Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-29-99 H. Treimuthi kassatsioonkaebuse läbivaatamine notari käibemaksukohustuse asjas — RT III, 22, 209

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. juunil 1999. a 3-3-1-29-99 H. Treimuthi kassatsioonkaebuse läbivaatamine notari käibemaksukohustuse asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 10. juunil 1999. a avalikul kohtuistungil läbi Helgi Treimuthi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 1999. a otsuse peale haldusasjas nr II-3-34/99. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Helgi Treimuth, tema esindaja vandeadvokaat Rein Napa ja Valga Maakonna Maksuameti esindaja Sergei Akulov. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 23. aprillil 1998. a tegi Valga Maakonna Maksuamet Helgi Treimuthile seoses tema maksuvõlgadega ettekirjutuse, milles teda kohustati tasuma 48 tunni jooksul tulumaksu võlg 13 737 krooni, käibemaksuvõlg 197 107 krooni ja maamaksu võlg 2667 krooni. 27. aprillil 1998. a esitas H. Treimuth Valga Maakohtu halduskohtunikule kaebuse maksuameti selle ettekirjutuse peale. Kaebuses palus H. Treimuth tunnistada maksuameti ettekirjutuse seadusevastaseks tulumaksu võla ja käibemaksu võla osas. Kaebuse esitaja väitis, et need maksuvõlad on notaribürool, mitte aga endisel notaril H. Treimuthil. Valga Maakohtu halduskohtuniku 14. novembri 1998. a otsusega haldusasjas nr 3-34 tunnistati maksuameti vaidlustatud ettekirjutus kehtetuks «käibemaksu ja selle intresside võlgnevuse tuvastamise ja sissenõudmise osas». Kohtuotsuse järgi ei ole notari ametialasest tegevusest tulenev käive käibemaksu objektiks KMS §-de 1 ja 2 mõttes, sest vastavalt notariaadiseaduse § 3 lg-le 1 ei ole notar ettevõtja. Asjaolu, et H. Treimuth esitas 25. juulil 1994 avalduse tema arvamiseks käibemaksukohustuslaseks, ei saa iseenesest olla käibemaksuga maksustamise aluseks, sest maksukohustus peab tulenema seadusest. 4. detsembril 1998. a esitas Valga Maakonna Maksuamet Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Valga Maakohtu halduskohtuniku otsus ja teha uus otsus. Apellant väitis, et notari käibemaksukohustust kinnitab notari tasu seaduse § 40 lg 2 ja H. Treimuthi käibemaksukohustust tema poolt maksuametile esitatud deklaratsioon. Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 1999. a otsusega tühistati Valga Maakohtu halduskohtuniku otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti H. Treimuthi kaebus maksuameti vaidlustatud ettekirjutuse peale rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et notariaadiseaduse § 3 lg 1 viimane lause «Notar ei ole ettevõtja» rõhutab üksnes asjaolu, et notar on riigiametit pidav sõltumatu isik. Notari käibemaksukohustus tuleneb KMS §-st 1, § 4 lg-st 1 ja 2 ning notari tasu seaduse §-st 40. Notari tasu seadus ei kehtesta uut riiklikku maksu, vaid sätestab notari kui õigusalast ja tehnilist teenust pakkuva isiku käibemaksukohustuse. 30. aprillil 1999 esitas H. Treimuth kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta Valga Maakohtu halduskohtuniku otsus muutmata. Kassaator väidab, et notar ei tegele ettevõtlusega ja ei osuta teenuseid käibemaksuseaduse mõttes. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: H. Treimuthi avalduse alusel arvas Valga Maakonna Maksuamet ta käibemaksukohustuslaseks alates 1. juulist 1994. a. 7. aprillil 1997. a esitas H. Treimuth Valga Maakonna Maksuametile taotluse, milles väitis, et ta kulutas töö edukamaks jätkamiseks ka käibemaksuna tasumisele kuuluva raha ja tasub käibemaksu võla ühe aasta jooksul. Seega oli H. Treimuth käibemaksukohustuslane. Notariaadiseaduse § 3 lg 1 viimane lause «Notar ei ole ettevõtja» tähendab, et notar ei ole ettevõtja äriseadustiku mõttes. Maksuõiguses tuleb ettevõtluseks pidada mitte üksnes ettevõtjate tegevust, vaid ka teiste isikute maksuseadustes sätestatud tingimustele vastavat majandustegevust. Maksukorralduse seaduse § 2 p 10 järgi on maksuõiguse tähenduses ettevõte ka mittetulundusorganisatsioon, samuti eelarveline riigi- ja munitsipaalasutus. Käibemaksuseaduse § 2 alusel on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine. Ka notari poolt teenuse osutamine on majandustegevus käibemaksuseaduse mõttes. Sellist seisukohta kinnitab notari tasu seaduse § 40 lg 2 p 6 ja 7 ning lg 3, millega kohustatakse notarit esitama notari tasu sissenõudmiseks arve, kus on märgitud ka lisanduv käibemaksusumma. Notari käibemaksukohustus ei tulene notari tasu seadusest, vaid käibemaksuseadusest. Neil põhjustel tuleb H. Treimuthi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata. Juhindudes HKS § 57 p-st 1 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Jätta Helgi Treimuthi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 1999. a otsus haldusasjas nr II-3-34/99 muutmata. 2. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 22. juunil 1999. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL