Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-11-99 E. L. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 1¹ ning § 207 lg 1 järgi ja M. L. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 1¹ ning § 186 järgi — RT III, 1999, 22, 215

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. juunil 1999. a 3-1-3-11-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E. L. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 207 lg 1 järgi ja M. L. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 ning § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E. L. ja M. L. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ning riigiprokurör Marge Püss. I. Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a otsusega tunnistati M. L. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 186 järgi kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M. L. kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati E. L. süüdi ja teda karistati KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning § 207 lg 1 järgi kolmekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti E. L. kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaks aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. M. L. tunnistati KrK § 186 järgi süüdi selles, et tema, olles saanud enda valdusse K. U. poolt kaotatud passi, kleepis sellesse oma foto ning K. U. nimel esinedes ostis 23. novembril 1996. a AS-i V aktsiad, sai enda valdusesse selle äriühingu dokumendid ja pitsati ning avas samal päeval ühes Tallinnas asuvas Hansapanga kontoris K. U. nimele konto nr xxx ja järgmisel päeval AS V nimele kontod nr zzz ning nr yyy. KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi tunnistati M. L. ja E. L. süüdi selles, et 10. jaanuaril 1997. a ja 13. jaanuaril 1997. a võttis E. L. Tartu linnas telefoni ja modemi teel Telehansa teenust ning AS-i T identifitseerimistunnust ja paroole kasutades ühendust AS-iga Hansapank, ning andis korralduse kanda AS-i T arveldusarvelt ccc Hansapangas AS-i V ja K. U. arvetele kokku 467 506,35 krooni, millest M. L. võttis sularahas välja 370 000 krooni ja M. L. ning E. L. võtsid koos veel välja 2600 krooni. KrK § 207 lg 1 järgi tunnistati E. L. süüdi selles, et ta oli oma elukohas Tartus A tn xxx ilma loata hoidnud kolme TT-tüüpi püstoli-, üheksat Makarov tüüpi püstoli- ja viitteist sportpüssi padrunit ning 13,35 grammi suitsuta püssirohtu. Kohtuotsusega rahuldati ka tsiviilhagi ja mõisteti kohtualustelt solidaarselt AS Hansapank kasuks välja 467 506 krooni ja 35 senti. II. Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu E. L. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, süüdimõistetu M. L. ning tema kaitsja vandeadvokaadi abi Martin Traat. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1998. a otsusega tühistati linnakohtu otsus E. L. KrK § 207 lg 1 järgi mõistetud karistuse, karistuste liitmise ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning teda karistati selle kuriteo eest rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 400 krooni ulatuses. KrK § 45 alusel loeti E. L. KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud ajavahemik 19. juunist kuni 7. augustini 1997. a, s.o 1 kuu ja 20 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Lisaks eeltoodule tühistati linnakohtu otsus M. L. mõistetud karistuste liitmise ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas. KrK § 40 lg 1 alusel loeti M. L. KrK § 186 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11 järgi mõistetud raskema karistusega ning tema lõplikuks karistuseks loeti 2 aastat vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti M. L. mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud ajavahemik 29. maist kuni 7. augustini 1997. a, s.o 2 kuud ja 10 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. E. L. apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, M. L. apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. III. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1999. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu E. L. ja süüdimõistetu M. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets. IV. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. jaanuari 1999. a otsusega jäeti Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1998. a otsus muutmata ning esitatud kassatsioonkaebused jäeti rahuldamata. V. Süüdimõistetud E. ja M. L. esitasid 14. aprillil 1999. a Riigikohtule ühise avalduse kohtuvigade parandamiseks Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1998. a otsuses. Süüdimõistetute avalduse kohaselt kohaldas Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vääralt kriminaalseadust ning rikkus oluliselt kriminaalmenetluse seaduse sätteid ja nad põhjendavad oma seisukohti järgnevalt. 5.1. Kohtud on eksinud kandmisele kuuluva karistustähtaja kindlaksmääramisel. Ringkonnakohtu otsuses sisalduva eksliku järelduse kohaselt viibis E. L. vahi all 19. juunist kuni 7. augustini 1997. a ning M. L. 29. maist kuni 7. augustini 1997. a. Tegelikult vabanesid mõlemad vahi alt alles pärast kautsjoni tasumist, s.o E. L. 15. augustil 1997. a ja M. L. 22. augustil 1997. a. Sellest tulenevalt taotletaksegi lühendada E. L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 8 päeva võrra ning M. L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. 5.2. Vastavalt KrMK § 146 lg-le 1 arestitakse süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vara tsiviilhagi tagamiseks. Käesolevas kriminaalasjas arestitud vara (aktsiad, osakud ja mobiiltelefon Ericsson 388) kuuluvad OÜ-le HG. Tuginedes Äriseadustiku § 221 lg-le 3 ja § 135 lg-le 3 väidavad süüdimõistetud, et nii aktsiaselts kui ka osaühing vastutavad oma varaga enda, mitte aga aktsionäride ja osanike kohustuste täitmise eest. Käesolevas kriminaalasjas arestiti tsiviilhagi tagamiseks juriidilise isiku vara ning sellega rikuti Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatut. 5.3. Ringkonnakohtu otsuses puuduvad need tõendid, mille alusel loeti tuvastatuks E. L. poolt talle süüksarvatud ülekannete teostamine ja seetõttu on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. M. L. on süüdi tunnistatud mittelubatud tõendite alusel ning tema süüditunnistamine KrK § 186 järgi rajaneb oletustel. 5.4. Süüdimõistetutelt on kohtuotsuse alusel solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi katteks 467 506 krooni ja 35 senti, kuid süüdistuskokkuvõtte kohaselt võeti arvelt välja ainult 372 600 krooni. Avaldajad vaidlustavad enda süüditunnistamise arvele alles jäänud 94 906 krooni ja 35 sendi riisumises. 5.5. Süüdimõistetud vaidlustavad enda süüditunnistamise KrK § 143 järgi, sest leiavad, et selle kuriteo läbi saab kannatanuks olla üksnes füüsiline isik. Neile süüksarvatud teos oli kannatanuks juriidiline isik, mis välistab nende süüditunnistamise kelmuses. 5.6. Juhul kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust tõendite ebaõige hindamise motiivil, ei või ringkonnakohus jätta edasikaevatud esimese astme kohtu otsust muutmata ilma neid tõendeid kontrollimata või motiveerimata, miks ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu tõendite hindamisega. VI. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kohtuvigade parandamise avalduses esitatud taotlusi. Prokurör leidis, et avaldus on põhjendatud vaid selles osas, et E. L. poolt kandmisele kuuluvat karistust tuleb vähendada 8 päeva võrra ning M. L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. VII. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: 7.1. Süüdimõistetud E. ja M. L., nende kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss on põhjendatult märkinud, et kriminaalasja menetlemisel on esimese ja teise astme kohtud KrK § 45 alusel süüdimõistetute poolt kandmisele kuuluva karistustähtaja kindlaksmääramisel ekslikult lähtunud sellest, nagu oleks nende vahi all pidamise aeg lõppenud kautsjoni kohaldamise määruse tegemise päevast, s.o 7. augustist 1997. a. Kooskõlas KrMK § 711 lg-s 4 sätestatuga vabanesid mõlemad vahi alt alles pärast kautsjoni tasumist -- E. L. 15. augustil 1997. a ja M. L. 22. augustil 1997. a. Kuna eelvangistusaja mittevastava arvamisega karistustähtaja hulka on riivatud põhiseaduse §-s 20 sätestatud põhiseaduslikku õigust vabadusele, tuleb E. L. poolt kandmisele kuuluvat karistust lühendada 8 päeva võrra ja M. L. poolt kandmisele kuuluvat karistust 15 päeva võrra. 7.2. Kohtuvigade parandamise avalduse ülejäänud motiivide analüüsimine ja kontrollimine eeldaks kohtuvigade parandamise põhimõttelist võimalikkust ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. jaanuari 1999. a otsuses. Samas aga on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt 16. detsembril 1997. a H. K. süüdistusasjas KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi tehtud otsuses asutud seisukohale, et Riigikohtu enda otsustes kohtuvigu parandada ei saa -- s.t et Riigikohtu otsus ei saa olla kohtuvigade parandamise menetluse esemeks. VIII. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 45; KrMK § 711 lg-st 4; AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 4; § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 8.1. Tühistada Tartu Linnakohtu 5. mai 1998. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 1998. a otsused süüdimõistetute E. ja M. L. poolt KrK § 45 alusel eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise osas. 8.2. Arvata E. L. karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg alates 19. juunist 1997. a kuni 15. augustini 1997. a -- s.o üks kuu ja kakskümmend kaheksa päeva. E. L. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta kümme kuud ja kaks päeva. 8.3. Arvata M. L. karistuse tähtaja hulka eelvangistusaeg alates 29. maist 1997. a kuni 22. augustini 1997. a -- s.o kaks kuud ja kakskümmend viis päeva. M. L. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda üks aasta üheksa kuud ja viis päeva. 8.4. E. ja M. L. mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda 18. veebruar 1999. a -- s.o päev, mil nad peeti kohtuotsuse alusel kinni kohtuotsuse täitmiseks. 8.5. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kohtuotsus jõustub 8. juunil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Ott JÄRVESAAR Lea KALM Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP 10.01.2014 9:42 Isikunimi asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõige 3 alusel ja arvestades Riigikohtu 9.01.2014 kirja nr 6-1/13-1037.