Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-60-99 erikaebuse läbivaatamises Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määruse peale, millega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus V. K. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi ning Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus L. K. süüdimõistmises KrK § 113 järgi — RT III, 1999, 22, 213

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 25. mail 1999. a 3-1-1-60-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi V. K. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määruse peale, millega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus V. K. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi ning Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus L. K. süüdimõistmises KrK § 113 järgi. Kohtuistungist võtsid osa L. K. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja V. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland. I. Kriminaalasjade materjalidest nähtuvalt algatas Tallinna Linnakohus 16. oktoobril 1998. a L. K. kaebuse alusel kriminaalasja V. K. vastu süüdistuses KrK § 113 järgi, kus kannatanuks tunnistati L. K. V. K. kaebuse alusel algatas Tallinna Linnakohus 14. detsembril 1998. a kriminaalasja L. K. vastu süüdistuses KrK § 113 järgi, kus kannatanuks tunnistati V. K.. Tallinna Linnakohus menetles eeltoodud erasüüdistusasju eraldi kriminaalasjadena ning tegi 29. märtsil 1999. a kaks otsust, millest ühega mõistis L. K. süüdistuses KrK § 113 järgi süüdi ning karistas teda rahatrahviga 25 päevamäära ulatuses, s.o 900 krooni. Teise 29. märtsi 1999. a otsusega mõistis Tallinna Linnakohus V. K. süüdistuses KrK § 113 järgi õigeks. II. Kohtualune L. K. vaidlustas apellatsiooni korras enda süüdimõistmise ning V. K. õigeksmõistmise süüdistuses KrK § 113 järgi. Apellandi väidete kohaselt arutati tema ja V. K. kriminaalasju ühisel kohtuistungil, mille käigus temale kohtualusena kaitsjat ei võimaldatud. Vaidlustades eeltoodud otsuseid ka sisuliselt, palus apellant saata mõlemad kriminaalasjad linnakohtule uueks arutamiseks. III. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a eelmenetluse istungil tehtud määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus V. K. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi ning Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus L. K. süüdimõistmises KrK § 113 järgi. Mõlemad kriminaalasjad saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. L. K. apellatsioonkaebus rahuldati. Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonkaebusega ning leidis, et esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Määruses märgitakse, et kuna L. ja V. K. vastastikuseid erasüüdistusasju ühiseks menetluseks ei ühendatud, oleks tulnud nende süüdistusasjade kohtulik arutamine läbi viia eraldi. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et tegelikult menetleti neid asju ühisel kohtuistungil, sest kriminaalasjade materjalide hulgas puudub eraldi kohtuistungi protokoll L. K. süüdistusasja kohta. L. K. kriminaaltoimikusse on lisatud üksnes V. K. süüdistusasjas peetud kohtuistungi protokolli koopia. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et kohtuistungi protokolli puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 10 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa vältimatult kohtuotsuste tühistamise. IV. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määruse peale esitas V. K. erikaebuse, milles vaidlustab enda suhtes tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamise ning uueks arutamiseks saatmise. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ning kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid ringkonnakohtu määruse muutmata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määrus tugineb seadusele ega kuulu muutmisele. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kahte erinevat kriminaalasja, mida ei ole kohtu määrusega ühendatud, on arutatud ühel kohtuistungil. Tuginedes AKKS § 39 lg-le 4 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tegemist on kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Kuna mõlemas kriminaalasjas on kogu kohtulik arutamine toimunud ebaseaduslikult, on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti sedastanud, et kogu kohtulik arutamine tuleb mõlemas kriminaalasjas uuesti läbi viia. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrus 26. aprillist 1999. a V. K. ja L. K. kriminaalasjades jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata. Mõista välja L. K.lt ja V. K.lt 991 krooni ja 20 senti kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 25. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG