. I. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti M. R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega mõisteti süüdi R. R. ja M. R. II. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R. R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a. III. 25. mail 1999. a vormistas süüdimõistetu M. R. kassatsioonkaebuse, kuid jättis selle kassatsioonkautsjoni tasumiseks vajamineva raha puudumise tõttu ringkonnakohtule esitamata. 3. juunil 1999. a esitas M. R. Tartu Ringkonnakohtule taotluse kassatsioonitähtaja ennistamiseks, põhjendades tähtaja mööda laskmist rahaliste vahendite puudumisega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrusega jäeti M. R. taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et M. R. selgitati peale ringkonnakohtu otsuse ettelugemist kassatsiooni korras edasikaebamise korda ning tingimusi. Kriminaalkolleegiumi arvates ei kasutanud M. R. võimalust esitada kassatsioonkaebus tähtaegselt, jättes kassatsioonkautsjoni esialgselt tasumata. Määruses märgitakse, et vastavalt AKKS § 44 sätetele oleks talle antud tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja alles määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumise järel oleks kassatsioonkaebus talle tagastatud. IV. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale esitas M. R. Riigikohtule erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse. Kaebuse kohaselt ei olnud süüdimõistetu teadlik kassatsioonkaebuse esitamise võimalusest ilma kautsjonit tasumata. Jätkuvalt viitab ta enda halvale majanduslikule olukorrale. Samas leiab süüdimõistetu, et esitatud kassatsioonkaebuse vormilised puudujäägid ei tohiks olla takistuseks kaebuse sisulisel lahendamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kohtuistungil M. R. poolt esitatud AS X väljastatud töötasuõiendi ja seitsme üüriarvega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlesid erikaebuse rahuldamist, ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks, leidis: AKKS § 43 kohaselt peab kassatsioonkaebuse esitaja tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga ulatuses. Seadus – AKKS § 44 – sätestab ka kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Nimelt jätab ringkonnakohtunik sel juhul kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Sellest järeldub, et seadus tunnistab isiku kassaatoriks ka siis, kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning võimaldab selle tasumist hiljem, kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul. Seega on Tartu Ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et raha puudumine kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemise momendil ei ole iseenesest käsitletav mõjuva põhjusena kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel. Mõjuva põhjusena ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitletav ka asjaolu, et M. R. ei ole 1994. a juulist kuni 1999. a maikuuni, mil toimus tema süüdistusasja menetlemine, soovinud tutvuda kriminaalmenetlust reguleeriva seadusandlusega ega kasutanud selleks kaitsja abi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrus M. R. suhtes jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Mõista M. R. riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu näol. Määrus jõustub 24. augustil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER